3-16-2401/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

09.01.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2401

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus T OÜ suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki

Meister

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – T

OÜ, volitatud esindaja v.adv Vahur Kivistik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.11.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta T OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.11.2016 määrus

haldusasjas nr 3-16-2401 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg-te 1 ja 11

alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, paludes anda kohtutäiturile luba T OÜ-le kuuluva vallasvara arestimiseks 161

641,33 euro ulatuses (134 701,11 eurot + 20% sundtäitmise kulud).

Taotluse põhjenduste kohaselt alustas MTA T OÜ revisjoni käibe-, tulu-, sotsiaalmaksu ning

töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni makse arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsuse kontrollimiseks perioodil jaanuar 2011 kuni september 2015. Kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. Nimelt selgus revisjoni

läbiviimisel, et T OÜ teostas kontrollitaval perioodil emaettevõttele OÜ A osade kaupa raha

väljamakseid nii sularahas kassa väljamaksetena kui ka pangaülekannetena kokku 560 828,65

3-16-2401

2(7)

eurot. T OÜ raamatupidamises on nimetatud rahalised liikumised vormistatud OÜ-le A

väljamakstud laenuna. Kontrolli käigus tuvastati, et T OÜ tegi perioodil jaanuar 2011 kuni

september 2015 OÜ-le A laenu andmise tehingu varjus dividendide väljamakseid kokku 510

256,62 eurot. Isikute vahel tegelikult laenutehingut ei toimunud ning see oli tehtud maksude

tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil. T OÜ-l on kohustus tasuda dividendidelt tulumaksu

(tulumaksuseaduse § 50 lg 1). Revisjoni käigus selgunud asjaolude ja järelduste kohta on

24.10.2016 väljastatud revisjoniakt, millest nähtuvalt suureneb T OÜ tulumaksukohustus 134

701,11 euro võrra. Äriühing esitas 09.11.2016 revisjoniaktile eriarvamuse, kuid eriarvamuse

väited ei muuda MTA järeldusi.

Maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine

osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb alljärgneval:

1) MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et T OÜ tegutses maksude tasumisest

kõrvalehoidumisel tahtlikult. Laenatud summad olid tegelikult T OÜ kasum, mis

jaotati dividendidena. Arvestades põhjendatud kahtlust, et isik on viie aasta jooksul

kasutanud skeemi, mille eesmärgiks oli tasuda ettenähtust 134 701,11 eurot

tulumaksu vähem, on alust arvata, et isik kasutab ka edaspidi võimalusi

maksukohustuse vältimiseks ega toimi kooskõlas seadusega. Kui isik on

eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud

eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised

tagantjärele tuvastatakse. Seetõttu esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole

maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem;

2) T OÜ kassa ülelugemisel selgus, et seisuga 02.06.2016 on jääk 5,20 eurot.

Äriühingu pearaamatu väljavõtte kohaselt on 30.09.2015 seisuga äriühingu AS SEB

Pank pangakontol rahalisi vahendeid 14 189,47 eurot. Viie aasta jooksul kanti kogu

T OÜ ettevõtluse tulemusena tekkinud kasum äriühingust tulumaksu tasumata välja

(nii kassast kui ka pangakontolt). Vormistati laenutehing ja laenu tagasimakseteks

tasaarveldati 5 aasta jooksul osaliselt fiktiivsete ja ebamõistlikult suurte summadega

seotud isikute vahel koostatud arvetega, eesmärgiga sisuliselt kustutada kogu välja

antud laen;

3) arvestades määratavat maksusummat 134 701,11 eurot, puuduvad T OÜ-l rahalised

vahendid maksusumma tasumiseks. Seega on põhjendatud kahtlus, et äriühing ei

suuda tulevikus määratavat maksusummat tasuda ning seda eriti olukorras, kus

äriühing on juba rahalisi vahendeid välja viinud ja vältinud maksude tasumist;

4) T OÜ-l puudub kinnisvara ja registervara.

T OÜ ei oma kinnisvara, registervara, väärtpabereid ega väärtpaberite kontosid. Samuti ei

oma maksuhaldur teavet muude varaliste õiguste kohta. Seega ei ole võimalik teha MKS §

130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 märgitud täitetoiminguid. Arvestades eespool toodud asjaolusid, on

MTA-l põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist ei pruugi äriühingu rahaline

seis võimaldada tasuda kontrolli tulemusena määratavat maksusummat ning selle hilisem

sissenõudmine võib MTA-le osutuda äärmiselt raskeks kui mitte võimatuks. Pangakonto

arestimine nõuete tagamise katteks ei ole suure tõenäosusega tulemuslik seetõttu, et

pangakontodel ei ole piisavalt vabu vahendeid ning juurde tuleva rahavoo arest halvaks

ettevõtte tegevuse suurel määral ning sellega võib tekkida olukord, kus MTA valitud meede

halvendab ettevõtte võimekust olla likviidne ning tasuda tekkivaid kohustusi. Sobivaks

täitetoiminguks on aresti seadmine T OÜ muule vallasvarale. Vallasvara arestimine ei halva

äriühingu majandustegevust, kuna MTA jätab vara äriühingu vastutavale hoiule ning seda

saab kasutada korrapärase majandamise piires. T OÜ 2015. a majandusaasta aruandest

3-16-2401

3(7)

nähtub, et 31.12.2015 seisuga on äriühingu materiaalse põhivara jääkmaksumus 64 865 eurot.

Äriühingu juhatuse liige AK kinnitas 09.11.2016 esitatud eriarvamuses, et äriühingul on

2015. a arvel 33 põhivara ühikut. MTA-le teadaolevalt asub vallasvara T OÜ tegevuskohas

aadressil XXX.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.11.2016 määrusega MTA taotluse MKS § 1361 lg 11

p 1 alusel ning andis kohtutäiturile loa arestida T OÜ-le kuuluv, aadressil XXX asuv

vallasvara kuni 161 641,33 euro ulatuses selliselt, et vara jäetakse T OÜ valdusesse.

1) Loa andmine eeldab esiteks, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks

tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, teiseks peab esinema põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik

pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust,

kui MTA esitatud andmete põhjal oleks maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane.

Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise

olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta

tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata

isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

2) Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Taotluse kohaselt selgus revisjoni läbiviimisel, et T OÜ tegi perioodil jaanuar 2011 kuni

september 2015 OÜ-le A laenu andmise tehingu varjus dividendide väljamakseid kokku 510

256,62 eurot. Isikute vahel tegelikult laenutehingut ei toimunud. Seega on T OÜ-l kohustus

tasuda dividendidelt tulumaksu. Taotluse ning sellele lisatud dokumentide pinnalt ei saa

kohus väita, et vastavasisulise maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.

Praegusel ajal ei ole ületatud maksuotsuse tegemise aegumistähtaegu (MKS § 98, § 99 lg 1 p

3).

3) MTA on taotluses põhistanud oma kahtlust, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise võimatus

tuleneb maksukohustuslase tegevusest. T OÜ 2015. a majandusaasta aruandest (esitatud

21.10.2016) nähtub, et 31.12.2015 seisuga asus äriühingu pangakontodel 124 365 eurot ning

kassas sularaha 27 449 eurot ehk kokku 151 814 eurot. Pangakontode seisu hindamisel ei ole

põhjendatud lähtuda 30.09.2015 seisust, sest majandusaasta aruandes kajastuv info on uuem.

Kassas asuva raha osas on aga põhjendatud lähtuda 02.06.2016 kassa sularaha ülelugemise

aktist, sest uuemad andmed ei ole kättesaadavad. Sellegipoolest, isegi kui äriühingu

pangakonto(de)l on vahepeal asunud rohkem raha kui summa, millele viitas MTA (14 189,47

eurot), tuleb arvestada, et pangakontodel asuv raha on likviidne vara ning pangakontode seis

võib päevapealt muutuda. Kuna majandusaasta aruanne kajastab 11 kuu tagust seisu, ei anna

see kindlust, et äriühingul oleks tulumaksu 134 701,11 eurot tasumiseks olemas piisav vara.

Äriühingul puudub kinnisvara ja muu registervara. Seega kokkuvõtvalt tuleb nõustuda MTA

järeldusega, et äriühingu majandusliku seisu ning varasema käitumise pinnalt (tõenäoline

tahtlik kõrvalehoidmine tulumaksu tasumisest) on prognoositav, et antava maksuotsuse

sundtäitmine võib muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

3. T OÜ esitas halduskohtu määruse peale 19.12.2016 määruskaebuse. Tallinna

Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3-16-2401

4(7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. T OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 29.11.2016 määrus.

1)

Olukorras, kus maksuhalduri poolt kohtule esitatud teave on selektiivne ja kallutatud,

puudub kohtul võimalus asjaolusid objektiivselt analüüsida. Kontekstist väljarebitud ning

osaliselt moonutatud infokildude põhjal tehtud kohtumäärus ei saagi olla põhjendatud. MTA

on oma õigusi kuritarvitades alusetult taotlenud kaebaja omandiõigust ebaproportsionaalselt

riivavate meetmete rakendamist. Küsimus ei ole kitsalt selles, kas meetmed tõid kaasa häireid

majandustegevuses (seda kaebaja ei väida, sest tasus maksuotsusega nõutud summa koheselt),

vaid MTA poolses põhjendamatus ja lahmivas tegevuses üldse.

2)

Ehkki halduskohus loa andmisel ei kontrolli kavandatava maksuotsuse õiguspärasust

üksikasjalikult, on teatud kontroll vajalik. Juhul kui maksumaksja on maksuhaldurile esitanud

eriarvamuse, tuleks maksuhalduril objektiivse käsituse huvides koos kohtule esitatava vara

arestimise taotlusega esitada ka eriarvamus. Praegusel juhul pole MTA seda kohtule esitanud.

Kaebaja ei ole ettevõttest raha välja viinud eesmärgiga seda mitte kunagi tagasi maksta, nagu

väidab maksuhaldur. Kaebaja andis A OÜ-le laenu ning laenusaaja on teostanud laenu

tagasimakseid ja tasunud intressi kontrolliperioodil jaanuar 2011 kuni september 2015. Laenu

tagasimakse tähtaeg saabub 31.12.2018. A OÜ on võimeline laenusumma tähtaegselt

tagastama. Laenu tagasimaksmine on toimunud kogu kontrollitava perioodi vältel ja pidevalt

ka pärast seda.

3)

Kui maksukohustuslase vastuväited oleks kohtule teada olnud, oleks kohtul pidanud

tekkima väga tugevad kahtlused MTA seisukohtade õigsuses. Ettevõtte majandustegevus on

küllatki pikaajaline ja stabiilne. MTA-le on teada, et kaebaja on pikki aastaid olnud Pärnus

klientide seas tuntud tehnoülevaatuse teenuse pakkuja. Tehnoülevaatuse teostaja täidab riigi

haldusülesandeid. Äriühing, kes soovib selles valdkonnas tegutsema asuda, peab vastama

väga rangetele nõuetele. Ebamõistlik oleks järeldada, et eeltoodust sõltumata lõpetab isik oma

majandustegevuse, et saada 134 701,11 euro suurust maksueelist. MTA ega kohus ei ole

analüüsinud ega väitnud, et määruskaebuse esitaja ei oleks suuteline maksuvõlga tasuma või

näiteks ajatamise korral järgima tavapärast 3 aastast maksegraafikut. Samuti ei ole esitatud

väidet tema võimalikust maksejõuetusest. Lisaks AS-s SEB Pank olevale arvelduskontole oli

kontrollitaval perioodil kaebajal ka Nordea pangas ärihoius summas 99 000 eurot. Kohus on

kaebaja 2015. majandusaasta aruandest tuvastanud, et 31.12.2015 seisuga oli kaebaja

kontodel 124 365 eurot ning kassas sularaha 27 449 eurot ehk kokku oli raha 151 814 eurot.

On kahetusväärne, et kohus lasi ennast eksitada ega arvestanud fakte, mis pigem kinnitavad

kaebaja maksevõimekust. Kaebaja maksevõimekust kinnitab ka asjaolu, et ta tasus 02.12.2016

kogu maksuotsusega määratud summa 134 701,11 eurot.

5. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

1) MTA on oma 25.11.2016 taotluses kaalunud täitetoimingu valikut ja leidnud, et

vallasvara arestimine nii, et seda saab kaebaja tegevuskohas jätkuvalt majandustegevuses

kasutada, on meede, mis riivab ärihuve kõige vähem. Ka vaidlustatud määruses on kohus

hinnanud kohaldatava meetme proportsionaalsust ja leidnud selle olevat pangakonto arestist

vähem koormavama.

2) Koos MTA 25.11.2016 taotlusega oli kohtule esitatud kaebaja 09.11.2016 eriarvamus.

Eriarvamuse seisukohti oli analüüsitud taotluse lisana 5 esitatud maksuotsuse projekti

ärakuulamist käsitlevas osas. Seega oli halduskohtul vaidlustatud määrust tehes teada kaebaja

seisukohad MTA 24.10.2016 revisjoniakti ja maksumääramise aluseks olevate asjaolude

kohta.

3-16-2401

5(7)

3) See, et määruskaebuse esitaja oli suuteline tasuma MTA 30.11.2016 maksuotsusega

määratud maksusumma 134 701,11 eurot, selgus 02.12.2016, kui T OÜ oli selle summa

tasunud. Halduskohus on nimetatud asjaolu arvesse võtnud 09.12.2016 määrusega

29.11.2016 määruse tühistamisel. Kuid 29.11.2016 määrust tehes ei olnud MTA-l ega

halduskohtul võimalik piisava kindlusega veenduda T OÜ-l vastavate rahaliste vahendite

olemasolus. Halduskohus sai T OÜ 2015. a majandusaasta aruande põhjal ülevaate küll

äriühingu rahalistest vahenditest 2015. a lõpu seisuga, kuid see ei tähenda, et 2016. a

detsembrikuuks ei võinud asjaolud olla muutunud. Nimetatut on halduskohus vaidlustatud

määruses ka selgitanud. MTA-l puudus ülevaade kaebaja hoiuste kohta 2016. a novembris

ning seetõttu ei saanud MTA vastavat teavet halduskohtule edastada. Kuna määruskaebusele

ei ole lisatud tõendeid Nordea panga ärihoiuse kohta, jäävad määruskaebuse vastavad väited

ka paljasõnalisteks.

4) Halduskohtule esitatud materjalidest nähtus äriühingu tegevusala ja tegutsemise

pikaaegsus. Riigikohtu praktikas (3-3-1-15-12, p 50(c), 3-3-1-16-12, p 10.4) on asutud

seisukohale, et põhjendatud kahtluse, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks, võib tekitada see, et maksumenetluses on tuvastatud, et juhatuse liige on

äriühingu

juhina

võimaldanud

raamatupidamises

kajastada

näilikke

tehinguid

maksukohustuse vältimise eesmärgil ning ta on andnud maksumenetluses valeütlusi. Kuna

maksuhalduril on määruskaebuse esitaja suhtes tekkinud põhjendatud kahtlus, et ta osaleb

maksupettuses, on Riigikohtu seisukohad asjakohased ka praeguses asjas. Maksukohustuslase

tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse

tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab

põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja

muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selline kahtlus ei

eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et

raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist. Vastupidi,

täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste

ärahoidmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohus tühistas MTA taotluse alusel 09.12.2016 määrusega praeguses asjas

vaidlustatud 29.11.2016 määruse edasiulatuvalt, kuna maksuvõlg oli tasutud. See ei takista

määruskaebemenetluses hindamast, kas oleks alust tühistada halduskohtu 29.11.2016 määrust

tagasiulatuvalt selle õigusvastasuse tõttu.

7. Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Halduskohtu 29.11.2016 määrus on seaduslik ja

põhjendatud. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata.

8. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingud. MKS § 1361 lg 11 p 1 sätestab, et kui MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega

tulemuslik, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik taotleda halduskohtult

kohtutäiturile loa andmist maksukohustuslase valduses oleva maksukohustuslasele kuuluva

vara arestimiseks.

3-16-2401

6(7)

9. MTA tõi halduskohtule esitatud taotluses välja kahtluse, et T OÜ on pikemat aega ja

süstemaatiliselt laenu andmise katte all tegelikult maksnud dividende, jättes sellelt tulumaksu

maksmata. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et maksuhaldur esitas maksumenetluse

asjaolusid halduskohtule selektiivselt ja kallutatult ning varjas T OÜ esitatud eriarvamust.

Vastupidiselt määruskaebuses väidetule oli kohtule esitatud taotlusele lisatud eriarvamus

(taotluse lisa 3) ja selle väiteid käsitleti ka maksuotsuse projektis (taotluse lisa 5). Esitatud

materjalide põhjal oli piisavalt tõenäoline, et MTA teeb maksuotsuse summas 134 701,11

eurot. Ringkonnakohus märgib, et vara arestimiseks loa andmise menetluses ei lahendata

sisuliselt ja lõplikult vaidlust selle üle, kas esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt on tulumaksu

määramine õiguspärane või mitte, kuna kiireloomulises ja ennetava iseloomuga loamenetluses

ei saa paratamatult tõendeid igakülgselt, täielikult ja vahetult uurida. Piisab sellest, nagu

praegusel juhul, et pole tõsist alust arvata, et tulumaksu määramine oleks õigusvastane (nt on

analoogsetes õigusküsimustes väljakujunenud püsiv kohtupraktika). Tulumaksu määramise

õiguspärasuse üle saab vaielda pärast maksuotsuse tegemist vaides või halduskohtule

esitatavas kaebuses.

10. MKS § 1361 lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Seega ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks

maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole

etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise

võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse

luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja

kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12 (p

50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks

käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine

maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-

13, p 22).

11. Halduskohus tuvastas 2015. majandusaasta aruande põhjal, et T OÜ pangakontol asus

31.12.2015 seisuga 124 365 eurot ning kassas sularaha 27 449 eurot. Samas oli MTA

esitanud halduskohtule kassa ülelugemise tulemused, mille kohaselt seisuga 02.06.2016 on

jääk 5,20 eurot. MTA kassa ülelugemise andmed on märksa usaldusväärsem kinnitus

tegelikust rahalisest seisust kui majandusaasta aruandes deklareeritu. Lisaks arvestas

halduskohus põhjendatult, et isegi kui isiku pangakontol on olnud teatud vahendid, on need

võimalik hõlpsasti sealt ära viia ja pole kindlust, et need on alles ka sel ajal, kui tuleb tasuda

eeldatavasti määratav tulumaks. Vastuseks määruskaebuse väitele, et T OÜ-l oli peale

arveldusarve veel Nordea pangas ärihoius summas 99 000 eurot, tuleb märkida, et kusagilt ei

nähtu, et sellest asjaolust oli MTA teadlik ning pealegi pole määruskaebusele lisatud tõendeid

ei selle väite tõendamiseks ega ka üldse isiku rahaliste vahendite seisu kohta 2016. aasta

lõpus. Mis puutub asjaolusse, et T OÜ tasus 02.12.2016 kogu maksuotsusega määratud

summa 134 701,11 eurot, siis märgib ringkonnakohus, et see toimus pärast isiku varade

arestimist ning kohtule pole esitatud tõendeid, milliste vahendite (kas isiku enda vabade

vahendite või laenu) arvelt maksuvõlg tasuti.

12. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et praegusel juhul on võimaliku maksuvõla

sissenõudmise tagamiseks kohaldatud sisuliselt leebeimat võimalikku abinõu, s.o isiku

majandustegevust häiriti vähimal võimalikul määral. Põhivara arestimine isiku valdusesse

jätmisega võimaldab isikul jätkata senise majandustegevusega, andes maksuhaldurile samal

ajal tagatise, mistõttu on tegemist maksukohustuslast märksa vähem koormava ja seega

proportsionaalsema abinõuga kui nt ettemaksukonto või pangakonto arestimine, mis võib

3-16-2401

7(7)

tõesti halvata ettevõtte majandustegevuse. Mida vähemkoormav on maksuvõla sissenõudmise

tagamise abinõu, seda madalam on tõendamisstandard maksukohustuslase tulevase

pahauskse käitumise hindamisel. Kuid olukorras, kus isikut on alust kahtlustada pikaajaliselt,

süstemaatiliselt ja suures ulatuses maksudest kõrvalehoidumises ehk teadlikult ja

eesmärgipäraselt tegutsemises maksukohustuse vähendamise nimel, on piisavalt alust

eeldada, et tema soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised

tagantjärele tuvastatakse. Määruskaebuse väidete kohaselt tulnuks arvestada T OÜ laitmatu

renomeega. Isiku pikaajaline tegutsemine ja varasemate probleemide puudumine ei saa olla

täielik garantii, et määratavad maksusummad reaalselt ka laekuvad. Tähelepanuta ei saa jätta

riskifaktoreid – kahtlus pikaajalise, süstemaatilise ja suures ulatuses maksudest

kõrvalehoidumise kohta, mis sai olla ainult tahtlik; registervara puudumine; muu vara suur

likviidsus; kassajäägi suur erinevus võrreldes majandusaasta aruandes deklareerituga. Seega

pole välistatud, et T OÜ võib olemasolevad varad võõrandada ja muuta end varatuks, mille

tulemusel muutub maksukohustuse sundtäitmine võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et

maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada

maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel

täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste

ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172

ning 27.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-51698).

13. Määruskaebuse esitaja menetluskulud tuleb jätta HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks