1-10-6489/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-6489

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. detsembri 2016

määrus Livio Kummile Pärnu Maakohtu 09.08.2010

otsusega mõistetud rahalise karistuse asendamise

kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Livio Kummi (Kumm, isikukood

38101210013) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar

Kello, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 6. detsembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Livio Kummi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello

määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo In Jure kaudu 24 (kakskümmend neli) eurot, sh käibemaks 4

(neli) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kellole määruskaebemenetluses

riigi õigusabi osutamise eest.

4. Mõista Livio Kummilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi

vanemabi Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 24 eurot riigituludesse.

Livio Kummil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002,

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank

a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning

selgitus: „Livio Kumm, 1-10-6489 menetluskulud“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Pärnu Maakohtu 09.08.2010 otsusega karistati Livio Kummi KarS § 121 järgi rahalise

karistusega 150 miinimumpäevamääraga (150x50), s.o 7500 krooniga (479,34 eurot)

riigituludesse.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati L. Kummile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes

vähendatud karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o 100x50=5000 krooni (319,56

eurot) riigituludesse.

KarS § 66 sätete alusel määrati mõistetud rahaline karistus L. Kummi poolt tasumisele ositi

täitmise tähtajaga 10 kuud, s.o 500 krooni (31,96 eurot) kuus (5000:10=500). Igakuine makse

tuli tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks.

1.1. 27.10.2016 esitas Riigi Tugiteenuste Keskus sissenõudja Eesti Vabariigi nimel avalduse

L. Kummile asenduskaristuse määramiseks.

2. Tartu Maakohtu 06.12.2016 määrusega rahuldati Eesti Vabariigi taotlus rahalise karistuse

asendamiseks ning asendati L. Kummile mõistetud rahaline karistus 87,61 päevamäära, s.o

280,37 eurot, 29 päeva vangistusega, mille kandmist arvestatakse alates kohtuotsuse

kuulutamisest kriminaalasjas nr 1-13-9241, s.o alates 16.10.2013.

2.1. Maakohtu hinnangul esinevad alused asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna L. Kumm ei

ole enam kui 5 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest üles näidanud soovi tasuda talle

kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust, näidates nii üles ükskõikset suhtumist ja

vastutustundetust talle määratud karistuse täitmisesse.

Kuna L. Kummil rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub vara, millele sissenõue

pöörata, on põhjendatud kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks tema suhtes

asenduskaristusena vangistust. L. Kumm kannab praegusel ajal vanglakaristust kriminaalasjas

1-13-9241 ning viibib seetõttu hetkel Tartu vanglas. Maakohtul ei ole võimalik määrata L.

Kummile üldkasuliku töö tundide tegemist, kuna isik viibib karistuse kandmisel

kinnipidamiskohas, samuti põhjusel, et süüdlase isikut arvestades ei usu kohus üldkasuliku

töö reaalset täitmist tema poolt.

2.2. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev

vangistust. Seega, kuna L. Kummile mõistetud rahaline karistus on tasumata summas 280,37

eurot ning rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, on

asenduskaristuse pikkuseks 29 päeva vangistust.

Arvestades, et L. Kumm kannab praegu vanglakaristust teises kriminaalasjas, kujuneb

olukord, kus L. Kumm peaks kandma paralleelselt kahte samaliigilist põhikaristust.

Tulenevalt aga KarS §-s 64 sätestatud põhimõtetest tuleb samaliigilised põhikaristused liita.

Maakohus on seisukohal, et L. Kummile tuleb mõista liitkaristus praegu kantava karistusega

KarS § 65 lg 1 alusel, kuna on selgunud, et L. Kumm on enne viimast süüdimõistavat

kohtuotsust toime pannud kuriteo, mille eest tal tuleb kanda vangistust asenduskaristusena.

Eelneva alusel tuleb L. Kummile mõista liitkaristuseks KarS § 65 lg 1 alusel 10 aastat 9 kuud

22 päeva vangistust, suurendades talle Tartu Maakohtu 16.10.2013 otsusega kriminaalasjas

nr 1-13-9241 mõistetud 10 aasta 8 kuu 23 päeva pikkust vangistust käesoleva määrusega

mõistetava asenduskaristuse 29 päeva pikkuse vangistuse võrra. Karistuse kandmise aega

tuleb arvestada viimase kohtuotsuse järgi, s.o alates 16.10.2013.

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada

maakohtu määruse.

Määruskaebuses tuuakse välja, et L. Kumm ei saa tasuda rahalist karistust, sest ta viibib Tartu

Vanglas, mitte vabaduses. Väide, et süüdimõistetu oleks pidanud oma kohustuse täitma

varem, ei ole antud momendil oluline. L. Kummi juhtumit reguleerib KarS § 82 lg 5, mistõttu

leiab kaitsja, et L. Kumm ei saa ega pea vanglas viibimise ajal tasuma rahalist karistust.

Maakohus oleks võinud lahendada asja ka nii, et oleks lugenud rahalise karistuse kaetuks

varasema kohtuotsusega mõistetud vangistusega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ja

määruskaebus ei anna alust teistsugusele seisukohale asuda.

5. KarS § 70 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat,

asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

KarS §-s 69 sätestatud korras või KarS §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga.

Maakohus on arvestanud määrust koostades kaitsja poolt taaskord määruskaebuses

väljatoodud argumenti, et L. Kumm on vangistuses. Kuna maakohus on põhjalikult

analüüsinud, miks on põhjendatud tasumata rahalise karistuse asendamine vangistusega ja

ringkonnakohus sellega nõustub, ei pea kohus vajalikuks seda täiendavalt üle korrata. Asjaolu,

et isik viibib vangistuses ei ole absoluutne asjaolu, mille tõttu saaks või peaks jätma rahalise

karistuse asendamata.

Väär on kaitsja seisukoht, et ei ole oluline, et L. Kumm oleks pidanud täitma oma kohustuse

varem. Pärnu Maakohtu otsusega tuli L. Kummil tasuda väljamõistetud rahaline karistus

summas 5000 krooni, s.o 319,56 eurot, 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus

jõustus 17.08.2010. Seega alates kohtuotsuse jõustumisest kuni praeguse ajani, arvestades, et

täitemenetlust alustati 12.07.2011, on tasunud L. Kumm rohkem kui 6 aasta jooksul üksnes

39,19 eurot. Vastupidiselt kaitsja seisukohale näitab see ilmekalt süüdimõistetu suhtumist

karistusse.

Ka jäävad edutuks kaitsja väited liitkaristuse mõistmise metoodika osas, sest maakohus on

seda küsimust pikalt ning põhjalikult käsitlenud ning ringkonnakohus nõustub nimetatud

käsitlusega.

6. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks,

milles taotleb tasu summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot, mis koosneb määruskaebuse

koostamisest 2 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus, arvestades

määruskaebuse mahtu, ei ole põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt 1 pooltunni

eest, s.o summas 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot. Kokku kuulub rahuldamisele kaitsjatasu

summas 24 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb L. Kummil hüvitada A. Kello

kaitsjatasu 24 eurot.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta

Tartu Maakohtu 06.12.2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau