2-16-7228/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-7228

Hagi ese

Aimar Põldoja hagi Sõiduõppe OÜ vastu vähem

makstud töötasu 3166 euro 22 sendi saamiseks

Tsiviilasja hind

3166 eurot 22 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja: Aimar Põldoja; isikukood XXX; elukoht

XXXXX. Hageja lepinguline esindaja: Olesja Polehhina; e-

post olesja@corporate.ee

•

Kostja: Sõiduõppe OÜ, registrikood 12012876;

asukoht Ella tee 9, Rõõmu küla, Luunja vald,

Tartu maakond.

Kostja lepinguline esindaja Raivo Kiisk; e-post

raivo@rkb.ee

Istung

16. detsember 2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aimar Põldoja hagi Sõiduõppe OÜ vastu vähem makstud

töötasu 3166 euro 22 sendi saamiseks.

2. Jätta menetluskulud Aimar Põldoja kanda. Mõista Aimar Põldojalt Sõiduõppe

OÜ kasuks välja menetluskulu 960 eurot.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

2/4

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aimar Põldoja (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile Sõiduõppe OÜ

(kostja) vastu avalduse, milles palus kostjalt välja mõista ajavahemikul 11. augustist

2014 kuni 5. novembrini 2015 vähem makstud töötasu 3166,22 eurot (bruto).

Avalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 11. augustist 2014 kuni 5. novembrini

2015 sõiduõpetajana. Töölepingu p 1.5 kohaselt töötas avaldaja täistööajaga.

Töölepingu kohaselt oli avaldaja brutotunnitasu 5,8 eurot. Täistööaeg oli sõltuvalt

kuust 152-184 tundi kuus. Seega hageja brutopalk pidanuks olema 1216-1472 eurot

kuus. Kostja ei kindlustanud hagejat kokkulepitud ulatuses tööga. Sellest hoolimata on

hagejal töölepingu seaduse (TLS) § 35 kohaselt õigus nõuda töötasu. Kostja hagejale

aja eest, mil kostja hagejat tööga ei kindlustanud töötasu ei maksnud. Kokku jättis

kostja tasumata 3166,22 eurot.

2. Kostja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et ta on

maksnud hagejale töötasu vastavalt kokkulepitule. Töö iseloomust tulenevalt

võimaldab kostja sõiduõpetajatel sõidutunnid õpilastega ise kokku leppida. Kostja

kindlustas hageja tööga sellega, et andis hagejale õppesõiduauto ja õpilaste

õpingukaardid. Hageja ei ole kostjat kunagi teavitanud töötakistusest. Töö lõppemise

aja seisuga oli autokooli lõpetanud 23 hageja õpilast ning sõiduõpe oli pooleli 42-l

õpilasel. Hagejal oli võrreldes teiste sõiduõpetajatega rohkem õpilaste õpingukaarte,

seega oleks pidanud tal tööd jätkuma, kuid hageja ei suutnud ise oma tööd korraldada.

Hageja tööülesanne oli võtta ühendust õpilastega, kui tal ei olnud õpilasi, kellega

sõidutunde läbi viia. Hageja on korduvalt keeldunud sõiduõppe läbiviimisest ja jätnud

vastamata telefonikõnedele. Hageja keeldus ka viimast läbi õppesõite väljaspool Tartut.

3. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 7. aprilli 2016. a otsusega nr XXXXX

hageja avalduse rahuldamata.

4. Hageja esitas 6. mail 2016. a Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt

enda kasuks välja mõista vähem makstud töötasu 3166,22 eurot. Hagi põhjendused

kattusid töövaidluskomisjonile esitatud avalduse põhjendustega.

KOHTU SEISUKOHT

5. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 3 kohaselt, kui

töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib

avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. ITVS § 24 lg 3

kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab asja

hagimenetluses algusest peale. Hageja on esitanud hagi töötasu nõudes, tuginedes

sellele, et kostja ei ole taganud hagejale töölepingus kokkulepitud täistööaega 40 tundi

nädalas ja ei ole maksnud töötasu vastavalt täistööajale. Pooled ei vaidle selle üle, et

nende vahel oli töösuhe ajavahemikul 11. augustist 2014 kuni 5. novembrini 2015.

3/4

Samuti ei vaidle pooled hageja tehtud töötundide hulga ja selle eest makstud tasu üle.

Sisuliselt on poolte vaidlus selle üle, kas kostjal oli kohustus maksta hagejale töötasu

arvestades täistööaega ka aja eest, mil hageja tegelikult tööd ei teinud, kuid hageja

tööaeg oli lühem, kui täistööaja norm ette nägi. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel arvestamata hageja istungil esitatud väited, mis

olid suunatud sellele, et hagejal on jäänud saamata töötasu mh tehtud töö eest. Hageja

ei esitanud nimetatud väiteid kohtu 8. juuni 2016. a määrusega antud tähtaja jooksul.

Seega on need esitatud hilinenult. Samuti on need väited vastuolus hageja varasemate

väidetega.

6. Praegusel juhul on pooltevahelises töölepingus kokku lepitud tööaeg (täistööaega, st 40

tundi nädalas) ja tööajaühikule vastav töötasu suurus (tunnitasu 5,8 eurot). Sellises

olukorras peab tööandja üldjuhul maksma töötajale töötasu vastavalt kokkulepitud

tööajale ning töötasule. Seda ka juhul, kui töötaja tegelikult kokkulepitud ulatuses tööd

ei tee. TLS § 35 alusel vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest üksnes juhul,

kui töö andmata jätmine on tingitud töötajast endast. Seega peab kostja tõendama, et tal

oleks olnud hagejale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud (vt ka Riigikohtu 7.

detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Arvestades vaidluse eset ei

ole asjakohased poolte väited ja esitatud tõendid, mis käsitlevad hageja väidetavaid

tööalaseid rikkumisi, mis ei seondu tööaja ja töötasuga, mistõttu kohus jätab need

tähelepanuta.

7. Tunnistaja K. S. ütlustega, samuti töövaidluskomisjonis ära kuulatud tunnistajate M. V.

ja T. V. ütlustega ning töövaidluskomisjonile esitatud kirjalike selgitustega on

tõendatud, et sõiduõpetaja töökorraldus oli kostja juures reguleeritud selliselt, et

sõiduõpetaja leppis õpilastega ise sõidutundide ajad kokku. See võis toimuda erinevatel

viisidel, kas õpilane helistas sõiduõpetajale või vastupidi, samuti võis sõiduõpetaja jätta

enda graafiku õpilastele täitmiseks. Seda, et sõidutundide kokkuleppimine oli

sõiduõpetaja kohustus näitab ka töövaidluskomisjonile esitatud sõiduõpetaja

ametijuhendi 2015 p 17. Tunnistajate M. V. ja T. V. ütluste, nende kirjalike selgituste,

kostja töövaidluskomisjonis esitatud töötajate koosolekute protokollide ning hagejale

väljastatud õpingukaartide loeteluga on tõendatud, et hagejale oli väljastatud piisavalt

õpilaste õpingukaarte, et tagada täistööajaga töö. Tunnistajate M. V. ja T. V. kirjalikest

selgitustest ja ütlustest nähtub, et asjaolu, et hageja ei teinud tööd täistööajaga, oli

tingitud hagejast endast. Nimelt nähtub, et hageja hoidis tihti oma telefoni

väljalülitatuna, mistõttu ei saanud õpilased temaga kontakti, teatas õpilastele, et tal on

pikad järjekorrad sõidutundidesse, ning keeldus tunnistaja M. V. pakkumisest töö

korraldamiseks ja talle kostja pakutud tööülesannetest, sh tööülesanded Põlvas.

Kohus märgib, et hageja vastuväited töövaidluskomisjonis üle kuulatud tunnistajate

ütlustele on põhjendamatud. ITVS § 24 lg 6 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile

esitatud tõendid kohtusse esitatuks. Seega on kohtumenetluses tõendina arvestatavad

nii töövaidluskomisjonile esitatud kirjalikud tõendid kui ka töövaidluskomisjonis üle

kuulatud tunnistajate ütlused. Hageja ei ole esitanud omalt poolt tõendeid, mis

lükkaksid ümber kostja esitatud tõenditest tuleneva.

Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kostjal oli hagejale tööd anda, kuid hageja

endast tingitud põhjustel täistööaja ulatuses tööd ei teinud. Seega ei ole hagejal TLS §

35 järgi õigust nõuda töötasu aja eest, mil ta tegelikult tööd ei teinud ning tema hagi

tuleb jätta rahuldamata.

8. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamata

jätmise tõttu hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema

4/4

menetluskuluks esindajatasu 1596 eurot. Esindaja ajakulu oli kokku 17,7 tundi ja

tunnitasu 11 tunni eest 60 eurot ning 6,7 tunni eest 100 eurot ilma käibemaksuta.

Kostja väitel ta käibemaksu maha arvata ei saa. Kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1

esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on

kostja esindaja ajakulu üksnes osaliselt põhjendatud ja vajalik. Arusaamatu on 12.

detsembri 2016. a ajakulu täiendavate materjalide analüüsiks, kui arvestades toimiku

materjale, ei olnud asjas pärast kostja viimast seisukohta täiendavaid materjale esitatud.

Samuti ei ole kohtu hinnangul tervikuna põhjendatud kohtuteeside koostamiseks

kulunud aeg, arvestades asjaolu, et teesid on oma olemuselt kirjalikus vormis

kohtukõne, mis saab sisaldada juba menetluses esitatut. Samuti ei ole täielikult

põhjendatud materjalide analüüsiks kulunud aeg, arvestades asjaolu, et asjas peamised

materjalid olid esitatud juba töövaidluskomisjonis. Kohus peab põhjendatuks kostja

esindajakulu 9 tunni eest hinnaga 60 eurot tund ning 4,2 tunni eest hinnaga 100 eurot

tund kokku 960 eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega, et ta ei saa menetluskuludelt

sisendkäibemaksu tagasi arvestada. Kostja on käibemaksukohustuslaste registrist

nähtuvalt käibemaksukohustuslane. Kohtu hinnangul on töövaidluses kantud

esindajakulu ettevõtlusega seotud kulu käibemaksuseaduse § 29 lg 1 mõttes, millelt

saab sisendkäibemaksu maha arvata. Seega ei ole põhjendatud mõista hagejalt kostja

menetluskulu välja koos käibemaksuga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik