3-16-1399/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1399

Haldusasi

JJ-Entertainment OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise SA

28.03.2016

otsuse

nr

1.1-5.1/16/339

osaliseks

ja

Rahandusministeeriumi 15.06.2016 vaideotsuse nr 9.2-

13.8.2/06279 tervikuna tühistamiseks ning Ettevõtluse

Arendamise SA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – JJ-Entertainment OÜ, seaduslik esindaja juhatuse

liige Joel Juht

Vastustaja I – Ettevõtluse Arendamise SA, volitatud esindaja

Sven Pääsukene

Vastustaja II – Rahandusministeerium, volitatud esindaja

Silvi Uljas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta JJ-Entertainment OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 06.02.2017

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-1399

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. JJ-Entertainment OÜ (kaebaja) esitas 26.02.2016 Ettevõtluse Arendamise SA-le (EAS)

taotluse projektile “Liipa Talu” siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 “Piirkondade

konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord” (Määrus

nr 4) § 6 lg 1 p 1 alusel turismitoodete ja -atraktsioonide ning sihtkoha ja võrgustiku arendamise

toetuse saamiseks.

2. EAS teavitas 02.03.2016 e-kirjas kaebajat taotluse mittevastavusest Määruse nr 4 nõuetele

ning kaebajale anti tähtaeg kuni 15.03.2016 vastuväidete ja lisateabe esitamiseks. EAS tuletas

15.03.2016 e-kirjas kaebajale meelde, et vastuväiteid ja lisateavet oodatakse kuni 15.03.2016.

EAS teavitas 17.03.2016 e-kirjas kaebajat, et vastuväiteid ja lisateavet oodatakse kuni

17.03.2016.

3. EAS tunnistas 28.03.2016 otsusega nr 1.1-5.1/16/339 kaebaja toetuse saamiseks vastavaks

ja esitatud taotluse mittevastavaks ning jättis kaebaja taotluse meetme määruse kohase toetuse

saamiseks rahuldamata. Määruse nr 4 § 10 järgi saab toetust taotleda tingimusel, et projekti

raames elluviidavad tegevused toimuvad üksnes väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi.

Tallinna linnapiirkonnaks loetakse vastavalt Määruse nr 4 § 2 p-le 11 Tallinna linna koos selle

lähiümbruse kohaliku omavalitsuse üksustega, sh ka Jõelähtme vallaga. Kaebaja projekti

tegevused on kavandatud Jõelähtme vallas, mis ei ole meetme abikõlblik piirkond. Teiseks on

Määruse nr 4 § 13 lg 1 p 1 järgi taotluse tingimuseks, et toetust taotletakse tegevuskavas

sisalduvale objektile ja tegevusele. Liipa talu ei sisaldu objektina Harju maakonna piirkondade

konkurentsivõime tugevdamise (PKT) tegevuskavas. Seetõttu ei vasta kaebaja taotlus Määruses

nr 4 sätestatud tingimustele ning seda ei ole võimalik tunnistada vastavaks ega rahuldada.

Kaebaja omapoolseid vastuväiteid tähtajaks ei esitanud.

4. Kaebaja esitas 20.04.2016 vaide EAS otsuse peale.

5. Rahandusministeerium pikendas 12.05.2016 kirjaga vaide lahendamise tähtaega kuni

20.06.2016 ning jättis 15.06.2016 vaideotsusega nr 9.2-13.8.2/06279 vaide rahuldamata,

kohustades samas EAS parandama haldusaktis esinevad ebatäpsused. Põhjendused:

5.1. EAS e-teeninduse automaatkontroll kontrollib e-keskkonnas kohustuslike väljade täitmist.

E-teenindus ei anna kinnitust selle kohta, et taotlus vastab nõuetele. Taotleja ja taotluse nõuetele

vastavust kontrollivad EAS töötajad.

5.2. Kuna kaebaja projekt ei vasta Määruse nr 4 tingimustele, siis seda ei saa Määruse nr 4 alusel

rahastada. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et projekt peab vastama pelgalt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusele nr 1303/20131 (Määrus nr 1303/2013). Selline lähenemine ei ole

kooskõlas sekkumisloogikaga. Määrus nr 1303/2013 ning fondimäärused (sh Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1301/20132 (Määrus nr 1301/2013)) reguleerivad

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 koostamist. Euroopa Liidu (EL)

toetuse kasutamise aluseks sõlmiti 20.06.2014 Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel 5 fondi (sh

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määrus nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu

Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja

Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määrus nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid

erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006.

3-16-1399

3(12)

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF)) hõlmav partnerluslepe, milles on kokku lepitud

rahastamisprioriteedid,

eesmärgid

ja

oodatavad

tulemused,

eurorahade

kasutamise

eeltingimused, vahendite administreerimise üldine korraldus. Partnerlusleppe alusel koostati

rakenduskava, mille Euroopa Komisjon kinnitas 10.12.2014. Rakenduskavas kirjeldatakse

rahastatavate valdkondade lõikes konkreetsemad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja

oodatavad tulemused, meetmed ning nende rahastamine. Eesti peab tagama rakenduskava

rakendamise, st andma toetust projektidele vastavalt rakenduskavas kokkulepitule. Määruse

nr 4 abil viiakse ellu rakenduskava prioriteetse suuna “Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete

arendamine

ja

piirkondade

konkurentsivõime

tugevdamine”

meetme

“Piirkondade

konkurentsivõime tugevdamine” tegevuste “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

investeeringud (töökohtade loomine)” ja “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

investeeringud (töökohtade ja teenuste kättesaadavus)” eesmärke. Määrus nr 4 kehtestati

perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS2014_2020) § 14 alusel ning toetuse

andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 korraldusega nr 107 kinnitatud “Eesti

regionaalarengu strateegiast 2014–2020”. Määrus nr 4 on rakenduskava, partnerlusleppe, EL ja

siseriikliku õigusega kooskõlas. Valitsusasutus peab täitma õigusaktide hierarhias kõige

madalamat temale adresseeritud õigusakti kuni selle kehtetuks tunnistamiseni isegi siis, kui

madalam õigusakt on vastuolus kõrgemate õigusaktidega. Seega on antud juhul õige kohaldada

Määrust nr 4 kui madalamat õigusakti.

5.3. Määruse nr 1301/2013 art 5 p 8 alapunktis b sätestatud investeerimisprioriteedi raames võib

toetada projekte vaid osana konkreetsete piirkondade territoriaalsest strateegiast. Sellest

tulenevalt alustasid maakonnad juba 2014. a kevadest oma arengukavade (strateegiate)

uuendamisega, et paika panna põhisuunad, millised valdkonnad on just nende maakonnas kõige

perspektiivsemad töökohtade loomise ning töökohtade ja teenuste füüsilise kättesaadavuse

seisukohast. Strateegiate uuendamise ja PKT tegevuskavade eelnõude koostamise eest vastutab

maavanem. Tegemist on pikaajalise ning avatud ja läbipaistva protsessiga, kuhu maavalitsused

kaasasid avaliku, mittetulundus- ning erasektorite esindajaid. Rahandusministeerium

kooskõlastas maakondade PKT tegevuskavad valdkondade eest vastutavate ministeeriumidega.

Harjumaa PKT tegevuskava kinnitas riigihalduse minister 26.10.2015 käskkirjaga ning see on

kättesaadav nii Rahandusministeeriumi kui EAS veebilehtedel. Seega Määruse nr 4 § 13 lg 1

p 1 nõue, et toetust võib taotleda vaid tegevuskavas sisalduvale objektile ja tegevusele, tuleneb

Määrusest nr 1301/2013 ja rakenduskavast. Kaebaja toodud näidisloetelu võrdlus toetuse

taotlusega ei ole asjakohane, sest näidisloetelus viidatud projektikavandid panustavad toetuse

tingimuste erinevatele eesmärkidele. Projektide mõjude võrdlemine eeldab sügavamat

sisuanalüüsi, mitte pelgalt näilist vastavust Määruse nr 4 ühele lausele. Määruse nr 4 § 15 lg 2

järgi hindab nõuetele vastavaid taotlusi ekspertidest moodustatud hindamiskomisjon, võttes

aluseks vastava valdkonna hindamismetoodika. Maakonna PKT tegevuskavasse kuulumine ei

garanteeri projektikavandi automaatset rahastamist, vaid võimaldab esitada taotluse EAS-le,

kus toimub taotluse sisuline hindamine.

5.4. Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade spetsiifiliste probleemide lahendamiseks on

olemas selleks spetsiaalselt ellu kutsutud Linnapiirkondade jätkusuutliku arengu meede.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusskeem (PKT toetusskeem)

on aga ellu kutsutud aitamaks väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi paiknevaid piirkondi,

mille võime panustada riigi majanduskasvu on väike, mis takistab riigi regionaalarengu

ühtlasema konkurentsivõime ja elutasemeni jõudmist. PKT toetusskeemil on kaks eesmärki.

Keskuse ja tagamaa vaheliste ühenduste parandamisel toetatakse investeeringuid ühistransporti

ning jalg- ja jalgrattateedesse. Suurem osa avalikest teenustest ja töökohtadest asuvad

linnakeskustes, seetõttu on äärmiselt oluline tagada häid ühendusi toimepiirkonna keskuse ja

selle tagamaaga, et väljaspool linnapiirkondi elavatele inimestele juurdepääs avalikele

3-16-1399

4(12)

teenustele ja töökohtadele paraneks. Arvestades ühistranspordisüsteemi toimimist võrguna, on

PKT toetusskeemile püstitatud eesmärkide saavutamise seisukohast õigustatud võimaldada

ülemaakondlike

ühistranspordiprojektide

korral

investeeringuid

võrgu

terviklikuks

väljaarendamiseks, lahendamaks keskuse ja tagamaa vaheliste ühenduste kõige olulisemaid

kitsaskohti. Kõik toetusmeetmed on suunatud turutõrgete lahendamiseks. Tallinna

linnapiirkond on sisemajanduse koguprodukti elaniku kohta loomisel selge liider võrreldes

Eestimaa ülejäänud piirkondadega. Tallinna linnapiirkond on oluliselt tugevamas positsioonis

töökohtade loomisel ning ettevõtlusaktiivsuse poolest, seetõttu töökohtade loomisele suunatud

tegevustest (Määruse nr 4 § 6 lg 1 p-d 1-4) on Tallinna linnapiirkond toetuse saajana välistatud.

PKT toetusskeemi tingimused on õiglased ja läbipaistvad, seatud erandid on õigustatud ja

põhjendatud. Kõik toetuse tingimused on varakult enne taotlusvooru avamist avalikustatud ning

toetuse sihtgrupile ja avalikkusele laiemalt tutvustatud.

5.5. Hea halduse tava kohaselt ei küsita taotlejatelt rakendusüksusele registritest või muul moel

kättesaadavat informatsiooni. Seetõttu ei küsitagi EAS e-teeninduses informatsiooni taotluse

objekti ja tegevuste sisaldumise kohta PKT tegevuskavades. Taotluses palutakse kirjeldada

projekti tulenevust maakondlikust arengukavast, kuna see on üks aspektidest, mida arvestatakse

hindamisel. Maakondade PKT tegevuskavade loetelu on EAS ja Rahandusministeeriumi

veebilehtedel avalikult üleval koos selgitusega, et kinnitatud tegevuskavad on toetuse taotluse

aluseks ning toetatakse vaid neid projekte, mille objekt ja tegevused sisalduvad maakondade

PKT tegevuskavades.

5.6. EAS veebilehel on kirjas toetuse tingimused, samuti lingid Määrusele nr 4 ja seletuskirjale,

kus on toetuse andmise tingimused üksikasjalikult kirjas ja lahti seletatud. EAS teavitus PKT

toetusskeemi võimalustest oli suunatud fokuseeritud sihtgrupile ning vastavad selgitused on

EAS veebilehel olemas.

5.7. Kaebaja on enne otsuse tegemist ära kuulatud. EAS teavitas enne otsuse tegemist kaebajat

toetuse mittevastavusest ja andis kolmel korral võimaluse vastuväidete esitamiseks. Kaebaja

vastuväiteid ei esitanud.

5.8. Kaebaja projekti võrdlus näidisloetelus olevate projektiga ei ole asjakohane. Ühed

kuuluvad Harjumaa PKT tegevuskavva ja teine mitte. Ühed vastavad toetuse andmise tingimuse

nõuetele, teine mitte. Seega ei ole tegemist võrreldavate olukordadega ja võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumisega.

5.9. Määruse nr 4 § 14 lg 5 järgi peab EAS kontrollima taotluse ja taotleja vastavust §-s 14 ning

§-des 6-10 ja 13 esitatud nõuetele. EAS tunnistas õigesti kaebaja tingimustele vastavaks

taotlejaks, sest Määruse nr 4 § 10 lg 1 p 2 järgi on äriühingud abikõlblikud taotlejad Määruse

nr 4 § 6 lg 1 p 1 toetuse saamiseks. Määruse nr 4 § 10 lg 1 preambulas on kirjas, et toetust

saavad taotleda juriidilised isikud vaid tingimusel, et projekti raames elluviidavad tegevused

toimuvad üksnes väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi. Tallinna linnapiirkonna koosseisu

kuulub Määruse nr 4 § 2 p 11 järgi ka Jõelähtme vald, seega viimane tingimus ei ole kaebaja

taotluse puhul täidetud. Määruse nr 4 § 13 lg 1 järgi tuleb taotlus esitada tegevuskavas

sisalduvale objektile ja tegevusele ning antud nõue ei ole kaebaja projektil täidetud. Määruse

nr 4 § 14 lg 9 järgi taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral taotlust ei hinnata ja

selle kohta teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

5.10. EAS otsuse vormivead ei mõjutanud asja sisulist otsustamist ega anna alust EAS otsus

kehtetuks tunnistada.

3-16-1399

5(12)

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS 28.03.2016 otsuse nr 1.1-5.1/16/339

osaliseks ja Rahandusministeeriumi 15.06.2016 vaideotsuse nr 9.2-13.8.2/06279 tervikuna

tühistamiseks ning EAS kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Põhjendused:

6.1. Riigisisesed alamalseisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas riigisiseste seaduste ja EL

õigusaktidega. Vastuolu korral tuleb juhinduda seadustest ja EL õigusaktidest. Liipa Talu

projekt vastab enam ootustele ja eesmärkidele, mis on sätestatud Määruse nr 1303/2013

preambula p-des 16, 18, 19, 21, 23, 35, 36, 38, 52, 59, 83 ja art-tes 9, 18, kui Harju maakonna

PKT tegevuskava näidisloetelus toodud projektid (bussiterminali rekonstrueerimine, parklate ja

kergliiklusteede rajamine jne). Jalg- ja jalgrattateede ehitamisega ühendust keskusega ei

parandata, sest keegi ei hakka keskusesse jala või jalgrattaga minema. Harjumaal ei ole

ühistranspordi osas defitsiiti. Piletimüügisüsteemi muutmine samuti juurdepääsu keskusele ei

paranda. Tegemist ei ole projektidega, mis kõrvaldaks turutõkkeid. Seega minnakse

näidisloetelus toodud projekte eelistades vastuollu Määrusega nr 1303/2013. EAS on rikkunud

Määruse 1303/2013 preambula p 64, 72, 77, 87, 92, 93, 102. Kuna Määrus nr 4 on vastuolus

EL õigusega, tuleb juhinduda EL õigusest. Kaebaja taotlust ei saa menetlusest välistada.

6.2. Määrus nr 4 on koostatud selliselt, et EL toetusi oleks võimalik kasutada vaid avaliku

sektori projektide elluviimiseks. Kaebajat koheldakse ebavõrdselt, sest nt Harjumaa

ühistranspordi projekt on seotud Tallinna ja selle linnapiirkonnaga. Ka Liipa Talu projekt on

oma tegevuslikus mõttes üle Jõelähtme valla piiride ulatuv ja ka väljapoole Eestit ulatuv. Liipa

Talu projekti mõju aitab areneda paljudel piirkondadel ja viib Eesti majandust edasi

rahvusvahelises plaanis. Seejuures ei ole õige võrdsustada omavahel Tallinna linna ja Jõelähtme

valda.

6.3. Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, milline teave oli taotluste esitamisel EAS veebilehel

üleval. Igal juhul ei olnud taotlusankeedis kirjas, et lähtuda tuleb maakonna PKT tegevuskavast.

Taotlusankeedis räägitakse maakondlikust arengukavast. Selleks on antud juhul “Harju

maakonna arengustrateegia 2025. Harjumaa konkurentsivõime tugevdamise kava valdkondade

prioriseerimise alused”. Kaebaja on analüüsinud enda projekti vastavust nimetatud arengukava

ja Harju maakonna PKT tegevuskavaga. EAS ei ole sellele tähelepanu pööranud. Isegi kui viited

EAS veebilehel olid olemas, ei muuda see EL õigusega vastuolus olevaid siseriiklikke

õigustühiseid norme kehtivateks. Samuti puudub teave selle kohta, kuidas tuleks konkureerida

PKT tegevuskavasse.

6.4. EAS tegevus on avalikkust olulisel määral eksitav, lastes oma veebilehe kaudu esitada

taotlusi, kuid selgitades hiljem, et taotlusi võisid esitada vaid eelnevalt kokkulepitud

nimekirjades olevad projektid. EAS lõi õiguspärase ootuse ja kallutas isikuid taotlusi esitama,

mis on vastuolus hea haldustavaga. Kuna taotlusvooru tulemusena antakse kasutusse oluline

avalik ressurss, peab see võimaldama võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele

vastavatel isikutel. Põhjendatud nõuded peavad olema defineeritud EL asjakohastes

õigusaktides. Parimad projektid ei ole automaatselt need, mida keegi oli kunagi õiges kohas

mingisse nimekirja sokutanud.

6.5. Arusaamatuks jääb, kuidas saab tunnistada kaebaja toetuse saamiseks vastavaks, kuid tema

taotluse mittevastavaks, seda enam, et taotlust sisulist ei hinnatud.

6.6. Kuna e-keskkond võimaldas taotluse esitada, kinnitas see, et taotlus on nõuetekohane ja

kaebajal tekkis põhjendatud ootus, et tema taotlust ka menetletakse. Taotluse koostamine on

suur töö. Kui taotluse esitajal lastakse eksitavalt taotlus esitada ja suur töö ära teha, siis on see

käsitletav erasektori ressursside raiskamisena.

3-16-1399

6(12)

6.7. EAS rikkus kaebaja ärakuulamisõigust. Kolme e-kirja saatmine teavitusega, et kavatsetakse

teha otsus taotluse mitterahuldamise kohta, ei ole taotleja ärakuulamine. Kaebaja seisukohad,

miks taotlus vastab nõuetele, olid kirjas taotluses, mida EAS sisuliselt ei hinnanud.

6.8. EAS otsuses on vormivead lühendite kasutamisel. Vormivigade olemasolu ei tekita

usaldust ka muude normide järgimise osas.

6.9. Rahandusministeerium

teavitas

09.05.2016

kirjaga

vaide

lahendamise

tähtaja

pikendamisest 30 päeva võrra. Seega tulnuks vaie lahendada hiljemalt 09.06.2016. Kuna vaie

tulnuks lahendada 10 päeva jooksul ja kaebaja vaie registreeriti EAS-s 21.04.2016, tulnuks

vaide lahendamise tähtaja pikendamisest teavitada hiljemalt 02.05.2016. Tähtaegade ületamine

ei riku kaebaja õigusi, kuid näitab vastustaja suhtumist õigusnormidesse.

7. EAS palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Määrus nr 4 ei ole vastuolus EL õigusega. Määrus nr 1303/2013 on üldsätete määrus, mis

sisaldab hulgaliselt volitusnorme, mille alusel on Eestis vastu võetud STS2014_2020 ja selle

rakendusmäärused ning toetuse andmise määrused. Kõik need on kooskõlas Määrusega

nr 1303/2013. STS2014_2020 § 14 p 9 kohaselt võib piiritleda meetme määruses toetuse

andmise konkreetse tegevuse, piirkonna või sihtrühmaga.

7.2. Kaebaja viited Määruse nr 1303/2013 preambula punktidele on asjakohatud. Preambula ei

sisalda õigusnorme, vaid selgitab artiklites antud õigusnormide sisu. Seega on kaebaja väited

Määruse nr 4 ja EAS otsuse vastuolu kohta EL õigusega paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja

viidatud preambula punktid käivad artiklite kohta, mis ei ole antud asjas asjakohased.

7.3. Kohus ei saa hinnata projektide vastavust või mittevastavust struktuuritoetuse eesmärkidele

ja prioriteetidele. Kohus saab kontrollida, kas EAS otsus oli antud kooskõlas õigusaktidega ja

kas Määrus nr 4 on kooskõlas kohalduva EL õigusega. Seetõttu tuleb kaebaja argumentatsioon

enda projekti vastavuse kohta struktuuritoetuse eesmärkidele jätta tähelepanuta. Samal põhjusel

ei ole mitmed viited Määruse nr 1303/2013 preambula punktidele asjassepuutuvad.

7.4. Arusaamatuks jääb, mil viisil ja mis põhjusel oleks EAS pidanud takistama kaebajal taotlust

esitada. E-teenindus on veebikeskkond taotluste esitamiseks, mida saavad kasutada kõik isikud,

kes identifitseerivad end ID-kaardiga või mobiil-ID-ga ning sõlmivad e-teeninduse kasutamise

lepingu. E-teenindus on vaid tehniline vahend taotluste esitamiseks, mis teostab tehnilist

automaatkontrolli – st kas kõik nõutud lahtrid on tekstiga täidetud ning nõutud kohtades

kinnitused ja failid lisatud, kuid e-teenindus ei kontrolli esitatud informatsiooni sisu – sellist

kontrolli ei saagi tehniliselt lahenduselt eeldada. Taotluse esitamise kinnitusega tekib taotlejal

õiguspärane ootus vaid sellele, et haldusorgan on taotluse kätte saanud ja alustab selle osas

menetlust. Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontroll on taotluse menetlemise esimene

etapp, mille viib läbi EAS töötaja ja seda on kaebaja taotluse puhul ka tehtud. Toetuse saamine

ei ole taotleja subjektiivne õigus, vaid võimalus, mis eeldab taotleja poolt kõigi kohalduvate

regulatsioonide järgimist. Sealhulgas on taotlejal hoolsuskohustus viia end kurssi konkreetses

meetme määruses taotlejale ja taotlusele esitatavate nõuetega. Määruse nr 4 § 6 lg 1 sätestab, et

toetust antakse projektile, mille objekt ja tegevused sisalduvad vastava maakonna tegevuskavas,

ning § 2 lg 8 annab tegevuskava definitsiooni. Määruse nr 4 § 1 lg 2 sätestab, et kaebaja projektis

sisalduvate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond ei ole Tallinna linnapiirkond ning § 2 lg 11

defineerib Tallinna linnapiirkonna. Määruse nr 4 § 12 lg 2 sätestab, et taotluse võib esitada vaid

tegevuskavas sisalduvate objektide ja tegevuste kohta. Sama informatsioon on ka EAS

veebilehel, seda edastati taotlusvooru infopäevadel, mis toimusid 1., 3., 4. ja 9. detsembril 2015.

Vastavalt Määruse nr 4 § 12 lg-le 4 oli taotlejatel õigus saada oma projektile eelnõustamist,

mille käigus teavitati taotlejaid ka eelkäsitletud nõuetest. Infopäevadel osalemine ja

3-16-1399

7(12)

eelnõustamine olid taotlejate jaoks tasuta. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et tema taotlus ei

vasta Määruse nr 4 nõuetele ning tal ei saanud tekkida õiguspärast ootust vastupidise osas.

Taotlusvormis kinnitab taotleja oma allkirjaga, et ta on teadlik kõikidest toetuse andmise

tingimuste määruses sätestatud tingimustest.

7.5. Taotlusvormi märgitakse andmed, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Taotlusvormis ei

loetleta isikuid, kellel ei ole õigust taotlust esitada, mitteabikõlblikke kulusid jne, sest sellise

info jaoks on olemas meetme määrus ja haldusorgani veebileht. Maakondlik tegevuskava ja

maakonna arengukava on erinevad dokumendid. Tegevuskava on valitsuse korraldusega

kinnitatud loetelu projektidest, mille kohta võib piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

meetmes esitada taotluse. Maakonna arengukava on strateegiadokument, millega on paika

pandud maakonna arengusuunad. Taotleja ei pidanud taotlusvormi märkima, et tegemist on

maakondlikku tegevuskavasse kantud projektiga, sest tegevuskavad on avalikult kättesaadavad

ja seda on EAS-l võimalik ise kontrollida. Kuigi ka arengukavad on avalikult kättesaadavad, on

nende arv suurem ja seal leiduva info poolest rohke, mistõttu EAS ei pruugi ise leida sealt

projekti kohta käivat. Seetõttu on põhjendatud maakonna arengukavale vastavuse info esitamine

taotlusvormis. Taotlusvormi lahter, kus küsiti infot maakonna arengukavaga kooskõla kohta, ei

saanud mingil viisil tekitada kaebajas õiguspärast ootust, et tema taotlus vastab Määruse nr 4

nõuetele. Kaebaja projekt ei sisaldunud maakondlikus tegevuskavas ja seega ei vastanud taotlus

nõuetele. Kaebaja teadmatus taotlusele esitatud nõuetest on tema enda tegevusetuse tagajärg.

Kui kaebaja oleks olnud hoolsam ja hankinud avalikult kättesaadavatest allikatest infot

toetusmeetmete kohta, oleks taotluse koostamisele kulunud tühi töö jäänud tegemata.

7.6. EAS saatis kaebajale 3 e-kirja, millega andis tähtaja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

EAS selgitas e-kirjas kaebajale, et tema taotlus ei vastanud Määruse nr 4 nõuetele. Kaebaja

ignoreeris kirju meelega. Seega oli kaebajale ärakuulamisõigus tagatud. Kuna taotluse sisu ei

olnud EAS otsuse aluseks, ei pidanud EAS seda ka ärakuulamiskirjas käsitlema.

7.7. Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Antud juhul ei ole olnud tegemist võrdsete isikutega

samades oludes. Erinevalt kaebaja projektist olid teised kaebaja viidatud projektid kantud

Määruses nr 4 sätestatud tegevuskavva. Seega oli nende projektide erinev kohtlemine

õigustatud ja põhjendatud.

7.8. EAS ei ole rikkunud head haldustava. EAS on kaebaja taotlust menetledes järginud

õigusnorme ja õiguskindluse printsiipi. EAS haldusorganina ei saa hinnata kehtiva õigusakti

vastavust EL õigusaktile või Eesti Vabariigi põhiseadusele, kuna see võiks viia täitevvõimu

omavolini. Sellise hindamise õigus on vaid kohtul. Seega kuni Määrust nr 4 ei ole EL õigusega

vastuolus olevaks tunnistatud, on EAS otsus õiguspärane.

7.9. Nõuded taotlejale ja taotlusele on erinevad ning mõlemad on iseseisvad taotluse

rahuldamata jätmise otsuse tegemise alused. Nõuded taotlejale on sätestatud Määruse nr 4

§-s 10. Kuna kaebaja vastas neile nõuetele, siis tunnistas EAS kaebaja nõuetele vastavaks.

Nõuded taotlusele on kehtestatud Määruse nr 4 §-s 13. Kaebaja taotlus neile ei vastanud ja

EAS-l tuli taotlus rahuldamata jätta, sest edasi menetleda (sisuliselt hinnata) on võimalik vaid

selliseid taotlusi, kus nõuetele vastavad nii taotleja kui taotlus.

7.10. Vorminõuete rikkumine ei muuda EAS otsust õigusvastaseks ega too kaasa otsuse

tühistamist. Nimetatud vead ei mõjutanud asja otsustamist.

8. Rahandusministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes vaideotsuses toodud

põhjenduste juurde. STS2014_2020 § 51 lg 3 kohaselt lahendatakse vaie 30 kalendripäeva

jooksul vaiet lahendavale asutusele vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib

pikendada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg 2 kohaselt. HMS § 84 lg 2 sätestab, et kui

3-16-1399

8(12)

vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega

pikendada kuni 30 päeva võrra. Seega on vastustaja järginud vaide lahendamisel seaduses

toodud tähtaegu.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja esitas taotluse turismitoodete ja atraktsioonide ning sihtkoha kui võrgustiku

arendamise toetamiseks (I kd tl 147), seega taotles ta toetust Määruse nr 4 § 6 lg 1 p 1 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt antakse toetust projektile, mis panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi,

tulemuse ja väljundite saavutamisse ning mille objekt ja tegevused sisalduvad vastava

maakonna tegevuskavas. Toetust antakse sihtkoha eripära rõhutavate terviklike turismitoodete

ja -atraktsioonide arendamise ning sihtkoha kui võrgustiku arendamise tegevustele. Määruse

nr 4 § 10 lg 1 p 2 järgi saab äriühing toetust taotleda § 6 lg 1 p-s 1 nimetatud tegevuste puhul

tingimusel, et projekti raames elluviidavad tegevused toimuvad üksnes väljaspool Tallinna ja

Tartu linnapiirkondi. Määruse nr 4 § 2 p 11 järgi on Tallinna linnapiirkond Tallinna linn koos

selle lähiümbruse järgnevate kohaliku omavalitsuse üksustega: Harku vald, Jõelähtme vald,

Kiili vald, Maardu linn, Rae vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald ja Viimsi vald. Kaebaja on

taotluses toonud projekti elluviimise asukohana välja Jõelähtme valla (I kd tl 154p), mis kuulub

Tallinna linnapiirkonda ja välistab toetuse saamise Määruse nr 4 § 6 lg 1 p 1 alusel. Õigus

piiritleda toetuse andmine teatud piirkonnaga tuleneb STS2014_2020 § 14 p-st 9.

10. Nõue, et taotluse võib esitada maakonna tegevuskavas sisalduvate objektide ja tegevuste

kohta, on üheselt kirjas Määruse nr 4 § 6 lg-s 1, § 12 lg-s 2 ja § 13 lg 1 p-s 1. Seega on tegemist

õigusaktist tuleneva nõudega, mis kehtis olenemata sellest, kas sellele on taotluse vormis

viidatud või mitte. Sellise tingimuse kehtestamise õigus tuli STS2014_2020 § 14 p-st 2.

Õigusaktidega kursis olemise kohustus on kaebajal endal. Seda enam ettevõtjal nende

õigusaktidega, mis reguleerivad taotletava toetuse saamist. Seejuures on kaebaja taotluses Harju

maakonna PKT tegevuskavale viidanud, seega oli ta teadlik viidatud nõudest. Kaebaja projekti

ja tegevusi ei sisaldu Harju maakonna PKT tegevuskavas3.

11. Harju maakonna PKT tegevuskavas on tõepoolest viidatud vajadusele arendada Harjumaa

mõisakomplekse, kuid ilmselgelt ei jätku avalikke ressursse kõikide vajaduste rahuldamiseks,

mistõttu on tegevuskavas tehtud valik ja määratud kindlaks objektid/tegevuskompleksid, mida

arendama asutakse. Tegevuskavast nähtuvalt on objektide pingerida koostatud koostöös

Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega. Seega on tegemist

laiapõhjalise avalikke ja erahuve arvestava kokkuleppega. Tegevuskava ei näe ette Maardu

mõisakompleksi arendamist. Samuti ei saa Liipa talu väljaehitamist turismiobjektina käsitleda

Maardu mõisakompleksi arendamisena, nagu kaebaja taotluses leiab. Seega ei vasta kaebaja

taotlus ka tegevuskavas sisaldumise nõudele.

12. Määruse nr 4 § 14 lg-st 9 ja § 15 lg-st 1 nähtuvalt hinnatakse vaid taotlusi, mis vastavad

nõuetele. Kuna kaebaja taotlus ei vastanud eeltoodud tingimustele, tuli EAS-l teha taotluse

rahuldamata jätmise otsus (Määruse nr 4 § 14 lg 9) ja kaebaja taotluse menetlus lõpetada. Ei ole

mõistlik ega eesmärgipärane hinnata taotlusi, mis nagunii ei vasta ettenähtud tingimustele ja

mida ei saa seetõttu nagunii rahuldada.

13. Kohus nõustub vastustajate seisukohaga, et e-keskkonnas vastu võetud taotlus ei kinnita

taotluse vastavust kõigile kehtestatud tingimustele. Määrusest nr 4 nähtuvalt esitatakse

taotlusele mitmeid sisulisi nõudeid ja nende kontrollimine tehnilise lahenduse poolt ei ole

mõeldav. Sellise kontrolli peab läbi viima rakendusüksuse ametnik. E-keskkonna kinnitus saab

3 http://www.eas.ee/wp-content/uploads/2015/12/Harjumaa_PKT_tegevuskava.pdf.

3-16-1399

9(12)

anda õiguspärase ootuse vaid selle kohta, et asutus on taotluse kätte saanud ja asub selle nõuetele

vastavust kontrollima.

14. Kellelgi ei ole subjektiivset õigust toetuse saamisele struktuurfondide vahendite arvelt.

Toetuse saamiseks peavad nii taotleja kui toetatav projekt vastama ettenähtud tingimustele.

Kaebajal oli enne taotluse esitamist kohustus viia end kurssi toetuse andmise tingimustega.

Vastustajad on teinud piisavalt, et toetuse taotlejaid toetuse andmise tingimustest eelnevalt

teavitada. Toetuse andmise tingimused on õigusaktide näol kättesaadavad Riigi Teataja

veebilehel. Toetuse andmise tingimusi on selgitatud EAS4 ja struktuurfondide5 veebilehtedel

(viimasele viidatakse Rahandusministeeriumi6 veebilehel). Vastustajad on viidanud toetuse

tingimusi tutvustavatele infopäevadele ja taotlejatele korraldatud eelnõustamistele. Seega on

vastustaja Määruse nr 1303/2013 art-st 115 tuleneva kohustuse täitnud. Lisaks oli kaebajal

võimalus esitada vastustajatele teabenõudeid toetuse saamise tingimuste selgitamiseks. Seega

oli kaebajal mitmeid võimalusi enda kurssi viimiseks toetuse andmise tingimustega. Kui

kaebaja seda ei teinud, siis oli see tema enda hooletus ja risk. Kaebaja viide taotluse

koostamisele kulunud asjatust ressursikulust on asjakohatu. Selgelt põhjendamatu on kaebaja

väide, nagu oleks haldusorgan kallutanud teda taotlust esitama. Taotluse esitamine oli

vabatahtlik ja kaebaja enda valik.

15. Vastustajad toovad õigesti välja, et EAS-l oli Määruse nr 4 § 14 lg 5 järgi kohustus

kontrollida nii taotluse kui taotleja vastavust Määruse nr 4 §-des 6-10 ja 13-14 esitatud nõuetele.

Määrus nr 4 esitab taotlejale ja taotlusele erinevaid nõudeid, seega saab hinnang taotleja

vastavusele ja taotluse vastavusele olla erinev. Kaebaja vastas äriühinguna Määruse nr 4 § 10

lg 1 p-s 2 toodud tingimusele. Määruse nr 4 § 10 lg-s 1 toodud täpsustav tingimus, et projekti

raames elluviidavad tegevused peavad toimuma üksnes väljaspool Tallinna ja Tartu

linnapiirkondi, seondub taotlusega, mitte taotlejaga, kuigi selline tingimus on kehtestatud

taotlejale esitatavate nõuete all. Seega tunnistas EAS põhjendatult kaebaja nõuetele vastavaks,

kuid kaebaja taotluse nõuetele mittevastavaks.

16. Kaebaja viited Määruse 1303/2013 preambula punktidele on asjakohatud. EL õigusaktide

preambulad ei sisalda õigusnorme, seega ei saa neist tuleneda kellelegi ka subjektiivseid õigusi.

Õigusnormid sisalduvad EL õigusaktide artiklites. Preambula aitab vaid selgitada õigusnormide

kehtestamise eesmärke.

17. Kaebaja arusaam struktuuritoetuste jagamise loogikast on ebaõige. Toetusi ei jagata

toetusesaajatele otse EL õigusaktide alusel. EL õigusaktid on raamistik, mis näevad ette

üldisemad toetuste jagamise reeglid ja eesmärgid, milleks EL vahenditest toetusi jagatakse.

Kuna ERF toetusi reguleerivad Määrus nr 1303/2013 ja Määrus nr 1301/2013 on liiga

üldsõnalised ja suunatud liikmesriikidele, siis ei saa kaebaja tuletada neist endale õigust

konkreetse toetuse saamiseks. Määruse nr 1303/2013 art 9 sätestab valdkondlikud eesmärgid,

mida püütakse struktuurifondidest makstavate toetustega saavutada, kuid nende eesmärkide

saavutamise

täpsemad

meetmed

ja

nende

eesmärkide

sisse

jäävad

kitsamad

investeerimisprioriteedid peab kehtestama iga liikmesriik ise, arvestades tema riigisiseseid

eripärasid, vajadusi ja kitsaskohti (Määruse nr 1303/2013 art 18). Selleks peab liikmesriik

koostama koostöös Määruse nr 1303/2013 art-s 5 sätestatud partneritega partnerluslepingu

(Määruse nr 1303/2013 art 2 p 20, art 14), milles on mh toodud välja, milliseid valdkondlikke

eesmärke hakatakse fondide kaudu ellu viima (Määruse nr 1303/2013 art 15). Partnerluslepingu

kooskõla EL õigusaktidega hindab Euroopa Komisjon (Määruse nr 1303/2013 art 16).

4 http://www.eas.ee/teenus/piirkondade-konkurentsivoime-tugevdamise-investeeringute-toetus/.

5 http://www.struktuurifondid.ee/index.php.

6 http://www.fin.ee/euroopa-liidu-struktuuritoetused.

3-16-1399

10(12)

Praegusel juhul on Rahandusministeeriumi koostatud „Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja

investeerimisfondide kasutamiseks“7 heaks kiidetud Euroopa Komisjoni 20.06.2014

rakendusotsusega8.

Kooskõlas

partnerluslepinguga

koostab

liikmesriik

programmid/rakenduskavad fondide kasutamiseks (Määruse nr 1303/2013 art 2 p 6, art 26). Ka

rakenduskava kooskõla EL õigusega on Euroopa Komisjoni järelevalve all (Määruse

nr 1303/2013 art 29). Rakenduskava sisaldab juba täpsemaid prioriteete ja erieesmärke

(Määruse nr 1303/2013 art 27, art 96). Praegusel juhul on Rahandusministeeriumi koostatud ja

Vabariigi Valitsuse 04.12.2014 otsusega heaks kiidetud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2014-2020“9 kiidetud heaks Euroopa Komisjoni 09.12.2014 rakendusotsusega10.

Seega on Euroopa Komisjon tunnistanud Eesti partnerluslepingu ja rakenduskava vastavust

Määruse nr 1303/2013 ja Määruse nr 1301/2013 alusel jagatava ERF toetuse eesmärkidega.

Nimetatud rakenduskava elluviimiseks on kehtestatud STS2014_2020 (§ 1 lg 1 p 1) ja Määrus

nr 4 (§ 1 lg 1).

18. Kaebaja arvates on EL õigusaktidega vastuolus struktuuritoetuste mittejagamine Tallinna

linnapiirkonnas elluviidavatele projektidele.

18.1. Määruse nr 4 § 1 lg-st 1 nähtuvalt viiakse selle määruse alusel ellu

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Väikese ja

keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“

meetme

„Piirkondade

konkurentsivõime

tugevdamine“

tegevuste

„Piirkondade

konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade loomine)“ ja „Piirkondade

konkurentsivõime tugevdamise investeeringud (töökohtade ja teenuste kättesaadavuse

parandamine)“ eesmärke. Määruse nr 4 § 3 lg 1 järgi on toetuse andmise eesmärk

majandusaktiivsuse, sh tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja Tartu

linnapiirkondi.

18.2. „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kohaselt koosneb väikese ja

keskmise suurusega ettevõtete arendamise ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

prioriteetne suund temaatilise eesmärgi nr 3 „VKE-de11 konkurentsivõime suurendamine“ ja

temaatilise eesmärgi nr 8 „jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse

toetamine“ investeerimisprioriteedist. Kahe temaatilise eesmärgi kombineerimise põhjuseks on

vajadus terviklikult arendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtlust, mis on kriitilise

tähtsusega regionaalse tasakaalustatuse toetamiseks ja töökohtade tekkeks piirkondlikul

tasandil (lk 100-101). Sellest tulenevalt on prioriteetse sunna investeerimisprioriteedina nr 2

sõnastatud tööhõivesõbraliku majanduskasvu toetamine sisemise potentsiaali arendamise kaudu

osana

konkreetsete

piirkondade

territoriaalsest

strateegiast,

sh

taandarenevate

tööstuspiirkondade ümberkorraldamine ning konkreetsetele loodus- ja kultuurivaradele

juurdepääsu tõhustamine ja sellise vara arendamine (lk 105-106). EL vahendite kasutamise

eesmärgina on välja toodud väljaspool Harju- ja Tartumaad asuvates piirkondades parema

ettevõtluskeskkonna ja uute, sh kõrgema lisandväärtusega, töökohtade tekkimine, samuti

avalike teenuste kättesaadavuse paranemine piirkondades (lk 106). Toimepiirkondades

(maakondades) toetatakse tegevusi majanduselu elavdamiseks, ettevõtluse ja tööhõive

edendamiseks ning töökohtade ja teenuste kättesaadavuse tagamiseks. Kavandatavad tegevused

lepitakse kokku tegevuskavades, mille aluseks on maakonna arengukavad. Kavandatavad

tegevused peavad lähtuma partnerlusleppest (lk 107). Toetatakse ettevõtluse seisukohast olulise

7 http://www.struktuurifondid.ee/public/PA_EE_20062014_ET.pdf.

8 http://www.struktuurifondid.ee/public/PL_kinnitamise_otsus_200614.pdf.

9 http://www.struktuurifondid.ee/public/Rakenduskava.pdf.

10 http://www.struktuurifondid.ee/public/Rakenduskava_kinnitamise_otsus_091214.pdf.

11 väikese ja keskmise suurusega ettevõtted.

3-16-1399

11(12)

avaliku tugitaristu kaasajastamist ja loomist olemasolevate ja uute tööstus- ja ettevõtlusalade

juurde, samuti kasutusest väljalangenud militaar- ja tootmishoonete ettevalmistamist uueks

ettevõtluseks

ning

inkubatsioonivõimaluste

väljaarendamist;

toetatakse

tegevusi

külastusobjektide kasutuse elavdamiseks ja mitmekesistamiseks, samuti ühtsete piirkondlike

võrgustike väljakujundamiseks; toetatakse investeeringuid avaliku linnaruumi kaasajastamiseks

ning ühistransporti ja kergliiklusteedesse; toetatakse piirkondlikke algatusi tööhõive ja

ettevõtlikkuse suurendamiseks (lk 107-108).

Määrus nr 4, millega välistatakse toetuse andmine Tallinna linnapiirkonnale ning toetatakse mh

ühistranspordi- ja kergliiklusteede projekte, on seega rakenduskavaga kooskõlas.

18.3. „Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks“ seab

prioriteedi „väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine“

eesmärgiks tõsta Eesti elanike ettevõtlikkust, Eesti ettevõtete ekspordi- ja konkurentsivõimet,

kasvupotentsiaali, loodavat lisanduväärtust, suurendada tööhõivet, vähendada vaesust ja

sotsiaalset tõrjutust (lk 60-61). Prioriteedi „tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine“

eesmärgiks on tõsta tööhõivet (lk 65). Otsustatakse panustada majandusarengusse, töökohtade

loomisse ja vaesuse leevendamisse väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda, et vähendada

nende tõmbejõudu ja tööjõu väljavoolu (lk 67), samuti teenuste kättesaadavuse parandamiseks

toimepiirkondades. Partnerlusleppest nähtuvalt on Eestis riigi väiksust arvestades üsna suured

riigisisesed regionaalsed arenguerinevused võrreldes teiste Euroopa ja muude arenenud

riikidega. Valdav osa (ligi 60%) riigi sisemajanduse kogutoodangust toodetakse Harjumaal, ligi

10% Tartumaal ja vaid 30% ülejäänud 13 maakonnas kokku. SKT elaniku kohta ületab 2012. a

seisuga riigi keskmise taseme vaid Tallinnas ja Harjumaal (vastavalt 160% ja 141%). Ettevõtete

juurdekasvu tempo on kõrgeim Harjumaal (lk 41). Samuti on suured erinevused elanikkonna

kaasatuses hõivesse ja sissetulekute osas (lk 42). Toimub rahvastiku ja aktiivsema

majandustegevuse koondumine suurematesse linnapiirkondadesse (lk 43). Selle tulemusel ei

ole väiksemad maakonnakeskused võimelised toimima tõmbekeskusena oma toimepiirkonna

arengu vedamisel ja uute töökohtade tekkeks eelduste loomisel. Suurematest linnapiirkondadest

kaugemale jäävate piirkondade tööjõu, loodus- ja ajaloolis-kultuuriliste ressursside

kasutuselevõtt uue ettevõtluse loomiseks pole olnud piisav. Lisaks tasuvate töökohtade

nappusele on väiksemates maakonnakeskustes pakutavad teenused ja vaba aja veetmise

võimalused võrreldes suuremate linnadega piiratud. Ka on ebaühtlased keskus-tagamaa

vahelised transpordiühendused, mis on olnud takistuseks kohapealse tööjõu ja inimressurssi

rakendamisel toimepiirkonna siseselt. Hõreneva rahvaarvu tingimustes on töökohtade ja

teenuste kättesaadavus piiratud. Kõik väljaspool Tallinna ja Tartu linnaregiooni asuvad

piirkonnad vajavad täiendavat tähelepanu vastavalt nende spetsiifilistele probleemidele (lk 44).

Seetõttu on peetud oluliseks panustada väljaspool suuremaid linnapiirkondi ettevõtluse ja selle

lisandväärtuse kasvu ning uute töökohtade tekkesse, samuti maakonnakeskuste tugevdamisse

tõmbekeskustena ja keskus-tagamaa ühenduste tugevdamisse (lk 47-48).

Kohtu hinnangul on partnerlusleppes piisavalt selgitatud, miks on otsustatud suunata ettevõtluse

toetamise meetmed väljapoole Tallinna ja Tartu linnapiirkondi ning miks toetatakse

ühistransporti ja teedeehitust. Rakenduskava on kooskõlas partnerlusleppega.

18.4. Eespool kirjeldatud partnerlusleppes toodud riigisisesed eesmärgid viivad ellu Määruse

nr 1303/2013 art 9 p-des 3 ja 8 ning Määruse nr 1301/2013 art 5 p-des 3 ja 8 toodud

valdkondlikke eesmärke. Määruse nr 1301/2013 art-st 2 nähtuvalt on ERF ülesandeks rahastada

meetmeid, mille eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset

ühtekuuluvust, korvates olulisemat piirkondlikku ebavõrdsust liidus piirkondade majanduse

jätkusuutliku

arengu

ja

struktuurilise

kohandamise

kaudu,

sh

taandarenevate

3-16-1399

12(12)

tööstuspiirkondade ja mahajäävate piirkondade ümberkorraldamise kaudu. Seega on

partnerluslepe kooskõlas nende määruste alusel jagatavate toetuste eesmärkidega.

18.5. Kuna kaebaja soovib projektitegevusi viia ellu Jõelähtme vallas, s.o Tallinna

linnapiirkonnas, kus niigi on ülejäänud Eesti piirkondadega võrreldes paremad võimalused

ettevõtlusega tegelemiseks ja suurem tööhõive tase, siis ei ole kaebaja projektile toetuse

andmata jätmine vastuolus eelviidatud EL ega Eesti õigusaktidega.

19. Kaebaja seisukoht, et Määrus nr 4 toetab vaid avaliku sektori projekte, ei vasta tõele.

Määruse nr 4 § 10 nimetab taotlejate hulgas ka äriühinguid, § 6 lg 1 nimetab toetatavate

tegevuste hulgas mh ettevõtlusega seotud tegevusi, § 3 lg 1 sätestab ühemõtteliselt, et toetatakse

majandusaktiivsuse, tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasvu.

20. EAS ei ole rikkunud kaebaja õigust olla enne haldusakti andmist ära kuulatud. EAS teavitas

enne taotluse rahuldamata jätmist kaebajat taotluses esinevatest puudustest ja andis kaebajale

enne otsuse tegemist kolmel korral võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40

lg 1, Määruse nr 4 § 14 lg 8). Kaebaja on kinnitanud nende teavituskirjade kättesaamist. Seega

oli tal võimalik oma arvamus ja vastuväited avaldada. Kaebaja jättis selle võimaluse

kasutamata. Seega on kaebaja etteheited põhjendamatud.

21. EAS otsuses olevad vormivead õigusaktide nimetuste lühendite kasutamisel ei saanud

kuidagi mõjutada asja otsustamist, seetõttu ei saa sellele tuginedes haldusakti kehtetuks

tunnistamist nõuda (HMS § 58).

22. Kaebaja etteheited vaide lahendamise tähtaja rikkumise kohta ei ole põhjendatud.

STS2014_2020 § 51 lg 3 kehtestab HMS § 84 lg-st 1 erineva vaide lahendamise tähtaja. Kaebaja

esitas vaide 20.04.2016, seega tulnuks vaie lahendada hiljemalt 20.05.2016. STS2014_2020

§ 51 lg 3 lubab vaide lahendamise tähtaega pikendada HMS § 84 lg 2 kohaselt. HMS § 84 lg 2

lubab pikendada vaide läbivaatamise tähtaega kuni 30 päeva võrra. Rahandusministeerium

teavitas 12.05.2016, s.o enne vaide lahendamise tähtaega kaebajat vaide lahendamise tähtaja

pikendamisest 30 päeva võrra. Vaide lahendamise pikendatud tähtaeg hakkab kulgema esialgse

tähtaja lõppemisest, mitte tähtaja pikendamise teate saatmisest, sest teate saatmise ajaks ei olnud

esialgne tähtaeg veel möödunud. Seega pikenes vaide lahendamise tähtaeg kuni 20.06.2016.

Rahandusministeerium tegi vaideotsuse 15.06.2016, seega tähtaegselt.

23. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased ja nende

tühistamiseks puudub alus. Haldusaktide õiguspärasuse tõttu puudub alus rahuldada ka

kohustamiskaebust. Kaebus tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata.

24. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustajad ei ole esitanud kohtule nende menetluskulusid tõendavaid dokumente,

seetõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik