3-15-2900/57 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.01.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2900

Haldusasi

OÜ Valli kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015

korralduse nr 1557-k tühistamiseks kaebajat puudutavas

osas

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Valli, volitatud esindaja v.adv Veljo

Viilol

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kaialiisa

Koolberg ja Priit Lello

Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet,

volitatud esindajad Margit Maidla ja Uudo Sepa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.04.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Valli apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Valli apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

26.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2900 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.02.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-15-2900

2(14)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus tegi 21.10.2015 korraldusega nr 1557-k ettekirjutused üheksale

ettevõtjale, teiste hulgas OÜ-le Valli (p 1.7) ning kohustas teda viima oma tegevuse

korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-des 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-s 1 ja kaubandustegevuse

seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega kooskõlla (p 2).

Korduvate samalaadsete majandustegevuse nõuete rikkumiste vältimiseks kohustati teiste

hulgas OÜ-d Valli lõpetama korralduse p-s 1 märgitud müügikohas (Müürivahe 14/16 // Suur-

Karja 18 // Vabaduse väljak 2 – Valli baar) majandustegevusena alkohoolse joogi müügi

kellaaegadel 00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 01.00–05.00 (p 2.1),

samuti lõpetama oma müügikohtades majandustegevusena toitlustamise (sh jookide

serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumise (sh muusika edastamine) kellaaegadel

00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00 (p 2.2). Ettekirjutuste

täitmise tähtajaks määrati 20.11.2015 (p 3). Korralduses hoiatati, et p-des 2.1 ja 2.2 toodud

ettekirjutuste täitmata jätmisel 20. novembriks 2015 rakendatakse sunniraha 1500 eurot ning

ettekirjutuse täitmata jätmisel 27. novembriks 2015 rakendatakse sunniraha 3000 eurot (p 4).

Korralduses märgiti, et ettekirjutuse täitmata jätmisel 04.12.2015 peatab Tallinna Linnavalitsus

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel korralduses nimetatud

isikutel alates 05.12.2015 kuni avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni ja

majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni

eelnimetatud müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi kellaaegadel 00.00–

05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl 01.00–05.00 ning toitlustamise ja meelelahutusprogrammi

pakkumise kellaaegadel 01.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00

(p 5). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti ööl vastu 01.01, 25.02 ja 24.06 (p 6).

Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete

rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7).

Korralduse aluseks on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 4–6, 53, KorS §-d 28, 54, § 571 p

2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12, § 21 lg 3. Korralduse

andmisel arvestati haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas

seletuskirjas ning seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente.

Korralduse seletuskirja järgi on korralduse eelnõu ajendatud Suur-Karja, Vana-Posti ja

Müürivahe tänavate piirkonna (nn Bermuda kolmnurk) toitlustus- ja meelelahutusasutusi

pidavate isikute majandustegevuse nõuete rikkumistest ja nende majandustegevusega

kaasnevatest negatiivsetest mõjudest avalikule korrale, piirkonna elanikele, piirkonnas

tegutsevatele ettevõtjatele (nt majutusasutustele), vanalinnas viibivatele linnaelanikele ja linna

külastavatele turistidele, vanalinna keskkonna heakorrale, vanalinna kui UNESCO

maailmapärandi hulka kuuluva olulise kultuuriväärtuse säilitamisele ning Tallinna linna

mainele. Suur-Karja tänaval tegutseb 10 toitlustus- ja meelelahutusasutust, mille peamine

tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolse joogi müük. Baaride suur kontsentratsioon väikesel

alal ja Suur-Karja tänava kasutamine vanalinnas liikumiseks on toonud kaasa öisel ajal suurte

inimhulkade kogunemise kõnealuse piirkonna baaridesse ja tänavale. See omakorda põhjustab

müra, mis koos baaridest tuleneva müraga häirib õhtusel ja öisel ajal piirkonnas elavaid inimesi

ja hotellides peatuvaid turiste. Paljude alkoholijoobes isikute viibimine Suur-Karja tänaval ning

sellest tingitud õigusrikkumiste suur arv on muutnud piirkonna ebaturvaliseks. Probleeme

3-15-2900

3(14)

avaliku korra, öörahu ja heakorra tagamisel kõnealuses piirkonnas põhjustavad ja soodustavad

seal tegutsevate meelelahutusasutuste lahtiolekuajad öistel tundidel. Pidutsejad viibivad

piirkonnas seni, kuni baarid on avatud ja on võimalik osta alkohoolseid jooke. Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) statistika kohaselt on piirkonnas õigusrikkumiste arv suur ning nende

toimepanemise oht säilib ka tulevikus. Ettevõtjate poolt seni kasutusele võetud abinõud ei ole

probleeme lahendanud. Kuna Suur-Karja tänav on mõeldud avalikul otstarbel inimeste ja

transpordi liikumiseks linnaruumis, mitte öiseks pidutsemiseks, ei saa ettevõtjad eeldada, et

sellel tänaval peaks kehtima teistsugune majandustegevuse ning avaliku korra standard ning

oluliselt ulatuslikum talumiskohustus kui mõnel teisel kesklinna tänaval.

Unerahu häiriv müra diskoteegist, baarist või väliüritusest võib riivata õigust kodu

puutumatusele (Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 16.02.2005 otsus: Moreno Gomez vs.

Hispaania). Ametivõimudel on kohustus võtta tarvitusele meetmed isikute eraelu kaitseks

meelelahutusürituste tekitatud müra eest (EIK 20.05.2010 otsus: Oluic vs. Horvaatia;

25.11.2010 otsus: Mileva vs. Bulgaaria). Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse

riive, kuna inimese tervis ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumi ja

selle suurusega. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 alusel võib valla- või linnavalitsus

kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik

avaliku korra tagamiseks. KorS § 55 ja § 56 lg 1 kohaselt on keelatud teisi isikuid häirida, sh

on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra. Kui isik rikub majandustegevuse

nõudeid, on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete

rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42 ja § 68), majandustegevus

peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Tallinna linna heakorra eeskirja §-st 6 tuleneb

müügikoha omanikule kohustus tagada müügikoha ümbruse puhtus. Ettevõtlusvabadust võib

piirata ka juhul, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Heakorra

tagamise

vastu

UNESCO

maailmapärandi

nimekirja

kuuluva

Tallinna

vanalinna

muinsuskaitsealal esineb avalik huvi.

Erinevad uuringud on näidanud, et baaride varasem sulgemine ja selle kaudu alkohoolsete

jookide kättesaadavuse piiramine on toimiv meede avaliku korra tagamiseks. Seejuures on

nimetatud eesmärgi efektiivsema tagamise huvides parem lõpetada alkohoolsete jookide müük

enne ürituse lõppu ja asutuse sulgemist. Üksnes alkohoolsete jookide müümise piirangust ei

piisaks, kuna sellega ei kao müraprobleemid, mida põhjustavad baaridest kostev muusika ning

baaride külastajad ja tänaval viibivad inimesed.

OÜ Valli tegevust piiratakse alkohoolse joogi müügi osas võrreldes seniste kauplemisaegadega

tööpäevadele eelnevatel öödel kahe tunni võrra ning puhkepäevadele eelnevatel öödel ühe tunni

võrra. Toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist piiratakse tööpäevadele eelnevatel

öödel ühe tunni võrra.

2. OÜ Valli esitas 19.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse

21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks teda puudutavas osas.

1)

Vastustaja ei ole tuvastanud ega tõendanud, et korralduse aluseks olevad faktilised

asjaolud kaebaja puhul esinevad ja on põhjuslikus seoses korralduses välja toodud väidetavate

avaliku korra rikkumiste ja elanikke häiriva müraga. Haldusmenetluses kogutud tõendite

kohaselt puudutavad kaebused ja etteheited põhiliselt Suur-Karja 4 müügikohti. Kaebaja baari

sissepääs asub aga Müürivahe tänaval. Teistele Müürivahe tänaval asuvatele toitlustus- ja

meelelahutusasutustele ei ole ettekirjutusi tehtud. Pole ka tuvastatud, et kaebaja tegevuskohas

oleks ületatud müra normtaset. Kaebaja paigaldas 2007. aastal baari ruumide lakke täiendava

heliisolatsiooni. Kaebaja tegevuskoht ei ole avatud varajaste hommikutundideni, kõige hilisem

sulgemisaeg on 02.00. Kaebaja kliendid on küpses eas inimesed, kes selgelt eristuvad vanalinna

pidutsema tulnud noortest. Vastustaja ei ole korralduses tuvastanud ega tõendanud, et kaebaja

3-15-2900

4(14)

majandustegevus põhjustaks kolmandatele isikutele olulist kahju või kannatusi, avaliku korra

ja avalikus kohas käitumise üldnõuete ning heakorra rikkumisi. Kaebaja tegevuskoha väiksust

(klientidele avatud ruumi suurus on 51,84 m2) arvestades ei saa sinna koguneda suurt hulka

inimesi. Vastustaja pole järginud kaebaja suhtes haldusakti põhjendamise nõuet.

2)

Vastustaja pole kaebaja ettevõtlusvabaduse piiramisel järginud ettekirjutuse kohasuse,

vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Korraldusega taotletav eesmärk ei ole saavutatav,

kui võimaldatakse jätkata alkoholi müüki kaebaja lähinaabruses tegutsevates asutustes, mis

mahutavad oluliselt rohkem kliente ja on avatud kauem kui kaebaja müügikoht (Reval Café ja

ööklubi Club Hollywood). Kaebajale ei ole eelnevalt tehtud vastavasisulisi ettekirjutusi ega ole

palutud ka vabatahtlikult abinõusid kasutusele võtta. Kaebaja sulgeb koos M&A Pubid OÜ-ga

oma tegevuskoha kõige varem – võrreldes teiste korraldusega hõlmatud baaridega keskmiselt

2–3 tundi varem.

3)

Korraldusega koheldakse kaebajat teiste ettevõtjatega võrreldes ebavõrdselt.

4)

AS § 36 lg 1 p-st 3 ei tulene õigust piirata alkoholi jaemüügi aegu. KaubTS § 4 lg 1 p-i

12 tuleb tõlgendada kitsendavalt ning see ei kohaldu olukorrale, kus meelelahutusasutuste

alkoholimüük tegevuskohas ei too kaasa endaga tegevuskoha vahetus läheduses elavate või

pidevalt viibivate inimeste huvide kahjustumist, vaid see leiab aset väljaspool ettevõtja

tegevuskohta kaupa või teenust ostnud isiku enda tegevuse tulemusel. Majandustegevuse

nõudeks MsüS § 6 lg 1 tähenduses ei ole KorS §-s 55 ja § 56 lg-tes 1 ja 2 sätestatu.

3. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Väär on kaebaja väide, et tema tegevuskoha ees ei kogune inimhulkasid. Vastupidist on

kinnitanud kaebaja tegevuskohaks oleva hoone elanik. Elanike kirjeldusel Valli baari kliendid

suitsetavad, lärmavad ning urineerivad sealsamas, mille tulemusena on trepikoja ukseesine

haisev ja eemaletõukav. Öösiti mängitakse lõõtspilli, baari külastajad laulavad kaasa tuntud

lauluviise jne. Arusaamatuks jääb seos Valli baari suuruse, baaripukkide arvu ja korralduses

kirjeldatud õigusrikkumiste vahel, kuna baari lubatakse alati rohkem inimesi, kui seal on kohti.

Kaebaja tegevuskohas puudub suitsetamisruum, mistõttu suitsetatakse baari ees tänaval.

2) Vastustaja on kaalunud, kelle suhtes piiranguid kohaldada: haldusmenetlus algatati kokku

15 ettevõtja suhtes, lisaks koguti andmed kaebaja tegevuspiirkonnas ja sellest veidi eemal

(Suur-Karja, Väike-Karja, Müürivahe, Sauna ja Vene tänav ning Raekoja plats) kokku 50

toitlustusega tegeleva ettevõtja kohta. Kaebaja kõrval asuva Reval Café ning samal tänaval

tegutseva Musta Puudli tegevuskontseptsioon on kaebaja omast oluliselt erinevad. Need

asutused ei ole ka elanikelt negatiivset vastukaja saanud. Kaebajale ettekirjutuse tegemisel olid

määravaks PPA hinnang ning asutuste, elanikkonna ja ettevõtjate kaebused piirkonnas enim

esile toodud tänavalõigu Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja tn 18 kohta.

3) Kaebaja rikub nii KaubTS § 4 lg 1 p-i 12 kui ka KorS § 55 lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning § 56

lg-st 1 tulenevaid nõudeid, mis on majandustegevuse nõuded MsüS § 6 tähenduses. Muu hulgas

rikub kaebaja keeldu mitte tegutseda teisi isikuid häirival moel. Baarist tulenev ja sealt väljuvate

klientide põhjustatav müra on omistatav ettevõtja tegevusele, kui see on majandustegevusest

põhjustatud ja sellega olemuslikult või tihedalt seotud (häiriv müra KorS § 57 tähenduses).

KorS § 15 lg 1, §-d 55 ja 56 laienevad kõikidele isikutele.

4) Baari tegevus kahjustab piirkonna elanikke ja seal viibivaid linnakodanikke ning turiste,

aga häirib ka teiste ettevõtjate (sh hotellid ja külaliskorterite pakkujad) majandustegevust.

Piirkonnas toimuv on otseses põhjuslikus seoses ettevõtjate majandustegevusega – eelkõige

öise kauplemisaja ja alkoholi pakkumisega. Haldusmenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et

3-15-2900

5(14)

Valli baarist ja selle esiselt tänavalt kostev müra on ülemäärane ja teisi isikuid oluliselt häiriv.

Heliisolatsioonist hoolimata on elanikud müra tõttu politseisse pöördunud.

5) Praegusel juhul ei ole oluline tuvastada, millise konkreetse baari külastaja kellegi öörahu

rikkus ja majandustegevust kahjustas. Siiski on ilmne, et Valli baari ees põhjustavad rikkumisi

Valli baari külastajad. Valdav osa õigusrikkumisi pannakse toime baaride tegevuse kõige

intensiivsemal ajal ehk öösel, mil baaride juurde koguneb rohkearvuliselt nende külastajaid ja

muid inimesi. Kuivõrd baaride peamiseks tegevusalaks on alkohoolse joogi müük ja

meelelahutuse pakkumine, liigub baarides ja tänaval rohkearvuliselt alkohoolses joobes

inimesi, kes kasutavad avalikku tänavat suitsetamiseks ja sotsialiseerumiseks. Kuna piirkonnas

asub suur arv meelelahutusasutusi, siis on levinud, et inimesed liiguvad ühest baarist teise. Ka

Valli baar ei ole selles osas erandiks. Baaride tegevuse mõjud ja tagajärjed on sarnased ning

puudub vajadus eraldi hinnata või tuvastada, milline baar mängib kõige kõvemini muusikat või

millise baari külastajad karjuvad, oksendavad, lõhuvad või kaklevad tänaval rohkem. Avaliku

korra rikkumised, müra- ja heakorra probleemid tulenevad kõikide korralduse adressaatideks

olevate baaride ja nende külastajate tegevusest.

6) Korraldusega valitud piirangud on eesmärgi saavutamiseks sobivad. Baarides alkohoolse

joogi kättesaadavuse piiramine on tõestatult toimiv meede avaliku korra tagamisel.

Meelelahutusprogrammi, sh muusika edastamise lõpetamine ja inimeste kontsentratsiooni

vähenemine aitab kaasa teisi isikuid häiriva müra ärahoidmisele. Kehtestatud piirangud

mõjutavad isikuid piirkonnas mitte tarbima ülemäära alkoholi ning lahkuma enne kui isiku

käitumine muutub tarvitatud alkoholi kogusest tingituna ebaadekvaatseks. Tavapäraselt ei ole

ettekirjutuses määratud ajaks õigusrikkumiste kontsentratsioon kriitilise piirini veel jõudnud.

Seega on valitud meede sobiv nii avaliku korra tagamise seisukohalt kui ka ettevõtjate ja elanike

õigusi arvestavalt. Juba tarvitusele võetud meetmed ei ole piisavad ega ole andnud eesmärgi

saavutamiseks tulemust.

4. PPA leidis, et vaidlustatud korraldus on nii sisult kui ka vormilt õiguspärane.

1)

Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja 18 piirkonnas on süütegude tase keskmisest oluliselt

suurem. 2015. aasta 11 kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude arv langenud

17%, sh varavastaste kuritegude arv 22%. Samas on isikuvastaste kuritegude arv tõusnud 14%.

2015. aasta nädalavahetustel on PPA korraldanud 28 sihtsuunitlusega reidi avaliku korra

tagamiseks, neist 5 ületundide arvelt. 2014. aasta novembrist on Põhja prefektuur vanalinnas

nädalavahetuste öödel vahemikus 22.00–04.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude

ennetamiseks. PPA-l ei ole võimalik selles piirkonnas jätkuvalt kasutada samas mahus

ressurssi, ilma et kannataks turvalisus muudes piirkondades.

2)

Vahemikus 00.00–06.00 pannakse toime 42% kuritegudest, sh 39% vargustest, 71%

kehalistest väärkohtlemistest ja 60% röövimistest. 2015. aastal jõustunud seadusemuudatuste

tõttu langes kuritegude arv, kuid samas tõusis väärtegude arv, mistõttu on süütegude koguarv

jäänud sisuliselt samaks.

3)

Avaliku korra rikkumised kõnealuses piirkonnas on selgelt seotud baaride

lahtiolekuaegade, baarides müüdava alkoholi ning baaride tegevuskontseptsiooniga, mis on

orienteeritud alkoholi müügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni varahommikuni.

Korralduse adressaatideks on õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on

aastaid probleeme tekitanud. Teiste lähipiirkonnas asuvate müügikohtadega ei ole PPA

sarnaseid probleeme täheldanud.

5. Tallinna Halduskohus jättis 26.04.2016 otsusega OÜ Valli kaebuse rahuldamata ning

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3-15-2900

6(14)

1)

Korraldus vastab HMS § 56 nõuetele. Kaebaja leiab ekslikult, et konkreetsete

adressaatide, sh kaebajaga seotud asjaolusid pole arvesse võetud ega ettekirjutuse tegemist

nende suhtes kaalutud. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavad selgitused ja

tõendid, sh need, mis on otsustamisel aluseks olnud ka juba haldusmenetluses, veenavad selles,

et need kaalutlused on olnud vaidlustatud korralduse tegemise aluseks. Korralduse seletuskirjas

on piisava põhjalikkusega kajastatud korralduse andmisele eelnevat menetlust ning selle

tulemusena kujunenud põhjendusi adressaatide osas kogumis. Kaebaja kohta on eraldi välja

toodud kaebaja enda selgitused ja vastustaja seisukohad neile.

2)

MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja

tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). KaubTS § 4 lg 1 p 12 järgi

on kaupleja kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks

tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on

majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Suur-Karja tänav on avalik koht KorS §

54 tähenduses. Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil

(KorS § 55 lg 1) ning tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra (KorS § 56 lg 1). Ohu või

korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale

isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada

teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite (sunniraha,

asendustäitmine, vahetu sund) kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud

tähtaja jooksul (KorS § 28 lg 1). Vastustaja on korralduse õiguslikuks aluseks olevaid norme

kohaldanud õigesti ja eesmärgipäraselt.

3)

Hoolimata sellest, et sissepääs Valli baari asub Müürivahe tänaval, asub baar Suur-Karja

tänava ristumiskohas. Seega on korralduse adresseerimine kaebajale kooskõlas korralduse

preambulis esitatud eesmärgiga, mis hõlmab Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate

piirkonda.

4)

Üksnes baari väiksus ei välista, et selline meelelahutusasutus ei võiks oma tegevusega

kedagi häirida. Tunnistajana üle kuulatud Valli baari baarmen MP selgitas, et Valli baaris

istutakse ka aknaalustes. Majaelanikust tunnistaja IB kinnitas, et baaris viibib sageli rahvast

rohkem, kui on istekohti.

5)

Korralduses viidatud meediakajastused ning vastustaja esitatud videosalvestised

kinnitavad piisava veenvusega, et Suur-Karja tänav on kõnealuses lõigus öötundidel rahvarohke

ja lärmakas, seal viibib hulgaliselt joobes või muidu ülevoolavalt käituvaid inimesi (tänaval

räägitakse valjuhäälselt, karjutakse, rüseletakse, liigutakse jookidega, suitsetatakse, tänav on

reostatud). Lärmakate rahvahulkade viibimist Valli baari ees tänaval ja selle reostamist (sh

inventari lõhkumist, urineerimist, oksendamist) kinnitasid oma ütlustes ka tunnistajad IB ja

Savoy Boutique Hotel tegevjuht TL. Nimetatud hotelli kliendid kurdavad sageli tänavalt kostva

müra üle ning kirjutavad sellest ka veebikeskkondades (tripadvisor.com, booking.com). TL

märkis, et hotelli aknast paistab Valli baar ja on näha, kuidas kaebaja kliendid kogunevad baari

ukse ette. Reedel ja laupäeval on näha rohkem kliente, kes on ka keskmisest rohkem alkoholi

tarvitanud. Tunnistaja ei saa täie kindlusega väita, et kõik probleemide tekitajad on kaebaja

kliendid, kuna neid ei ole võimalik teistest selgelt eristada. Tunnistaja kinnitusel on kaebaja

klientide hulgas ka nooremaid inimesi.

6)

Valli baari kohal asuva korteri elanik IB mäletab probleeme Valli baariga aastast 1991.

Tunnistaja sõnul ei pea Valli baar kinni lahtiolekuaegadest, vaid teenindab külastajaid seni kuni

neid jätkub (isegi kuni kella 05.00-ni või 06.00-ni). Tunnistaja on müra vähendamiseks

paigaldanud täiendava isolatsiooni korterisse. Sellest hoolimata kostab baarist kaebaja

korterisse müra, mis vahel paisub eriti suureks. Baaris mängitakse nii elavat kui ka salvestatud

muusikat. Lärmi kostab tunnistaja sõnul ka väljast maja eest, kuhu baari külastajad kogunevad

3-15-2900

7(14)

suitsetama ja vestlema. Tunnistajate ütlused ja PPA esindaja kohtuistungil antud seletused

lükkavad ümber väite, et kaebaja püsikliendid ei käitu teisi isikuid häirival või avalikku korda

rikkuval moel. Tunnistaja IB iseloomustas Valli baari kliente kui vanemaealisi mehi ja naisi,

kes tarvitavad rohkelt alkoholi ja jäävad väga purju. Nii IB kui ka MP kinnitasid, et baarist

lubatakse väljuda jookidega (mis valatakse ümber plasttopsi) ning jätkata nende tarbimist

tänaval. MP väitel ilmselgete joobetunnustega isikut ei lubata sisse ja alkoholi talle ei müüda.

Baaris puudub suitsetamisruum.

7)

Piirkonnas on probleeme ka turvalisusega. Turvameest Valli baari palgatud ei ole.

Tunnistaja MP selgitas, et agressiivse käitumise korral kutsutakse turvafirma G4S, politseid ei

ole ta pidanud kutsuma. PPA selgitas, et Valli baari puhul on palju registreeritud infoteateid ja

väljakutseid. Need puudutavad lärmi, kaklusi ja olukordi, kus inimesed ei taha lahkuda. Valli

baari kliendid tarbivad sageli liigselt alkoholi ja politsei on korduvalt tegelenud nende koju või

kainestusmajja toimetamisega. Probleeme on esinenud ka pärast korralduse andmist: meedias

kajastati 16.04.2016 juhtumit, kus politsei sai kella 00.30 paiku kakluse tõttu väljakutse Valli

baari.

8)

Praeguses olukorras polegi alati võimalik ega vajalik välja selgitada, millise asutuse

kliendid konkreetsel hetkel karjuvad, korda rikuvad vms. On tuvastatud, et nii Suur-Karja

tänavalt üldisemalt kui ka Valli baarist ja selle vahetust lähedusest lähtuvad mõjutused, mis

kahjustavad nii teiste isikute (Suur-Karja 18 elanikud, tänaval viibivad isikud, vahetus

läheduses tegutsevad ettevõtjad) kui ka avalikke huve (avalik kord ja heakord, turvalisus,

muinsuskaitsealuste väärtuste säilimine, linna maine). Baari vahetus läheduses kogunevad baari

kliendid ning ka muud isikud põhjusel, et seal on kogunemiseks võimalus loodud. Kaebaja ei

ole suutnud korraldada oma majandustegevust nõuetekohaselt teisi isikuid häirimata ja avalikke

huve kahjustamata. Ettevõtja huvi tegeleda ettevõtlusega talle sobival moel ei kaalu üles teiste

isikute huvi elada inimväärses keskkonnas ning avalikku huvi tagada turvaline ja heas korras

linnakeskkond. Ettevõtja tegevusest lähtuvate negatiivsete mõjude kõrvaldamiseks ei saa

kasutada ebaproportsionaalselt suures mahus avalikku ressurssi (sh politsei), vaid ka ettevõtjad

ise peavad oma tegevust korraldama neist lähtuvaid negatiivseid mõjusid vältides või

minimeerides. Korraldusega seatud piirangud ei ole ebaproportsionaalsed.

9)

Kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste sama piirkonna ja vanalinna

meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Vastustaja selgitas, et teiste sama piirkonna

meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud nii arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri

piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid, seetõttu ei olnud neile ettekirjutuste tegemine

põhjendatud. Samuti ei ole mujal vanalinnas Suur-Karja tänava olukorrale sarnanevaid

olukordi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. OÜ Valli palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.04.2016 otsus

ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

1)

Vastustaja poolt korralduse seletuskirjas välja toodud põhjendused kaebaja suhtes

piirangute rakendamiseks põhinevad ebaõigesti või puudulikult tuvastatud asjaoludel ja

piisavalt kaalutlemata järeldustel, mille puhul ei ole uuritud või võetud arvesse kaebajat

soodustavaid asjaolusid. Hinnatud ei ole kaebaja suhtes esitatud pretensioonide tõendatust.

Vastustaja ei ole korralduses eraldi tuvastanud kaebaja rikkumisi, vaid on lähtunud teiste

korralduse adressaatide tegevusest. Pole tõendatud, et kaebaja tegevus rikub teiste isikute õigusi

või on vastuolus avaliku huviga. Vastustaja rikkus korralduse andmisel uurimiskohustust.

Seega leidis halduskohus ebaõigesti, et vaidlustatud korralduse puhul on täidetud HMS §-s 56

3-15-2900

8(14)

sätestatud nõuded. Halduskohus hindas ebaõigesti asjaolude tõendatust ning tugines otsuse

tegemisel ebaõigetele eeldustele. Erinevate asutuste mõju teistele isikutele tuleb hinnata eraldi,

mitte kogumis, nagu on teinud vastustaja ja halduskohus.

2)

Vastustaja etteheidete aluseks on vaid IB kaebused, mille põhjendatus on kontrollimata.

IB väited on liialdatud ning tema kaebused alusetud, lähtudes vaid tema subjektiivsest

vastumeelsusest kaebaja müügikoha suhtes. IB ei põhjendanud, miks tema kirjeldatud purjus

inimesed olid just Valli baari kliendid. Kaebaja klientideks on vanemas eas soliidsed ja

kultuursed inimesed, kellel ei ole harjumust tänaval õlut juua ja lärmata. Ka TL ütluste järgi on

lärmajateks noored, eriti reedel ja laupäeval. Seega pole tegemist kaebaja klientidega. Joobes

inimesi baari ei lubata ja sellistele inimestele alkoholi ei müüda. IB väited häiriva muusika

kohta pole eluliselt usutavad ning on vastuolus MP selgitustega. Vastustaja ei viinud läbi

mõõtmisi, millega oleks tuvastatud, et kaebaja baarist lähtuv müra ületab piirnorme. Müra

tuvastamise aluseks saab KorS § 571 järgi olla vaid kohaliku omavalitsuse või politsei poolt

kogutud objektiivne info. Halduskohus jättis hindamata kaebaja väite, et 2006. aastal teostatud

müramõõtmise tulemuste kohaselt ei ületa kaebaja tegevuskohast lähtuv müra baari kohal

asuvates korterites piirnorme. Nii baari lakke kui ka IB korteri põranda alla on paigaldatud

heliisolatsioon. Kaebaja tegevuskohas mängitakse akordioni kuni kella 23.00-ni ning sel

kellaajal korjatakse tänavalt kokku ka kõik lauad ja toolid.

3)

Kõik korralduses nimetatud baaride sissepääsud peale kaebaja tegevuskoha asuvad Suur-

Karja tänaval. Valli baaril ei ole puutumust Suur-Karja tänaval valitseva olukorraga. Kaebaja

majandustegevuse ning avaliku korra rikkumiste ja elanikke häiriva müra vahel puudub

põhjuslik seos. Kaebaja müügikohal on ajalooline väärtus ning see on hõlmatud Tallinna

vanalinna kui UNESCO maailmapärandiga, mistõttu oleks kaebaja majandustegevuse

piiramine vastuolus Tallinna vanalinna tutvustamise eesmärkide ja turismi arendamisega.

4)

Korralduse kohaselt põhjustavad probleeme eelkõige varaste hommikutundideni avatud

meelelahutusasutused. Kaebaja müügikoht suletakse oluliselt varem kui teised asutused ning

seega on ka kaebaja majandustegevusega kaasnevad mõjud avalikule ruumile oluliselt

väiksemad kui teiste asutuste puhul. Üksnes politsei väljakutsumine ei tõenda õigusrikkumisi

ega nende seost kaebaja tegevusega. Kui õigusrikkumised oleks aset leidnud, oleks politsei

nende toimepanijate suhtes ka menetluse algatanud. Baari väiksuse tõttu on võimatu inimestel

seal suuremal hulgal koguneda. Kaebaja ei vastuta väljaspool tema tegevuskohta aset leidvate

õigusrikkumiste eest.

5)

Halduskohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kaebaja väited ööklubi Club Hollywood

poolt põhjustatud õigusrikkumiste kohta. Müürivahe tänaval on tihe liiklus ning lärmi ja

korrarikkumisi põhjustavad teiste ettevõtete, sh Hollywoodi kliendid, kes Müürivahe ja Vana-

Posti tänavate vahelisele platsile kogunevad. Nimetatud ööklubisse mahub kuni 1500 inimest

ning seega mõjutab klubi avalikku korda oluliselt rohkem kui Valli baar, kus on vaid 21

istekohta. Just Hollywood põhjustab rahvahulkade kogunemist, kuna selle juures seisavad

piletijärjekorras ootavad inimesed. Vastustaja rikkus Hollywoodi suhtes piiranguid

rakendamata jättes võrdse kohtlemise põhimõtet.

6)

Korraldusega kaebaja suhtes rakendatavad meetmed on ebaproportsionaalsed. Sellega, et

kaebaja läheduses tegutsevate Reval Café ja Hollywoodi tegevusele piiranguid ei seata,

rikutakse kaebaja konkurentsivõimet. Samuti ei saavutata selliselt korraldusega seatud

eesmärki, kuna nimetatud asutustest on võimalik saada alkoholi, kui kaebaja baarist seda enam

ei saa. Suitsetamisruumi ja turvamehe puudumine ei õigusta kaebajale piirangute seadmist.

Kaebajale ei tehtud enne korralduse andmist mingeid ettekirjutusi tema põhjustatud häiringute

3-15-2900

9(14)

suhtes ning kuivõrd kaebaja on järginud majandustegevuse nõudeid, tekkis kaebajal õigustatud

ootus, et tal on võimalik oma senist tegevust ilma piiranguteta jätkata.

7. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Kaebajal oli võimalik tutvuda haldusmenetluse toimikuga, kuid ta ei esitanud

haldusmenetluses tõendite usaldusväärsust või ebapiisavust puudutavaid vastuväiteid. Samuti

ei väitnud kaebaja, et tema müügikohas ega selle läheduses õigusrikkumisi ei toimu. Kaebaja

on öise alkoholimüügi ja meelelahutuse pakkumise korraldanud viisil, mis soodustab

õigusrikkumiste toimepanemist ja teiste isikute häirimist. Kuna kaebaja tegevuskoht asub

elumajas, tuleb tema poolt hoolsuskohustuse täitmisesse suhtuda rangelt. Tunnistajad ja PPA

on kinnitanud, et Valli baaris müüakse alkoholi liigses joobes isikutele.

2)

Valli baari tegevuse häirivuse tuvastas linnavalitsus lähtudes keskmisest objektiivsest

isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna

tavadest. Müranormide rikkumist tõendab müra mõõtmise protokoll. Sõltumata isolatsiooni

paigaldamisest kostab muusika ja lärm jätkuvalt Valli baari kohal elava elaniku korterisse, kelle

unerahu on baari tegevus juba aastaid häirinud.

3)

Kaebaja tegevuse suhtes on esitanud kaebusi ka teised elanikud peale IB. PPA esindaja

kinnitas, et Valli baari kliendid tarvitavad sageli liigselt alkoholi ja politsei on korduvalt

tegelenud nende koju ja kainestusmajja toimetamisega. Samuti kinnitas PPA, et Valli baariga

seotud väljakutsete arv on suur ja need puudutavad lärmi, kaklusi ja olukordi, kus inimesed ei

taha lahkuda. PPA seletused langevad kokku IB ja TL ütlustega. Seega ei vasta tõele kaebaja

väide, et tema kliendid on vanemas eas soliidsed inimesed, kellel ei ole kombeks tänaval

alkoholi tarbida ja lärmata.

8. PPA jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud HMS §-d 4–6 ja 53; KorS § 28, § 54

ja § 571 p 2; MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg 3.

Lisaks on korralduse seletuskirjas viidatud AS § 36 lg 1 p-le 3, kuid mitte kui korralduse

andmise õiguslikule alusele, vaid haldusorgani seisukohtade toetuseks. Tallinna linn on sellest

normist järeldanud, et avaliku korra tagamise huvides võib piirata isiku õigust tegeleda

ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga. Vastustaja ei ole ka kohtumenetluses väitnud, et

AS § 36 lg 1 p 3 oli üheks korralduse andmise õiguslikuks aluseks. Seetõttu puudub vajadus

täpsemalt analüüsida, kas nimetatud säte võiks praegusel juhul olla alkoholi müügile ajalise

piirangu seadmise aluseks.

11. Põhiseaduse § 29 lg 1 lauses 2 ja § 31 lauses 2 nimetatud seadusereservatsioonist tulenevalt

võib majandustegevusega tegelemise õiguse kasutamise tingimused ja korra sätestada seadus.

MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema

majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). MsüS § 6 lg-st 1 tuleneb, et

seadusega võib kehtestada avalikust huvist lähtuvalt nõudeid ja kohustusi, mida isik peab

3-15-2900

10(14)

majandustegevusega alustamisel ja selle teostamisel täitma. Majandustegevuse teostamist võib

piirata mis tahes vormis, tingimuseks on vaid avalikust huvist tulenev põhjus (vt MsüS (803

SE) eelnõu seletuskirja1 lk 15–16, 23). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga,

et KaubTS § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud kaupleja kohustus tagada, et kauba või teenuse müük

tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate

inimeste huve, on käsitatav majandustegevuse nõudena MsüS § 6 lg 1 tähenduses. MsüS §-st

29 tuleneb, et ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid

majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise

tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks

kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus). MsüS § 42 alusel teeb majandushaldusasutus

majandustegevuse nõude rikkumise korral enne majandustegevuse keelamist ettevõtjale MsüS

§-s 68 nimetatud ettekirjutuse viia tegevus majandustegevuse nõuetega kooskõlla.

12. Vaidlust pole selles, et Müürivahe tänav on avalik koht (KorS § 54), kus on keelatud käituda

teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning tekitada teist isikut oluliselt

häirivat müra või valgusefekte (KorS § 56 lg 1). KorS § 28 lg 1 sätestab, et ohu või

korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale

isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada

teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik

ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest

vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud

sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.

13. Eeltoodud sätete alusel on vastavate eelduste täidetuse korral võimalik teha kaebajale tema

majandustegevust piiravaid ettekirjutusi. MsüS § 68 ei täpsusta, millise sisuga ettekirjutusi võib

haldusorgan teha. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et pädev organ võib vajadusel

alkoholi müügi kui majandustegevuse osas teha ettekirjutusi majandustegevuse nõuete

rikkumise vältimiseks. Alkoholi müügi lõpetamise nõue kella 00.00-st või 01.00-st on leebem

meede kui baari sulgemise nõue samal kellaajal. KorS alusel ettekirjutuse tegemiseks ei pea

olema tuvastatud, et kaebaja ise tekitab müra ja rikub muul moel avalikku korda, vaid KorS §

15 lg-t 1 ja § 28 lg-t 1 ning KaubTS § 4 lg 1 p-i 12 koosmõjus arvestades vastutab kaupleja nii

oma tegevuskohas kui ka selle vahetus läheduses tekkinud või tulevikus tõenäoliselt aset leidva

ohu ja korrarikkumise eest, kui ta on oma tegevusega põhjustanud sellise olukorra tekkimise

võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Seega lasub esmane kohustus ohu

ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks avaliku korra eest vastutaval

isikul.

14. Korralduse seletuskirja kohaselt koguneb Suur-Karja tänavale ning selle lähedusse, sh

Müürivahe tänavale, öisel ajal suur hulk inimesi, kes lärmavad, tarbivad alkohoolseid jooke,

kaklevad, loobivad prahti maha jne ning rikuvad seeläbi avalikku korda ja heakorda. PPA

statistika kohaselt on selles piirkonnas kõrge õigusrikkumiste arv. Vastustaja on asunud

seisukohale, et probleemi põhjuseks on nn Bermuda kolmnurgas lähestikku tegutsevad

toitlustus- ja meelelahutusasutused, mille peamine tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolsete

jookide müük. Varaste hommikutundideni avatud ning rohkele alkoholi müügile suunatud

baaride paiknemine lähestikku väikesel alal loob inimeste seas kuvandi Suur-Karja tänavast ja

selle lähiümbrusest, sh Müürivahe ja Vana-Posti tänavate vaheline ala, kui pidutsemiseks

mõeldud piirkonnast ja soodustab suurte inimhulkade kogunemist.

Kättesaadav:

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ea272fce-517d-efd0-0274-

b1b8247c5de5/Majandustegevuse%20seadustiku%20%C3%BCldosa%20seadus/

3-15-2900

11(14)

15. Asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe

tänavate piirkonnas valitseb öisel ajal, eelkõige nädalavahetustel, korralduses kirjeldatud

olukord, s.o samalaadsed korrarikkumised on pidevalt kordunud. Muu hulgas kinnitavad seda

PPA poolt haldusmenetluses esitatud seisukohad ja Suur-Karja tänava õigusrikkumiste

statistika (seletuskirja p 1.3.9, vastustaja 21.12.2015 vastuse lisad 5–11), Tallinna

Munitsipaalpolitsei (Mupo) hinnang (seletuskirja p 1.3, lisa 12), Tänavapuhastuse AS-i

arvamus (seletuskirja p 1.3.16, lisa 33) ja halduskohtu istungil antud tunnistajate ütlused.

Samuti nähtub haldusmenetluses kogutud videosalvestistelt, hotelli Savoy Boutique Hotel

(Suur-Karja 17) külastajate hinnangutest (lisad 24–26), arvukatest artiklitest (seletuskirja p 1.2)

ja Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamiste ja ümarlaudade protokollidest (seletuskirja p 1.3,

lisad 40–44), et kõnealuse piirkonna baaride ja nende klientide poolt tekitatava müra ja

korrarikkumistega on probleeme olnud aastaid. See, et eelnimetatud materjalid ei puuduta

üksnes kaebajat, vaid Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonda üldisemalt, ei

muuda neid asjakohatuteks. Korralduse eesmärki ja adressaatide ringi arvestades on tõendid ja

muud materjalid, millele haldusakti andmisel on tuginetud, asjakohased.

16. Kaebaja tegevuskoht asub Müürivahe tänaval, Suur-Karja tänava ja seal tegutsevate baaride

läheduses. Valli baariga samas majas tegutseb veel mitu öisel ajal alkoholi müüvat

toitlustusasutust (Dubliner, Bayern Böhmen Keller, Taco, Reval Café). Haldusmenetluses ja

lisaks kohtumenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et Valli baari ja selle klientide tegevus

häirib Suur-Karja 18 // Müürivahe 14/16 maja elanikke, iseäranis baari kohal elavat IB. Kaebaja

seab põhjendamatult kahtluse alla IB väited ning peab tema kaebusi alusetuteks. IB poolt

kohtuistungil antud ütlused on veenvad ning neid toetavad ka TL ütlused ja PPA selgitused.

Seda, et kaebaja tegevus majaelanikke häirib, kinnitavad ka korralduse seletuskirja p-s 1.3.20

(lk 8) toodud Suur-Karja 18 korteriühistu juhatuse 10.09.2015 avaldus, milles palutakse piirata

Valli baari, Dublineri ja Bayern Böhmen Kelleri müügiaegasid kuni 23.00 kõikidel päevadel

ning Vanalinna Seltsi 15.07.2015 vastuskirja (lisa 17) lisa 1 p 8, mis kajastab Suur-Karja 18

korteriühistu arvamust, milles viidatakse ühistu liikmete korduvatele pöördumistele seoses

lärmi ja sõidukitega Suur-Karja ja Müürivahe tänavatel ning maja kinnises hoovis. Ehkki Suur-

Karja 18 elanike 14.12.2015 pöördumine (I kd, tl 127-128) on koostatud pärast korralduse

andmist ning vastustaja ei saanud sellele korralduse andmisel tugineda, ei sisalda nimetatud

ühisavaldus uusi asjaolusid, vaid üksnes kinnitab Suur-Karja 18 korteriühistu seisukohti ja

elanike kaebusi, millega korralduse andmisel arvestati.

17. Mis puutub müra mõõtmisest kaebaja teavitamata jätmisse, siis see ei muuda

mõõtmistulemusi ebausaldusväärseks või tühiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siiski

määravat tähtsust sellel, kas müra mõõtmise tulemusel on tuvastatud, et kaebaja baarist kostev

müra (sh muusika) ületab baari kohal asuvas korteris piirnorme. KorS § 57 kohaselt lähtutakse

sama seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest

isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna

tavadest. Esiteks on oluline, et Valli baar asub elumajas ning seega tuleb hinnata, kuidas tajuvad

baarist kostvat muusikat ja muud müra selle kohal elavad inimesed. Ka müra, mis ei ületa

piirnorme, võib olla häiriv, iseäranis arvestades, et elanikud peavad seda taluma pikemat aega

järjest ja sealhulgas ka öösel. Teiseks ei ole praegusel juhul probleemiks üksnes baariruumidest

kostvad helid, vaid ka tänavalt tulev müra, mida põhjustavad baari sissepääsu juures viibivad

baari külastajad. IB väited, et kaebaja klientide poolt tema akna all tänaval tekitatav müra kostab

tema korterisse ja häirib teda, on usutavad. TL sõnul kaebavad ka hotelli kliendid

lähedalasuvaid baare, sh Valli baari, külastavate inimeste tekitatud lärmi üle.

18. Kolmandate isikute huvide kahjustamine ei seisne praegusel juhul üksnes lärmi tekitamises.

IB kirjeldas, kuidas Valli baari kliendid reostavad välisukse ümbrust ja kangialust: tunnistaja

on sageli näinud seal inimesi urineerimas. Pole mõistlikku põhjust kahelda, et üldjuhul on

3-15-2900

12(14)

tegemist Valli baari klientidega, kes on end pärast jookide tarbimist kergendama tulnud.

Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et järjepidevalt tuleks inimesed, kes ei ole Valli baari

kliendid, mujalt (nt teistest baaridest) just sellesse kohta ennast kergendama. Varjulisi

ukseavasid ja kangialuseid on läheduses teisigi. Kuna baaris suitsuruumi ei ole, käivad baari

kliendid väljas suitsetamas. Sellest tekkiv suits jõuab baari kohal paiknevatesse korteritesse, kui

aknad on avatud. Valli baari baarmen MP kinnitas, et kui klient tahab alkoholiga väljuda,

valatakse see talle plasttopsi ümber. Seega on Valli baari klientidel võimalik baarist ostetud

alkoholi tarbida ka tänaval. Eelnevad asjaolud soodustavad inimeste kogunemist Valli baari

ukse juurde. Asjaolu, et tegemist on väikese baariga, kus on vaid 21 istekohta, ei takista inimeste

kogunemist tänavale, vaid pigem aitab sellele kaasa. Tunnistajate IB ja TL ütlustest ning PPA

selgitustest järeldub, et Valli baari kliendid ei pea alati alkoholi tarbimisega piiri ega käitu

kultuurselt. Seega ei erine kaebaja kliendid oluliselt teiste vaidlustatud korralduse adressaatide

klientidest.

19. Eelnevast järeldub, et kaebaja tegevuse mõju ulatub väljapoole tema majandustegevuse

kohta – nii tänavale kui ka läheduses elavate inimeste eluruumidesse ja hotellitubadesse.

Arvestades, et paljud Suur-Karja tänaval ja selle läheduses tegutsevaid baare külastavad

inimesed seisavad baaride sissepääsude juures, liiguvad ühest baarist teise ning tõmbavad ligi

teisi läheduses viibivaid inimesi, ei ole mõistlikult võimalik tuvastada, millise konkreetse baari

kliendid on ühel või teisel juhul müra ja korrarikkumiste põhjustajaks. Ehkki korrarikkumine

võib olla ka süütegu, ei ole korrarikkumise mõiste KorS-is samastatav süüteo mõistega, mistõttu

korrarikkuja tuvastamisel ei kehti samad nõuded, mis süüteo tuvastamise puhul. Näiteks ei ole

korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse panemise eelduseks isiku individuaalselt tuvastatud

süü (vt ka KorS eelnõu (49 SE) seletuskirja2 lk 38). Sellises olukorras on võimalik rikkumine

omistada baaridele ühiselt, sõltumata sellest, kas konkreetse toitlustusasutuse kohta on esitatud

kaebusi. Asjas kogutud tõendite põhjal aga saab piisava kindlusega öelda, et tänaval tekitavad

müra ja rikuvad korda ka Valli baari kliendid. Sisuliselt on tegemist kestva korrarikkumisega,

kus pidevalt kahjustatakse õigushüvesid ja püsib õigushüvede kahjustumise oht. Kaebaja

tegevuse ning avaliku korra ja teiste isikute õiguste kahjustamise vahel on põhjuslik seos.

Avaliku korra eest Müürivahe tänaval vastutab seega ka kaebaja, kuna tema tegevus on inimeste

kogunemise ja korrarikkumiste põhjuseks. Siinkohal toob ringkonnakohus välja Mupo

16.07.2015 kirja (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisa 12), milles on probleemsemate

meelelahutusasutustena nimetatud Hollywood, Valli baar, Taco, The Dubliner, Nimeta,

Shooters, St.Patrick’s, Labor ja Route 13. PPA statistika (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisad

8–10) näitab, et korrarikkumiste arv piirkonnas oli ka 2015. aastal väga kõrge. Objektiivset

olukorda Suur-Karja tänaval ongi kõige pädevamad hindama PPA ja Mupo, kes on pidanud

vajalikuks baaride tegevuse piiramist.

20. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja oleks võtnud meetmeid, mis oleks olukorda oluliselt

parandanud. Kaebaja on paigaldanud baari lakke heliisolatsiooni, mis aga ei summuta IB väitel

täielikult baariruumist tulevat müra. Kaebaja müügikoha juures pole turvameest ning klientidel

pole takistust väljuda baarist suitsetamiseks ja alkoholi tarbimiseks. Baaris mängitakse muu

hulgas ka elavat muusikat, mille esitamine lõpeb MP väitel kell 23.00. Ametlikult suletakse

baar esmaspäevast laupäevani kell 02.00 ning pühapäeval kell 24.00, kuid IB väitel ei peeta

sulgemisajast alati kinni ning seega viibivad kliendid baaris ja selle juures vahel ka peale

sulgemisaega. PPA esindaja poolt kohtuistungil antud selgitustest ilmneb, et Valli baariga

seotud väljakutseid on olnud võrdlemisi palju. Muu hulgas on esitatud väljakutseid raskes

joobes isikute kohta, kes ei suuda ise baarist lahkuda või on jäänud baari ligidusse tänavale. Siit

Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-

bd9e11a940c4/Korrakaitseseadus/

3-15-2900

13(14)

järeldub, et baaris ei suudeta alati kinni pidada ka nõudest, et joobeseisundile viitavate

tunnustega inimestele alkoholi ei müüda (AS § 45 lg 1).

21. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et praegusel juhul on täidetud kaebajale KorS

§ 28 lg 1 ja MsüS § 42 alusel ettekirjutuse tegemise eeldused. Tõendatud on, et kaebaja tegevus

kahjustab nende tegevuskoha läheduses elavate ja viibivate inimeste huve ning seega ei ole

nende tegevus kooskõlas majandustegevuse nõuetega. Ühtlasi on kaebaja avaliku korra eest

vastutavaks isikuks, kellele saab teha ettekirjutuse ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise

kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral esineb ka alus majandustegevuse

peatamiseks MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel. MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt võib majandustegevuse

täielikult või osaliselt peatada majandustegevuse nõude olulise rikkumisega kaasneva

kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse

keelamise otsustamiseni. Vastustaja on korralduses viidanud olulisele ohule. KorS § 5 lg 3

sätestab, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale

või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Vastustaja seisukohaga

tuleb nõustuda: Suur-Karja 18 // Müürivahe 14/16 elanike öörahu järjepideva häirimisega

ohustatakse nende tervist, samuti püsib kõrgena avaliku korra rikkumiste ning muude süütegude

(sh kehalised väärkohtlemised ja vargused) toimepanemise oht.

22. Korralduses ei ole iga ettevõtja kohta eraldi esitatud kaalutlusi, mida arvestati temale

ettekirjutuse tegemisel. Küll aga on vastustaja põhjendanud, mille poolest korralduse

adressaadid üksteisele sarnanevad: esiteks on sarnane ettevõtete tegevusprofiil (müüvad öisel

ajal alkoholi ning on orienteeritud võimalikult suures koguses alkoholi müügile), teiseks

koguneb müügikohtade uste juurde hulgaliselt kliente ja muid inimesi, kes suitsetavad,

lärmavad, reostavad ümbrust jne ning kolmandaks esineb müügikohtade juures palju

korrarikkumisi ning häiritakse nii elanike kui ka hotellikülastajate öörahu. Ringkonnakohtu

hinnangul ei esine kaebaja müügikoha puhul asjaolusid, mis teda teistest korralduse

adressaatidest oluliselt eristaks. See, et kaebaja kauplemisajad on paljudest teistest piirkonna

toitlustusasutustest lühemad, ei ole selliseks asjaoluks. Kui baari sulgemisaegadest alati kinni

ei peeta või on baaris mõni klient, kes ei lahku baarist vabatahtlikult või ei ole tugeva joobe

tõttu selleks võimeline ning kellele tuleb kutsuda politsei, jätkub elanike öörahu häirimine ka

pärast kella 02.00 või pühapäeval pärast kella 24.00. Kui ka alkoholi müük baaris lõpetatakse

kell 02.00, siis elanike öörahu häirimine kestab sellegipoolest suure osa öörahu ajast. Samuti

tuleb arvestada, et PPA vastuse kohaselt pannakse enim kuritegusid toime vahemikus reedel

kella 19.00-st kuni laupäeval 04.00-ni, kusjuures tippaeg on laupäeval vahemikus 01.00–04.00.

Kui alkoholi müük lõpetatakse 01.00, lõpevad ka lärmamine ja korrarikkumised eeldatavasti

varem ning piirkonnas pannakse toime vähem kuritegusid.

23. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Muu hulgas peab kaalutlusotsuse andmisel arvestama

proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

24. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja majandustegevusele seatud piirangud ei ole taotletava

eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed. On tõenäoline, et alkohoolse joogi müügi ning

toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise ajalise piiramise tulemusel väheneb

inimeste hulk, kes kogunevad öisel ajal Suur-Karja, Müürivahe ja Vana-Posti tänavatele. Selle

tulemusel väheneb müra hulk nii baarides mängitava muusika kui ka tänavalt kostva lärmi näol.

Samuti võib eeldada korrarikkumiste ja süütegude arvu vähenemist piirkonnas. Mida varem

lõpetatakse alkoholi müük, seda vähem on ka tänavatel raskes joobes inimesi, kes lärmavad,

kaklevad või satuvad ise kuriteo ohvriks. Tänaval elumajade ja hotellide vahetus läheduses

lärmamine, suitsetamine ja kaklemine ning tänavate reostamine küll ei kao tegevuspiirangute

3-15-2900

14(14)

tulemusel, küll aga leevendab see baaride tegevusega kaasnevaid mõjusid ja lühendab nende

mõjude kestust. Toimiku materjalidest nähtub, et Suur-Karja tänava ja selle lähiümbruse

probleemidega on linn ja politsei tegelenud aastaid ning baaride pidajatele on antud võimalus

olukorda parandada, kuid see pole andnud erilisi tulemusi. Korralduse andmisel on kaalutud ka

üksnes alkohoolsete jookide müügi ajalist piiramist, kuid vastustaja on jõudnud järeldusele, et

sellest ei piisa, et inimesed baaride juurest varem lahkuks, vaid piirata tuleb ka toitlustamise ja

meelelahutusprogrammi pakkumist. Seejuures võimaldatakse kaebajal toitlustamise ja

meelelahutusprogrammi pakkumine lõpetada tund aega hiljem alkohoolsete jookide müügi

lõpetamisest. Ettekirjutuses määratud kellaajad on kompromiss baaripidajate ning piirkonna

elanike ja muude puudutatud isikute huvide vahel. Korraldusega piiratakse kaebaja

ettevõtlusvabadust ja omandiõigust (võimalik tulu vähenemine), kuid inimeste huvi kodu

puutumatusele ja tervise kaitsele ning avalik huvi turvalisele keskkonnale on kaalukamad

kaebaja huvist võimalikult suurt kasumit teenida. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ei

esitanud korralduse projektile vastuväiteid ja oli pakutud piiranguga nõus. Ettekirjutuse

täitmiseks peab kaebaja mõningal määral oma tegevuse ümber korraldama, mitte seda lõpetama.

25. Korraldus ei riku ringkonnakohtu arvates võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja

müügikohtade tegevusprofiil ja kliendid – vähemalt mitte pärast keskööd – ei erine oluliselt

teistest korralduse adressaatidest ning nende müügikohtade klientide käitumise mõju tänaval on

sarnane. Kaebajat pole põhjust võrrelda kõigi öörahu ajal alkoholi müüvate vanalinna

toitlustusasutustega, kuna ettevõtete tegevusprofiil ja klientuur on erinevad ning teistes

vanalinna piirkondades ei ole korrarikkumiste kontsentratsioon sedavõrd suur kui kaebaja

tegevuspaiga vahetus läheduses. Asjaolu, et piiranguid pole seatud näiteks Reval Café, Musta

Puudli ja Club Hollywoodi tegevuse suhtes, ei tähenda veel ebavõrdset kohtlemist. Nagu

vastustaja on selgitanud, siis Reval Café ja Must Puudel erinevad oma tegevuskontseptsiooni

poolest kaebajast oluliselt ning nende toitlustusasutuste tegevuse kohta pole ka kaebusi esitatud.

Tunnistajad kinnitasid halduskohtu istungil, et Club Hollywoodi tegevus häirib vähem kui

kaebaja tegevus. Üksnes asjaolu, et piirangud panevad kaebaja võrreldes teiste toitlustus- ja

meelelahutusettevõtetega kehvemasse olukorda ning vähendavad tema konkurentsivõimet, ei

anna alust jätta kaebajale piirangud kehtestamata.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole esitanud menetluskulude hüvitamise

taotlust, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks