3-15-2892/62 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.01.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2892

Haldusasi

M&A Pubid OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse

21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks kaebajat

puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebaja – M&A Pubid OÜ, registrikood 11930340,

volitatud esindaja v.adv Liana Raave

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kaialiisa

Koolberg ja Priit Lello

Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet,

volitatud esindajad Margit Maidla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.04.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna linna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 25.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2892 ning teha

asjas uus otsus, millega jätta M&A Pubid OÜ kaebus rahuldamata.

3. Mõista M&A Pubid OÜ-lt Tallinna linna kasuks menetluskulude katteks välja 15

eurot. M&A Pubid OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.02.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-15-2892

2(15)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus tegi 21.10.2015 korraldusega nr 1557-k ettekirjutused üheksale

ettevõtjale, teiste hulgas M&A Pubid OÜ-le (p 1.9) ning kohustas teda viima oma tegevuse

korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-des 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-s 1 ja kaubandustegevuse

seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega kooskõlla (p 2).

Korduvate samalaadsete majandustegevuse nõuete rikkumiste vältimiseks kohustati teiste

hulgas M&A Pubid OÜ-d lõpetama korralduse p-s 1 märgitud müügikohtades (Müürivahe

14/16 // Suur-Karja 18 // Vabaduse väljak 2 – The Dubliner ja Bayern Böhmen Keller)

majandustegevusena alkohoolse joogi müügi kellaaegadel 00.00–05.00 ja puhkepäevale

eelneval ööl kellaaegadel 01.00–05.00 (p 2.1), samuti lõpetama oma müügikohtades

majandustegevusena toitlustamise (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi

pakkumise (sh muusika edastamine) kellaaegadel 00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl

kellaaegadel 02.00–05.00 (p 2.2). Ettekirjutuste täitmise tähtajaks määrati 20.11.2015 (p 3).

Korralduses hoiatati, et p-des 2.1 ja 2.2 toodud ettekirjutuste täitmata jätmisel 20. novembriks

2015 rakendatakse sunniraha 1500 eurot ning ettekirjutuse täitmata jätmisel 27. novembriks

2015 rakendatakse sunniraha 3000 eurot (p 4). Korralduses märgiti, et ettekirjutuse täitmata

jätmisel 04.12.2015 peatab Tallinna Linnavalitsus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse

(MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel korralduses nimetatud isikutel alates 05.12.2015 kuni avaliku korra

tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni ja majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning

sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni eelnimetatud müügikohtades majandustegevusena

alkohoolse joogi müügi kellaaegadel 00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl 01.00–05.00

ning toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise kellaaegadel 01.00–05.00 ja

puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00 (p 5). Korraldusega rakendatavad

piirangud ei kehti ööl vastu 01.01, 25.02 ja 24.06 (p 6). Korraldus jõustub teatavakstegemisest

ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte

kauem kui 20.03.2016 (p 7).

Korralduse aluseks on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 4–6, 53, KorS §-d 28, 54, § 571 p

2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12, § 21 lg 3. Korralduse

andmisel arvestati haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas

seletuskirjas ning seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente.

Korralduse seletuskirja järgi on korralduse eelnõu ajendatud Suur-Karja, Vana-Posti ja

Müürivahe tänavate piirkonna (nn Bermuda kolmnurk) toitlustus- ja meelelahutusasutusi

pidavate isikute majandustegevuse nõuete rikkumistest ja nende majandustegevusega

kaasnevatest negatiivsetest mõjudest avalikule korrale, piirkonna elanikele, piirkonnas

tegutsevatele ettevõtjatele (nt majutusasutustele), vanalinnas viibivatele linnaelanikele ja linna

külastavatele turistidele, vanalinna keskkonna heakorrale, vanalinna kui UNESCO

maailmapärandi hulka kuuluva olulise kultuuriväärtuse säilitamisele ning Tallinna linna

mainele. Suur-Karja tänaval tegutseb 10 toitlustus- ja meelelahutusasutust, mille peamine

3-15-2892

3(15)

tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolse joogi müük. Baaride suur kontsentratsioon väikesel

alal ja Suur-Karja tänava kasutamine vanalinnas liikumiseks on toonud kaasa öisel ajal suurte

inimhulkade kogunemise kõnealuse piirkonna baaridesse ja tänavale. See omakorda põhjustab

müra, mis koos baaridest tuleneva müraga häirib õhtusel ja öisel ajal piirkonnas elavaid inimesi

ja hotellides peatuvaid turiste. Paljude alkoholijoobes isikute viibimine Suur-Karja tänaval ning

sellest tingitud õigusrikkumiste suur arv on muutnud piirkonna ebaturvaliseks. Probleeme

avaliku korra, öörahu ja heakorra tagamisel kõnealuses piirkonnas põhjustavad ja soodustavad

seal tegutsevate meelelahutusasutuste lahtiolekuajad öistel tundidel. Pidutsejad viibivad

piirkonnas seni, kuni baarid on avatud ja on võimalik osta alkohoolseid jooke. Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) statistika kohaselt on piirkonnas õigusrikkumiste arv suur ning nende

toimepanemise oht säilib ka tulevikus. Ettevõtjate poolt seni kasutusele võetud abinõud ei ole

probleeme lahendanud. Kuna Suur-Karja tänav on mõeldud avalikul otstarbel inimeste ja

transpordi liikumiseks linnaruumis, mitte öiseks pidutsemiseks, ei saa ettevõtjad eeldada, et

sellel tänaval peaks kehtima teistsugune majandustegevuse ning avaliku korra standard ning

oluliselt ulatuslikum talumiskohustus kui mõnel teisel kesklinna tänaval.

Unerahu häiriv müra diskoteegist, baarist või väliüritusest võib riivata õigust kodu

puutumatusele (Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 16.02.2005 otsus: Moreno Gomez vs.

Hispaania). Ametivõimudel on kohustus võtta tarvitusele meetmed isikute eraelu kaitseks

meelelahutusürituste tekitatud müra eest (EIK 20.05.2010 otsus: Oluic vs. Horvaatia;

25.11.2010 otsus: Mileva vs. Bulgaaria). Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse

riive, kuna inimese tervis ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumi ja

selle suurusega. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 alusel võib valla- või linnavalitsus

kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik

avaliku korra tagamiseks. KorS § 55 ja § 56 lg 1 kohaselt on keelatud teisi isikuid häirida, sh

on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra. Kui isik rikub majandustegevuse

nõudeid, on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete

rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42 ja § 68), majandustegevus

peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Tallinna linna heakorra eeskirja §-st 6 tuleneb

müügikoha omanikule kohustus tagada müügikoha ümbruse puhtus. Ettevõtlusvabadust võib

piirata ka juhul, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Heakorra

tagamise

vastu

UNESCO

maailmapärandi

nimekirja

kuuluva

Tallinna

vanalinna

muinsuskaitsealal esineb avalik huvi.

Erinevad uuringud on näidanud, et baaride varasem sulgemine ja selle kaudu alkohoolsete

jookide kättesaadavuse piiramine on toimiv meede avaliku korra tagamiseks. Seejuures on

nimetatud eesmärgi efektiivsema tagamise huvides parem lõpetada alkohoolsete jookide müük

enne ürituse lõppu ja asutuse sulgemist. Üksnes alkohoolsete jookide müümise piirangust ei

piisaks, kuna sellega ei kao müraprobleemid, mida põhjustavad baaridest kostev muusika ning

baaride külastajad ja tänaval viibivad inimesed.

M&A Pubid OÜ tegevust müügikohas The Dubliner piiratakse alkohoolse joogi osas võrreldes

seniste kauplemisaegadega puhkepäevadele eelnevatel öödel kahe tunni võrra ning toitlustamist

ja meelelahutusprogrammi edastamist ühe tunni võrra. Kuna müügikoha Bayern Böhmen

Keller kauplemisajad on korraldusega vastavuses, piiratakse selle tegevust senisega võrreldes

vaid alkohoolse müügi osas puhkepäevadele eelnevatel öödel ühe tunni võrra.

2. M&A Pubid OÜ esitas 18.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks teda puudutavas osas.

1)

Vaidlustatud korralduses ei ole esitatud põhjendusi (isegi mitte põhimotiive), osaliselt on

märgitud üksnes õiguslik alus. Korralduse seletuskirja pole pädeva ametniku poolt

allkirjastatud, mistõttu ei ole üheselt mõistetav, kas tegemist on korralduse põhjendusega. Jääb

3-15-2892

4(15)

arusaamatuks, millises osas puudutavad korralduse lisades esitatud põhjendused kaebajat.

Samuti jäävad arusaamatuks korralduses märgitud tähtajad. Korralduse andmise õiguslik alus

on ebaselge: korralduses viidatakse KorS, MsüS ja KaubTS sätetele, kuid seletuskirjas ka AS-

le.

2)

Tegevusetus võib olla korrakaitselise vastutuse aluseks ainult juhul, kui ohutõrjetegevuse

kohustus tuleneb õigusaktist. Tegevus, mis iseenesest veel ohtu ei tekita, vaid on selle

eelastmeks, ei ole korrakaitse seisukohalt käsitatav ohu või korrarikkumise tekitamisena.

Vastustaja ei ole põhjendanud, miks on kaebaja avaliku korra eest vastutav isik. Kaebaja

müügikohad ning alkoholi müük, toitlustamine ja meelelahutusprogrammi pakkumine pärast

südaööd ei tekita veel iseenesest ohtu. Kaebaja ei loo oma tegevusega teadlikult olukorda, kus

külastajad korralduse seletuskirjas kirjeldatud viisil käituvad. KorS § 28 alusel antava

ettekirjutuse sisuks saab olla vaid korrarikkumise kõrvaldamine.

3)

Isegi kui KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja KorS §-d 55 ja 56 on majandustegevuse nõueteks, ei

ole nende nõuete sisuks ajalised piirangud alkoholi müügile, toitlustamisele ja

meelelahutusprogrammi pakkumisele pärast südaööd. Majandustegevuse nõuete sätestamise

eesmärk saab olla vaid majandustegevuse ohutuse ja sobivuse kontrollimine. Korralduses ega

selle seletuskirjas pole põhjendatud, miks ei peeta kaebaja majandustegevust ohutuks ja

sobivaks. Kaebaja on täitnud hoolsuskohustust (MsüS § 29) ning teinud omalt poolt kõik

majandustegevuse nõuete täitmiseks ja tema tegevus ei erine oluliselt korralduses nimetatud

piirkonnas (Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavad) ja selle lähipiirkonnas tegutsevate

konkurentide, kes ei ole korralduse adressaatideks, tegevusest. Vastustaja on jätnud korralduses

sisustamata ja tõendamata KorS ja MsüS vastavate sätete kohaldamise eeldused, sh kas KorS §

55 loetletud rikkumised on kaebajale omistatavad. MsüS §-de 42 ja 68 alusel antava

ettekirjutuse sisuks saab olla üksnes tegevuse majandustegevuse nõuetega kooskõlla viimine,

mitte majandushaldusasutuse poolt ette kirjutatud konkreetsete abinõude rakendamine.

Vastustaja esitatud tõendid puudutavad suuremas osas piirkonna teiste ettevõtjate tegevust,

mitte aga kaebaja müügikohti. Seni lahendamata probleemid piirkonnas on suuresti tingitud

vastustaja enda tegevusest või tegevusetusest.

4)

Kohalikul omavalitsusel puudub volitusnorm alkoholi jaemüügi piiramiseks. AS-st ei

tulene kohalikule omavalitsusele õigust kehtestada täiendavaid piiranguid lisaks seaduses

sätestatule (AS § 40 lg-d 11 ja 2). AS § 36 lg 1 p 3 eesmärk ei saa olla samasisuline AS § 40 lg-

te 11 ja 2 eesmärgiga. Korraldusest ega selle seletuskirjast ei nähtu, mis on see sündmus või

alkoholi müügi õiguse peatamist tingiv ajutine ja erakorraline asjaolu, mis esineb vaid

20.11.2015–20.03.2016 ja langeb ära alates 20.03.2016.

5)

Korraldusega koheldakse ebavõrdselt sama piirkonna ettevõtjaid ja luuakse osadele

põhjendamatu konkurentsieelis. Korralduses märgitud eesmärgist lähtudes tuleks kõiki Suur-

Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonna toitlustus- ja meelelahutusasutusi kohelda

võrdselt.

6)

Korraldusest ei nähtu kaalutlusi konkreetse adressaadi (sh kaebaja) suhtes ega seda,

millised tõendid kinnitavad avaliku korra rikkumist kaebaja poolt ja etteheiteid kaebaja

tegevusele. Kaebajale teadaolevalt on korteriühistu Suur-Karja 18 kaevanud kauba- ja

prügiveoga seonduva ning kauba ja taara ladustamise üle, kuid mitte kaebaja müügikohtadest

kostva valju muusika, tänaval viibivate isikute poolt tekitatava müra, turvatunde kadumise ja

heakorra rikkumiste üle. Vastustaja ei ole kontrollinud, kuivõrd puudutavad elanike ja

ettevõtjate kaebused konkreetselt kaebajat. Võrreldes teiste korralduse adressaatidega ning

korralduses käsitletud piirkonnas (Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavad) ja selle

lähipiirkonnas tegutsevate konkurentidega, kes ei ole korralduse adressaatideks, suletakse

kaebaja müügikohad varem ning need asuvad väidetavalt problemaatilise tänavalõigu alguses,

3-15-2892

5(15)

mitte vanalinna südames. Elanike kaebuste alusel toimunud järelevalvemenetluste tulemusena

pole kaebajale etteheiteid tehtud.

7)

Osad kliendid eelistavad suitsuruumi olemasolust hoolimata tänaval suitsetada ning

kaebaja ei saa neid takistada. Turvamees ei luba klientidel koos alkoholiga väljuda. Kaebaja ei

saa kontrollida nende inimeste tegevust, kes veedavad aega kõrvalasuval haljasalal ja pinkidel,

kus on väljakujunenud kogunemiskoht. Kaebaja baarides on nädalavahetustel sageli ette tellitud

peolauad jms üritused ning sel ajal ei tule sinna juhuslikud vanalinnas pidutsevad inimesed.

3. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Korralduse on allkirjastanud pädevad isikud ning seletuskiri on korralduse lahutamatuks

osaks. Korralduse preambulis on korralduse andmise õigusliku alusena viidatud KorS, MsüS ja

KaubTS sätetele. Korralduse õiguslikuks aluseks ei ole AS. Kuna ettekirjutuse kestust ei ole

korralduses määratud, on ettekirjutused tähtajatud. Kui ettevõtjad ettekirjutust ei täida,

peatatakse nende majandustegevus alates 05.12.2015 kuni 20.03.2016.

2) Kaebaja rikub oma majandustegevuse korraldamisel nii KaubTS § 4 lg 1 p 12 kui ka KorS

§ 55 lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-st 1 tulenevaid nõudeid. Viidatud normid on käsitatavad

majandustegevuse nõuetena MsüS § 6 tähenduses. Ka müügikohast väljunud klientide

põhjustatav müra on omistatav ettevõtja tegevusele, kui see on põhjustatud tema

majandustegevusest ja sellega olemuslikult seotud.

3) Kaebaja müügikohtade külastajate poolt müügikoha ees tänaval ülemäärase müra

põhjustamist ja avaliku korra rikkumisi tõendavad korralduses viidatud tõendid. Müügikohtade

tegevus ei kahjusta mitte ainult piirkonna elanike ja seal viibivate muude isikute huve, vaid

häirib ka teiste ettevõtjate majandustegevust (Suur-Karja 15 klaaside lõhkumine; Savoy

Boutique hotelli (Suur-Karja 17/19) ja My City hotelli (Vana-Posti 11) ning Suur-Karja 18

külaliskorterite

rentimisega

tegeleva

ettevõtja

klientide

negatiivne

tagasiside

ja

majandustulemuste halvenemine). Negatiivseid kommentaare on külastajad jaganud ka

reisifoorumites. Suur-Karja 18 korteriühistu on taotlenud Dublineri ja Bayern Böhmen Kelleri

tööaegade piiramist kuni kella 23.00-ni.

4) Majandustegevuse nõuded kaebaja müügikohtades ei ole täidetud, kuna kaebaja tegevus

toob PPA andmetel jätkuvalt kaasa õigusrikkumisi avalikus kohas. Asjaolu, et avalikku korda

rikutakse mh kaebaja müügikoha ees ja tema tegevusest lähtuvalt, on tõendatud ettevõtjate

kaebustega, tänaval järelevalvega tegeleva politsei selgitustega ja tunnistajate ütlustega.

Baaride tõttu piirkonnas viibivate inimeste tegevus ning selle tagajärjed on kaebaja

majandustegevusega põhjuslikus seoses. Valdav osa õigusrikkumisi pannaksegi toime baaride

tegevuse kõige intensiivsemal ajal ehk öösel. Kuna baaride peamiseks tegevusalaks on

alkohoolse joogi müük ja meelelahutuse pakkumine, liigub baarides ja tänaval hulgaliselt

alkohoolses joobes inimesi. Inimesed kasutavad avalikku tänavat suitsetamiseks ja

sotsialiseerumiseks. Kuna piirkonnas asub suur arv meelelahutusasutusi, siis on levinud, et

inimesed liiguvad ühest baarist teise. Ka Dubliner ja Bayern Böhmen Keller ei ole selles osas

erandiks. Baaride tegevuse mõjud ja tagajärjed on sarnased ning puudub vajadus eraldi hinnata

või tuvastada, milline baar mängib kõige kõvemini muusikat või millise baari külastajad

karjuvad, oksendavad, lõhuvad või kaklevad tänaval kõige rohkem. Avaliku korra rikkumised

ning müra- ja heakorraprobleemid tulenevad kõikide korralduse p-s 1 nimetatud baaride ja

nende külastajate tegevusest.

5) Võrreldes teiste korralduse p-s 1 nimetatud ettevõtjatega mõjutavad ettekirjutused kaebajat

kõige vähem, sest teiste korralduse adressaatide (v.a Valli baar) tegevuskohad on ajaliselt

kauem avatud. Võrdse kohtlemise põhimõtet järgides on vajalik seada piirangud ka kaebaja

majandustegevusele, et hoida ära olukord, kus teistele sarnastele baaripidajatele

3-15-2892

6(15)

tegevuspiirangute rakendumisel säiliks kaebaja klientidel võimalus jätkata alkoholitarbimist,

tekitada müra ja põhjustada heakorra rikkumisi. Kuna kaebaja müügikohad paiknevad samas

asukohas, on põhjendatud piirangu rakendamine mõlemale müügikohale.

6) Korralduse kehtestamisel arvestati, millised on kõige probleemsemad müügikohad. PPA

on määratlenud kõige kriitilisemaks piirkonnaks Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja 18. Piirangute

kehtestamisel oli määravaks PPA hinnang ning asutuste, elanikkonna ja ettevõtjate kaebused

selle ala kohta. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema majandustegevuse

korraldamisega kaasnevate negatiivsete mõjude ärahoidmise peavad tagama ning tagajärgede

eest vastutust kandma korrakaitseorganid. Statistikast nähtub, et politseireidide arv on aastate

2014–2015 võrdluses kasvanud neli korda, kuid tulemused pole sellegipoolest rahuldavad.

Kaebaja peab tarvitusele võtma meetmed, mis tagavad majandustegevuse nõuete täitmise

(KaubTS § 4 lg 1 p 12, KorS §-d 55 ja 56, MsüS § 29).

7) Piirangud on korralduse preambulas määratud eesmärke arvestades sobivad, vajalikud ja

mõõdukad nii avaliku korra tagamise seisukohalt kui ka ettevõtjate ja elanike õigusi arvestavalt.

Korralduse erinevate eesmärkide kõrvutamisel on avalik kord ja heakord ning elanikele

inimväärse elukeskkonna tagamine selgelt tähtsamad kui baaripidajale kauplemise ja käibe

tagamine öisel ajal teiste isikute õigusi ja huve kahjustades.

4. PPA leidis, et vaidlustatud korraldus on nii sisult kui ka vormilt õiguspärane.

1)

Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja 18 piirkonnas on süütegude tase keskmisest oluliselt

suurem. 2015. aasta 11 kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude arv langenud

17%, sh varavastaste kuritegude arv 22%. Samas on isikuvastaste kuritegude arv tõusnud 14%.

2015. aasta nädalavahetustel on PPA korraldanud 28 sihtsuunitlusega reidi avaliku korra

tagamiseks, neist 5 ületundide arvelt. 2014. aasta novembrist on Põhja prefektuur vanalinnas

nädalavahetuste öödel vahemikus 22.00–04.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude

ennetamiseks. PPA-l ei ole võimalik selles piirkonnas jätkuvalt kasutada samas mahus

ressurssi, ilma et kannataks turvalisus muudes piirkondades.

2)

Vahemikus 00.00–06.00 pannakse toime 42% kuritegudest, sh 39% vargustest, 71%

kehalistest väärkohtlemistest ja 60% röövimistest. 2015. aastal jõustunud seadusemuudatuste

tõttu langes kuritegude arv, kuid samas tõusis väärtegude arv, mistõttu on süütegude koguarv

jäänud sisuliselt samaks.

3)

Avaliku korra rikkumised kõnealuses piirkonnas on selgelt seotud baaride

lahtiolekuaegade, baarides müüdava alkoholi ning baaride tegevuskontseptsiooniga, mis on

orienteeritud alkoholi müügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni varahommikuni.

Korralduse adressaatideks on õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on

aastaid probleeme tekitanud. Teiste lähipiirkonnas asuvate müügikohtadega ei ole PPA

sarnaseid probleeme täheldanud.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.04.2016 otsusega M&A Pubid OÜ kaebuse

(resolutsiooni p 1), tühistas Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k M&A

Pubid OÜ-d puudutavas osas (resolutsiooni p 2), mõistis Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja

menetluskulu summas 2398,75 eurot (resolutsiooni p 3) ning kohustas Tallinna linna tasuma

nimetatud summa 30 päeva jooksul otsuse resolutsiooni p 3 jõustumisest (resolutsiooni p 4);

muus osas jättis halduskohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni

p 5).

1)

Seadusest ei tulene nõuet esitada põhjendused haldusaktis endas (HMS § 56 lg 1 ls 2).

Arvestades vaidlustatud korralduse põhjenduste mahukust, on nende esitamine eraldi

dokumendis mõistlik. Korralduses on märgitud selle õiguslikud alused, korralduse eesmärk ja

viited dokumentidele, mis sisaldavad sisulisi põhjendusi. HMS § 56 nõuded on vaidlustatud

3-15-2892

7(15)

korralduse puhul täidetud. Menetlusosaliste erinev arusaam korralduse õiguslikest alustest ei

muuda haldusakti ebaselgeks. Korralduse resolutsioon on pikk ja ülesehituselt keerukas, kuid

sellele vaatamata on haldusakti resolutsioon piisavalt arusaadav ja täidetav ning puudub alus

pidada seda tühiseks või tühistada seda vorminõuete rikkumise tõttu.

2)

MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja

tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). KaubTS § 4 lg 1 p 12 järgi

on kaupleja kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks

tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on

majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Majandustegevuse nõuetena saab

käsitada ka üldisemaid nõudeid, millega tagatakse avalik kord ja teiste isikute huvide kaitse

kahjulike mõjude eest. Suur-Karja tänav on avalik koht KorS § 54 tähenduses. Avalikus kohas

on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning tekitada

teist isikut oluliselt häirivat müra (KorS § 56 lg 1). Ohu või korrarikkumise korral on pädeval

korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes

2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite (sunniraha, asendustäitmine, vahetu sund) kohaldamise

eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul (KorS § 28 lg 1). Kaebaja on

isikuks, kellele saab viidatud normidele tuginedes panna tema majandustegevust piiravaid

kohustusi. Kaebaja kohustus korraldada oma majandustegevust teisi isikuid häirimata ja

majandustegevuse nõudeid järgides hõlmab nii tegevuskohta kitsamas mõttes kui ka selle

vahetut lähedust.

3)

AS § 36 lg 1 p 3 on asjakohane just praegusega sarnastel juhtumitel, kus tuleb reageerida

konkreetse ettevõtja majandustegevusele. Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal on

majandushaldusasutusena õigus kohaldada majandustegevuse nõudeid rikkuva ettevõtja suhtes

kõiki teisi meetmeid peale alkoholi müügi piiramise. Alkoholi müük on samuti

majandustegevus ning puudub mõistlik põhjus, miks ei peaks selles osas olema võimalik teha

ettevõtjale ettekirjutusi, seda tegevust peatada ja keelata.

4)

Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et andmeid koguti kokku 50 asutuse kohta

ning haldusmenetlus viidi läbi 15 asutuse osas. Tallinna linn on kaalunud, millistele

toitlustusasutustele teha ettekirjutus. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta peab

olukorda kõnealuses piirkonnas probleemseks ning miks on vaja võtta kasutusele abinõusid, et

vähendada joobes isikute hulka vastaval tänavalõigul ning lühendada aega, mil avalduvad

nende isikute tekitatavad negatiivsed mõjud. Kohtule esitatud videosalvestistelt nähtub, et

Suur-Karja tänavale koguneb öisel (pimedal) ajal suur hulk inimesi, kellest vähemalt osa on

joobes, räägivad valjuhäälselt või karjuvad, tarbivad jooke (sh alkoholi), suitsetavad ja

tõuklevad. Samas ei nähtu sarnaseid häirivaid tegevusi Dublineri puudutavast videolõigust.

5)

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Savoy Boutique Hotel (Suur-Karja 17/19) juhi

TL ütluste kohaselt kaebavad hotelli külastajad ümbruskonnast tuleva müra üle. Tunnistaja OŠ

(korteriomanik Suur-Karja 18 majas) on kinnitanud maja ümbrusest tulevat lärmi ja

majaümbruse reostamist. Lärm tuleb eelkõige tänavalt, kuhu joobes baarikülastajad kogunevad

vestlema ja suitsetama, joogid kaasas. Seejuures ei lahku inimesed, sh kaebaja müügikohtade

kliendid, kohe pärast asutuste sulgemist ning ka müügikohtade personal tekitab müra ja

suitsetab tänaval. Laupäeviti kostab müügikohast elavat muusikat. OŠ sõnul reostatakse

majaümbrust ning maja vahetus ümbruses on ebaturvaline. Nimetatud probleemide tõttu on OŠ

majast välja kolinud ning pakub korteris majutusteenust, ööbides seal vaid aeg-ajalt. OŠ

kinnitas, et ka teised majaelanikud on talle avaldanud, et neid häirib maja ees valitsev olukord.

Tunnistaja TO (vanalinna elanik ja Vanalinna Seltsi juhatuse liige) kinnitas samuti ebaturvalist

olukorda ning joobes inimeste tekitatavat lärmi. Tunnistaja väitel liiguvad inimesed baarist

sisse-välja, tänaval suitsetatakse. Müra tekitavad ka klientide kutsel maja ette saabuvad

3-15-2892

8(15)

sõidukid. Lisaks jäävad paljud inimesed maja lähedusse ka pärast müügikoha sulgemist. Suur-

Karja tänaval valitsevat üldist ebaturvalist, lärmakat olukorda ja alkoholitarbimist on

kinnitanud ka PPA. Tänavapuhastuse AS-i seletuse järgi on piirkonna heakorra seisund

halvenenud.

6)

Ettevõtja huvi tegeleda ettevõtlusega talle sobival moel, ei kaalu üles teiste isikute huvi

elada inimväärses keskkonnas ning avalikku huvi tagada turvaline ja heas korras

linnakeskkond. Ettevõtja tegevusest lähtuvate negatiivsete mõjude kõrvaldamiseks ei saa

kasutada ebaproportsionaalselt suures mahus avalikku ressurssi (sh politsei), vaid ka ettevõtjad

ise peavad oma tegevust korraldama neist lähtuvaid negatiivseid mõjusid vältides või

minimeerides.

7)

Kohus nõustub kaebajaga, et konkreetselt kaebajat puudutavad kaalutlused ei ole

vaidlustatud korralduses kuigivõrd põhjalikud ega selged. Korralduse põhjendustest ei nähtu,

et vastustaja oleks analüüsinud kaebaja majandustegevuse eripära ja arvestanud konkreetselt

teda puudutavate asjaoludega. Kaebaja müügikohtade suhtes on esitatud oluliselt vähem

pretensioone kui näiteks Nimeta Baari, Shootersi või Valli Baari suhtes. Kaebaja asutustes

paikneb suitsetamisruum, kuid tal ei ole võimalik takistada klientidel baarist suitsetamiseks

väljumist. Kaebaja müügikoha juures on turvatöötaja, kes keelab klientidel jookidega

väljumast. Kaebaja on selgitanud, et nädalavahetustel on nende klientideks enamasti

ettetellimuste alusel saabuvad seltskonnad. Majaelanike ja kaebaja vastuolu on esitatud

pöördumistest ja tunnistaja OŠ ütlustest nähtuvalt pigem pikemaajaline vastuolu kaasomandi

kasutuskorra ja olmeküsimuste üle ning suuremas osas ei ilmne need probleemid vaidlustatud

korraldusega hõlmatud ajal. Asjakohane on ka kaebaja märkus, et ta üürib oma tegevuseks

ruume Tallinna linnalt, kellel omanikuna on samuti oma roll majas valitseva olukorra

lahendamisel. Probleeme heakorra, turvalisuse ja reostuse ning külastajate poolt maja ümbruses

tehtava lärmi kohta ei ole majaelanikud kaebustes välja toonud. Kaebajal on õigus, et korralduse

andmisel pole arvesse võetud tema asukoha eripära: kaebaja tegutseb Suur-Karja tänava otsas

kesklinna ja vanalinna piiril ning tema asutustest mööduvad vanalinna saabuvad inimesed.

Samuti asub kõrval haljasala pinkidega, kuhu kogunetakse vestlema, alkoholi tarbima, kitarri

mängima jms sõltumata kaebaja tegevusest. Seega erineb kaebaja olukord nende ettevõtjate

olukorrast, kes tegutsevad Suur-Karja tänava kitsamas osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.04.2016

otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

1)

Kohus ei hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Korralduse andmisele

eelnenud haldusmenetluses analüüsiti kaebaja majandustegevuse ja avaliku korra nõuete

täitmist ja ettevõtja ning tema klientide tegevusest tulenevaid mõjusid tegevuskoha vahetus

läheduses Suur-Karja 18 elavatele ja pidevalt viibivatele isikutele. Samuti arvestati kaebaja

majandustegevuse eripäraga ning tema tegevuskoha geograafilise asukohaga. Vastavad

kaalutlused on korralduses esitatud ning neid selgitati täiendavalt halduskohtule esitatud

vastuses ja kohtuistungil. Olulised on ka PPA haldus- ja kohtumenetluses esitatud seisukohad.

Apellant selgitas kohtumenetluses, et elanike rohkearvulisi kaebusi, sh kaebaja müügikohtadest

tulenevate mõjude kohta, on suuliselt esitatud ka ametnike vastuvõttudel ning telefoni teel.

Suur-Karja 18 maja elanikud on oma selge seisukoha kaebaja majandustegevusest tulenevate

mõjude kohta esitanud 43 allkirjaga ühisavalduses. Seega on ebaõige halduskohtu seisukoht,

nagu majaelanike kaebustes ei oleks välja toodud probleeme heakorra, turvalisuse ja reostuse

ning külastajate poolt maja ümbruses tehtava lärmi kohta. Kohus on viidatud tõendi

analüüsimata jätnud. Samuti ei ole kohus arvestanud põhjuseid, miks elanikud ei ole alati

3-15-2892

9(15)

kaebusi esitanud: ähvardused, hirm, lootusetus; lõputu kaebamise asemel on hakatud otsima

muid lahendusi, nagu on teinud näiteks tunnistaja OŠ. Sellest tulenevalt ei saa õigeks pidada

kohtu järeldust, et kaebaja müügikohtade suhtes on esitatud oluliselt vähem pretensioone kui

näiteks Nimeta Baari, Shootersi või Valli Baari suhtes. Samuti on kohus ekslikult järeldanud,

et elanike kaebuste ajendiks on pigem pikemaajaline vastuolu kaasomandi kasutuskorra ja

olmeküsimuste üle. Kohus jättis väliterrassi puudutava videolõigu sisuliselt analüüsimata.

Videolõigust nähtub, et kaebaja väide, et väliterrass suletakse kell 23.00 ja hiljem ei ole seda

võimalik kasutada, pole tõene.

2)

Kohus ei arvestanud PPA arvamuse ja selgitustega. Kohtuistungil osalenud

politseiametnik kinnitas, et on ise korduvalt käinud Dublineri juures kaklusi lahendamas ning

sekkunud tänaval toimuvasse. Politseiametnik selgitas, et Dublineri juures liigub sama palju

rahvast kui näiteks Nimeta Baari ja Route 13 juures ning mõlemad tänavalõigud on võrdselt

probleemsed. Lisaks heitis politsei kohtuistungil kaebajale ette alkoholi müümist alaealistele ja

alkoholijoobes isikutele ning baarist välja lubamist koos alkoholiga. PPA selgitas, et

kuritegevuse statistika ei kajasta Suur-Karja 18 ja selle läheduses toime pandud kogu

kuritegevust, kuna paljud olukorrad lahendatakse kohapeal menetlust algatamata ning

registreeritud süütegude statistika on alati mõnevõrra väiksem kui reaalne pilt tänaval. PPA

toetas kohtuistungil täielikult kaebaja müügikohtadele tehtud ettekirjutusi, märkides, et

korralduses valitud meetmed on isegi liiga leebed.

3) Halduskohus on teinud tunnistajate ütlustest ebaõiged järeldused. Tunnistaja OŠ kirjeldas

detailselt, mida ta on näinud koju tulles ja kuidas ta on jõudnud veendumusele, et tegemist on

just kaebaja müügikohtadest lähtuvate negatiivsete mõjutustega. Samuti väitis tunnistaja, et

tema üürnikud kaebavad nii baari seest kui ka tänavalt kostva lärmi üle, mille tõttu on ta pidanud

üürima ruume alla turuhinna, tegema üürnikele allahindlusi ja kompenseerimata magamata öid.

Võttes arvesse majaelanike, Vanalinna Seltsi, linnaasutuste ja PPA selgitusi kaebaja baaride

ning nende klientide põhjustatud probleemide kohta, on usutav, et öösiti toimuv on keskmise

inimese aspektist teisi isikuid oluliselt häiriv.

4) Tunnistaja OŠ selgitas, et kaebaja müügikohad ei pea kinni nn ametlikest

lahtiolekuaegadest. Nimelt ei lahku inimesed pärast sulgemisaega ning personal on nende

suhtes leebe. Politsei esindajate, teisi müügikohti pidavate ettevõtjate ning elanikega suheldes

on selgunud, et kauplemiskohas avaldatud lahtiolekuaegadest ei pea kinni ükski korralduses

nimetatud ettevõtjatest. Pakkumine sõltub nõudlusest – kuni on piisavalt kliente, ei sulge

ettevõtja müügikohta. Nii OŠ kui ka TO ütluste kohaselt lubatakse kaebaja müügikohtadest

alkoholiga väljuda. Kohus jättis tunnistaja ütlused kõrvutamata PPA kohtuistungil antud

selgitustega, et kuritegevuse mõttes ei ole Suur-Karja 18 elamu esise ja Suur-Karja 4 kuni Suur-

Karja 15 tänavalõikude eristamine põhjendatud ega sisuliselt võimalik. Kohus jättis

analüüsimata tunnistaja TL ütlused. TL kirjeldas, et üle tee tänavale koguneb eriti just reede ja

laupäeva õhtutel rahvas, kelle näol on selgelt tegemist baari klientidega. Hotellist avaneb

otsevaade kaebaja müügikohtadele ja hotellijuhi sõnul kardavad kliendid kaebaja

müügikohtade ees viibivat alkoholijoobes rahvahulka läbides oma turvalisuse pärast.

5)

Kaebaja müügikohtade geograafiline asukoht ei oma tähendust selle hindamisel, kuivõrd

need häirivad Suur-Karja 18 elanikke. Kaebaja baaride asukoht ei erine oluliselt teiste samas

piirkonnas asuvate baaride asukohast. Samas kohas esinevad samuti politsei kirjeldatud

õigusrikkumised ning elanike kaebused. Kaebaja baarid jäävad kõigest 10–15 meetri kaugusele

järgmisest baarist (Taco), mille tegevus põhjustab samuti õigusrikkumisi. See, et kaebaja baarid

jäävad probleemse piirkonna äärealale, ei tähenda veel, et nende olukord on teistest baaridest

oluliselt erinev. Kaebaja kasutab muusikakooli hoovi välikohvikuna toitlustamiseks ja baari

tegevuseks, mis annab ka klientidele signaali, et selles kohas saab pidutseda.

3-15-2892

10(15)

7. M&A Pubid OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Korraldusest nähtub, et haldusorgan on kaalunud ööklubi Hollywood puhul konkreetselt

selle kaupleja ja kauplemiskohaga seotud asjaolusid (eripärasid) ja neist asjaoludest tulenevalt

jätnud ööklubi suhtes ettekirjutused tegemata. Seega on õige kohtu järeldus, et õiguspärase

kaalumise korral võinuks kaalutlusotsuse tulemus kaebaja puhul olla teistsugune. Hollywoodi

puhul on arvestatud majasisese suitsetamisruumi olemasolu, tegevuse ja ehituslike eripäradega

ning avaliku korra tagamiseks jõupingutuste tegemisega.

2)

Vastustaja esitas 21.12.2015 vastuse lisadena 79 tõendit, kuid ei põhjendanud selgelt ja

üheselt mõistetavalt, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib üht või teist

tõendit esitada. Vastustaja ei saa hakata alles apellatsioonimenetluses väitma, millist asjaolu ta

konkreetse tõendiga soovib tõendada. Asjas esitatud ja kogutud tõendid kinnitavad, et M&A

Pubid OÜ majandustegevust puudutavate kaebustega on küll vastustaja poole pöördutud, kuid

seda mitte korrarikkumiste, vaid kaasomanike vaheliste erimeelsuste tõttu. Apellandi poolt

07.01.2016 kohtule esitatud ühisavaldus on koostatud pärast korralduse tegemist, mistõttu ei

saanud see olla korralduse andmise aluseks ning selle tõendiga ei saa arvestada korralduse

õiguspärasuse hindamisel.

8. PPA jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtade ja põhjendustega vaidlustatud

korralduse formaalse õiguspärasuse kohta ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata. Praegusel

juhul on ilmne, et haldusorgan on korralduse andmisel lähtunud seletuskirjas esitatud

kaalutlustest ning vaidlustatud haldusakt on kontrollitav. Põhjenduste esitamine korralduse

lisaks olevas seletuskirjas ei ole takistanud kaebajal aru saamast, miks ja millisel õiguslikul

alusel otsus tehti ega oma õiguste efektiivset kaitsmist. Ringkonnakohtu hinnangul vastab

korraldus HMS §-de 55 ja 56 nõuetele.

11. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud HMS §-d 4–6 ja 53; KorS § 28, § 54

ja § 571 p 2; MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg 3.

Lisaks on korralduse seletuskirjas viidatud AS § 36 lg 1 p-le 3, kuid mitte kui korralduse

andmise õiguslikule alusele, vaid haldusorgani seisukohtade toetuseks. Tallinna linn on sellest

normist järeldanud, et avaliku korra tagamise huvides võib piirata isiku õigust tegeleda

ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga. Vastustaja ei ole ka kohtumenetluses väitnud, et

AS § 36 lg 1 p 3 oli üheks korralduse andmise õiguslikuks aluseks. Seetõttu puudub vajadus

täpsemalt analüüsida, kas nimetatud säte võiks praegusel juhul olla alkoholi müügile ajalise

piirangu seadmise aluseks.

12. Põhiseaduse § 29 lg 1 lauses 2 ja § 31 lauses 2 nimetatud seadusereservatsioonist tulenevalt

võib majandustegevusega tegelemise õiguse kasutamise tingimused ja korra sätestada seadus.

MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema

majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). MsüS § 6 lg-st 1 tuleneb, et

seadusega võib kehtestada avalikust huvist lähtuvalt nõudeid ja kohustusi, mida isik peab

majandustegevusega alustamisel ja selle teostamisel täitma. Majandustegevuse teostamist võib

piirata mis tahes vormis, tingimuseks on vaid avalikust huvist tulenev põhjus (vt MsüS (803

3-15-2892

11(15)

SE) eelnõu seletuskirja1 lk 15–16, 23). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga,

et KaubTS § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud kaupleja kohustus tagada, et kauba või teenuse müük

tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate

inimeste huve, on käsitatav majandustegevuse nõudena MsüS § 6 lg 1 tähenduses. MsüS §-st

29 tuleneb, et ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid

majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise

tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks

kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus). MsüS § 42 alusel teeb majandushaldusasutus

majandustegevuse nõude rikkumise korral enne majandustegevuse keelamist ettevõtjale MsüS

§-s 68 nimetatud ettekirjutuse viia tegevus majandustegevuse nõuetega kooskõlla.

13. Vaidlust pole selles, et Suur-Karja tänav on avalik koht (KorS § 54), kus on keelatud käituda

teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning tekitada teist isikut oluliselt

häirivat müra või valgusefekte (KorS § 56 lg 1). KorS § 28 lg 1 sätestab, et ohu või

korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale

isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada

teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik

ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest

vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud

sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.

14. Eeltoodud sätete alusel on vastavate eelduste täidetuse korral võimalik teha kaebajale tema

majandustegevust piiravaid ettekirjutusi. MsüS § 68 ei täpsusta, millise sisuga ettekirjutusi võib

haldusorgan teha. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et pädev organ võib vajadusel

alkoholi müügi kui majandustegevuse osas teha ettekirjutusi majandustegevuse nõuete

rikkumise vältimiseks. Alkoholi müügi lõpetamise nõue kella 00.00-st või 01.00-st on leebem

meede kui baari sulgemise nõue samal kellaajal. KorS alusel ettekirjutuse tegemiseks ei pea

olema tuvastatud, et kaebaja ise tekitab müra ja rikub muul moel avalikku korda, vaid KorS §

15 lg-t 1 ja § 28 lg-t 1 ning KaubTS § 4 lg 1 p-i 12 koosmõjus arvestades vastutab kaupleja nii

oma tegevuskohas kui ka selle vahetus läheduses tekkinud või tulevikus tõenäoliselt aset leidva

ohu ja korrarikkumise eest, kui ta on oma tegevusega põhjustanud sellise olukorra tekkimise

võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Seega lasub esmane kohustus ohu

ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks avaliku korra eest vastutaval

isikul.

15. Korralduse seletuskirja kohaselt koguneb Suur-Karja tänavale öisel ajal suur hulk inimesi,

kes lärmavad, tarbivad alkohoolseid jooke, kaklevad, loobivad prahti maha jne ning rikuvad

seeläbi avalikku korda ja heakorda. PPA statistika kohaselt on selles piirkonnas kõrge

õigusrikkumiste arv. Vastustaja on asunud seisukohale, et probleemi põhjuseks on Suur-Karja

tänaval lähestikku tegutsevad toitlustus- ja meelelahutusasutused, mille peamine tegevus

õhtusel ja öisel ajal on alkohoolsete jookide müük.

16. Asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et Suur-Karja tänaval valitseb öisel ajal,

eelkõige nädalavahetustel, korralduses kirjeldatud olukord, s.o samalaadsed korrarikkumised

on pidevalt kordunud. Muu hulgas kinnitavad seda PPA poolt haldusmenetluses esitatud

seisukohad ja Suur-Karja tänava õigusrikkumiste statistika (seletuskirja p 1.3.9, vastustaja

21.12.2015 vastuse lisad 5–11), Tallinna Munitsipaalpolitsei (Mupo) hinnang (seletuskirja p

1.3, lisa 12), Tänavapuhastuse AS-i arvamus (seletuskirja p 1.3.16, lisa 33) ja halduskohtu

istungil antud tunnistajate ütlused. Samuti nähtub haldusmenetluses kogutud videosalvestistelt,

Kättesaadav:

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ea272fce-517d-efd0-0274-

b1b8247c5de5/Majandustegevuse%20seadustiku%20%C3%BCldosa%20seadus/

3-15-2892

12(15)

hotelli Savoy Boutique Hotel (Suur-Karja 17) külastajate hinnangutest (lisad 25–26), arvukatest

artiklitest (seletuskirja p 1.2), Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamiste ja ümarlaudade

protokollidest (seletuskirja p 1.3, lisad 40–44), et Suur-Karja tänava baaride ja nende klientide

poolt tekitatava müra ja korrarikkumistega on probleeme olnud aastaid.

17. Suur-Karja 18 maja elanikud ei ole kaebaja tegevuse peale kaebuste esitamisel olnud nii

aktiivsed kui näiteks Suur-Karja 4 maja elanikud samas majas tegutsevate baaride suhtes, kuid

sellest ei ole põhjust järeldada, et kaebaja müügikohad majaelanikke ei häiri. Korralduse

seletuskirja p-s 1.3.20 (lk 8) on toodud Suur-Karja 18 korteriühistu juhatuse 10.09.2015

avaldus, milles palutakse piirata Valli baari, Dublineri ja Bayern Böhmen Kelleri müügiaegasid

kuni 23.00 kõikidel päevadel (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisa 37). Vanalinna Seltsi

15.07.2015 vastuskirja (lisa 17) lisa 1 p 8 kajastab Suur-Karja 18 korteriühistu arvamust, milles

viidatakse ühistu liikmete korduvatele pöördumistele seoses lärmi ja sõidukitega Suur-Karja ja

Müürivahe tänavatel ning maja kinnises hoovis. Samuti märgitakse seisukohas, et igal laupäeval

mängitakse Dublineris elavat muusikat. Korteriühistu on proovinud M&A Pubid OÜ juhatusega

rääkida, kuid tulemusteta. Ehkki Suur-Karja 18 elanike 14.12.2015 pöördumine (I kd, tl 101-

102) on koostatud pärast korralduse andmist ning vastustaja ei saanud sellele korralduse

andmisel tugineda, ei sisalda nimetatud ühisavaldus uusi asjaolusid, vaid üksnes kinnitab Suur-

Karja 18 korteriühistu seisukohti, millega korralduse andmisel arvestati. Samuti ei näe

ringkonnakohus põhjust kahelda vastustaja ja PPA väidetes, et Suur-Karja 18 elanikud on teiste

seas esitanud pretensioone (sh suuliselt) ametiasutustele ja väljakutseid PPA-le.

18. Kaebaja tegevuse mõju ulatub väljapoole tema majandustegevuse kohta – nii tänavale kui

ka läheduses elavate inimeste eluruumidesse ja hotellitubadesse. Arvestades, et paljud Suur-

Karja tänaval tegutsevaid baare külastavad inimesed seisavad baaride sissepääsude juures,

liiguvad ühest baarist teise ning tõmbavad ligi teisi läheduses viibivaid inimesi, ei ole

mõistlikult võimalik tuvastada, millise konkreetse baari kliendid on ühel või teisel juhul müra

ja korrarikkumiste põhjustajaks. Ehkki korrarikkumine võib olla ka süütegu, ei ole

korrarikkumise mõiste KorS-is samastatav süüteo mõistega, mistõttu korrarikkuja tuvastamisel

ei kehti samad nõuded, mis süüteo tuvastamise puhul. Näiteks ei ole korrarikkumise

kõrvaldamise kohustuse panemise eelduseks isiku individuaalselt tuvastatud süü (vt ka KorS

eelnõu (49 SE) seletuskirja2 lk 38). Praegusel juhul on sisuliselt tegemist kestva

korrarikkumisega, kus pidevalt kahjustatakse õigushüvesid ja püsib õigushüvede kahjustumise

oht. Kaebaja tegevuse ning avaliku korra ja teiste isikute õiguste kahjustamise vahel on

põhjuslik seos. Sellises olukorras on võimalik rikkumine omistada baaridele ühiselt, sõltumata

sellest, kas konkreetse toitlustusasutuse kohta on esitatud kaebusi. Tõenditest nähtub, et häirivat

müra ja muid probleeme tekitavad nii kaebaja müügikohtade kliendid kui ka töötajad. Seejuures

kostab müra ka sisehoovist, kus käivad nii pubi töötajad kui ka kliendid. Avaliku korra eest

Suur-Karja tänaval vastutab seega ka kaebaja, kuna tema tegevus on inimeste kogunemise ja

korrarikkumiste põhjuseks. Siinkohal toob ringkonnakohus välja Mupo 16.07.2015 kirja

(vastustaja 21.12.2015 vastuse lisa 12), milles on probleemsemate meelelahutusasutustena

nimetatud Hollywood, Valli baar, Taco, The Dubliner, Nimeta, Shooters, St.Patrick’s, Labor ja

Route 13. PPA statistika (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisad 8–10) näitab, et korrarikkumiste

arv piirkonnas oli ka 2015. aastal väga kõrge. Objektiivset olukorda Suur-Karja tänaval ongi

kõige pädevamad hindama PPA ja Mupo, kes on pidanud vajalikuks baaride tegevuse piiramist.

19. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja oleks võtnud meetmeid, mis oleks olukorda oluliselt

parandanud. Kaebaja müügikohtade juures valvab turvamees, kelle ülesandeks on kaebaja väitel

muu hulgas takistada klientidel alkoholiga väljumast. Tunnistajad aga kirjeldasid juhtumeid,

Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-

bd9e11a940c4/Korrakaitseseadus/

3-15-2892

13(15)

kus klientidel lubati baarist alkoholiga väljuda. Keldris asuvast suitsetamisruumist hoolimata ei

takista keegi kaebaja klientidel baarist suitsetamiseks väljumast ning tänaval lärmamast.

Kaebaja kinnitab ise, et Dublineris mängitakse vähemalt kaks korda kuus laupäeviti elavat

muusikat. Elava muusika esitamine häirib majaelanike öörahu (OŠ ütlused halduskohtu

istungil; Suur-Karja 18 elaniku 09.11.2014 kiri korteriühistu juhatusele – vastustaja 21.12.2015

vastuse lisa 70). Tunnistaja OŠ ütluste kohaselt käivad kaebaja müügikohtade kliendid ka

suletud hoovis, kust on igasugune heli hoovipoolsete akende kaudu valjult kuulda.

20. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et praegusel juhul on täidetud kaebajale KorS

§ 28 lg 1 ja MsüS § 42 alusel ettekirjutuse tegemise eeldused. Tõendatud on, et kaebaja tegevus

kahjustab nende tegevuskoha läheduses elavate ja viibivate inimeste huve ning seega ei ole

nende tegevus kooskõlas majandustegevuse nõuetega. Ühtlasi on kaebaja avaliku korra eest

vastutavaks isikuks, kellele saab teha ettekirjutuse ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise

kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral esineb ka alus majandustegevuse

peatamiseks MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel. MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt võib majandustegevuse

täielikult või osaliselt peatada majandustegevuse nõude olulise rikkumisega kaasneva

kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse

keelamise otsustamiseni. Vastustaja on korralduses viidanud olulisele ohule. KorS § 5 lg 3

sätestab, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale

või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Vastustaja seisukohaga

tuleb nõustuda: Suur-Karja 18 elanike öörahu järjepideva häirimisega ohustatakse nende tervist,

samuti püsib kõrgena avaliku korra rikkumiste ning muude süütegude (sh kehalised

väärkohtlemised ja vargused) toimepanemise oht.

21. Halduskohus leidis, et vastustaja on esitanud piisavad põhjendused ning põhjalikud ja

asjakohased kaalutlused, mis tingivad korralduse adressaatidele ettekirjutuse tegemise

üldisemas plaanis, kuid korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks analüüsinud M&A Pubid OÜ

majandustegevuse eripära ja seda kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud. Ringkonnakohus

möönab, et korralduses ei ole iga ettevõtja kohta eraldi esitatud kaalutlusi, mida arvestati temale

ettekirjutuse tegemisel. Küll aga on vastustaja põhjendanud, mille poolest korralduse

adressaadid üksteisele sarnanevad: esiteks on sarnane ettevõtete tegevusprofiil (müüvad öisel

ajal alkoholi ning on orienteeritud võimalikult suures koguses alkoholi müügile), teiseks

koguneb müügikohtade uste juurde hulgaliselt kliente ja muid inimesi, kes suitsetavad,

lärmavad, reostavad ümbrust jne ning kolmandaks esineb müügikohtade juures palju

korrarikkumisi ning häiritakse nii elanike kui ka hotellikülastajate öörahu. Ringkonnakohtu

hinnangul ei esine kaebaja müügikohtade puhul asjaolusid, mis neid teistest korralduse

adressaatidest oluliselt eristaks.

See, et kaebaja kauplemisajad on mõnedest teistest piirkonna toitlustusasutustest lühemad, ei

ole selliseks asjaoluks. Tunnistajad kinnitasid, et häiriv tegevus (sh müügikohtade töötajate

poolt) jätkub ka pärast ametlikku sulgemisaega. Seega, kui alkoholi müük pubis lõpetatakse

puhkepäevale eelneval ööl kell 02.00 või 03.00, siis elanike öörahu häirimine kestab vähemalt

poole öörahu ajast. Samuti tuleb arvestada, et PPA vastuse kohaselt pannakse enim kuritegusid

toime vahemikus reedel kella 19.00-st kuni laupäeval 04.00-ni, kusjuures tippaeg on laupäeval

vahemikus 01.00–04.00. Kui alkoholi müük lõpetatakse 01.00, lõpevad ka lärmamine ja

korrarikkumised eeldatavasti varem ning piirkonnas pannakse toime vähem kuritegusid.

Kaebaja väitel on nädalavahetustel nende klientideks enamasti ettetellimuse alusel saabuvad

seltskonnad. Asjas kogutud tõendid aga näitavad, et sellest hoolimata on tänaval tunda kaebaja

müügikohtade tegevuse mõjud lärmavate ja heakorda rikkuvate klientide näol. Lisaks ei nähtu,

et muud kliendid sel ajal kaebaja müügikohtadesse ei pääseks ja sealt alkoholi osta ei saaks.

Kaebaja väidab end tegelevat iiri pubikultuuri edendamisega, kuid seda saab teha ka korralduses

3-15-2892

14(15)

märgitud kellaaegadeni. Traditsioonilistes iiri pubides (st Iirimaal tegutsevates pubides)

lõpetatakse jookide serveerimine puhkepäevale eelnevatel päevadel tavaliselt 00.30 ning

muudel päevadel sellest 30 minutit või tund varem.3 TO hinnang, et „pärast keskööd asendub

iiri pubikultuur eesti joomakultuuriga“, illustreerib ilmekalt kaebaja müügikohas ja selle

ümbruses toimuvat.

Halduskohus on leidnud, et korralduse andmisel pole arvesse võetud seda, et kaebaja

müügikohad asuvad kesklinna ja vanalinna piiril ning samas asub haljasala pinkidega, kuhu

inimesed kogunevad vestlema, alkoholi tarbima, musitseerima jne sõltumata kaebaja

tegevusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjaoluga, mis võinuks mõjutada otsuse

tegemist. Vaidlust pole selles, et paljud inimesed kasutavad Suur-Karja tänavat vanalinna

sisenemiseks ja sealt väljumiseks. Selles osas ei erine kaebaja asukoht märkimisväärselt teistest

Suur-Karja tänaval tegutsevatest ja korralduse adressaatideks olevatest baaridest. Korteriühistu

Suur-Karja 18 ja Savoy Boutique Hotel juht TL tõid oma kirjalikes arvamustes (vastustaja

21.12.2015 vastuse lisad 37 ja 75) välja nimeliselt kaebaja müügikohad, mille tegevus häirib

elanikke ja hotellikülastajaid ning mille varasemat sulgemist soovitakse. Ka kohtumenetluses

kogutud tunnistajate ütluste, Suur-Karja 18 elanike 14.12.2015 ühisavalduse ning PPA

selgituste järgi tekitavad probleeme konkreetselt kaebaja müügikohad ja nende kliendid ehk

tegevus Suur-Karja 18 majas, maja ees ja sisehoovis. Asjaolu, et ka läheduses asuvale

haljasalale võib öisel ajal koguneda joobes lärmavaid ja ümbrust risustavaid inimesi, seda fakti

ei mõjuta. Korralduses nimetatud müügikohtade puhul on probleemiks just alkoholi müük öistel

tundidel, mis tõmbab ligi suuremal hulgal inimesi, kelle joove üha süveneb. Väike haljasala

pinkidega vaevalt meelitab ligi samaväärsel hulgal öiseid pidutsejaid. Kui baarid suletakse, ei

ole inimestel põhjust sinna pikemaks jääda ning mõne ajaga inimhulk hajub.

Ka see, et kaebaja üürib ruume Tallinna linnalt, ei ole asjaolu, mis võinuks mõjutada kaebajale

ettekirjutuse tegemist. Kõnealuse küsimuse tõstatas kaebaja juba haldusmenetluses ning

linnavalitsus esitas sellele korralduses oma seisukoha.

22. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Muu hulgas peab kaalutlusotsuse andmisel arvestama

proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

23. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja majandustegevusele seatud piirangud ei ole taotletava

eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed. On tõenäoline, et alkohoolse joogi müügi ning

toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise ajalise piiramise tulemusel väheneb

inimeste hulk, kes kogunevad öisel ajal Suur-Karja tänavale. Selle tulemusel väheneb müra hulk

nii baarides mängitava muusika kui ka tänavalt kostva lärmi näol. Samuti võib eeldada

korrarikkumiste ja süütegude arvu vähenemist piirkonnas. Toimiku materjalidest nähtub, et

Suur-Karja tänava probleemidega on linn ja politsei tegelenud aastaid ning baaride pidajatele

on antud võimalus olukorda parandada, kuid see pole andnud erilisi tulemusi. Korralduse

andmisel on kaalutud ka üksnes alkohoolsete jookide müügi ajalist piiramist, kuid vastustaja on

jõudnud järeldusele, et sellest ei piisa, et inimesed baaride juurest varem lahkuks, vaid piirata

tuleb ka toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumist. Seejuures võimaldatakse kaebajal

toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumine lõpetada tund aega hiljem alkohoolsete

jookide müügi lõpetamisest. Ettekirjutuses määratud kellaajad on kompromiss baaripidajate

ning piirkonna elanike ja muude puudutatud isikute huvide vahel. Korraldusega piiratakse

kaebaja ettevõtlusvabadust ja omandiõigust (võimalik tulu vähenemine), kuid inimeste huvi

kodu puutumatusele ja tervise kaitsele ning avalik huvi turvalisele keskkonnale on kaalukamad

3 vt nt https://www.inyourpocket.com/dublin/Dublin-Pubs-Bars-Clubs/Opening-Hours

3-15-2892

15(15)

kaebaja huvist võimalikult suurt kasumit teenida. Lisaks on ka väheusutav, et kaebaja peaks

teatud päevadel alkoholi müügi aja lühenemisel 1–2 tunni võrra oma müügikohad sulgema.

24. Ringkonnakohus leiab, et korraldus ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja

müügikohtade tegevusprofiil ja kliendid – vähemalt mitte pärast keskööd – ei erine oluliselt

teistest korralduse adressaatidest ning nende müügikohtade klientide käitumise mõju tänaval on

sarnane. Varaste hommikutundideni avatud ning rohkele alkoholi müügile suunatud baaride

paiknemine lähestikku väikesel alal loob inimeste seas kuvandi Suur-Karja tänavast ja selle

lähiümbrusest (sh ka Müürivahe ja Vana-Posti tänavate vaheline ala) kui pidutsemiseks

mõeldud piirkonnast ja soodustab suurte inimhulkade kogunemist. Kaebajat pole põhjust

võrrelda kõigi öörahu ajal alkoholi müüvate vanalinna toitlustusasutustega, kuna ettevõtete

tegevusprofiil ja klientuur on erinevad ning teistes vanalinna piirkondades ei ole

korrarikkumiste kontsentratsioon sedavõrd suur kui kaebaja tegevuspaiga vahetus läheduses.

Üksnes

asjaolu,

et

piirangud

panevad

kaebaja

võrreldes

teiste

toitlustus-

ja

meelelahutusettevõtetega kehvemasse olukorda ning vähendavad tema konkurentsivõimet, ei

anna alust jätta kaebajale piirangud kehtestamata.

25. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Seetõttu

rahuldab ringkonnakohus Tallinna linna apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning

teeb asjas uue otsuse, millega jätab M&A Pubid OÜ kaebuse rahuldamata.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, tuleb Tallinna linna menetluskulud – riigilõiv

apellatsioonkaebuselt 15 eurot – M&A Pubid OÜ-lt välja mõista. M&A Pubid OÜ esimese ja

teise astme menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks