3-15-2580/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-2580

Haldusasi

Andrei Smirnovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andrei Smirnovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andrei Smirnov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2016. a otsus

muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 6. veebruar

2017).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrei Smirnov viibis Tallinna Vanglas vahistatu ja kinnipeetavana 24. juulist 2014 kuni 24.

märtsini 2015.

2. Pärast seda, kui A. Smirnovi poolt esitatud kahju hüvitamise taotlus jäeti Tallinna Vangla poolt

rahuldamata, esitas A. Smirnov kaebuse halduskohtule, milles palus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest välja mõista hüvitisena 15 eurot iga vanglas viibitud päeva eest. Kaebuse

põhjenduste kohaselt oli Tallinna Vanglas tagatud kinni peetavatele isikutele vähem kui 3

ruutmeetrit põrandapinda.

3. Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Tualeti pindala tuleb kaebaja isikliku pinna arvutamisel kambri üldpindala sisse arvata.

3.2. Suurema osa ajast oli sellise arvutuse järgi kaebaja kasutuses olnud põrandapind üle 4

ruutmeetri ning kordagi ei langenud see alla 3 ruutmeetri. Seega ei ole kaebaja õigusi rikutud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. A. Smirnovi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus ja uue otsusega kaebus

rahuldada. Apellatsioonkaebuses viidatakse erinevatele Euroopa inimõiguste konventsiooni

(EIÕK) normidele ning leitakse, et tualett ja mööblialune pind tuleb isiku kasutuses oleva pinna

arvutamisel kambri üldpindalast välja jätta.

5. Tallinna Vangla vastuses A. Smirnovi apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust.

7. Käesolevaks ajaks on analoogilistes asjades, st Tallinna Vangla poolt kambripinna suurusega

tekitatud kahju hüvitamise asjades, kujunenud arvestatav hulk Riigikohtu praktikat. Praeguse

vaidluse lahendamise seisukohalt omavad tähtsust eeskätt järgmised Riigikohtu seisukohad.

7.1. Tualett ja mööblialune pind tuleb kambripindala arvestamisel kambripinna sisse arvestada

(nt RKHKo 3-3-1-21-16, p 8; 3-3-1-42-15, p 17).

7.2. Kui isik oli vanglas 2,5-3 ruutmeetrises kambris kinnipeetavana ja tavarežiimil, ei ole tal

õigust kahju hüvitamisele, kui tema muid vangistusalastest õigusaktidest tulenevaid õigusi ei ole

rikutud, eeskätt kui tal olid tagatud vanglas väljaspool kambrit piisavad liikumisvõimalused.

(RKHKo 3-3-1-68-15, p-d 18-19).

7.3. Kui isik oli vanglas 2,5-3 ruutmeetrises kambris vahistatuna, kellel on võimalik viibida

kambrist väljapool vaid üks tund päevas, võib tal olla õigus kahju hüvitamisele. Sealjuures on

hüvitise määramine kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb arvesse võtta

kõiki asjaolusid (RKHKo 3-3-1-21-16, p 10.3 ja 12).

Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest on arusaam, nagu tuleks tualett kambripindala arvestamisel

kambri üldpinna sisse lugeda (ülal p 7.1), Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) poolt ümber lükatud

(vt EIK 20. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 7334/13, p 114). Ringkonnakohus võtab selles osas

arvesse EIK seisukoha. Ülejäänud osas sobituvad viidatud lahendis esitatud EIK seisukohad

põhimõtteliselt eeltoodud Riigikohtu seisukohtadega.

8. Kaebaja väidet, et mööblialune pind tuleb samuti kõigepealt kambri üldpindalast välja arvata,

kohtupraktika ei kinnita. Esiteks tuleneb see juba justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega

nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg-st 6, mis sätestab, et kinnipeetavale on

toas ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda ja kambris vähemalt 3 m2 põrandapinda. Selles

normis ei räägita vabast, mööbliga katmata põrandapinnast, vaid põrandapinnast üldiselt. Seega

peetakse silmas ka mööbli alla jäävat põrandapinda. Teiseks lähtutakse üldteadaolevalt

eluruumide pindala mõõtmisel eluruumi kogupinnast, arvestamata sellest maha mööbliga kaetud

alasid. Samuti oleks sellise lähenemise järgimine ka väga keeruline, sest konkreetses, mööbli ja

muu tarvilikuga sisustatud ruumis vaba, ilma mööblita põrandapinna mõõtmine ja

väljaarvutamine oleks märksa keerulisem, kui lihtsalt ruumi pindala mõõtmine ja arvutamine.

Kui nõustuda sellega, et mööbli alla jääv põrandapind tuleks kambri üldpindalast välja jätta, siis

tekiks koheselt täiendavad raskused normi kohaldamisel – nt kui kõrgelt peavad vaba

põrandapinna kohal puuduma takistused muude sisustuselementide näol (nt kas seinale

kinnitatud riiuli alla jääv ruum tuleks samuti välja arvata), kas ajutiselt kaetud põrandapinda (nt

seina külge kinnitatava voodi alust pinda) saab lugeda vaba põrandapinna hulka kuuluvaks,

milliseid esemeid tuleb liigitada mööbliks, kas samamoodi tuleks suhtuda tavapäraselt põrandal

asetsevatesse esemetesse (nt jalanõud, põrandahari jms) jne. On ilmne, et selline põrandapinna

mõõtmismeetod oleks äärmiselt keeruline, väga palju vaidlusi põhjustav ning sellega jõuaks

kergesti absurdsete olukordadeni. Seetõttu tuleb põrandapinna arvestamisel lähtuda ruumi

üldpindalast ja arvestada sinna ka kambris mööbli ja muude esemete all olev pind. Sellist

seisukohta on Tartu Ringkonnakohus väljendanud juba varem (vt 21. septembri 2010. a otsus

haldusasjas nr 3-09-1385, p 9; 24. novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-50482, p 7).

9. Seega tuleb kaebaja kasutuses olnud põrandapinna arvutamisel arvata tualeti alune pindala

kambri üldpindalast välja, kuid mööblialune pind jääb kambri üldpindala sisse.

Sellest arvutusviisist lähtudes nähtub vastustaja esitatud andmetest, et vaidlusalusest 244 päevast

242-l oli kaebaja kasutuses olnud põrandapind rohkem kui 3 ruutmeetrit (tl 46p-48p). Vaid kahel

päeval oli kaebaja põrandapind napilt alla 3 ruutmeetri – 2,93 ruutmeetrit.

Ringkonnakohtu hinnangul on vaid kahel päeval põrandapinna langemine alla 3 ruutmeetri ning

seda vaid 0,07 ruutmeetri võrra, niivõrd vähese intensiivsusega õiguste rikkumine, et rahalise

hüvitise väljamõistmine pole põhjendatud. Ei ole usutav, et kaebaja sellist ruumikõikumist (kas

tema isiklikku põrandapinda oli 3 või 2,93 ruutmeetrit) reaalselt üldse tajuski. Lisaks, ehkki aru

võib saada, et kaebaja vahistatu staatusest ja vastuvõturežiimil viibimisest tulenevalt sai ta

regulaarselt väljaspool kambrit viibida vaid igapäevase ühetunnise jalutuskäigu ajal (tl 41p), on

vangla osundanud täiendavate liikumisvõimalusena mitmetele kaebaja jaoks korraldatud

kokkusaamisele (tl 41p) ning muudele soodsatele kinnipidamistingimustele (tl 42).

Seega kokkuvõttes, ehkki möönda võib, et kaheks päevaks langes kaebaja põrandapind

üliväikses osas alla tänapäeval õiguspäraseks põrandapinnaks peetava 3 ruutmeetri piiri, ei ole

kaebaja kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas olnud sellised, mis õigustaksid kaebuse

rahuldamist ja rahalise hüvitise kasvõi osalistki väljamõistmist. Sellises olukorras nõude

rahuldamata jätmine on kooskõlas ka EIK-i praktikaga (vt EIK 20. oktoobri 2016. a otsus asjas

nr 7334/13, p 125).

10. Eelneva tõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes (riigilõiv

109,8 eurot) halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene