3-15-2242/49 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

05.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-2242

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 28.05.2015.

a käskkirja nr 6-4/280-KP ja 03.08.2015. a otsuse

nr 6-16/89-4 õigusvastasuse tuvastamiseks ja

10 000 euro suuruse mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.11.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.11.2015.

a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 06.02.2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 15.07.2014. a käskkirjaga nr 6.-1/1031-KP kohaldati kinnipeetav Aleksei

Pokrase suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist;

vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise

keelamist. Kuna A. Pokras pani toime ründe vanglateenistuse ametniku vastu, täiendati

eelnimetatud käskkirja Viru Vangla 28.08.2014. a käskkirja nr 6-1/1261-KP alusel, lisades

kohaldatavate julgeolekuabinõudena ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamise. Nimetatud

piirang lõpetati 12.05.2015. a Viru Vangla käskkirjaga nr 6-4/252-KP. Viru Vangla 28.11.2014.

a käskkirjaga nr 6-1/1759-KP ning 26.02.2015. a käskkirjaga nr 6-4/112-KP pikendati

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kuna A. Pokrase käitumine ei muutunud,

kinnipeetav jätkas endiselt distsipliinirikkumiste toimepanemist.

Viru Vangla 28.05.2015. a käskkirjaga nr 6-4/280-KP pikendati A. Pokrase suhtes edaspidiste

õigusrikkumiste ennetamiseks ning kinnipeetavate ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks

täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada

tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja samas ennetada tema rünnakuid vanglaametnike

vastu, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ja kehakultuuriga tegelemise

keelamist.

06.08.2015. a käskkirjaga nr 6-4/445-KP täiendati 28.05.2015. a käskkirja nr 6-4/280-KP ja

kohaldati A. Pokrase suhtes isiklike riiete ja esemete kasutamise piiramist ning

ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist.

Viru Vangla 31.08.2015. a käskkirjaga nr 6-4/489 pikendati A. Pokrase suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist tagasiulatuvalt alates 28.08.2015.

2. A. Pokras esitas Viru Vangla 28.05.2015. a käskkirja peale vaide-kahjunõude, milles palus

tunnistada käskkiri õigusvastaseks ja maksta välja mittevaraline kahju summas 10 000 eurot.

A. Pokras väitis, et talle on kohaldatud täiendavat karistust, teda on diskrimineeritud, tema

inimväärikust on alandatud, au solvatud ning ta füüsilisele ja vaimsele tervisele on kahju

tekitatud, sest ta viibib ilma vaheaegadeta kartseris juba aasta ja neli kuud. Lisaks eelnevale

võeti ära võimalus tegeleda spordiga, õppida, osaleda sotsiaalsetes ja harivates programmides,

ringides ning selja osteartroosile olulistes joogatundides. Vangla lahendas vaide-kahjunõude

03.08.2015. a otsusega nr 6-16/89-4, jättes rahuldamata A. Pokrase taotlused Viru Vangla

28.05.2015. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks.

3. A. Pokras esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 28.05.2015. a käskkirja

nr 6-4/280KP ja 03.08.2015. a vastuse nr 6-16/89-4 õigusvastaseks tunnistamiseks ning

tekitatud kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks.

Kaebuse kohaselt ei ole A. Pokrasele vangla vastust tõlgitud, mistõttu pole tal aimu, mis on seal

kirjutatud. Seetõttu palus ta arvestada, et ei saa vaidele midagi lisada, kuid märkis, et vangla

kohaldab tema suhtes topeltkaristust, kuna ta viibib kartseris vahet pidamata juba 1,6 aastat.

Kaebaja nõuab hüvitist kõige selle eest, mis on seotud käskkirjaga nr 6-4/280-KP, sest sellega

määrati talle lisaks kartserile veel üks karistus.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 26.11.2015. a otsusega A. Pokrase kaebuse rahuldamata.

Kohtuotsuse kohaselt kinnitavad dokumentaalsed tõendid väga suurt distsiplinaarkaristuste

arvu, mistõttu puudub alus arvata, et vaidlustatud käskkirja väide korraldustele mitteallumise,

ametnike solvamise ja agressiivse käitumise kohta ei vasta tõele. Enne vaidlustatud käskkirja

andmist koostatud arvamuses on kaebaja tunnistanud vanglateenistuse ametnike korraldustele

mitteallumist loendustel, väites, et teeb seda protestiks. Seega on kaebaja ise põhjustanud

olukorra, et ta paigutati tõhusama järelevalve teostamiseks ja vanglateenistuse ametnikele

suunatud rünnakute ennetamiseks eraldatud lukustatud kambrisse, piirati tema liikumis- ja

suhtlemisvabadust ning keelati tal kehakultuuriga tegelemine.

Vaidlustatud käskkirjast nähtuv kinnitab, et otsustamise käigus kaalus vangla piisava ulatusega

nii kaebaja varasema käitumisega seonduvat kui selle mõju teistele vanglas viibivatele

isikutele. Vastustaja veendus, et valitud abinõud aitavad kõige tõhusamal viisil ära hoida uute

rikkumiste ja rünnete võimalust, on vangla julgeoleku huvides vajalikud ja mõõdukad ning

kaaluvad üles kaebaja vaba liikumise, suhtlemise ja kehakultuuriga tegelemise õigustele

rakenduvad piirangud. Tõendamata on, et vaatamata juba mõnda aega kestnud piirangutele oli

kaebajast tulenev oht vangla üldisele julgeolekule ning vanglaametnike elule ja tervisele

käskkirja andmise ajaks ära langenud või vähemalt olulisel määral vähenenud.

Kaebaja ei ole esitanud vaide- või kohtumenetluses midagi niisugust, mis saaks käskkirjas

väljendatud arvamuse temast tuleneva jätkuva ohu suhtes kahtluse alla seada või hoopis ümber

lükata. Praeguseks on vaidlustatud käskkirja mõju juba lõppenud ning kaebajale kohaldub uus

sarnase sisuga käskkiri, mille õiguspärasuse küsimus ei ole käesoleva kaebuse esemeks.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole karistuslik meede, mistõttu on asjakohatud

kaebaja viited teistkordse karistamise keeldu sisaldavatele õigusaktidele ning väited, nagu

oleks tegu lisaks kartserile määratud täiendava karistusega.

Vastustajal ei olnud kohustust koostada vaidlusalust käskkirja vene keeles, vastata kaebaja

kahjunõuetele vene keeles ega eestikeelset vastust talle omal kulul tõlkida. Mõlemale

nimetatud dokumendile tehtud märge kinnitab, et kätteandmisel neid tutvustati kaebajale. Isegi

juhul, kui vene keelset selgitamist ei toimunud, pole see takistanud kaebajal põhiseadusest

tuleneva kaebeõiguse realiseerimist.

Viru Vangla 03.08.2015. a vastuse nr 6-16/89-4 vastava osa õigusvastaseks tunnistamise nõue

tuleb lugeda hüvitamisnõude juurde kuuluvaks ning tuvastamisnõuet ei ole vaja eraldiseisva

nõudena käsitleda. Vaideotsuse õigusvastaseks pidamiseks puudub alus eelnevalt esitatud

põhjendustel.

Kaebaja riigilõiv jääb Eesti Vabariigi kanda ning vastustaja võimalikud kulutused

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. A. Pokras esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt tegi halduskohus otsuse Viru Vangla vastuste ja vastuväidete, mida kaebajale ei

tõlgitud, alusel. Seetõttu ei saa halduskohtu kohtunikku R. Randlast pidada sõltumatuks ja erapooletuks

kohtunikuks.

Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine käskkirja nr 6-4/280-KP jt alusel oli põhjendamatu,

kuna kõik A. Pokrase suhtes fabritseeritud kriminaalasjad lõpetas prokuratuur kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Viru Vangla kohaldas A. Pokrase suhtes käeraudu vanglas liikumisel vaatamata tema väga halvale nägemisele.

Vangla võttis ära kõik kaebaja isiklikud asjad, s.h prillid, kohtudokumendid, salvid ja arsti väljakirjutatud ravimid,

sooja pesu, sokid koos aluspükstega, tualettpaberi ja palju muud ainult selle eest, et A. Pokras keeldus

kontrollimistel tõusmast, oma perekonnanime nimetamast, suud näitamast, erinevates suundades keelt liigutamast

ja keeldus näitamast oma anaalavaust hemorroidiküünla vastuvõtmisel. Kõikide nende süstemaatiliste rikkumiste

eest juba karistati kaebajat kartserisse paigutamisega, kus ta viibis ilma vaheajata üle 1,5 aasta.

Lisakaristused seadsid ohtu kaebaja julgeoleku, mitte vangla julgeoleku ja neid karistusi kohaldati kaebaja suhtes

eesmärgiga sundida teda täitma käske, mis alandavad inimväärikust. A. Pokras kannab karistust marihuaana ja

lillekeste kasvatamise eest, mitte vägivallategude eest. Vangla aga kohaldas tema suhtes meetmeid nagu terroristi,

tapja või maniaki suhtes.

Vangla ei saa peale kartserisse paigutamise muid seaduslikke mõjutusmeetmeid kohaldada ning kui juba poolteist

aastat kartseris ilma vaheajata ei aita, otsustas vangla kohaldada ebaseaduslikke mõjutusvahendeid nimetades neid

täiendavateks julgeolekumeetmeteks.

6. Viru Vangla leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja

tuleb jätta rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei saa nõustuda kaebaja käsitlusega, nagu tuleks kaebaja osas alustatud

kriminaalmenetluste lõpetamiste määruste tegemisest koheselt täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise õigusvastasus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kinnipeetava suhtes

ei ole seotud kinnipeetava suhtes toimuvate kriminaalmenetlustega. Vangla või teiste isikute

julgeolekut võivad muuhulgas ohustada ka väärteo ning distsiplinaarsüüteo tunnustega teod.

Täiendavate julgeolekumeetmete näol on tegemist ohutõrjemeetmega, kus vanglateenistus ei

reageeri mitte kinnipeetava juba toime pandud teole, vaid püüab rakendatavate meetmete

kohaldamisega ära hoida kinnipeetava poolt toime pandavaid rikkumisi. Seadusandja on

leidnud, et süstemaatilisest vangla korra rikkujast tulenev oht võib olla selline, mis tingib

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse.

Asjakohane ei ole kaebaja väidetud seos kinnipeetavale määratud karistuse ning täiendavate

julgeolekumeetmete kohaldamise osas. Täiendavaid julgeolekumeetmeid kohaldatakse isikule,

kes seab või võib seada oma käitumisega ohtu julgeoleku vanglas. Täiendavate

julgeolekumeetmete kohaldamine lõpetatakse, s.h osaliselt, kui vanglal oleva veendumuse

kohaselt oht julgeolekule on minimaliseerunud tasemeni, kus täiendavate julgeolekumeetmete

või mõne meetmetest kohaldamine ei ole enam proportsionaalne. Selliselt on käitutud ka

kaebaja suhtes.

Ametnikud kontrollivad suukaudsete ravimite manustamisel, kas kinnipeetav on ravimi alla

neelanud. Rektaalsete ravimite manustamist vahetult ei kontrollita.

Kaebajat hoiti kinni tavapärastes kaebajale ette nähtud ning tema käitumisest tulenevates

tingimustes. Halduskohtu otsus põhines kohtule esitatud tõenditel, kohus hindas tõendeid

igakülgselt ja õigesti. Kaebaja väidab tervisekahju tekkimist, kuid ühestki kohtule esitatud

tõendist ei nähtu kaebaja tervise halvenemine kaebuses käsitletaval ajal. Seega ei rikkunud

halduskohus menetlusõigust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26.11.2015. a otsus tuleb jätta muutmata ja

A. Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud

asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid

korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale,

kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab

oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik

teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja

konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. HMS § 4 lg 2 alusel tuleb

kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik

kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus

saab kontrollida üksnes kaalutlusvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise

otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise otstarbekust (RKHKo nr 3-3-1-33-10, p 11).

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud käskkirjas on välja toodud piisavad

kaalutlused, mille alusel otsustati kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Viimase kolme aasta jooksul on kaebaja suhtes koostatud üle 50 ettekande seoses ametnike

korralduste eiramise ja ametnike solvamisega. Samuti on teda korduvalt karistatud

distsiplinaarkorras. Kaebaja ka ise ei eita, et ta keeldub ametnike korraldusi täitmast, kuna ka

apellatsioonkaebuses on ta omaks võtnud asjaolu, et ta keeldus kontrollimisel püsti tõusmast ja

oma nime ütlemast, samuti on ta keeldunud pärast ravimite manustamist oma suud näitamast.

Seega on vastustaja õigustatult leidnud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks

on kaebaja poolt pidev vangla sisekorraeeskirjade rikkumine. Vastustaja on õigustatult

viidanud ka sellele, et kaebaja pidev korralduste eiramine võib mõjutada ka teisi kinnipeetavaid

taolisi rikkumisi toime panema ja seega on vajalik kaebaja isoleerida teistest kinnipeetavatest.

Mis puudutab kaebaja väidet, et tema suhtes algatatud kriminaalasjad on lõpetatud

kuriteokoosseisu puudumise tõttu, siis ei ole see väide asjakohane, kuna vastustaja ei ole sellele

viidanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üle otsustamisel. Samuti ei oma tähtsust

asjaolu, mille eest on kaebajat kriminaalkorras karistatud või see, et kaebajat on

distsipliinirikkumiste eest karistatud kartserisse paigutamisega. Kaebaja on viidanud ka

asjaolule, et temalt võeti ära kõik isiklikud esemed. Kuna vaidlustatud käskkirjaga ei keelatud

kaebajal isiklike esemete omamist, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks antud asjas

seisukohta võtta.

10. Kaebaja on apellatsioonkaebuses viidanud ka sellele, et halduskohus tegi otsuse vastustaja

vastuse ja vastuväidete osas, mida kaebajale ei tõlgitud. Tartu Halduskohtu 20.10.2015. a

määruse resolutsiooni p 1 kohaselt on kaebajale antud menetlusabi kaebuse vastuse tõlkimiseks

(tl 57). Samuti nähtub toimiku materjalidest, nii vaidlustatud käskkirjast kui ka vaideotsusest,

et kaebajale on nende sisu selgitatud vene keeles (tl 12-14, 17). Seda, et kaebajale on

vaidlustatud haldusakte tutvustatud, kinnitab ringkonnakohtu arvates ka asjaolu, et kaebaja on

olnud võimeline koostama kaebuse halduskohtule, kus muuhulgas on viidanud haldusaktides

olevatele põhjendustele. See, et kaebaja ei nõustu halduskohtu otsuse põhjendustega, ei anna

veel alust väita, et kohtunik on olnud erapooletu. Ka muud apellatsioonkaebuses toodud

asjaolud ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks, kuna nendele on halduskohus oma

otsuses juba hinnangu andnud ja ringkonnakohus nõustub sellega.

11. A. Pokras oli ka apellatsioonimenetluses vabastatud riigilõivu tasumisest, seega

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Agu Timmi