Legislator Case Law & Legislation
4-16-8667/8 AI generated

4-16-8667/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Case Number 4-16-8667/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti Liiklusregistrile. Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja V.T-le .

Legislator headnote

AI generated

4-16-8667/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: sätestatud väärteo toimepanemises ja määrata 30 ööpäeva aresti ning võtta ära juhtimisõigus 6 kuuks.

Keywords

AI generated
aggravated drunk driving alcohol abuse serious narcotics offense alcohol monopoly fitness to drive trade in alcoholic beverages
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2016.a Pärnu

Väärteoasja number

4-16-8667 [2670,16,005722]

Kohtunik

Rubo Kikerpill

Kohtuistungi sekretär

Jaanika Lusti

Väärteoasi

V.T ´e väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi

Kohtuistungil osalenud isikud:

Menetlusalune isik

V.T (isikukood XXX, elukoht XXX , Pärnu maakond, telefon XXX;

e-post XXX).

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

ennetus-

ja

menetlustalituse

menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Aime Kask

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 69 lg 3, § 224 lg 2 ja lg 3 p 2; KarS § 48, § 56 ning

VTMS § 2, § 83 p 2, § 107-§ 113, § 199 lg 3, § 205 lg 2 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada V.T väärteoasjas nr 4-16-8667 [2670,16,005722] Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi

ning mõista karistuseks arest 20 (kakskümmend) ööpäeva.

Kohustada V.T `t ilmuma 30.01.2017.a kell 10:00 aresti kandmiseks Lääne prefektuuri

korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse aadressil Pikk 18, XXX.

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada V.T ´e suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist 5 (viieks) kuuks.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse

peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul

otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti Liiklusregistrile.

Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja V.T-le .

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 13.12.2016.a.

Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 13.12.2016.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu

kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 05.01.2017.a.

Asjaolud ja menetluskäik

04.11.2016 teostas politseipatrull Iiiklusjärelvalvet XXXas. Kell 04.41 pidas patrullpolitseinik Martin

Tarkpea Tallinna mnt 103 maja juures suunaga Raua tanava suunas kontrollimiseks kinni mootorsõiduki

Audi A6 reg nr XXX. Kontrollimisel selgus, et mootorsõidukit juhtis V.T (XXX), kes juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

mitte väiksem kui 0,65 mg/1 kohta.

04.11.2016.a on koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt 04.11.2016 04:41 Tallinna mnt 103, Pärnu

linnas, Pärnu maakonnas juhtis V.T mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l kohta. V.T rikkus Liiklusseaduse

(edaspidi LS) § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteo toimepanemise asjaolud on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükki, tunnistaja ülekuulamise protokolli ja sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusega.

02.12.2016.a edastas kohtuväline menetleja Pärnu Maakohtule arutamiseks V.T väärteoasja nr

2670,16,005722 materjalid. Kohtuväline menetleja taotles V.T süüdi mõistmist LS § 224 lg 2 järgi

sätestatud väärteo toimepanemises ja määrata 30 ööpäeva aresti ning võtta ära juhtimisõigus 6 kuuks.

Kohtuistungil V.T tunnistas end süüdi. Menetlusalune isik selgitas, et tal oleks kindlasti lube vaja, sest

käib kaugel töö. Aresti kandma mina ta ei saa, sest tal on 9 kuune laps. Kui peab aresti kandma minema,

siis nii hilja kui võimalik, nt 30. jaanuar 2017.a.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja jäi esitatud taotluse juurde ja palus määrata V.T-le 30 päeva aresti

ning võtta ära juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtuväline menetleja selgitas, et väärteoasja menetluse käigus on

selgunud, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud kriminaalkorras liiklusalase süüteo eest KarS §

424 järgi 01.03.2016 rahalise karistusega 1100 eurot ja võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

Seda karistust ei ole ta millekski pidanud, rahalist karistust ei ole tasutud. Kehtivaid väärteokaristus on

menetlusalusel isikul 2, mõlemad määratud Liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest. Kriminaalkorras

mõistetud rahaline karistus on menetlusalusel isikul täitmata. Menetlusalune isik ei ole kriminaalkorras

mõistetud karistusest ja väärteokorras määratud karistustest järeldusi teinud, vaid jätkab uute tõsiselt

ohtlikke liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Ta toob põhjuseks alati perekondlikud probleemid. Isik

ei tööta, trahvi talle määrata ei saa, sest see tulemust ei anna. Isik jätkab uute tõsiselt ohtlikke

õigusrikkumiste toimepanemist. Seega tuleb otsustada kohtuistungil menetlusalusele isikule aresti

mõistmine ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine.

Kohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asus

seisukohale, et on tõendamist leidnud V.T poolt väärteo toimepanemine LS § 224 lg 2 järgi.

Kohtulikult uuritud tõendite, nagu sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, indikaatorvahendi kasutamise

protokolli, tõendusliku alkomeetri väljatrüki, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistaja

ülekuulamise protokolli, esitatud vastulause ning karistusregistri väljavõtte, pinnalt saab teha ühese

järelduse – V.T juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus 0,65 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 3 nõuet. Antud osas puudub ka vaidlus

menetlusosaliste vahel.

Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja,

kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et menetluses

tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud.

Mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritav LS § 224 lg-s 2 ettenähtud

2 (4)

väärteona. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud ning selle

on toime pannud menetlusalune isik, kes on süüks arvatud teo toimepanemist tunnistanud.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on

selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani süüteo toime tahtlikult. Kohtuistungil on V.T

kinnitanud, et oli alkoholi tarvitanud. Kohtu arvates näitab eelosutatu vähemalt otsest tahtlust süütegu

toime panna. Istudes alkoholi tarbimisele järgnevalt autorooli, pidi V.T teadma, et täidab sellise

käitumisega süüteokoosseisu ning tahtma või vähemalt möönma seda. KarS § 27 kohaselt on

õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole

välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. KarS § 32 lg 1 kohaselt

saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo

toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis

veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või

arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3

p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole

varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. LS § 224 lg 3 p 2 alusel võib kohus või kohtuväline

menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist

kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalust

isikut eelnevalt karistatud kriminaalkorras liiklusalase süüteo eest KarS § 424 järgi 01.03.2016 rahalise

karistusega 1100 eurot ja võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Kehtivaid väärteokaristusi on

menetlusalusel isikul kaks, mõlemad määratud Liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest. V.T käitumises

puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab

toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt

välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-

40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

Karistuse kohaldamisel leidis kohus, et kohtuvälise menetleja taotlus V.T-le aresti ja lisakaristuse

kohaldamiseks on põhjendatud. Rahalise karistuse mõistmine V.T-le ei ole otstarbekas. Karistusregistri

väljavõtte kohaselt on V.T-l 2 kehtivat liiklusalast väärteokaristust. Lisaks on karistatud 01.03.2016.a

menetlusalust isikut KarS § 424 järgi rahalise karistusega ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Rahalist karistust ei ole tasutud. Seega ei ole kergemad karistused, so rahalised sanktsioonid,

menetlusalusele isikule mõju avaldanud ning isik jätkab süütegude toimepanemist.

KarS § 48 kohaselt võib füüsilisele isikule väärteo eest mõista põhikaristusena aresti kuni 30 päeva.

Sanktsiooni keskmine määr oleks seega 15 päeva aresti. Nagu ülalpool viidatud on KarS § 56 lg 1

kohaselt isiku karistamise aluseks tema süü.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta

alkoholisisaldus 0,70 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks,

vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest kohus lähtub

süüteo kvalifitseerimisel, alkoholisisaldus 0,65 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline alkoholi määr

väljahingatavas õhus on põhimõtteliselt sätestatud rikkumise ülemise määra lähedane. See omakorda

annab aga aluse mõista karistus määras, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületav. Karistust

kergendavaid või raskendavaid asjaolusid väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Karistuse valikul tuleb

arvestada eelnevat liiklusalast käitumist ning lähtuda võimalusest, et karistus sunniks isikut edaspidi

loobuma uute süütegude toimepanemisest. Samuti tuleb karistuse mõistmisel lähtuda õiguskorra

kaitsmise huvidest. Õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele

3 (4)

liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi

kohustuste täitmist. Seejuures on juhil kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund

lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et

ta oli viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas mõistlikuks asuda

sõidukit juhtima. Seega pidas menetlusalune isik tähtsusetuks iseenda ja teiste liiklejate elu ja tervist,

samuti võõrast vara.

Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et ainuüksi juba süü suurust arvestades, aga ka eripreventiivsetest

kaalutlustest lähtuvalt, tuleb V.T-le mõista karistus keskmist määra ületavas ulatuses. Lähtudes

eeltoodust mõistab kohus V.T-le karistuseks kakskümmend päeva aresti. Aresti asendamist üldkasuliku

töö tundidega ei pea kohus võimalikuks, kuna kohtu arvates võib üksnes arest sundida V.T-d hoiduma

edaspidi samalaadsete süütegude toimepanemisest. V.T poolt süütegude toimepanemine on kaasa toonud

tema karistamise vajaduse, mis mõjutab tema igapäevaseid tegemisi ja elukorraldust üldiselt. Väikese

lapse olemasolu ei ole arestipäevade arvu silmas pidades sedavõrd mõjus argument, mis tingiks aresti

mõistmise võimatuse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selles, et V.T väike laps oleks tema poolt aresti

kandmise ajal järelevalveta. 20 päeva pikkune arest ei ole ka selline, mis tooks kaasa lapse isast

võõrdumise vms rasked tagajärjed lapse ja isa suhetesse.

LS § 224 lg 3 annab kohtule võimaluse kohaldada mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis

lisakaristust. Mõistetava karistuse liik ja –määr sõltuvad konkreetsest süüst aga ka muudest karistuse

mõistmise aluseks olevatest aspektidest, millele kohus juba eelnevalt osutas. Arvestades käesoleva

väärteomenetluse tulemina tuvastatut, on lisakaristuse kohaldamine ka aresti mõistmise juures kohane ja

proportsionaalne toimepandud teoga.

Kohtuistungil on V.T selgitanud, et juhtimisõigus on menetlusalusele isikule vajalik tööl käimiseks.

Kohus leiab, et juhul, kui isikule on juhtimisõigus eluliselt vajalik, peab ta sellele vastavalt juhina ka

liikluses käituma, so käituma selliselt, et tema enese süülise käitumise tõttu liikluses ei halveneks tema

majanduslik olukord ja et tema senine mugav eluviis säiliks ning temalt ei võetaks juhtimisõigust kas siis

lisa- või põhikaristusena ära. Seega sõltub see liikleja suhtumisest liikluskorda ja –nõuetesse.

Kohtupraktika kohaselt ei ole süüdlasel tööl käimise raskendamine lisakaristuse kohaldamist välistavaks

asjaoluks. Kohtu arvates ei saa töökoha olemasolu või selle kaugus alalisest elukohast muutuda

lisakaristuse kohaldamist või määra mõjutavaks teguriks. Kohus asub seisukohale, et väärteoasja

materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmise kohaldamata jätmise.

Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes on süüteo asjaolusid, süü suurust

ning eelnevat 01.03.2016 samalaadset liiklusrikkumist silmas pidades täiesti põhjendatud. Lisakaristuse

kohaldamise osas on oluline, et V.T-l on käesoleva väärteo puhul tegemist vähem kui aasta ajalise

vahemiku vältel teistkordse mootorsõiduki juhtimisega juhile keelatud seisundis. V.T on lisakaristuse

kohaldamise osas LS § 224 lg 3 p 2 märgitud isikuks, kuna omab kehtivat karistust alkoholijoobes

sõitmise eest. LS § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldab kohus V.T suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist 5 kuuks. Alammäärale (minimaalselt saab juhtimisõiguse äravõtmist antud juhul kohaldada 3

kuuks) lähedasemas määras lisakaristuse kohaldamist ei pea kohus piisavaks selleks, et mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma liiklusalaste süütegude toimepanemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill

Kohtunik

4 (4)