1-09-1260/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09-1260

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-09-1260 (07231601781)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler

Tõlk Katrin-Jana Vaab

Kriminaalasi L.N-i ja Jevgeni Seminitšenko süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 ja § 349 järgi

kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 10.03.2009.a.

Prokurör Arika Pettai

Süüdistatavad

1. L.N

- isikukood XXX;

Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht: xxx;

põhiharidusega; töötab juhutöödel; varem

kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud rahatrahvidega ;

Kaitsja

määratud korras advokaat Eva Tibar

2. J e v g e n i SEMINITŠENKO - isikukood

38504180420, Eesti kodanik, elukoht: xxx; keskeriharidusega; töötab operaatorina D K C AS-s; varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

määratud korras advokaat Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada L.N KarS § 263 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 270 päevamäära; järgi rahaline karistus 90 päevamäära. KarS § 349

Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks KarS § 64 lg

rahaline karistus 270 päevamäära miinimumpäevamäärast 50 järgi

, mis lähtudes krooni

13 500 krooni. , on

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (06.-07.04.2007.a.), mis vastab rahalise karistuse 6-le päevamäärale ning kandmisele kuuluv karistus on 264 päevamäära

13 200 (kolmteist tuhat kakssada) krooni. , s.o.

KarS § 73 tasumisele kuulub rahalise karistuse 120 päevamäära ehk alusel määrata, et

6000 (kuus tuhat) krooni ning ülejäänud osa karistusest ehk rahaline karistus 144 päevamäära (7 200 ei pöörata täitmisele, kui L.N 3 (kolme)-aastase

– krooni) katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu .

KarS § 66 lg 1

6 kuu alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest (s.o. 1 000 krooni kuus).

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB-is või arvele 221023778606 Swedbank`is, viitenumber mõlema arve puhul on 4100064939, ära märkida kriminaalasja nr 1-09-1260 ja süüdimõistetu nimi.

2. Süüdi tunnistada J e v g e n i SEMINITŠENKO KarS § 263 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamära, mis lähtudes keskmisest päevamäärast 109 krooni, on 3 270 ( krooni. kolm tuhat kakssada seitsekümmend)

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 1 päev eelvangistust, mis vastab rahalise karistuse 3-le päevamäärale ning kandmisel kuulub

– s.o. rahaline karistus 27 päevamäära

2 943 (kaks tuhat üheksasada nelikümmend kolm) krooni. (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 SEB-is või arve 221023778606 Swedbak`is, viitenumber 4100064939; ära märkida kriminaalasja nr.“1-09-1260“ ja süüdimõistetu nimi).

KarS § 66 lg 1

6 kuu alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. jooksul (490,50 kr kuus võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ).

3. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-s või arve 221023778606 Swedbak`is; viitenumber 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja number 1-09-1260 ja süüdimõistetu nimi),:

3.1.Maxim Vasilev`ilt

4 631,50 kr määratud kaitsjale makstav tasu (neli tuhat kuussada

kolmkümmend üks krooni 50 senti) ning (kuus tuhat viissada sundraha 6 525,- kakskümmend viis) ; krooni

3.2. Jevgeni Seminitšenkolt

1 286,20 kr määratud kaitsjale makstav tasu (üks tuhat kakssada kaheksakümmend kuus krooni ja 20 senti) ja sundraha (kuus tuhat viissada

6 525 kakskümmend viis) krooni.

Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda samuti osade kaupa, s.o. kohtuotsuse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades otsuse näidatud arvele.

Kui menetluskulud ei ole selleks tähtajaks tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

L.N ja J. Seminitšenkot süüdistatakse selles, et nad 06.04.2007.a. kella 13.15 paiku Tallinnas Viru väljak 5/6 asuvas Viru Keskuses isikute grupis ja vägivalda kasutades rikkusid raskelt avalikku korda. L.N läks A K juurde, kes viibis seal koos oma sõpradega. L.N nõudis, et A. K annaks talle proovimiseks oma päikeseprille. Kui viimane keeldus seda tegemast, lõi L.N teda rusikaga näkku, haaras ta peast päikeseprillid ja viskas need maha. Kui A. K kummardus, et maast oma päikeseprille võtta, lõi L.N teda uuesti rusikaga näkku. Seejärel ligines K J. Seminitšenko ja lõi kannatanut ühe korra jalaga kõhtu. Oma vägivaldse käitumisega põhjustasid L.N ja J.

Seminitšenko kannatanule valu ning häirisid päevasel ajal avalikus kohas, s.o.

kaubanduskeskuses vägivallatsemisega teiste isikute rahu ja turvatunnet ning panid toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.N 02.06.2006.a. kella 19.45 ajal kesklinna politseiosakonnas aadressil Pärnu mnt

11 Tallinnas, esitas väärteoprotokolli koostamisel temale mittekuuluva tähtsa isikliku dokumendi – Vene Föderatsiooni passi GL.N-i nimele ja seda eesmärgiga pääseda väärteokaristusest.

Sellega pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise isiku L.N KarS § 349 nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest.

Kokkulepete sisu.

Süüdistatava L.N-i , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör tema süüdi tunnistamist KarS § 263 p 1, 4 ja § 349 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega , vastavalt 270 ja 90 päevamäära, liitkaristuseks 270 päevamäära ning lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni. Karistusest on kantud 2 päeva eelvangistust ehk 6 rahalise karistuse päevamäära. KarS § 73 alusel jätta karistus osaliselt täitmisele pööramata, s.t. reaalselt tuleb ära kanda 120 päevamäära ehk 6000 krooni ja 144 päevamäära (7200) krooni rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui L.N 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Karistus kuulub kandmisele osade kaupa, s.o. 6 kuu jooksul otsuse jõustumisest.

Süüdistatava J. Seminitšenko, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör J. Seminitšenkovi süüdi tunnistamist KarS § 263 p 1, 4 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega 30 päevamäära, mis lähtudes keskmisest päevasissetulekust 109 krooni, on 3270 krooni. Sellest on eelvangistusena ära kantud 1 päev (06.04.2007.a., mil J.

Seminitšenko oli kahtlustatavana kinni peetud) ja see võrdub rahalise karistuse 3 päevamääraga. Seega kandmisele jääb karistus 27 päevamäära, s.o. 2 943 krooni. Samuti on kokku lepitud selle karistuse täitmises osade kaupa, s.o. 6 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. 490,50 krooni kuus.

Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistustes KarS § 263 p 1, 4 ja § 349 järgi tunnistas L.N ennast kohtuistungil süüdi, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 järgi tunnistas J. Seminitšenko end süüdi, kahetses toimepandut ning jäi täies ulatuses sõlmitud kokkuleppe juurde.

Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul need otsusega kinnitada.

Kannatanu A. K on kohtueelses menetluses andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ning kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et L.N-i ja J. Seminitšenko eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistus tuleb neile mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni).

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik