2-16-7266/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. detsember 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-16-7266

Tsiviilasi

Esta Paasi hagiavaldus Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei ning Joonas Põllumäe vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamise,

enampakkumise

kehtetuks tunnistamise ja kinnisasja arestist

vabastamise nõudes

Tsiviilasja hind

7300 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Esta Paas (ik. XXX, elukoht XXX),

lepinguline

esindaja:

Ain

Laansalu

(e-post

ain.laansalu@gmail.com)

kostja I: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

(asukoht Jakobi 23, Tartu), esindaja: kohtutäituri

asendaja

Vladimir

Kutšmei

(e-post

vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee)

kostja II: Joonas Põllumäe (ik XXX, elukoht XXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Esta Paasi hagiavaldus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei ning Joonas Põllumäe

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise, enampakkumise kehtetuks tunnistamise

ja kinnisasja arestist vabastamise nõudes rahuldamata.

2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Toimikust nähtuvalt kostjatel rahaliselt

kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2/12

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Esta Paasi (hageja) hagi Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei (kostja I) ja Joonas Põllumäe (kostja II) vastu (hagiavaldus I kd tl 2-5, puuduste

kõrvaldamine I kd tl 45-47) järgmistes nõuetes:

1.1. tunnistada sundtäitmine kohtutäituri tasunõudes täiteasjas nr XXX lubamatuks;

1.2. tunnistada

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

Jõgeva

kinnistusjaoskonna

kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnistu, aadressil XXX, müük

enampakkumisel 27.04.2016 Joonas Põllumäele kehtetuks;

1.3. vabastada kinnistu (registriosa nr XXX) arestist ning kustutada kohtutäitur Oksana

Kutšmei kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärked.

1.4. jätta menetluskulud kostja I kanda.

Hagiavalduse kohaselt pantis hageja 30.10.2006 koos abikaasa R.P.ga poja, M.P., ettevõtte

Rumestar OÜ laenu tagatiseks hagejale ja tema abikaasale kuuluva kinnistu asukohaga

XXX (reg.osa nr XXX) Marfin Pank Eesti AS kasuks. 2009.a lõpus esitati hüpoteegileping

täitmiseks Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeile. Kohtutäitur arestis kinnistu ja seadis panga

kasuks keelumärke. Kinnistu arestimisel määras kohtutäitur kinnisasja hinnaks 650 000

krooni ehk 41 542,57 eurot. Seejärel korraldas kohtutäitur ca 20 000 eurose Rumestar OÜ

võla sissenõudmiseks mitmeid enampakkumisi, mis nurjusid. 2011.a soovis kohtutäitur

müüa kinnistut 10 600 euro suuruse alghinnaga. Hageja esitas 28.02.2011 kaebuse

kohtutäituri tegevusele, kuna kohtutäituri kavatsus müüa kinnistut sellise hinnaga oli

vastuolus seadusega. Kohtutäitur rahuldas 21.03.2011 esitatud kaebuse ja tühistas

enampakkumise. Samal ajal tasus hageja poeg ja/või poja ettevõte Rumestar OÜ panga ees

võla vastavalt pangaga sõlmitud kompromissile. Hageja abikaasa, R. P., suri 11.08.2011.

Augustis 2011.a vabastas kohtutäitur kinnistu arestist ning arestis kinnistu koheselt uuesti

ja määras sellele 12 463 eurose alghinna. Hageja vaidlustas selle, kuid kohus ei ole hageja

poja poolt saadetud kaebuse osas mingit seisukohta võtnud. Kohtutäitur jätkas

ebaseadusliku arestimisakti alusel vara ümberhindamist ja enampakkumiste korraldamist.

12.01.2016 hindas kohtutäitur viimast korda kinnistu ümber ja määras hinnaks 3800 eurot

ehk 9,15 % sellest, millega kohtutäitur kinnistu algselt hindas. Teistkordsel

enampakkumisel sellise alghinnaga ostis kinnistu ära Joonas Põllumäe. Hageja leiab, et

kohtutäitur on jätkanud täitemenetlust oma tasunõudes ebaseaduslikult kinnistu osas, mis

tulnuks juba 2011.a arestist vabastada ning selle olulise täitemenetluse reegli rikkumise

tõttu on enampakkumise akt kehtetu.

Hageja 27.05.2016 selgituse kohaselt arvestati kohtutäituri kuludeks 1770,16 eurot.

Esialgsed kohtutäituri otsused olid 1402,27 euro nõudes. Reaalselt kanti hageja kontole

1649,84 eurot ehk tegelikult on kohtutäitur arvestanud 2150,16 eurose tasunõudega (ehk

380 eurot on kohtutäitur alusetult juurde arvestanud). Hageja nõustub, et kohtutäituri

ametitoiming on tasuline. Kuid hüpoteegiga tagatud võla tasus võlgnik ilma kohtutäituri

osavõtuta. Kinnistut ei müüdud hüpoteegiga tagatud võla katteks enampakkumisel.

Kohtutäitur vabastas kinnistu arestist. Kohtutäitur saanuks samas asjas seada enda kasuks

arestimismärke ja jätkata enampakkumisi. See, et kohtutäitur vabastas kinnistu arestist,

seadis enda kasuks samal ajal aresti esialgsest arestimisaktist seadusevastase hinnaga, on

lubamatu. Kohtutäitur kaotas õiguse tasule siis, kui ta kinnistu arestist vabastas. Seega ei

saa kohtu jaoks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses omada tähendust

3/12

kohtutäituri otsuste formaalsed tunnused ega juriidiline sisu - kohtutäituri tasu

sissenõudmine mistahes summas ja mistahes tasuotsuse alusel on alates 2011.a lubamatu.

27.05.2016 selgituses (puuduste kõrvaldamine) täpsustab hageja, et vaidlustab kõik teda

puudutavatest kohtutäituri tasuotsustest täiteasjades XXX tulenevad kohtutäituri nõuded

2150,16 euro suuruses summas, s.h 25.11.2009 ja 29.04.2016 otsuse alusel välja mõistetud

summa ehk selles osas on olnud sundtäitmine lubamatu.

Kohtul on võimalik otsustada seda, kas enampakkumine on kehtetu seetõttu, et

enampakkumine toimus tühise arestimisakti alusel ja/või seetõttu, et enampakkumine viidi

läbi asjas, mis tulnuks 2011.a lõpetada ehk tegemist on olulise enampakkumise eelduse

puudumisega.

Hageja taotles asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.

2. 16.06.2016 vastuses (I kd tl 66) palus kostja II jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja II selgitas, et omandas hagiavalduse esemeks oleva

kinnistu kohtutäitur Oksana Kutšmei korraldatud enampakkumisel 27.04.2016 ning

käesolevaks ajaks on kostja II omanikuna kinnistusraamatusse kantud – kande kupäevaks

11.05.2016.

3. 16.06.2016 vastuses (I kd tl 77-94) palus kostja I jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Kohtutäituri hinnangul tuleb kohtul antud asjas esmalt võtta seisukoht selles, millistele

faktilistele asjaoludele on hagejal võimalik käesolevas menetluses tugineda. Kohtutäituri

hinnangul tugineb hageja hagiavalduses asjaoludele, millele tuginemise õiguse on ta

hagiavalduse esitamise ajaks minetanud: a) hageja tugineb asjas väitele, et 08.08.2011

toimunud hageja kinnisasja arestist vabastamine ja uuesti arestimine on olnud

ebaseaduslik. Samas vaidlustas hageja kinnisasja arestist vabastamist ja uuesti arestimist

juba 25.08.2011 kohtutäiturile laekunud kaebusega kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur

jättis kaebuse rahuldamata. 06.10.2011 esitas hageja Tartu Maakohtule kaebuse Tartu

kohtutäitur Oksana Kutšmei 23.09.2011 otsusele täiteasjades nr XXX. 22.02.2012

tsiviilasjas nr 2-11-48613 tehtud määrusega jättis kohus rahuldamata Esta Paasi kaebuse

kohtutäitur Oksana Kutšmei 23.09.2011 otsusele täiteasjades nr XXX ja XXX. Hageja

nõudis hageja kinnisasja arestist vabastamist veel täiendavalt kohtutäiturile 06.10.2011

esitatud kaebuses, mille kohtutäitur lahendas 24.10.2011 otsusega. Kohtutäitur jättis hageja

kaebuse rahuldamata. Hageja ei ole kohtutäituri 24.10.2011 otsust vaidlustanud; b) hageja

tugineb asjas väitele, et kohtutäituril puudus hageja vastu sundtäidetav rahaline nõue.

Kohtutäitur koostas täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu tasumise nõude

täiteasjades nr XXX, XXX 16.10.2013 ning toimetas selle hagejale kätte 29.10.2013.

Hageja esitas 25.02.2015 kohtule tsiviilasjas nr 2-15-2914 hagi Oksana Kutšmei vastu

täiteasjades nr XXX ja XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. 26.02.2015

tsiviilasjas nr 2-15-2914 tehtud määrusega jättis kohus hagi Oksana Kutšmei vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr XXX ja XXX menetlusse võtmata.

15.06.2015 Esta Paasi 03.03.2015 kaebuse kohta tehtud täiendava otsusega selgitas

kohtutäitur, kuidas on arvutatud sissenõutavaks muutunud kohtutäituri põhitasu summas

1394,61 eurot. Seega hiljemalt kohtutäituri 15.06.2015 otsuse kättesaamise järgselt (so

alates 18.06.2015) pidi hagejale olema selge nii see, kui suur on kohtutäituri poolt nõutud

põhitasu, kui ka see, kuidas on tasu arvutatud. 26.02.2015 täitekulu väljamõistmise otsuse,

millega mõisteti hagejalt välja täitekulu summas 270,05 eurot on hageja vaidlustanud

03.03.2015 kohtutäiturile esitatud kaebuses ja hiljem kohtutäituri 28.03.2015 otsuse peale

kohtule esitatud kaebuses. 27.05.2015 tsiviilasjas nr 2-15-5575 tehtud määrusega jättis

kohus hageja kaebuse täitekulu väljamõistmist puudutavas osas rahuldamata. 29.04.2016

täitekulu väljamõistmise otsuse, millega mõisteti hagejalt täitekulu summas 90,16 eurot on

hageja vaidlustanud 10.05.2016 kohtutäiturile esitatud kaebuses, mille kohtutäitur jättis

4/12

02.06.2016 otsusega rahuldamata. Kohtutäituril puuduvad andmed 02.06.2016 otsuse

edasikaebamise kohta.

Kohtutäitur on seisukohal, et kohtutäituri tegevus seoses 08.08.2011 toimunud hageja

kinnisasja arestist vabastamise ja uuesti arestimisega on olnud seaduslik. Kohtutäitur viitab

Riigikohtu 22.10.2014 määrusele nr 3-2-1-83-14, p 15. 08.01.2010 toimunud kinnisasja

registriosa numbriga XXX arestimisel määras kohtutäitur arestimise hinnaks 41 542,57

eurot (650 000 Eesti krooni). Kinnisasja suhtes korraldati mitmeid enampakkumisi, mille

käigus hinnati kinnisasi korduvalt alla. 08.01.2010 arestimise alusel läbiviidud viimane, so

14.12.2010 toimunud enampakkumine alghinnaga 195 000 Eesti krooni samuti nurjus.

Tulenevalt sellest, et 08.01.2010 arestimise alusel maksimaalse lubatud allahindluse korral

oleks kinnisasja hind 180 000 Eesti krooni ja arvestades vara suhtes potentsiaalsete ostjate

huvi puudumist, otsustas kohtutäitur kinnisasja arestist vabastada ja arestida selle uuesti

vara harilikust väärtusest lähtuvalt. 08.08.2011 toimunud hageja kinnisasja arestist

vabastamine ei olnud seotud täiteasjades nr XXX ja XXX menetluse lõpetamisega.

Täitemenetlus täiteasjades nr XXX ja XXX ei ole käesoleva ajani lõpetatud ja kuni

kohtutäituri tasu ja täitekulude nõude rahuldamiseni puudus täitemenetluse lõpetamiseks

alus. Kinnisasja arestist vabastamine ja uuesti arestimine toimus 08.08.2011 ehk enne

täiteasjades nr XXX ja XXX sissenõudmisel oleva sissenõudja nõude täies ulatuses

täitemenetluse väliselt täitmist (02.09.2011 toimunud nõude täitmisest andis sissenõudja

kohtutäiturile teada 05.09.2011).

Kohtutäitur on seisukohal, et ta on õiguspäraselt jätkanud täiteasjade nr XXX ja XXX

menetlust sissenõutavaks muutunud kohtutäituri tasu sissenõudmiseks. Täitemenetluse

käigus on kohtutäitur kandnud täitemenetluse läbiviimisega seotud kulusid, mille

hüvitamise kohustus on võlgnikul. Täitemenetluse alustamise tasu muutub KTS § 32 lg 1

alusel täies ulatuses sissenõutavaks täitemenetluse alustamisega. Kohtutäitur käitus

täiteasjades nr XXX ja XXX hagejalt põhitasu nõudmisel kooskõlas Riigikohtu poolt KTS

§ 41 lg-le 2 antud tõlgendusega (01.06.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-36-16, p 12).

Ebaõige on hageja väide nagu oleks ta kinnisasja müügist saanud 380 eurot vähem.

Kohtutäitur kandis kinnisasja müügist järgi jäänud rahalised vahendid summas 2 029,84

eurot hagejale 20.05.2016 üle kahe maksena summas 380 eurot ja summas 1 649,84 eurot.

4. 16.06.2016 väljastas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei kohtunõude täitmiseks

täiteasjades nr XXX ja XXX avatud toimiku originaali (I kd tl 172).

5. 10.08.2016 istungil (I kd tl 189) taotles hageja esindaja kohtult aega täitetoimikuga

tutvumiseks ning võimalikuks asjaolude ning hagi eseme täpsustamiseks. Kohus andis

hagejale tähtaja materjalidega tutvumiseks ja hagiavalduse võimalikuks korrigeerimiseks

kuni 19.08.2016.

6. Hageja ei esitanud 19.08.2016 ega hiljem kohtule ühtki menetlusdokumenti.

7. 29.08.2016 esitas kostja I avalduse menetluse jätkamiseks kirjalikus menetluses,

taotluse

tsiviilasjas

nr

2-11-48613

menetlusdokumendi

kättesaamise

kinnituse

dokumentaalse tõendina vastuvõtmiseks ning taotluse täiteasjades nr XXX ja XXX avatud

toimiku originaali tagastamiseks (I kd tl 192-195).

8. 03.09.2016 vastuses (I kd tl 197-198) nõustus kostja II menetluse jätkamisega

kirjalikus menetluses.

9. 12.09.2016 palus kohus kostja I 29.08.2016 taotlustele seisukohta ka hagejalt (I kd tl

199), kuid hagejalt seisukohta ei saabunud.

10. 15.11.2016 kohtumäärusega (II kd tl 1-2) võttis kohus dokumentaalse tõendina asja

materjalide juurde tsiviilasjas nr 2-11-48613 menetlusdokumendi kättesaamise kinnituse,

tagastas kostjale I täiteasjades nr XXX ja XXX avatud toimiku originaali, määras jätkata

asja arutamist kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja

5/12

menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 29.11.2016 ning määras kindlaks kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemise aja.

11. 29.11.2016 esitas kohtule oma lõpliku seisukoha üksnes kostja I (II kd tl 8-10). Kostja

I kinnitab, et vaidleb hagile vastu ning jääb kõigi 16.06.2016 menetlusdokumendis toodud

kohtutäituri seisukohtade ja põhjenduste juurde. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda. Kostjal I tsiviilasja menetluses hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid tekkinud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

13. Hageja on esitanud kohtule järgmised nõuded: tunnistada sundtäitmine kohtutäituri

tasunõudes täiteasjas nr XXX lubamatuks; tunnistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

Jõgeva kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnistu,

aadressil XXX, müük enampakkumisel 27.04.2016 Joonas Põllumäele kehtetuks;

vabastada kinnistu (reg.osa nr XXX) arestist ning kustutada kohtutäitur Oksana Kutšmei

kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärked.

Kostjad I ja II vaidlevad hagiavaldusele vastu.

14. Hageja ja kostjate poolt avaldatu ning kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite

alusel tuvastab kohus järgmise:

-

03.10.2006 pantis hageja koos abikaasa R.P.ga poja, M.P., ettevõtte Rumestar OÜ

laenu tagatiseks hagejale ja tema abikaasale kuuluva kinnistu asukohaga XXX (reg.osa

nr XXX) Marfin Pank Eesti AS kasuks.

-

25.11.2009 alustas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (kostja I) sissenõudja Marfin

Pank Eesti AS täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel R.P.i suhtes täitemenetluse

täiteasjas nr XXX (täitmisteade võlgnikule I kd tl 95-96) ja hageja suhtes

täitemenetluse täiteasjas nr XXX (täitmisteade võlgnikule I kd tl 97-98) abikaasade

ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale (reg.osa nr XXX) seatud hüpoteegiga tagatud

rahalise nõude summas 12 233,42 eurot (191 411,38 Eesti krooni) sundtäitmiseks.

Samal kuupäeval koostas kohtutäitur ka keelumärke seadmise avalduse ning palus

R.P.le ja Esta Paasile kuuluvale kinnistule (reg.osa nr XXX) kanda Marfin Pank Eesti

AS kasuks keelumärke (keelumärke seadmise avaldus I kd tl 18).

-

25.11.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (I kd tl 19, 99) kohaselt otsustas

kohtutäitur nõuda võlgnikult R.P.lt täitemenetluse alustamise tasu summas 120 krooni

(sh käibemaks), s.o 7,67 eurot, ning kohtutäituri põhitasu summas 21 820,90 krooni

(sh käibemaks), s.o 1394,61 eurot. Samuti otsustas kohtutäitur 25.11.2009 nõuda

võlgnikult Esta Paasilt täitemenetluse alustamise tasu summas 120 krooni (sh

käibemaks), s.o 7,67 eurot, ning kohtutäituri põhitasu summas 21 820,90 krooni (sh

käibemaks), s.o 1394,61 eurot (I kd tl 100).

-

Täitmisteated koos neile lisatud täitemenetluse aluseks olevate dokumentide ja

kohtutäituri 25.11.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustega on R. ja Esta

Paasile kättetoimetatud 30.11.2009 (kättetoimetamisteatised I kd tl 101-102).

-

10.12.2009 esitasid võlgnikud R.ja Esta Paas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale

seoses menetluse alustamisega ning 28.12.2009 otsusega jättis kohtutäitur nende

kaebuse rahuldamata (I kd tl 103-107). Võlgnikud ning nende volitatud esindaja M.P.

(volikiri I kd tl 168) said otsuse kätte 30.12.2009 (kättetoimetamisteatis I kd tl 107

pöördel) ega ole kohtutäituri 28.12.2009 otsust vaidlustanud.

-

08.01.2010 arestis kohtutäitur kinnistu (reg.osa nr XXX). Kinnistu arestimise hinnaks

6/12

määras kohtutäitur 41 542,57 eurot (650 000 Eesti krooni).

-

Kohtutäitur korraldas täiteasjade XXX ja XXX raames 08.01.2010 arestimisakti

alusel neli enampakkumist, mis nurjusid osavõtjate puudumise tõttu.

-

27.09.2010 kinnitas Tartu Maakohus Marfin Pank Eesti AS ja OÜ Rumestar ja M.P.

vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt kohustusid OÜ Rumestar ja M.P.

solidaarselt hiljemalt 22.07.2011 Marfin Pank Eesti AS-le võla tasuma (I kd tl 16-17).

-

Hageja abikaasa, R.P., suri 11.08.2011. 23.02.2012 tsiviilasjas nr 2-11-45833 tehtud

määrusega määras kohus surnud võlgniku R.P.i pärijatele asjutiseks esindajaks Esta

Paasi. 03.02.2012 pärimistunnistuse kohaselt omandas kogu R.P.st jäänud pärandvara

Esta Paas (I kd tl 130-131).

-

08.08.2011 vabastas kohtutäitur kinnistu arestist (täitemenetluse käigus arestitud vara

aresti alt vabastamise akt I kd tl 108-109) ning arestis kinnistu 08.08.2011 uuesti,

määrates arestimise hinnaks 12 463 eurot (kinnisasja arestimisakt I kd tl 110-115).

-

25.08.2011 vaidlustas hageja kinnistu arestimise kohtutäiturile esitatud kaebusega (I

kd tl 117). Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata ning hageja vaidlustas selle

omakorda kohtus. 22.02.2012 tsiviilasjas nr 2-11-48613 tehtud määrusega (I kd tl 118-

123) jättis kohus kaebuse rahuldamata. Määrus toimetati kätte Esta Paasi volitatud

esindajale M.P.le 29.02.2012 (kättetoimetamisteatis I kd tl 196).

-

05.09.2011 teatas sissenõudja Marfin Pank Eesti AS kohtutäiturile, et kolmas isik

M.P. on 02.09.2011 seisuga täitnud täiteasjades nr XXX ja XXX täitemenetluse

läbiviimise aluseks oleva nõude täies ulatuses (I kd tl 167).

-

06.10.2011 esitas Esta Paas kohtutäiturile kaebuse, milles taotles kustutada kinnistule

(reg.osa nr XXX) kohtutäituri kasuks seatud keelumärge (I kd tl 124). Kohtutäitur

jättis kaebuse 24.10.2011 otsusega rahuldamata (I kd tl 125-128) ning võlgniku

esindaja M.P. sai otsuse kätte 25.10.2011 (I kd tl 129). Kohtutäituri otsust ei ole

vaidlustatud.

-

16.10.2013 koostas kohtutäitur täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu

tasumise nõude täiteasjades nr XXX ja XXX, millega nõudis Esta Paasilt käesolevaks

ajaks sissenõutavaks muutunud 25.11.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustega

solidaarvõlgnikelt

(Esta

Paas

ja

R.P.)

väljamõistetud

kohustuste

täitmist:

täitemenetluse alustamise tasu täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot, täitemenetluse

alustamise tasu täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot ja kohtutäituri põhitasu summas

1394,61 eurot, kokku 1409,95 eurot (I kd tl 132-134). Nõue on Esta Paasile kätte

toimetatud 29.10.2013 (kättetoimetamisteatis I kd tl 135). Esta Paas ei ole nõuet

vaidlustanud.

-

26.02.2015 tegi kohtutäitur täitekulu väljamõistmise otsuse, millega mõistis Esta

Paasilt välja menetluse vältel kohtutäituri poolt täitemenetluseks tehtud vajalikud

kulutused kokku summas 270,05 eurot ja mille toimetas Esta Paasi lepingulisele

esindajale adv Valli Murdele kätte 27.02.2015 (volituse aluseks Valli Murde teade

kohtutäiturile 10.12.2013 I kd tl 136).

-

03.03.2015 esitas Esta Paasi esindaja adv Valli Murde kaebuse kohtutäituri

tegevusele, mille kohtutäitur lahendas 28.03.2015 otsusega ning mille Esta Paas

omakorda vaidlustas kohtus. Esta Paas palus kohtult tunnistada kohtutäituri tegevus

täitemenetlustes XXX ja XXX Esta Paasi õigusi rikkuvaks ning kohustada

kohtutäiturit lõpetama täitemenetlused; kohustada kohtutäiturit vabastama Esta Paasile

kuuluv kinnistu aresti alt; kohustada kohtutäiturit arvutama täitemenetluse kulude

suurus vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) sätetele ja määrata, et Esta Paas tasub

kohtutäiturile kindlakstehtud täitemenetluskulud kuue kuu jooksul kohtulahendi

7/12

jõustumisest. 27.05.2015 tsiviilasjas nr 2-15-5575 tehtud määrusega (I kd tl 147-155)

rahuldas kohus Esta Paasi kaebuse osaliselt. Kohus tühistas kohtutäituri 28.03.2015

otsuse osas, milles kohtutäitur ei rahuldanud Esta Paasi taotlust täitemenetluse

lõpetamiseks Versobank AS-i (endise nimega Marfin Pank Eesti AS) nõude 12 233,42

eurot osas ega selgitanud Esta Paasile kirjalikult, kuidas on arvutatud sissenõutavaks

muutunud kohtutäituri põhitasu 1394,61 eurot ja kas aluseks on võetud kaks

täitemenetlust.

-

15.06.2015 tegi kohtutäitur Esta Paasi 03.03.2015 kaebuse kohta täiendava otsuse,

millega otsustas lõpetada täitemenetluse täiteasjades nr XXX ja XXX Versobank AS-i

nõude 12 233,42 eurot osas ning jätkata täitemenetlust täiteasjades nr XXX ja XXX

täitemenetluse kulude sissenõudmiseks ning selgitas, kuidas on arvutatud

sissenõutavaks muutunud kohtutäituri põhitasu 1394,61 eurot (I kd tl 156-160). Esta

Paasi esindaja adv Valli Murde sai otsuse kätte 18.06.2015 (I kd tl 161) ning otsust ei

ole vaidlustatud.

-

Täiteasjade nr XXX ja XXX menetluse raames korraldas kohtutäitur 08.08.2011

arestimise järgselt mitmeid kinnistu (reg.osa nr XXX) enampakkumisi. Viimase

enampakkumise kuulutas kohtutäitur välja 05.04.2016 (enampakkumise teade I kd tl

162-163). Esta Paasi esindaja M.P. sai enampakkumise teate kätte 11.04.2016 (I kd tl

164).

-

27.04.2016 toimunud enampakkumisel tunnistas kohtutäitur parimaks Joonas

Põllumäe

(kostja

II)

pakkumise

summas

3800

eurot

(27.04.2016

kordusenampakkumise akt koos lisadega I kd tl 67-74).

-

29.04.2016 täitekulu väljamõistmise otsuse (I kd tl 21-23) kohaselt otsustas

kohtutäitur võlgnikult Esta Paasilt välja mõista täitekulu summas 90,16 eurot (sh

käibemaks).

-

Enampakkumise tulemi arvelt rahuldas kohtutäitur täitemenetluse kulude nõude

kokku summas 1770,16 eurot, sh täitemenetluse alustamise tasu täiteasjas nr XXX

summas 7,67 eurot, täitemenetluse alustamise tasu täiteasjas nr XXX summas 7,67

eurot ja kohtutäituri põhitasu summas 1394,61 eurot, täitekulu summas 270,05 eurot

26.02.2015 täitekulu väljamõistmise otsuse alusel ning täitekulu 90,16 eurot

29.04.2016 täitekulu väljamõistmise otsuse alusel. Järgi jäänud rahalised vahendid

summas 2029,84 eurot kandis kohtutäitur 20.05.2016 üle Esta Paasi kontole kahe

maksena summas 380 eurot ja 1649,84 eurot (maksekorraldused I kd tl 165-166).

15. Kohus lahendab esmalt hageja nõude kinnistu arestist vabastamiseks ning kohtutäituri

kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärke kustutamiseks, seejärel võtab kohus

seisukoha enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes ning viimasena lahendab kohus

kohtutäituri tasunõudes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude.

16. Arvestades eelnevalt tuvastatud asjaolusid ning asjakohaseid õigusnorme, nõustub

kohus kostjaga I selles, et hageja on hagiavalduse esitamise ajaks minetanud õiguse

vaidlustada kinnistu arestimist ning puudub alus kinnistu aresti alt vabastamiseks ning

kohtutäituri kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärke kustutamiseks.

Eelnevalt on kohus otsuse p-s 14 tuvastanud, et 08.08.2011 vabastas kohtutäitur kinnistu

arestist ning arestis kinnistu samal kuupäeval uuesti, määrates sellele ka uue alghinna.

Hageja on seisukohal, et kinnisasja mitmekordne arestimine on lubamatu ning kohtutäitur

oleks pidanud kinnistu arestist vabastama.

Tuvastatud asjaoludest nähtub, et hageja on 08.08.2011 arestimisakti alusel kinnistu

arestimist juba vaidlustanud 25.08.2011 kohtutäiturile esitatud kaebusega (I kd tl 117)

ning sellele järgnenud kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-11-48613. 22.02.2012 tsiviilasjas

8/12

nr 2-11-48613 tehtud määrusega (I kd tl 118-123) on kohus jätnud Esta Paasi kaebuse

rahuldamata, kuna TMS § 217 lg-le 6 tuginedes on kaebus esitatud hilinenult. Tegemist on

jõustunud kohtulahendiga (jõustus 16.03.2012).

Tuvastatud asjaoludest nähtub veel, et hageja on 06.10.2011 kohtutäiturile esitatud

kaebusega vaidlustanud ka kinnistule kohtutäituri kasuks seatud keelumärke (I kd tl 124).

Kohtutäitur jättis kaebuse 24.10.2011 otsusega rahuldamata (I kd tl 125-128) ning

võlgniku esindaja M.P. sai otsuse kätte 25.10.2011 (I kd tl 129). Kohtutäituri otsust ei ole

kohtus vaidlustatud. Küll aga on hageja kinnistu aresti alt vabastamist uuesti taotlenud

oma 03.03.2015 kaebuses kohtutäituri tegevusele ning sellele järgnenud kohtumenetluses

tsiviilasjas nr 2-15-5575. Kohus on 27.05.2015 tsiviilasjas nr 2-15-5575 tehtud määruses

(I kd tl 147-155) leidnud, et 1) Esta Paas on kaotanud õiguse tugineda oma praeguses

kaebuses sissenõudja Versobank AS-i nõude rahuldamisele kui asjaolule, mille

ilmnemisel peaks kohtutäitur vara arestist vabastama, kuna ta ei vaidlustanud 24.10.2011

otsust; 2) vara arestist vabastamiseks puudub alus, sest täitemenetlus jätkub täitekulu

sissenõudmiseks. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga (jõustus 13.06.2015).

TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse

peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada

kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada

või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul

kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada

kaebuses.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et TMS § 217 lg 6 alusel on hageja hagiavalduse

esitamise ajaks kaotanud õiguse tugineda asjaoludele (väide, et kinnisasja mitmekordne

arestimine või tasunõudes täitemenetluse jätkamine on lubamatu), mida ta oleks võinud

esitada kaebuses. Seetõttu tuleb hageja nõue kinnistu (reg.osa nr XXX) arestist

vabastamiseks ning kohtutäitur Oksana Kutšmei kasuks kinnistusraamatusse kantud

keelumärke kustutamiseks jätta rahuldamata.

17. Hageja nõuab, et kohus tunnistaks kinnistu (reg.osa nr XXX) müügi enampakkumisel

27.04.2016 Joonas Põllumäele kehtetuks. Hageja leiab oma hagiavalduses, et kohtutäitur

on jätkanud täitemenetlust oma tasunõudes ebaseaduslikult kinnistu osas, mis tulnuks juba

2011.a arestist vabastada ning selle olulise täitemenetluse reegli rikkumise tõttu on

enampakkumise akt kehtetu. Hageja märgib, et kohtul on võimalik otsustada, kas

enampakkumine on kehtetu seetõttu, et enampakkumine toimus tühise arestimisakti alusel

ja/või seetõttu, et enampakkumine viidi läbi asjas, mis tulnuks 2011.a lõpetada ehk

tegemist on olulise enampakkumise eelduse puudumisega.

TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui

enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi

tingimusi.

Kohus on otsuse p-s 14 tuvastanud, et 27.04.2016 toimunud enampakkumisel tunnistas

kohtutäitur parimaks kostja II pakkumise summas 3800 eurot (I kd tl 8-15, 67-74).

Hagiavaldus enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudega on kohtule esitatud

06.05.2016 (I kd tl 1). Seega on hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS §

223 lg 1 alusel esitatud õigeaegselt.

Kuigi nõue on esitatud õigeaegselt, on kohus seisukohal, et tegemist on põhjendamatu

nõudega. Kohtu hinnangul ei ole enampakkumine toimunud tühise arestimise alusel ning

samuti ei ole rikutud teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

9/12

Arestimise tühisust reguleerib TMS § 55, mille kohaselt arestimine on tühine ja sellest ei

tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise

korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei

ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole

olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste

rikkumise. Hageja ei ole tuginenud ühelegi TMS § 55 punktides 1-4 loetletud alusele.

Kohtu hinnangul ei ole rikutud ka teisi arestimise kohta käivaid menetlusnorme ega

enampakkumise olulisi tingimusi.

Eelnevalt on kohus tuvastanud ning vaidlust ei saa olla selles, et 08.01.2010 arestis

kohtutäitur kinnistu ning arestimise hinnaks määras kohtutäitur 41 542,57 eurot (650 000

Eesti krooni). Kohtutäitur korraldas täiteasjade XXX ja XXX raames 08.01.2010

arestimisakti alusel neli enampakkumist, mis nurjusid osavõtjate puudumise tõttu.

Enampakkumiste käigus hinnati kinnisasi korduvalt alla. Tulenevalt sellest, et 08.01.2010

arestimise alusel oleks kinnisasjas hind TMS § 100 lg 5 kohaselt maksimaalse

allahindluse korral olnud 180 000 Eesti krooni ja arvestades vara suhtes ostjate huvi

puudumist, oli põhjendatud kohtutäituri 08.08.2011 otsus kinnisasi arestist vabastada (I kd

tl 108-109) ja arestida see uuesti vara harilikust väärtusest lähtuvalt, s.o summas 12 463

eurot (I kd tl 110-115). Oluline on märkida, et kinnisasja arestist vabastamine ja uuesti

arestimine toimus enne sissenõudja nõude täies ulatuses täitemenetluse välist täitmist,

millest teavitati kohtutäiturit 05.09.2011 (I kd tl 167). Seega ei olnud 08.08.2011

toimunud kinnistu arestist vabastamine seotud täiteasjades menetluse lõpetamisega.

Riigikohus on 01.06.2016 kohtuasjas nr 3-2-1-36-16 tehtud määruse p-s 19 selgitanud, et

täitemenetlust ei tule kohtutäituril TMS § 48 lg 1 p 2 järgi vähemalt üldjuhul lõpetada

enne, kui rahuldatud on ka kohtutäituri tasunõue. Sissenõudja nõue TMS § 48 lg 1 p 2

tähenduses hõlmab ka täituri tasunõuet. Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas

täitemenetluses. Sama määruse p-s 17 on kolleegium leidnud ka järgmist: kolleegium

täpsustab asjas nr 3-2-1-108-15 esitatud seisukohta KTS § 41 lg 2 mõtet silmas pidades

selliselt, et sissenõudja kohta saab teha tasuotsuse ning tema jääb lõplikult (Riigikohtu

16. septembri 2015. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p 30 tähenduses) kohtutäituri

põhitasu maksmise kohustatud subjektiks siis, kui kohtutäitur on enne oma tasunõude

rahuldamist võlgniku vara aresti alt vabastanud ning kohtutäituril puudub muu võimalus

oma tasunõuet võlgniku vara arvel rahuldada (täitedokumendiks on asjaõiguslik

dokument, nt TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud dokument, mille korral ei ole täitemenetluse

võlgnik kohustatud tasuma raha, vaid peab taluma oma vara müümist teise isiku võla

katteks). Kui sundtäitmisel on muu täitedokument, mille järgi on võlgnik kohustatud

tasuma raha, või kui kohtutäitur ei ole vara aresti alt vabastanud, on kohtutäituril

võimalik oma tasunõude täitmiseks pöörata sissenõue võlgniku varale ning seega ei ole

alust kohustada vähendatud põhitasu maksma sissenõudjat (vt lähemalt käesoleva

määruse p-d 19 ja 20).

Lisaks kohtutäituri tasule lasub võlgnikul kohustus kanda ka täitemenetluseks tehtud

vajalikud kulutused (TMS § 37 lg 1, § 38 lg 1).

Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et kuni kohtutäituri tasu ja täitemenetluseks

tehtud vajalike kulutuste nõude rahuldamiseni puudus alus täitemenetluse lõpetamiseks

ning kohtutäitur oli õigustatud tegema täitetoiminguid oma tasu ja kulude rahuldamiseks.

Hageja on enampakkumise tingimuste rikkumise osas väitnud ka seda, et kohtutäitur jagas

valikuliselt infot selle kohta, et kinnistul lasub 650 000 kroonine hüpoteek, mis ei ole

seotud ühegi kohustusega. Kohtule esitatud 13.01.2016 enampakkumise teatest (I kd tl 6-

7) ning 05.04.2016 enampakkumise teatest (I kd tl 162-163) nähtub siiski märge selle

kohta, et peale kinnistu enampakkumisel müümist keelumärge ja hüpoteegikanne

kustutatakse. Seega oli võrdselt igale ostuhuvilisele teada, et kinnistul lasuv hüpoteek

10/12

pärast enampakkumist kustutatakse ning selles osas ei ole toimunud enampakkumise

tingimuste rikkumist.

Hageja on oma 27.05.2016 selgituses märkinud, et pärast enampakkumist on kinnistu

müügist järgi jäänud rahalisi vahendeid reaalselt tema kontole kantud 1649,84 eurot ehk

380 eurot vähem. Ka see hageja väide on ümberlükatud kohtule esitatud tõenditega –

maksekorraldustest nähtub, et kohtutäitur on 20.05.2016 teinud hagejale kaks ülekannet,

s.o summas 380 eurot ning summas 1649,84 eurot (I kd tl 165-166). Seega ei ole

kohtutäitur eksinud ka kinnistu müügist järgi jäänud raha võlgnikule tagastamisel.

Lisaks eeltoodule leiab kohus sarnaselt otsuse p-s 16 märgitule, et TMS § 217 lg 6 alusel

on hageja hagiavalduse esitamise ajaks kaotanud õiguse tugineda asjaoludele, mida ta

oleks võinud esitada kaebuses.

Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-14-56015 08.02.2016 kohtuotsuse (jõustunud

01.06.2016) p-s 12 selgitanud, et TMS § 217 lg 6 on kohaldatav ka hagimenetluses ning

selle sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise

korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise

hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada.

Ringkonnakohus märgib, et teistsugune on õiguslik olukord siis, kui menetlusosaline ei

olnud teadlik täitetoimingust, näit tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise

hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib tegu olla arestimise

tühisuse alustega (TMS § 55), mis toob TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise

kehtetuks tunnistamise.

Antud juhul on kohus eelnevalt tuvastanud, et hagejal oli võimalus oma vastuväited, mis

hageja on hagiavalduses esitanud (kinnisasja mitmekordne arestimine või tasunõudes

täitemenetluse jätkamise lubamatus kui enampakkumise tingimuste rikkumine), esitada ka

juba varem kohtutäiturile kaebust esitades. Seega on hageja käesolevaks ajaks kaotanud

õiguse nimetatud asjaoludele tugineda.

Eeltoodut arvestades tuleb hageja nõue kinnistu (reg.osa nr XXX) enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata.

18. Hageja on esitanud kohtule nõude tunnistada sundtäitmine kohtutäituri tasunõudes

täiteasjas nr XXX lubamatuks.

Tulenevalt TMS § 221 lg-st 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib hagi esitada

täitemenetluse lõpuni.

Hageja leiab, et sundtäitmine kohtutäituri tasunõudes on lubamatu, kuna sissenõudja nõue

rahuldati täitemenetluse väliselt ning täitemenetlus lõpetati sissenõudja avalduse alusel.

Hageja on seisukohal, et kohtutäituri tasuõigus lõppes augustis 2011.a pärast kinnistu

arestist vabastamist ning kohtutäituri tasu sissenõudmine mistahes summas on alates

2011.a lubamatu.

Kohus on eelnevalt p-s 17 juba viidanud, et täitekulude kandmise kohustus lasub

võlgnikul (TMS § 38 lg 1). TMS § 37 lg 1 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning

kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist

täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Antud juhul koosnevad täitekulud järgmisest:

täitemenetluse alustamise tasu täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot, täitemenetluse

alustamise tasu täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot, kohtutäituri põhitasu summas

1394,61 eurot (I kd tl 132-134), täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused kohtutäituri

26.02.2015 otsuse alusel summas 270,05 eurot ning täitemenetluseks tehtud vajalikud

kulutused kohtutäituri 29.04.2016 otsuse alusel summas 90,16 eurot (I kd tl 21-23), kokku

11/12

summas 1770,16 eurot.

Kohus on otsuse p-s 17 leidnud ka seda, et kuni kohtutäituri tasu ja täitemenetluseks

tehtud vajalike kulutuste nõude rahuldamiseni puudus alus täitemenetluse lõpetamiseks

ning kohtutäitur oli õigustatud tegema täitetoiminguid oma tasu ja kulude rahuldamiseks.

Kohus jääb selle seisukoha ning otsuse p-s 17 esitatud põhjenduste juurde ning leiab, et

sundtäitmine kohtutäituri tasunõudes täiteasjades nr XXX ja XXX ei ole hageja viidatud

põhjustel lubamatu.

Täiendavalt kontrollib kohus kohtutäituri tasunõude sundtäitmise lubatavust lähtudes

Riigikohtu 13.10.2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 tehtud otsuses antud seisukohtadest.

Viidatud otsuse p-s 9 leidis Riigikohus, et kohtutäituril tekib õigus saada tasu ka juhul, mil

sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse

ilma kohtutäituri otsese tegevuseta, nt kui võlgnik või kolmas isik maksab võla otse

sissenõudjale, samuti ka juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist

kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. Lahendades küsimust, kas kohtutäituril on

sellisel juhul õigus saada kogu põhitasu, leidis Riigikohus sama otsuse p-s 10, et KTS § 23

lg-d 2 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et kohtutäitur võib nõuda tasu proportsionaalselt tehtud

täitetoimingute hulga ja mahuga. Mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on

kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast) võib

kohtutäitur võlgnikult nõuda. KTS § 23 lg-te 2 ja 3 selline tõlgendamine loob olukorra, mil

kohtutäitur peab tegema tasu suuruse kohta otsuse, mis sarnaneb kohtute tehtava nn

diskretsiooniotsusega. Lisaks märgib kolleegium, et mõistlik on tõlgendada KTS 23 lg-d 2

ja 3 nii, et menetluse alustamise tasu on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda täismääras.

Sama otsuse p-s 13 leidis Riigikohus, et kui kohtutäitur on otsuses määranud kohtutäituri

tasu kindlaks nn diskretsiooniotsusena, on sellise otsuse vaidlustamiseks kohane

õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sellisel juhul on pigem

tegemist materiaalõigusliku vaidlusega TMS § 221 lg 1 tähenduses võlgniku ja kohtutäituri

kui sissenõudja vahel.

25.11.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (I kd tl 19, 99) kohaselt otsustas

kohtutäitur nõuda võlgnikult R.P.lt täitemenetluse alustamise tasu summas 120 krooni (sh

käibemaks), s.o 7,67 eurot, ning kohtutäituri põhitasu summas 21 820,90 krooni (sh

käibemaks), s.o 1394,61 eurot. Samuti otsustas kohtutäitur 25.11.2009 nõuda võlgnikult

Esta Paasilt täitemenetluse alustamise tasu summas 120 krooni (sh käibemaks), s.o 7,67

eurot, ning kohtutäituri põhitasu summas 21 820,90 krooni (sh käibemaks), s.o 1394,61

eurot (I kd tl 100). Viidatud kohtutäituri tasud on kooskõlas 25.11.2009 kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse ajal kehtinud KTS redaktsiooni § 2511 lg-ga 3, §-ga 242 ning § 2512

lg 2 p-ga 6.

16.10.2013 täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu tasumise nõudes (I kd tl

132-134) selgitas kohtutäitur avaldajale, et peab mh kohtutäituri töö mahtu ja menetluste

õiguslikku keerukust arvestades põhjendatuks nõuda Esta Paasilt käesolevaks ajaks

sissenõutavaks muutunud 25.11.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustega

solidaarvõlgnikelt (Esta Paas ja R.P.) väljamõistetud kohustused järgmises: täitemenetluse

alustamise tasu täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot ja täiteasjas nr XXX summas 7,67

eurot ning kohtutäituri põhitasu summas 1394,61 eurot, kokku 1409,95 eurot. Nõudes on

kohtutäitur arvestanud, et Versobank AS-i kinnitusel on tema rahaline nõue täies ulatuses

rahuldatud. Täiendavalt on kohtutäitur 15.06.2015 otsuses (I kd tl 156-160) selgitanud, et

nii täiteasjas nr XXX kui täiteasjas nr XXX (täiteasja nr XXX võlgnik R.P. suri

11.08.2011, kogu temast jäänud pärandvara omandas Esta Paas, I kd tl 130-131)

kohtutäituri töö mahtu ja õiguslikku keerukust arvestades nõuab kohtutäitur võlgnikult

põhitasu 50 % ulatuses täismäärast. Kohtutäitur selgitab, et 50 % põhitasu täismäärast

täiteasjas nr XXX on (1/2 x 1394,61) 697,305 eurot ning sarnaselt ka täiteasjas nr XXX on

50 % põhitasu täismäärast (1/2 x 1394,61) 697,305 eurot, kokku 1394,61 eurot.

12/12

Käsitades kohtutäituri 16.10.2013 nõuet diskretsiooniotsusena, leiab kohus, et kohtutäitur

on tasu suuruse kujunemisel arvestanud kõikide tasu suurust mõjutada võivate asjaoludega

(sh kohtutäituri töö maht, menetluste õiguslik keerukus, asjaolu, et sissenõudja nõue

rahuldati täitemenetluse väliselt) ning oma seisukohta jälgitavalt motiveerinud. Antud

juhul viis kohtutäitur pärast täitmisteadete kättetoimetamist ning enne sissenõudja nõude

täitemenetluse välist täitmist läbi mitmeid täitetoiminguid, nt 08.01.2010 kinnistu

arestimine, korduvate enampakkumiste korraldamine, 08.08.2011 kinnistu arestist

vabastamine ja uuesti arestimine. Õiguslikku keerukust iseloomustab võlgnike poolt

kaebuste esitamine (10.12.2009 seoses menetluse alustamisega ning 25.08.2011 seoses

kinnistu arestimisega) ning nende lahendamine. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et

kohtutäituri tasu suurus (täitemenetluse alustamise tasu täiteasjas nr XXX summas 7,67

eurot ja täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot ning kohtutäituri põhitasu 50 % määras, s.o

summas 1394,61 eurot, kokku 1409,95 eurot) on põhjendatud.

Seega on kohus seisukohal, et puudub alus ka kohtutäituri tasu suuruse tõttu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks.

Menetluskulud

19. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2,

§ 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

15.11.2016 kohtumäärusega andis kohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks kuni 29.11.2016. Tähtajaks teatas vaid kostja I, et taotleb menetluskulude

jätmist hageja kanda, kuid temal endal tsiviilasja menetluses hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud ei ole. Seega ei ole kostjatel rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik