2-14-21395/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

29.12.2016, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-21395

Kohtuasi

Aktsiaselts Eesti Gaas hagi Osaühing

TALLINNGAAS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.10.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing TALLINNGAAS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts Eesti Gaas

(registrikood

10178905), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Allar Jõks ja vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Kostja Osaühing TALLINNGAAS (registrikood

10941324), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Taimar Ehrlich

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.10.2016 määrus muutmata

2. Jätta Osaühing TALLINNGAAS määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Aktsiaselts Eesti Gaas (hageja) esitas 05.06.2014 hagi Osaühing TALLINNGAAS (kostja)

vastu võlgnevuse 7 728,22 eurot väljamõistmiseks.

2. Harju Maakohtu 30.06.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.10.2015 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. 12.10.2016 otsusega

jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata ja Riigikohtus kantud menetluskulud

hageja kanda.

3. Kostja palus maakohtu menetluses tekkinud kuludena hagejalt välja mõista 12 337 eurot

(käibemaksuta) (II kd tl 150). Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja leidis, et

osaliselt ei olnud põhjendatud kostja ja tema esindaja vahelisest suhtlusest tekkinud kulud:

1,4 tundi 01.10.2014 ja 2,6 tundi 02.10.2014. Samuti ei olnud põhjendatud ja vajalikud

kantseleikulud (II kd tl 172). Eelnevale lisaks märkis hageja, et põhjendatud ja vajalike

menetluskulude hindamisel tuleb silmas pidada ka hagihinda.

4. Ringkonnakohtus tekkinud menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 3 038

eurot (käibemaksuta) (III kd tl 28, 37). Hageja ei esitanud kostja apellatsiooniastmes kantud

menetluskulude suurusele vastuväiteid.

5. Riigikohtus tsiviilasja menetlemisel tekkinud kuludena palus kostja hagejalt välja mõista

2 808 eurot (käibemaksuta) (III kd tl 94-96). Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja

leidis, et kassatsioonimenetlusega ei olnud seotud järgmised õigusabi osutaja kulud: 0,6

tundi e-kirja koostamiseks 02.11.2015, 0,7 tundi telefonivestluseks kliendiga 10.11.2015 ja

ajakulu kompromissettepanekuga tutvumiseks 12.11.2015. Samuti ei olnud osaliselt

põhjendatud õigusabi osutaja kulud seoses kassatsioonkaebuse analüüsimisega ja vastuse

koostamisega (III kd tl 105).

Maakohtu määrus

6. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

mõistis hagejalt kostja kasuks välja 12 504 eurot ning viivise kuni menetluskulude

hüvitamiseni.

Maakohtus kantud menetluskuludest oli põhjendatud 7 884 eurot, ringkonnakohtus kantud

menetluskuludest 2 376 eurot ja kassatsioonimenetluse kuludest 2 244 eurot. Kohtu

hinnangul oli menetluskulude nimekirjades näidatud ajakulu kostja esindaja kvalifikatsiooni

ning praegust vaidlust arvestades osaliselt põhjendamatu ja ülepaisutatud. Toimingute

mahtu ja sisu ning nende raames tehtavat tööd arvestades tuli mitmete toimingute

tegemiseks kulunud aega vähendada. Põhjendamatud olid kantseleikulud, mistõttu jättis

kohus need teiselt poolelt täies ulatuses välja mõistmata (RKTKm 3-2-1-102-11, p 14). Samas

oli kohtupraktikat silmas pidades õigustatud kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 120

eurot (käibemaksuta).

TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus ei ole

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel seotud vastaspoole vastuväidetega

ning otsustab teiselt poolelt väljamõistmisele kuuluva menetluskulu suuruse iseseisvalt.

Samas ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul üldjuhul olla suurem kui

tsiviilasja hind (RKTKm 3-2-1-4-15, p 14). menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise

eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei

kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks

välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13, p 16).

Määruskaebus

7. Kostja esitas määruskaebuse ja palus maakohtu määrus osaliselt tühistada, s.o osas, milles

maakohus mõistis hagejalt välja hüvitist taotletust 5 592 euro võrra vähem ja mõista hagejalt

kostja kasuks täiendavalt välja 5 592 eurot.

Maakohus ei põhjendanud, miks pidas vajalikuks õigusabi just tabeli veergudes näidatud

mahus. Kuivõrd kohus luges osutatud õigusabist esimeses kohtuastmes põhjendatuks ja

vajalikuks taotletust 36% vähem, teises kohtuastmes ligikaudu 22% vähem ja kolmandas

kohtuastmes umbes 20% vähem, olid põhjendused eriti olulised. Maakohtul tulnuks

arvestada asjaoluga, et praegune vaidlus oli tavapärasest keerukam, mida kinnitab asjaolu, et

Riigikohus võttis kassatsioonkaebuse menetlusse ja lahendas selle Riigikohtu kolleegiumi

kogu koosseisuga. Samuti sellega, et kuigi hageja esitatud nõue oli küllaltki väike, on otsuse

mõju oluliselt suurem, ulatudes miljonite eurodeni. Eelnevale lisaks jättis maakohus

arvestamata, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud õigusabi kulud olid väiksemad

hageja õigusabi kuludest, kusjuures väiksem oli ka õigusabi osutaja tunnitasu.

Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja ei vaielnud vastu kostja apellatsiooniastme

menetluskuludele, mistõttu ei olnud vastavas ulatuses õigusabikulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamine nõutav. Eelnevale lisaks ei olnud väljamõistmisele kuuluvate

menetluskulude vähendamine kostja suhtes õiglane, sest kostja lepingulise esindaja

tunnitasu oli hageja esindajate tunnitasust oluliselt madalam ning jäi kaugele ka summast,

mida Riigikohus on oma praktikas aktsepteerinud. Samuti oli kostjal mikroettevõttena

oluliselt raskem menetluses oma õigusi kaitsta, kui oli hagejal.

Seega tuvastas maakohus ebaõigesti, et osutatud õigusabist ei olnud põhjendatud ja vajalik

46,6 tundi.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna

määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning

sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et määruses ei ole piisavalt põhjendatud

maakohtu hinnangut kostja vajalike menetluskulude osas. Menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus

on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 3-2-1-43-10, p 19).

Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindajate töö mahtu

ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas õigetele järeldustele. Kusjuures maakohus on

leidnud, et kuigi üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul

ületada tsiviilasja hinda, on praeguses kohtuasjas põhjendatud ja vajalik nõudest suurem

menetluskulu. Maakohus ei ole põhjendatud ja vajalike menetluskulude hindamisel ületanud

diskretsioonipiire. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.

Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses avaldatule, mille kohaselt ei oleks kohus

tohtinud apellatsiooniastmes kantud kuludelt mahaarvamisi teha, sest hageja ei vaielnud

kuludele vastu, et kohus ei ole menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Kohus hindab poolte menetluskulusid iseseisvalt,

arvestades mh vastaspoole seisukohtadega. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kohus

mõistab teiselt poolelt kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 1

kohaselt võib kohus piirduda juhul, kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud

kuludele vastu ei vaidle, selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad

§ 175 lg 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Tänaseks on § 175 lg

4 tunnistatud Riigikohtu lahendiga 3-2-1-153-13 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks. Seega

puudub kohtul juhtudel, kui teine pool menetluskulude suurusele vastu ei vaidle, võimalus

lähtuda piirmääradest, mistõttu tuleb kohtul igal juhul iseseisvalt hinnata, kui suured

menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud. Eelnevale lisaks selgitab ringkonnakohus, et

seadusandja ei näinud TsMS § 175 lg 11 loomisel ette selle igakordset kasutamist

menetluskulude väljamõistmise otsustamisel. Seletuskirjast nähtub, et seadusandja soovis, et

TsMS § 175 lg-t 11 kohaldatakse pigem erandlikult. Näiteks olukorras, kus kohustatud

juriidilisest isikust menetlusosalist esindab kohtumenetluses tema töötajana jurist TsMS-i §

218 lg 2 alusel ning kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kohtu määratud

tähtajaks vastaspoole (nt tarbija) kulude nimekirja, sh esindajatasu osas vastuväiteid ei esita,

kuigi tal oli võimalik seda teha. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramine on sisult hagita

menetlus, on kulude kindlaksmääramisel kohtul uurimisprintsiip.

Vastuseks apellatsioonkaebuses avaldatud seisukohale, et hagejalt tuleks kostja kasuks välja

mõista suurem menetluskulude hüvitis, sest võrreldes hageja menetluskuludega on kostja

menetluskulud väiksemad nii kulunud aja kui tunnitasu osas, märgib ringkonnakohus

järgmist. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1

kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht olid mõistlikud ja põhjendatud

eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga

(RKTKm 3-2-1-43-10, p 17). Kusjuures kohus peab eraldi hindama ka õigusabi osutaja

tunnitasu suurust ja õigusabi osutamiseks kulunud aega, mistõttu ei saa kohus määrata, et

vastaspool peab hüvitama rohkem õigusabi osutamiseks kulunud tunde, kui on kohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalik, sest õigusabi osutaja tunnitasu on ehk turu keskmisest

tunnihinnast madalam.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots