2-14-63074/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.12.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-63074

Tsiviilasi

IKM Grupp OÜ hagi Vederti OÜ vastu tahteavalduse

kohtulahendiga asendamiseks ja võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.06.2016 otsus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

81 279,09 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liigid

IKM Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): IKM Grupp OÜ (registrikood 12228702,

Tornimäe 5, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Marko

Woronowicz

Kostja (vastustaja): Vederti OÜ (registrikood 11039873,

Paljassaare tee 27, 10313 Tallinn), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Anne Värvimann

Kohtuistungi toimumise aeg

15.11.2016

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 16.06.2016 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta IKM Grupp OÜ kanda.

3. Rahuldada kostja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

4. Määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus ning

mõista IKM Grupp OÜ-lt Vederti OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud 980 eurot (ilma käibemaksuta). Välja mõistetud

menetluskulude summalt tuleb IKM Grupp OÜ-l tasuda Vederti OÜ-le viivist

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. IKM Grupp OÜ (hageja) esitas 23.12.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ

Vederti (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat andma tahteavaldus

müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega hagejale antaks üle omand

kinnisasjale asukohaga Segu 13, Saue linn, Harjumaa. Samuti palus hageja kohustada

kostjat andma tahteavaldus kannete tegemiseks kinnistusraamatus. Lisaks palus hageja

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 23 360 eurot, viivise 144,77 eurot ja viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ostjana ja kostja müüjana 06.11.2014

notariaalse eellepingu, millega pooled kohustusid sõlmima müügilepingu Saue linnas

Segu 13 ja Segu 15 asuvate kinnisasjade suhtes ühe kuu jooksul. Lepingu punktis

3.1.14 andis kostja müüjana kinnituse, et ta ei sõlmi antud lepingu kehtivuse ajal

kokkuleppeid lepingu esemete võõrandamiseks või koormamiseks kolmandate

isikutega. Lepingu punktis 5.5. oli märgitud, et müüja kohustub tasuma ostjale 23 360

eurot kolme pangapäeva jooksul alates Saue linnas Segu tänaval kaheksa kinnistu

müügilepingu sõlmimisest.

3. Poolte vahel ei sõlmitud kinnistute müügilepingut, kuna kostja keeldus notari juurde

tulemast. Kuna kostja võõrandas Segu tn 15 kinnistu 19.11.2014 sõlmitud notariaalse

müügilepinguga kolmandale isikule (Kapriole Ehitus OÜ), siis on hageja nõuded

suunatud üksnes kostja omandis oleva Segu tn 13 kinnistule. Eellepingus oli kokku

lepitud kinnistu müügi hinnas ja lepingu eseme valduse üleandmise tingimustes.

Sisuliselt oli eelleping kinnistute müügileping. Hageja soovis, et kohus tuvastaks

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kostja kohustuse sõlmida

hagejaga 06.11.2014 notariaalse eellepingu tingimustel müügilepingu ning asendaks

kostja tahteavalduse lepingu sõlmimisel kohtulahendiga.

4. Kostja ei ole tasunud hagejale eellepingu p-s 5.5 sätestatud 23 360 eurot. Kostjal tuleb

kohustus täita (VÕS § 108 lg 1). Samuti on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg

1 alusel. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 144,77 eurot.

Samuti taotles hageja TsMS § 367 kohaselt kostjalt täiendava viivise väljamõistmist

kuni põhinõude täitmiseni. Kogumis oli hageja rahaline nõue kostja vastu 23 504,77

eurot, millest põhivõlgnevus on 23 360 eurot ja viivis 144,77 eurot. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

5. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Segu 13 kinnistu osas selgitas

hageja, et pooled sõlmisid 18.12.2012 lepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama

kostjale kuuluval kinnistul pumpla ehituse ja drenaaži paigalduse. Samuti lepiti kokku,

et pärast ühisprojekti uuselamurajooni trassi tööde ning teetööde lõpetamist müüb

kostja hagejale Segu tn 13 kinnistu hinnaga 1 euro. Kuivõrd tööd said teostatud,

sõlmiti vaidlusalune eelleping Segu tn 13 kinnistu müügiks.

6. Kostja pidi müüma 8 kinnistut, mitte 9, nagu kostja väitis, sest Segu 15 kinnistut ei

pidanud ta eellepingu järgi müüma. Hageja leidis kostja kaheksale kinnistule ostja,

mida tõendab hageja e-kiri ostja esindaja MO (endine nimi MV) notarile Piret Pressile,

kus sooviti broneerida notari aega 8 kinnitu müümiseks. Ostjaks oli e-kirjas märgitud

OÜ Puffin, mille osanikuks ja juhatuse liikmeks oli MO. E-kirjas kajastatud kinnistud

olid samad kinnistud, mis olid 19.11.2014 sõlmitud notariaalse lepingu objektiks. E-

kiri oli samaaegselt saadetud ka hagejale. E-kiri saadeti samal kuupäeval, millal

sõlmiti vaidlusalune eelleping.

7. Kinnistute müügileping sõlmiti 19.11.2014 ning ostjaks oli Kapriole Ehitus OÜ, kelle

ainuosanikuks on MO. Seega ostis kostja kinnistud MO äriühing ehk isik, kelle hageja

oli kostja jaoks leidnud. Sellise müügi tulemusena oli eellepingu punktis 5.5.

kokkulepitud hageja kui müügi vahendaja tasu. Antud summa hõlmas lisaks tasu

erinevate ehitustööde eest, mida hageja oli kostja kinnistutel teinud.

8. Kui hageja ei leidnud kostjale ostjat, jääb arusaamatuks, miks müüs kostja samad

kinnistud kaks nädalat pärast eellepingu sõlmimist äriühingule, mille ainuosanikuks on

hageja pakutud algse ostja esindaja. Kostja seaduslik esindaja väitis, et ta kohtus MO-

ga kunagi notari juures, kuid jäi ebaselgeks, miks ta kohtus MO-ga notari juures või

kust sai ta antud isiku kontaktandmed.

9. Hageja ja kostja vahel ei olnud kokkulepet, mille kohaselt pidi hageja leidma kostja

kinnistutele ostja nimelt 160 000 euro eest. Kostja ei ole tõendanud sellise kokkuleppe

olemasolu.

10. Ebaõige on kostja väide, et ta ei mõistnud lepingu sisu. Puuduvad alused kostja poolt

tehingu tühistamiseks TsÜS § 92 alusel Kuna tehing tõestati notariaalselt, oli notaril

kohustus kahtluse tekkimisel arutada tehing selles osalejatega läbi kooskõlas

tõestamisseaduse (TõS) § 18 lg-ga 1. Käesoleval juhul ei ole notariaalaktis välja

toodud, et notar oleks pidanud lepingu sisu poolte tahtele mitte vastavaks. Kostja ei

ole väitnud ega tõendanud, et notar eksis tehingu tõestamisel. Kostja pigem väitis

vande all antud seletustes, et ta ei lugenud lepingut läbi.

11. Kuna leping sõlmiti notariaalselt tõestatud vormis, ei pea hageja tõendama lepingu

sisu ja olemust. Notariaalne vorm pöörab ümber tõendamiskoormise.

12. Kostja viidatud VÕS § 29 kohaldamisel ja lepingu tõlgendamisel ei saa lepingusse

lisada tingimusi, mis seal ei kajastu.

13. Hageja ei nõustunud kostja alternatiivse tasaarvestusliku vastuväitega. Kostjal puudub

reaalne nõue hageja suhtes.

Kostjate vastuväited hagile

14. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

15. 2014. aasta kevadel soovis kostja võõrandada talle kuulunud üheksa kinnistut Saue

linnas aadressidel Segu tn 15, Segu tn 17, Segu tn 19, Segu tn 27 ja Segu 31 ning

Uusaru tn 10a, Uusaru tn 10d, Uusaru tn 12a ja Uusaru tn 18c. Kostja hindas

kinnistute koguväärtuseks 120 000 eurot. Hageja tegi kostjale ettepaneku, et leiab

nimetatud kinnistutele ostjad, kes tasuvad kõikide kinnistute eest kokku vähemalt

160 000 eurot. Eeltoodud tingimuste täitumisel oleks kostja võõrandanud hagejale

vahendustasuna kostjale kuuluva kinnistu aadressil Segu nt 13 sümboolse hinnaga.

16. Hageja nimel pidas kostjaga läbirääkimisi KK, kes on hageja seadusliku esindaja

elukaaslane. Selleks, et kostja peaks kinni kokkuleppest võõrandada hagejale

kinnistute eduka vahendamise korral Segu 13 kinnistu ühe euro eest, organiseeris KK

hageja nimel Tallinna notar Ragne Tehveri juures eellepingu nr 2586 sõlmimise,

edastades ainuisikuliselt notarile kogu lepingu sõlmimiseks vajaliku info.

17. 06.11.2014 sõlmisid pooled eelkirjeldatud kokkuleppe kinnitamiseks eestikeelse

eellepingu nr 2586. Kostja seaduslik esindaja ei valda eesti keelt, kuid ta usaldas

hagejat ning oli eellepingu sõlmimise ajal arusaamises, et see sisaldab poolte vahel

varem kokku lepitut. Poolte vahel saavutatud kokkulepe ei hõlmanud tingimust, et

kostja võõrandab hagejale kinnistu aadressil Segu tn 15 hinnaga viiskümmend senti.

Samuti ei hõlmanud poolte kokkulepe seda, et kostja võõrandab hagejale kinnistu

aadressil Segu tn 13 hinnaga üks euro ilma hageja kohustuseta vahendada kostjale

kuuluvate teiste kinnistute müüki minimaalselt hinnaga 160 000 eurot.

18. Eelleping ei sisalda poolte tegelikku kokkulepet. Notar ei teinud tehingu tõestamisel

kindlaks kostja tegelikku tahet ega selgitanud kostja esindajale, mis on eellepingu

tegelik sisu. Seetõttu sõlmis kostja teadmatusest ning olulises eksimuses eellepingu,

mis ei vastanud poolte tegelikule kokkuleppele ega kostja tahtele ning on kostjat

ebamõistlikult kahjustav (TsÜS § 92). Samuti on eellepingus märgitud kohustused

ebaproportsionaalsed, mistõttu on eelleping tühine (TsÜS § 86). Kui kostja sai aru,

mis oli eellepingu tegelikuks sisuks, esitas ta hagejale 13.01.2014 lepingu tühistamise

avalduse.

19. Kostja viitas VÕS § 29 lõikele 5 ja leidis, et eellepingu tõlgendamisel tuleb arvestada

poolte tegelikku ühist tahet. Enne eellepingu sõlmimist leppisid pooled kokku

konkreetsetes tingimustes, milliste täitumisel oleks hagejal tekkinud õigus Segu tn 13

kinnistu omandamisele ühe euro eest. Selleks pidi hageja leidma ostjad kostja

üheksale kinnistule, mille võõrandamise koguhind oleks pidanud olema vähemalt 160

000 eurot. Hageja ei leidnud pärast eellepingu sõlmimist kinnistutele ostjaid ega

vahendanud nende müüki. MO, kes on seotud nii OÜ-ga Puffin kui ka Kapriole Ehitus

OÜ-ga, on kostja ja kostja juhatuse liikmega ärilistes suhetes olnud juba aastast 2012.

MO pöördus ise kostja poole kinnistute ostusooviga. Kapriole Ehitus OÜ esindaja MO

ja kostja seaduslik esindaja kinnitasid 03.05.2016 kohtuistungil, et kinnistute

müügitehingu puhul ei olnud hagejal mingit rolli ja hageja ei vahendanud tehingut.

20. MO kinnitas tunnistajana, et saatis hageja esitatud e-kirjad, sest hageja oli seotud

kinnistute arendamisega, mistõttu valdas ta infot, mida ostjal oli tarvis teada kinnistute

omandamiseks. MO on tunnistajana kinnitanud, et e-kirjade saatmine hagejale ei

olnud seotud kostja kinnistute ostmisega ning Kapriole Ehitus OÜ ei kasutanud

vahendusteenust. MO andis kohtule üksikasjaliku kirjelduse, kes, kus ja millal leppisid

kokku kinnistute võõrandamise tingimustes.

21. Kostja ei nõustunud hagejale tasuma ilma igasuguse aluseta 23 360 eurot. Hagejal

puudub alus nõuda kostjalt 23 360 eurot, sest hageja ei osutanud kostjale

maaklerteenust. Hageja ei ole esitanud pooltevahelist maaklerilepingut või muud

kokkulepet, mis tõendaks hageja tegutsemist kostja kinnistute müügi vahendajana.

Hageja ei ole ka välja toonud, milliste tööde tegemise eest oli tal õigus antud summat

saada.

22. 25.05.2015 esitas kostja kohtule alternatiivselt tasaarvestuse avalduse. OÜ Insidecom

Consulting ja OÜ Vinder Ehitus on 18.05.2015 sõlminud kostjaga nõuete loovutamise

lepingu. Nimetatud lepinguga loovutasid OÜ Insidecom Consulting ja OÜ Vinder

Ehitus kostjale nõude hageja vastu, mis tulenes OÜ Insidecom Consulting ja OÜ

Vinder Ehitus ning hageja vahel 19.11.2013 sõlmitud laenulepingust. OÜ Insidecom

Consulting ja OÜ Vinder Ehitus teavitasid hagejat kirjalikult nõude loovutamisest

25.05.2015.

Esimese astme kohtu otsus

23. Harju Maakohtu 16.06.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja

lepingulise esindaja tasu 7350 eurot. Maakohus määras, et menetluskulude summalt

(7350) eurot kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Maakohus

tühistas 31.12.2014 määruse hagi tagamise kohta.

24. Asjas on tuvastamist leidnud:

-

hageja ja kostja esindajad allkirjastasid 06.11.2014 notariaalselt tõestatud

eellepingu, mille kohaselt pidi kostja sõlmima hagejaga hiljemalt ühe kuu jooksul

lepingu, millega võõrandab hagejale hinnaga üks euro Saue linnas asuvad

kinnistud Segu tn 13 ja Segu tn 15;

-

06.11.2014 eellepingu punkti 5.5. järgi pidi kostja tasuma hagejale lisaks 23 360

eurot;

-

hageja ja kostja ei sõlminud 06.11.2014 eellepingus märgitud tähtaja jooksul

lepingut Segu tn 13 ja Segu tn 15 kinnistute omandiõiguse üleandmiseks hagejale;

-

kostja ei tasunud hagejale lepingu punktis 5.5 märgitud 23 360 eurot;

-

kostja võõrandas üheksa temale Saue linnas kuulunud kinnistut, sealhulgas Segu tn

15 kinnistu, 19.11.2014 notariaalselt tõestatud lepinguga Kapriole Ehitus OÜ-le;

-

hageja sõlmis 19.11.2013 OÜ-ga Insidecom Consulting ja OÜ-ga Vinder Ehitus

laenu- ja käenduslepingu, mille alusel sai hageja laenu summas 20 000 eurot.

25. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 06.11.2014 eellepingu

täitmist ning kas nimetatud eellepingu alusel tekkis kostjal kohustus võõrandada

hagejale muuhulgas lepingus märgitud Segu tn 13 kinnistu ja tasuda lepingus märgitud

summa. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus 06.11.2014 eelleping

tühistada ning kas kostjal on alternatiivselt võimalik tasaarvestada hageja rahaline

nõue oma vastunõudega.

26. Kostja ei saa ainult kohustuste ebaproportsionaalsusele viidates väita TsÜS § 86

alusel, et 06.11.2014 eelleping oli tühine. TsÜS § 86 lõikes 2 märgitud asjaolude

esinemist ei ole kostja väitnud ega tõendanud. Kostja ei ole antud asjas tõendanud

selliseid asjaolusid, mis oleksid talle andnud õiguse tehingut tühistada TsÜS § 92

kohaselt. Kui kostja seaduslik esindaja lepingut läbi ei lugenud ega palunud seda

endale tõlkida, on tegemist TsÜS § 92 lõikes 5 kirjeldatud olukorraga, kus kostja ise

kandis eksimuse riisikot. Seejuures on kostja viited notari poolsete kohustuste

rikkumisele asjakohatud.

27. Kohus selgitas hagejale 01.06.2015 eelistungil (tl 174-176, I kd) vajadust tõendada

oma väiteid poolte ühise tahte kohta eellepingu sõlmimisel. Samuti selgitas kohus

hagejale, et kui viimase väidete kohaselt pidi kostja talle tasuma 23 360 eurot ja

andma 1 euro eest üle kahe kinnistu omandiõiguse, sest hageja oli teinud kostjale

ehitustöid ja osutanud vahendusteenust, tuli hagejal neid väiteid tõendada. Kostjale

selgitas kohus samal istungil TsÜS § 92 ja vajadust tõendada oma väiteid seoses

tehingu tühisusega. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud kumbki pool oma

väiteid täiendavalt.

28. Notariaalselt tõestatud lepingus ei ole märgitud, millisel põhjusel pidi kostja hagejale

sisuliselt tasuta üle andma kahe endale kuuluva kinnisasja omandiõiguse. Samas

nähtub lepingu punktist 5.5, et 23 360 euro tasumine kostja poolt oli seotud Saue

linnas Segu tänaval asuva kaheksa kinnisasja müümisega, kuigi 06.11.2014 eelleping

ei sisaldanud hagejale kohustust vahendada kaheksa kostja kinnisasja võõrandamist.

Kohus iseenesest nõustus hageja väitega, et tehingu tõlgendamise tulemusena ei saa

eellepingusse lisada tingimusi, mida antud leping ei sisaldanud. Samas võttis hageja

omaks, et 06.11.2014 alla kirjutatud notariaalselt tõestatud lepingu tekst ei sisaldanud

kõiki tegelikult kokku lepitud tingimusi. 06.03.2015 menetlusdokumendis võttis

hageja omaks, et Segu tn 13 ja Segu tn 15 kinnistute enda omandisse saamiseks pidi ta

täitma teatud kohustusi ehk tegema 18.12.2012 lepingu alusel töid ja vahendama

kostja kaheksale kinnistule ostja. Seega ei saanud eelleping olla ainult kinnisasjade

võlaõiguslik müügileping, sest kinnisasjade omandiõiguse ja 23 360 euro saamiseks

pidi hageja eelnevalt täitma teatud kohustusi. Hageja kohustuste olemasolule seoses

23 360 euroga viitab kaudselt ka eellepingu punkt 5.5. sõnastus.

29. Tunnistaja KK ütlustes esinevate vasturääkivuste ja ütluste ebajärjekindluse tõttu ei

lugenud kohus ütlusi tervikuna usaldusväärseteks. Samas kinnitavad KK ütlused siiski

seda, et 06.11.2014 eellepingus kostja sisuliselt kinnitas oma kohustusi hageja ees, mis

tulenes varasematest poolte vahelistest õigussuhetest.

30. Kostja seaduslik esindaja avaldas vande all ütlusi andes, et kostja ostis

pankrotihaldurilt Segu tänava kinnistud. Kostja juurde tuli hagejat esindanud KK ning

tegi ettepaneku, et ta ehitab kinnistutel kommunikatsioone, misjärel hageja soovis

saada ühe kinnistu endale. Kostjal ei olnud hagejaga kokkulepet, mille kohaselt oleks

Segu tn 13 kinnistu kuulunud tegelikult hagejale. Kui kostja seaduslik esindaja sai aru,

et hageja tegelikult töid ei tee, soovis ta kõik kinnistud müüa. Hageja oli kostjale

seadusliku esindaja TT sõnul juba eelmiste tööde eest 20 000 eurot võlgu. Kuivõrd

hageja soovis Segu tn 13 kinnisasja endale saada, lubas ta kostjale, et müüb kõik

ülejäänud kinnisasjad maha ja tagastab kostjale võla. Hageja lubas leida kostja

kinnistutele ostja 160 000 euro eest. Kostja seadusliku esindaja sõnul lepiti kokku, et

kui hageja leiab kõigile kinnistutele ostja 160 000 euro eest ja tagastab kostjale võla,

võib ta ülejäänud raha ja ühe kinnistu endale jätta, sest kostja tahtis kinnistuid müüa

120 000 euro eest. Poolte vahel sõlmitud leping pidi kehtima ainult 4 päeva ning

kostja avaldas hagejale, et kui viimane nelja päeva jooksul ostjat ei leia, müüb kostja

kinnistud MO-le.

31. Maakohus leidis, et 06.11.2014 eellepingu näol on sisuliselt tegemist kostja

deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõistes, mille kohaselt kinnitas kostja, et tal

on kohustus anda hagejale üle ühe euro eest kahe kinnistu omandiõigus ja tasuda

lisaks 23 360 eurot. Kummagi poole väidetest ja asjas kogutud tõenditest ei saa

järeldada, et 06.11.2014 eelleping oleks olnud konstitutiivne võlatunnistus, millega

sooviti luua kostjale täiesti uut ja iseseisvat kohustust. Seda, et tegemist oli

deklaratiivse võlatunnistusega, saab kohtu hinnangul vastavalt VÕS § 29 lõike 5

punktidest 1, 2 ja 3 järeldada poolte väidetest nende lepingueelsete läbirääkimiste

kohta, poolte käitumisest ja poolte endi poolt lepingule antud tõlgendusest. Ühtlasi ei

ole 06.11.2014 eelleping eraldiseisvalt ja võlatunnistusena vastuolus heade

kommetega ning TsÜS § 86 alusel tühine. Mistahes puudusi, mis võisid tehingul olla

seetõttu, et selles olid kirjalikult märgitud ainult kostja kohustused, saab antud juhul

täiendada lepingu tõlgendamise teel, sest kumbki pool on nõustunud sellega, et hagejal

olid kahe kinnistu omandiõiguse ja 23 360 euro saamise eeldusena omapoolsed

kohustused, mida 06.11.2014 lepingu teksti kirja ei pandud. Arvestades poolte väiteid,

nende esitatud tõendeid ja poolte käitumist, oleks kohtu hinnangul lepingupooltega

sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel tõlgendanud VÕS § 29 lg 4 alusel 06.11.2014

lepingut kui kostja võlatunnistust.

32. Kuigi deklaratiivse võlatunnistuse andmise tulemuseks on tõendamiskoormuse

ümberpööramine, võib võlgnik ehk kostja siiski tõendada oma kohustuse puudumist.

Tõendamiskoormus pöördub taas ümber, kui kostja esitab asjaolud, mis viitavad nõude

puudumise võimalikkusele. Kostja eitas antud asjas, et hageja oleks temaga sõlminud

lepingu mistahes tööde tegemiseks, mille eest kostja oleks pidanud hagejale tasu

maksma. Kostja eitas tööde endi tegemist. Samuti eitas kostja seda, et hageja oleks

vahendanud talle isiku, kellele kostja oma Sauel asuvad kinnisasjad müüs. Kostja esile

toodud

väidete

ja

esitatud

tõendite

pinnalt

pöördus

kohtu

hinnangul

tõendamiskoormus uuesti ümber. Hagejal oleks tulnud tõendada, et ta teostas kostjale

ehitustöid, millised viimane vastu võttis, kuid milliste eest jättis kostja tasumata.

Samuti tuli hagejal tõendada, et ta vahendas kostja jaoks selle isiku, kellele kostja oma

Saue linna kinnistud müüs. Neid asjaolusid hageja ei tõendanud.

33. Hageja esitas kohtule 18.12.2012 poolte vahel alla kirjutatud lepingu (tl 172, I kd),

mille kohaselt pidi hageja teostama tööd ehk pumpla ehituse ja drenaaži Mändjõe ja

Mändoja tänaval Veskitaguse külas Rae vallas, mis kuulub kostjale. Pärast ühisprojekti

Saue uuselamurajooni trassi tööde ning teede lõpetamist pidi kostja müüma hagejale

lepingus märgitud katastritunnusega kinnistu ühe euro eest. Katastritunnus vastab

Segu tn 13 kinnistu katastritunnusele. Tõendatud on, et kostja seaduslik esindaja TT

on nimetatud lepingu allkirjastanud (tl 23-29, II kd). Samas ei nähtu ühestki teisest

asjas kogutud tõendist, et hageja oleks ära teinud 18.12.2012 lepingus viidatud tööd

ning need kostjale üle andnud. Tunnistaja KK ütlused on hageja poolt väidetavalt

tehtud tööde osas vastuolulised ja ebamäärased ning seega ei tõenda hageja poolt

18.12.2012 lepingus märgitud tööde tegemist ega tasunõude sissenõutavaks muutumist

kostja suhtes.

34. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et ta vahendas kostjale Kapriole

Ehitus OÜ, kes ostis kostjalt 19.11.2014 notariaalselt tõestatud lepinguga ära üheksa

kostjale kuulunud kinnistut. Ükski asjas kogutud tõend ei tõenda sellise

vahendusteenuse osutamist. Kostja seaduslik esindaja ja MO olid asjas kogutud

tõendite pinnalt tuttavad juba mitu aastat enne 19.11.2014 tehingu sõlmimist.

Tunnistaja MO e-kirjadest ei saa järeldada, kas või milliseid toiminguid tegi hageja ise

tehingu vahendamiseks ning tunnistaja ja kostja seadusliku esindaja ütlused lükkavad

hageja väited vahendamise kohta ümber. Lisaks on hageja väited vahendamise osas

omavahel vastuolus. Hageja väidete kohaselt rikkus kostja temaga sõlmitud

06.11.2014 eellepingut, kui võõrandas Kapriole Ehitus OÜ-le 19.11.2014 koos teiste

kinnisasjadega ka Segu tn 15 kinnisasja. Kohus ei lugenud usutavaks, et olukorras, kus

hageja oleks kostjale tõepoolest vahendanud kinnistutele ostja ja hageja oleks kokku

leppinud sõlmitud tehingu tingimustes, ei oleks hageja juhtinud ostja ning müüja

tähelepanu asjaolule, et Segu tn 15 kinnisasja omandiõigus tuleb 06.11.2014 lepingu

alusel üle anda hoopis hagejale.

35. Kuigi 06.11.2014 lepingut saab tõlgendada kui kostja võlatunnistust, ei ole kostja

antud lepingut rikkunud, kui ta ei andnud hagejale üle 50 sendi eest Sauel, Segu tn 13

asuva kinnisasja omandiõigust ega tasunud talle lepingu punktis 5.5. ette nähtud

summat. Kostja andis hagejale võlatunnistuse lähtuvalt eeldusest, et hageja täidab

kostja ees omapoolsed kohustused. Selliste kohustuste täitmist ei ole hageja

käesolevas asjas tõendanud. Ilma hagejapoolsete kohustuste täitmiseta ei saanud

kostjal tekkida hageja ees kohustust anda sisuliselt tasuta üle ühe kinnisasja

omandiõigus ning tasuda 23 360 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta

rahuldamata.

36. Vastates kostja alternatiivsetele tasaarvestuse avaldusest tulenevatele vastuväidetele

leidis kohus, et need on põhjendatud ning tõendatud.

37. Maakohus tühistas 31.12.2014 määruse hagi tagamise kohta (TsMS § 386 lg 4).

38. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja lepingulise esindaja tasu 7350 eurot.

Maakohus määras, et menetluskulude summalt (7350 eurot) kuulub tasumisele viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

Apellatsioonkaebus

39. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule

uueks läbivaatamiseks või teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palus

jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus võtta asja juurde täiendavad tõendid –

23.04.2015 ja 17.02.2015 telefonikõnede salvestised KK ja MO vahel.

40. Maakohus leidis hagejale üllatuslikult, et poolte vaheline õigussuhe on kohtu arvates

kvalifitseeritav võlatunnistusena. Hageja ei saanud selles osas esitada omapoolseid

argumente ja põhjendusi. Hageja ei nõustu, et pooled sõlmisid võlatunnistuse. Isegi

kui pooled on sõlminud võlatunnistuse, siis ei oleks tegemist deklaratiivse

võlatunnistusega. Deklaratiivne võlatunnistus eeldab mingisuguse eelneva ehk

varasema võlasuhte olemasolu, mida võlatunnistuses kinnitatakse. 18.12.2012

kokkulepe sisaldab kinnistu müügi klauslit, mille tõttu on antud kokkulepe tegelikult

vormi nõude järgimata jätmise tõttu tühine (asjaõigusseadus (AÕS) § 119). Kui

tegemist on üldse võlatunnistusega, siis saab see olla üksnes konstitutiivne.

41. 18.12.2012 lepingus on pooled kokku leppinud teatud ehitustööde teostamises.

Maakohus leidis, et kostja on eitanud tööde tegemist. Hageja toob välja, et 20.11.2015

eelistungil on kostja lepinguline esindaja selgelt väitnud, et hageja tegi mingid tööd.

42. Hageja hinnangul puudus vajadus lepingu tõlgendamiseks VÕS § 29 lg 1 järgi.

Lepingus on välja toodud müügilepingu kõik olulised tingimused. Poolte tahe on

notariaalses lepingus sätestatud. Juhul kui pooled oleksid pidanud vajalikuks

lepingusse sätestada ehitustöödega seotud kohustusi, siis oleksid need lepingus ka

olemas olnud. Kui poolte vahel eksisteeris notariaalses lepingus veel ehitustööde

teostamisega seotud kohustusi, siis oleks kohus pidanud otsuses tuvastama antud

kohustuste täpse sisu. Maakohus seda teinud ei ole.

43. Lepingu tõlgendamisega ei saa lepingusse tekitada juurde lisa sätteid, milliseid

lepingus tegelikult ei sisaldu. Maakohus on lepingu tõlgendamisega tekitanud hagejale

juurde täiendavaid kohustusi (maakohus leidis, et hageja pidi teostama kostjale

ehitustööd), milliseid lepingus ei kajastu. Asjaolule, et notariaalses lepingus sätestatu

ei ole seotud ehitustöödega viitab ka kostjale tehtud telefoni kõne, kus viimane

selgitab, et ilma raha saamata ta notarisse asjaõiguslepingu sõlmimiseks ei tule

(hagiavalduse lisa 2).

44. Pooled on sõlminud notariaalse lepingu. Notariaalaktis ei ole välja toodud, et notar

oleks pidanud lepingu sisu poolte tahtele mitte vastavaks (TõS § 18 lg 2). Kuna pooled

on sõlminud notariaalses vormis lepingu, siis ei pea hageja tõendama lepingu sisu või

selle olemust. Hoopis kostja peab tõendama, et ta sõlmis lepingu eksimuse mõjul või

et tegelikkuses sisaldas leping muid sätestamata kohustusi. Kostja seda teinud, et ole.

Maakohus on pööranud tõendamiskoormuse ebaõigesti ümber. Notariaalses lepingus

ei ole varjatud sätteid, millised oleksid kohustanud hagejat kostjale täiendavaid

ehitustöid teostama.

45. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja ei ole täitnud vahendamiskohustust. Hageja

leidis kostja kinnistutele ostja. Selle tõenduseks esitas hageja e-kirja, mille on saatnud

ostja esindaja MV notarile Piret Press eesmärgiga broneerida notariaeg 8 kinnitu

müügi tehinguks. Ostjaks on sellel hetkel e-kirjas märgitud OÜ Puffin, mille

osanikuks ja juhatuse liikmeks oli MV. Antud e-kiri saadeti samal kuupäeval, millal

sõlmiti vaidlusalune eelleping. Seega oligi hageja leidnud kostja kinnistutele ostja ning

selle tulemusena sõlmiti ka vastav eelleping. Kostja müüs sisuliselt kahe nädala

jooksul pärast vaidlusaluse eellepingu sõlmimist kinnistud sama isikuga seotud

äriühingule, kes algselt pidi hageja soovitusel kinnistud omandama. Maakohus on

vahendamiskohustuse tuvastamisel lähtunud ebaõigetest asjaoludest (maakohtu otsuse

p 113).

46. Hageja toob veel välja, et kostja pidi müüma 8 kinnistut, mitte 9. Müügiks ei pidanud

olema Segu tn 15 kinnistu. Asjaolu, et kostja võõrandas hageja poolt leitud ostja

äriühingule 9 kinnistut (koos Segu tn 15) selgus aga hageja jaoks hiljem. Hageja tasu

vahendamise eest sisaldus eellepingu p-s 5.5. Antud summa hõlmas lisaks ka erinevate

ehitustööde eest tasu, mida hageja oli teinud kostja kinnistutel.

47. Maakohus on jätnud ebaõigesti vastu võtmata hageja poolt esitatud tõendid -

23.04.2015 ja 17.02.2015 telefonikõnede väljavõte. Hageja esitab nimetatud tõendid

uuesti ringkonnakohtule. 23.04.2015 telefonikõne väljavõte tõendab, et MO ei eita

asjaolu, et hageja esindaja KK vahendas vaidlusaluste kinnistute müügi tehingut just

temale. Antud tõend seab samuti kahtluse alla MO hilisemad tunnistajana antud

ütlused. 17.02.2015 telefonivestluse salvestis tõendab, et toimus vestlus KK ja MO

vahel, kus MO selgitab, et hagejaga seotud laenud on üle läinud kinnistu uutele

omanikele. Sinna juurde kuulub ka laen, millega kostja on alternatiivselt püüdnud

tasaarvestada hageja rahalist nõuet.

Vastustaja seisukoht

48. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning

menetluskulud hageja kanda. Kostja palus jätta hageja esitatud täiendavad tõendid asja

juurde võtmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

49. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja

materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

50. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on

kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu

nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on

piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest,

ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise

seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas

TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas

esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid

õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid

menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.

51. Pooled ei ole sõlminud müügilepingut, vaid üksnes müügilepingu eellepingu. Ebaõige

on hageja seisukoht, et sisuliselt sõlmisid pooled müügilepingu. Eelleping ei sisalda

kõiki tingimusi müügilepingu sõlmimiseks, eelkõige ei sisalda see hageja kohustusi.

Hageja ei ole ka ise väitnud, et kokkuleppe kohaselt pidi kostja andma oma kinnistu

lihtsalt tasuta ära, so müüma sümboolselt ühe euro eest. Hageja ise kinnitas läbivalt, et

tema nõudeõigused kinnistu ja raha saamise osas tulenesid väidetavalt tehtud töödest

ja osutatud maakleriteenusest. Eelnevast tulenevalt selgitas kohus juba esimesel

eelistungil, et lepingu tõlgendamisel on määrav poolte tegelik tahe ning juhtis ka

hageja tähelepanu oma väidete tõendamise kohustusele. Hageja ei esitanud oma

väidete tõendamiseks ühtegi dokumenti ega ka faktilisi asjaolusid, mis oleks

tõendanud hageja poolt kostjale tööde teostamist ja sellest tulenevat õigust kostja

kinnistu omandamiseks ühe euroga või eellepingu p-s 5.5 märgitud raha saamiseks.

Hageja poolt väidetava maakleriteenuse osutamine kostjale jäi samuti menetluses

tõendamata.

52. Maakohus on otsuses põhjalikult analüüsinud poolte tahet eellepingu sõlmimisel ja

jõudis selle tulemusel järeldusele, et poolte vahel oli sisuliselt tegemist kostja

deklaratiivse

võlatunnistusega.

Arvestades,

et

maakohus

selgitas

pooltele

tõendamiskoormise ümberpöördumist ja andis konkreetsed juhised, mida kumbki pool

peab tõendama, on alusetu hageja väide nagu oleks kohtu vastav kvalifikatsioon

tulnud pooltele üllatuslikult. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et eellepingu näol ei

ole tegemist notariaalse võlatunnistuse, vaid müügilepinguga, milles on sätestatud

kõik poolte kokkulepped. Kostja nimetatud seisukoht on ebaõige. Läbi kogu maakohtu

menetluse nii oma menetlusdokumentides kui ka istungitel, sh vande all on hageja

kinnitanud, et eellepingu alusel nõutav raha oli tasu hageja väidetava maaklerteenuse

ja mingisuguste tööde teostamise eest ning kinnistu pidi hageja samuti saama tööde

teostamise eest kostjale (ehkki eellepingu kohaselt ta oleks pidanud kaks kinnistut

saama). Samuti ei ole hageja välja toonud, milliste asjaolude põhjal oleks kohus

pidanud asuma seisukohale, et tegemist on hoopis konstitutiivse võlatunnistusega.

Sellised asjaolud käesolevas vaidluses puuduvad.

53. Hageja väide, justkui ei oleks kohus pidanud hindama poolte tahet, kuna tegemist on

notariaalse lepinguga, on ekslik. Hoolimata lepingu vormist, on lepingu tõlgendamisel

määravaks selle sõlmimise aluseks olnud poolte tegelik tahe ja kokkuleppe sisu.

Kuivõrd kõnealuse vaidluse esemeks ei olnud notari poolt oma võimalike kohustuste

rikkumise tuvastamine eellepingu tõestamisel, on asjakohatu hageja märkus, et

käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastamist leidnud asjaolu, et notar on eksinud tehingu

tõestamise või kinnistamise toimingute osas. Kuivõrd nimetatud asjaolu ei olnud

vaidluse esemeks, ei saanud kohus seda ka tuvastada.

54. Maakohus ei ole lepingu tõlgendamisega tekitanud hagejale juurde täiendavaid

kohustusi. Maakohus viitab nendele samadele kohustustele – ehitustööde tegemine ja

kinnistute müügi vahendamine, mille täitmise eest hageja pidi saama kostjalt tasuta

kinnistu ja lisaks 23 360 eurot. Hageja on ise omaks võtnud asjaolu, et ta pidi saama

eelpoolnimetatud kinnistu ja raha ehitustööde tegemise ja kinnistute müügi

vahendamise eest. Kuna kostja eitas üldse ehitustööde tegemist ja vahendustegevust

hageja poolt, millist negatiivset asjaolu ei ole kostjal võimalik tõendada, pani

maakohus õigesti tõendamiskoormise hagejale. Hageja pidi vähemalt ära näitama,

milliseid ehitustöid ta on teinud ja millist vahendustegevust osutanud.

55. Asjakohatu on hageja väide, et kuna pooled on sõlminud notariaalses vormis lepingu,

siis ei pea hageja tõendama lepingu sisu või selle olemust ning hoopis kostja peab

tõendama, et ta sõlmis lepingu eksimuse mõjul. Maakohus leidis, et antud juhul

kannab eksimuse riski kostja ning eellepingu näol on tegemist kehtiva lepinguga.

Maakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole tõendanud omapoolsete

kohustuste täitmist, mille eest ta pidi kinnistu ja raha saama.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

56. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

57. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust

selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1

alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

58. Maakohus määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 7350

eurot, mis on õigusabikulud. Maakohus on kostja esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.

59. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd maakohus määras kohtuotsuses

kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja menetluskulude jaotust käesoleva

otsusega ei muudeta, määrab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 kindlaks

ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.

60. Kostja esitas kohtuistungil ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja 15.12.2016

täiendava

nimekirja.

Nimekirja

kohaselt

on

kostja

menetluskuludeks

apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas 1505 eurot. Kulutused

õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsuse

analüüs 1,5 tundi; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine 6,5

tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine 2,25 tundi; kohtuistungil osalemine 0,5 tundi,

kokku 10,75 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot ilma

käibemaksuta (168 eurot käibemaksuga). Kostja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud

kulud

on

kantud

käesoleva

menetluse

raames.

Kostja

kinnitab,

et

on

käibemaksukohuslane ja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kostja palus märkida

vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

61. Hageja ei ole kostja apellatsioonimenetluse menetluskulude nimekirja osas seisukohta

esitanud. Samas ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis võimaldaksid

lugeda kostja avalduse väited omaksvõetuks. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus

ülalosundatud kulude põhjendatust ja vajalikkust.

62. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu

06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesolev asi on ringkonnakohtu

hinnangul keskmise lihtsuse ja mahukusega.

63. Apellatsioonkaebuse ja kostja esindaja poolt koostatud vastuse sisu ja mahtu

arvestades ei saa kolleegiumi hinnangul apellatsioonkaebusega tutvumise ning sellele

vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku mitte rohkem

kui 5,5 tundi ja kohtuistungiks ettevalmistamisele mitte rohkem kui 1 tund. Nii

kaebuses kui ka vastuses on suures osas korratud juba esimese astme kohtu menetluses

avaldatud seisukohti ja väiteid. Põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks eelmärgitud

toimingutele tuleb seega pidada kokku 7 tundi. Kostja esindaja tunnitasu 168 eurot (sh

käibemaks) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega.

64. Ülalmärgitut arvestades, rahuldab kolleegium kostja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 980 euro ulatuses ilma käibemaksuta.

Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Mati Maksing

Ele Liiv