3-16-1160/26 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-1160

Otsuse kuupäev

28. detsember 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

e kaebus Viru Vangla 15.04.2016.a käskkirja

nr 6-3/463 ja 04.05.2016.a vaideotsuse nr 6-12/89-4

tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 5500 eurot

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Resolutsioon

1. Mitte lubada kaebajal täiendada kaebust nõudega

hüvitada kahju seoses tingimustega kartseris.

2. Võtta asja juurde kohtuasjas 3-15-2242 esitatud

ülevaade kaebajale määratud distsiplinaarkaristustest.

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.01.2017.a.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Viru Vangla määras 15.04.2016.a käskkirjaga nr 6-3/463 (edaspidi vaidlustatud käskkiri, tl

13-14) kinnipeetav ele distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise viieks

ööpäevaks. t karistati selle eest, et ta kasutas 15.03.2016.a kirjalikes ja suulistes

pöördumistes inspektor-kontaktisik Mikk Saare suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid

väljendeid:

- kaebaja 11. ja 13.03.2016.a alla kirjutatud ning 15.03.2016.a vanglale üle antud kirjalikes

pöördumistes (tl 18) sisalduvad väljendid „Kus on minu koopiat minu taotlusit??? Fucking

Mikky, Fucking idiot! Situ ruttu!“, „Fucking Mikkile Mousile-pedrile“ ja „Kus on minu

koopiat? Sittu ruttu Mikky! fucking debil!“;

- inspektor-kontaktisik Mikk Saare ettekandes nr 6-20/1847-1 (tl 17) on öeldud, et kui

inspektor-kontaktisik teavitas 15.03.2016.a kaebajat, et tema kirjalike pöördumiste kohta

koostatakse ettekanne, ütles kaebaja talle „pašol tõ nahui“ ja „pašol ešjo nahui“.

Vangla hinnangul oli kirjalikest pöördumistest aru saada, et tegemist on konkreetselt Mikk

Saarele suunatud pöördumistega, kuna solvavad väljendid järgnesid vahetult koopiate nõudele

ja V üksuses ei tööta teisi inspektor-kontaktisikuid, kelle nimi sarnaneks kasutatud nimega

„Mikky“.

2. esitas 19.04.2016.a Viru Vanglale avalduse, mille pealkirjaks oli vaie-kaebus-

nõue (tl 23-24, tõlge tl 25 pöördel - 26). Viru Vangla registreeris avalduse kahju hüvitamise

taotlusena nr 6-16/62-1 ja vaidena nr 6-12/89-1. Kaebaja leidis, et vaidlustatud käskkiri on

õigusvastane, kuna ta ei soovinud solvata vanglaametnikke, vaid koostas meeltesegaduse tõttu

pornograafilise multifilmi stsenaariumi, mille ta kirjutas vanglale suunatud pöördumistele.

Kaebaja kirjalikest pöördumistest ei tulene, et kasutatud väljendid oleksid suunatud

kontaktisik Mikk Saarele. Karistust ei oleks tohtinud kohaldada enne käskkirja kehtivuse üle

peetava vaidluse lõppemist. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist õigusvastase

kartserisse paigutamise eest.

Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist ka selle eest, et talle ei tõlgitud vaidlustatud

käskkirja vene keelde ja seetõttu jäi ta ilma võimalusest ennast kaitsta. Kaebaja väitel ei valda

inspektor-kontaktisik Sandra Bork, kes vaidlustatud käskkirja talle üle andis, praktiliselt üldse

vene keelt. Kaebaja kirjeldas oma vestlust Sandra Borkiga.

3. Viru Vangla jättis 04.05.2016 vaideotsusega nr 6-12/89-4 (tl 12) vaide rahuldamata. Vangla

leidis, et kaebaja väide pornograafilise teose loomisest ja paberite segamini ajamisest ei ole

usutav ning kirjalikest pöördumistest on aru saada, et need on suunatud Mikk Saarele.

Viru Vangla jättis 27.06.2016.a otsusega nr 6-16/62-4 (tl 21-22) kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Inspektor-kontaktisik Sandra Bork tõlkis vaidlustatud käskkirja kätteandmisel

selle sisu kaebajale suuliselt vene keelde. Seega tegi vangla omalt poolt kõik, et tutvustada

vaidlustatud käskkirja kaebajale talle arusaadavas keeles. Vaidlustatud käskkirja hindas

vangla õiguspäraseks, seega ei viibinud kaebaja kartseris alusetult. Distsiplinaarkaristus

pööratakse reeglina täitmisele kohe. Kaebaja ei taotlenud käskkirja täitmise peatamist.

4. esitas 03.06.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2, tõlge tl 3) ja

11.07.2016.a kaebuse täienduse (tl 37-39, tõlge tl 41). Kaebaja taotles vaidlustatud käskkirja

ja 04.05.2016.a vaideotsuse tühistamist, kahju hüvitamist summas 500 eurot seoses kartseris

veedetud viie ööpäevaga ning kahju hüvitamist summas 5000 eurot seoses vaidlustatud

käskkirja tõlkimata jätmisega kaebajale arusaadavasse keelde. Kaebaja palus kohtul arvestada

vaides ja kahjunõudes esitatud asjaolude ja põhjendustega, mida kaebaja kaebuses ei korda.

Kaebaja leidis, et karistuse kohene kohaldamine rikkus jämedalt tema õigusi ning

vangistusseaduse § 65, mille alusel kohaldati tema suhtes karistust kohe, ilma edasi

kaebamata, on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 13.

5. Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl 44-45, 60-61) jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja

jäi vaidlustatud käskkirjas ning otsuse punktis 3 nimetatud kohtueelse menetluse

dokumentides toodud seisukohtade juurde.

Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 sätestatu kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda

ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid

või laimavaid väljendeid või žargooni. Kodukorra viidatud säte keelab selliste väljendite või

žargooni kasutamise vanglas üleüldse. Väljendid, mida kaebaja kasutas 15.03.2016.a

registreeritud taotlustes, on ilmselgelt ebatsensuursed ja solvavad. Kaebaja, nõudes enda

õiguste tagamist, ei tohi unustada, et ka teistel isikutel peab eneseväärikus säilima. Kaebaja

näitab järjepidevalt, sh vaidlusalustes taotlustes üles lugupidamatust vangla ja vanglaametnike

vastu. Kaebaja puhul on tegemist väga pretensioonika ja süstemaatiliselt rikkumisi

toimepaneva kinnipeetavaga, kes järjepidevalt eirab vanglaametnike korraldusi ning õigustab

oma tegevust igal võimalusel. Kaebajat on karistatud õiguspäraselt.

Vastustaja ei ole kaebaja inimväärikust alandanud. Väidet, et teda hoiti ebainimlikes

tingimustes, ei ole kaebaja kohtueelses menetluses esitanud. Kaebaja paiknes tavapärases

kartserikambris, mis vastas täielikult õigusaktide nõuetele.

Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ei ole ta nõus otsuses nr 6-16/62-4 märgituga.

6. Viru Vangla esitas kohtule

- inspektor-kontaktisik Sandra Borki 12.05.2016.a õiendi (tl 62), mille kohaselt Sandra

Bork tutvustas 15.04.2016.a kaebajale vaidlustatud käskkirja, selgitas vene keeles

distsiplinaarmenetluse asjaolusid (toimepandud rikkumine ettekande kohaselt) ning

põhjendusi, millega oli tõendamist leidnud ettekandes toodu. Sandra Bork kinnitas, et ta

räägib kaebajaga alati temale arusaadavalt vene keeles, kuna kaebaja alati vastab öeldule;

- Viru Vangla arsti Olev Toomla 08.07.2016.a tõendi (tl 46), mis ütleb, et kaebajal ei ole

psüühikahäireid, mis võiksid põhjendada distsipliinirikkumist.

Kohtu seisukoht

Vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamise nõue

7. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada

distsiplinaarkaristusi.

Viru Vangla kodukorra (kättesaadav vangla kodulehel www.vangla.ee/et/asutused/viru-

vangla) p 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada

seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või

žargooni.

Vangla kodukorra kehtestamise näevad ette VangS § 105 lg 21-3. VangS § 105 lg 21 p 14

tuleneb, et vanglale on kodukorra kehtestamisel antud avar kaalutlusruum, kuna kodukorraga

võib lisaks seaduses nimetatule sätestada ka muud reguleerimist vajavad asjaolud.

Kohtupraktikas on leitud, et kodukord on üldkorraldus ehk haldusakt, mis on suunatud üldiste

tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele (Riigikohtu lahend 3-3-1-54-07 p 7).

Riigikohus aktsepteeris lahendis 3-3-1-3-15 vangla õigust määrata kinnipeetavale

distsiplinaarkaristus kodukorras ette nähtud sotsiaalse käitumisreegli (viisakusnormi)

rikkumise eest. Seejuures leidis Riigikohus, et ebaviisakas käitumine ei ole vanglas

aktsepteeritav käitumisviis, kuna see võib raskendada distsipliini tagamist.

Distsiplinaarsüüteoks ei ole mitte kaebaja väljendusvabaduse kasutamine, vaid selle vabaduse

kasutamine ebakohasel viisil. Viru Vangla kodukorra seletuskiri (kättesaadav eelviidatud Viru

Vangla kodulehel) on kodukorra p 1.12.8 põhjendusena välja toodud ka see, et Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 17 põhjal ei tohi kellegi au ega head nime teotada ning vangla peab oma

tegevusega seisma hea selle eest, et seal viibivate isikute põhiseaduslikud õigused oleksid

tagatud.

8. Kohtu hinnangul on vanglal õigus kehtestada piiranguid kinnipeetavate käitumis- ja

väljendusviisile, nii nagu seda on tehtud Viru Vangla kodukorra p 1.12.8. See on vajalik

distsipliini ja seeläbi julgeoleku tagamiseks vanglas (VangS § 41 lg 2). Kodukord on kehtiv ja

täitmiseks kohustuslik halduse üldakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses.

Kaebaja ei ole kodukorda vaidlustanud, kusjuures asjaolu, et ebaviisakas käitumine on

distsiplinaarkorras karistatav, on kaebajale teada vähemalt 2014. aasta lõpust (tl 69). Kohus

leiab, et ka kodukorra kui üldkorralduse suhtes on kohaldatav kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoht, mille kohaselt korralduse täitmata jätmine kinnipeetava poolt saab olla õigustatud

üksnes juhul, kui korraldus vastab HMS § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning

korralduse tühisus on ilmselge. Sellise olukorraga kodukorra p 1.12.8. puhul tegemist ei ole.

9. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla vaidlustatud käskkirjas välja toodud faktilisi

asjaolusid ehk seda, et kaebaja kasutas 15.03.2016.a kirjalikes ja suulistes pöördumistes

otsuse punktis 1 ära toodud väljendeid. Kaebaja kirjalikud pöördumised on kohtule ka

esitatud (tl 18).

Kohus leiab, et otsuse punktis 1 märgitud väljendid, mida kaebaja vanglaametnike poole

pöördudes kasutas, on ilmselgelt ebatsensuursed ja solvavad ning selliseid väljendeid

kasutades käitus kaebaja ebaviisakalt. Kaebaja rikkus neid kasutades Viru Vangla kodukorra p

1.12.8.

10. Kaebaja tugines kaebuses sellele, et tema kirjalikes pöördumistes sisalduvad väljendid ei

olnud suunatud inspektor-kontaktisik Mikk Saarele.

Kohus nõustub vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses (tl 12-14) sisalduvate vastustaja

põhjendustega selle kohta, miks vaidlusalused väljendid olid suunatud Mikk Saarele (vt

otsuse punkti 1) ning ei korda neid otsuses.

Kohus märgib, et ka juhul, kui kaebaja väljendid ei olnud suunatud Mikk Saarele, ei muuda

see distsipliinirikkumist olematuks ja ei too kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist. Kaebaja

kasutas neid väljendeid Viru Vanglale esitatud kirjalikes taotlustes. See tähendab, et taotlusi

tuli igal juhul menetleda vanglaametnikul. Taotluses kasutatud väljendid on ebaviisakad,

ebatsensuursed ja solvavad olenemata sellest, milline ametnik kaebaja avaldusi luges.

Kodukorra p 1.12.28 toodud kohustused kehtivad kõigi isikute suhtes, kellega kaebaja vanglas

kokku puutub, sh kõigi vanglas teenistuses olevate ametnike suhtes.

Kaebaja väide, et ta kirjutas vaidlusalused väljendid taotluse blanketile meeltesegaduses, on

ümber lükatud arst Olev Toomla tõendiga (tl 46), mille kohaselt kaebajal ei ole

psüühikahäireid, mis võiksid põhjendada distsipliinirikkumist.

11. Kaebaja väide, et talle ei tõlgitud vaidlustatud käskkirja vene keelde, on tõendamata.

Vastupidi, vastustaja on tõendanud, et käskkirja tõlkis kaebajale suuliselt vene keelde

inspektor-kontaktisik Sandra Bork (tl 62).

HMS § 21 lg 1 kohaselt kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk, kui

menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse. Õigusaktid ei sea piiranguid sellele,

kes võib tegutseda haldusmenetluses tõlgina. Puudub põhjus, miks ei võiks tõlgina tegutseda

vangla inspektor-kontaktisik.

Õigusaktides puudub nõue, et tõlge peab olema kirjalik. Jõhvi valla koduleheküljel

(www.johvi.ee) avaldatud rahvusliku koosseisu andmete põhjal oli Jõhvi vallas 01.01.2016.a

seisuga 11 996 elanikku, neist vene rahvusest 5 958 ehk alla poole (pool elanike arvust on

5 998). Seega ei kohaldu praeguses asjas keeleseaduse § 9, mille lg 1 näeb ette, et

omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel

õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse poole ning saada

nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle

vähemusrahvuse keeles.

Usutav ei ole kaebaja väide, et Sandra Bork ei valda piisavalt vene keelt. Kaebaja ise on selle

väite esitamise järel põhjalikult kirjeldanud oma vestlust Sandra Borkiga (tl 23-26). Kaebaja

kirjelduse kohaselt käsitleti vestluses kaebajale määratud karistust ning kaebajale ette

heidetud tegusid ja neile vaidlustatud käskkirjas omistatud tähendust. Kuna kaebaja on

korduvalt väitnud, et ta eesti keelt ei valda, siis sai vestlus toimuda ainult vene keeles.

Ka ei nähtu kohtuasja dokumentidest, et kaebaja oleks jäänud ilma võimalusest ennast kaitsta

põhjusel, et kaebaja ei mõistnud talle esitatud dokumentide sisu. Kaebaja esitatud vaie-

kahjunõue (tl 23-26) näitab, et kaebajale oli arusaadav, milles teda süüdistati ning mille eest ja

milline karistus talle määrati.

12. Kuna kaebajale määrati distsiplinaarkaristus õiguspäraselt, siis ei saanud kaebaja õigusi

rikkuda karistuse kohene täitmisele pööramine.

Kaebaja leidis, et VangS § 65 lg 1, mille alusel pöörati distsiplinaarkaristus täitmisele enne

vaide- ja kohtumenetluse tulemuse selgumist, on vastuolus Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni art 13. Konventsiooni art 13 sätestab, et igaühel, kelle

konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus tõhusale menetlusele enda

kaitseks riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik.

Kohus ei nõustu sellega, et kaebajal puudusid tõhusad vahendid oma õiguste kaitseks.

Kaebajal oli võimalus esitada taotlus haldusakti täitmise peatamiseks (HMS § 81) või esialgse

õiguskaitse taotlus kohtule (HKMS § 249-252). Vastustaja väitel ei taotlenud kaebaja

käskkirja täitmise peatamist, kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Esialgse õiguskaitse

taotlust kohtule ei ole kaebaja kohtute infosüsteemi andmete põhjal esitanud.

Kaebaja viitas Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile 19606/08 Payet vs Prantsusmaa. See

lahend ei ole praeguses asjas kohaldatav, kuna asjaolud ei lange kokku praeguse kohtuasja

asjaoludega. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendis käsitleti olukorda, kus esialgse õiguskaitse

taotlust ei vaadatud menetlusreeglite tõttu läbi enne seda, kui karistus oli juba täide viidud.

Praegusel juhul ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust üldse esitanud.

13. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja kaebuses välja

toodud põhjused ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab vaidlustatud käskkirja

tühistamise nõude rahuldamata.

Vaideotsusele ei ole kaebaja mingeid eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab

kaebust nii, et kaebaja vaidlustas vaideotsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu

vaideotsuse lõppjäreldusega vaide rahuldamata jätmise kohta. Kuna kohus vaidlustatud

käskkirja ei tühista, siis jätab kohus rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude.

Kahju hüvitamise nõue

14. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

õiguste kaitsmise või taastamisega muude RVastS sätestatud nõuete esitamise kaudu.

Kaebaja taotles kahju hüvitamist esiteks alusetu kartseris viibimise eest. Kuna vaidlustatud

käskkiri osutus kohtuliku kontrolli tulemusel õiguspäraseks, siis jätab kohus selle nõude

rahuldamata.

Teiseks taotles kaebaja kahju hüvitamist selle eest, et talle ei tõlgitud vaidlustatud käskkirja

vene keelde ja seetõttu jäi ta ilma võimalusest ennast kaitsta. Kohus leidis eespool, et need

kaebaja väited ei vasta tõele ning jätab ka selle nõude rahuldamata.

15. 11.07.2016.a kaebuse täienduses (tl 37-39, tõlge tl 41) väitis kaebaja, et talle tekitati

kahju ka tingimustega kartseris: kaebaja pidi istuma, lamama ja magama põrandal tualetipoti

kõrval, tulett oli eraldamata ja haises, kartseri külm põrand põhjustas kaebajale valusid seljas

ja jalas. Kohtu hinnangul on kaebaja eeltoodud avaldus käsitletav kaebuse muutmisena.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või

alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise

tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks

ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav.

Kohus ei luba praeguses asjas kaebust muuta, kuna kaebus ei oleks muudetud kujul lubatav.

Vastustaja väitel ei ole kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses kartseri

tingimustega. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud või tõendanud. Seega on kaebajal läbimata

VangS § 11 lg 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.

Kohus selgitab kaebajale, et kui tema hinnangul tekitas vangla talle kahju kartseris valitsenud

tingimustega, siis tuleb kaebajal esitada esmalt kahju hüvitamise taotlus vanglale ning selle

tagastamise või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral kaebus

halduskohtule.

16. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata

jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kohus määras 08.11.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamise tähtajaks 07.12.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule

ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik