Legislator Case Law & Legislation
3-16-2641/2 AI generated

3-16-2641/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-16-2641/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

E.R. esitas 19.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud „Avaldus“) Politseija Piirivalveameti (PPA) vastu. Kaebuse kohaselt vallandati PPA-st väga hea ja seadusekuulekas politseiametnik K.L.. Kaebaja soovib teada, miks K. L. vallandati ning palub kohtult K. L. tööle ennistamist.

Legislator headnote

AI generated

3-16-2641/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Keywords

AI generated
police misconduct police cooperation insurance policy police permit public order grounds violence against officials
AI generated
3-21-1835/16
Politseija Piirivalveameti (PPA) 13.07.2021 käskkirjaga nr 1.9-2.5/243p „Politseiteenistusest vabastamine“ vabastati viitega avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 87 lg-le 1 Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve välitöögrupi migratsioonijärelevalve vaneminspektor vanemkomissar X politseiteenistusest tema enda algatusel.
3-15-226/15
Politseija Piirivalveameti (PPA) peadirektor määras 15.
3-22-1127/7
Tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.04.2022 käskkiri nr 1.9- Mõista välja Politsei- ja Piirivalveametilt X kasuks menetluskulud 610,99 eurot koos
4-07-3819\2
september 2007.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-07-3819 Kohtunik Vello Lahtvee Väärteoasi Tiit Raimla` (ik 37103310267, eluk Mustjõe 20 Tallinna linn) kaebus Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Janek Saharenko` poolt 11.07.2007.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,007566 Liiklusseaduse § 7422 lg 3,5 järgi
3-16-1946/7
E.R. esitas 29.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud „Avaldus“), milles väljendas rahulolematust Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo vastustega. Kaebuses viidati erinevatel aegadel toimunud sündmustele, kus politseiametnikud on väidetavalt kaebaja peale valetanud, rünnanud kaebajat ning solvanud teda roppude sõnadega ning mõnitanud. Samuti on politseinikud tahtnud kaebajat tulistada ning ilma põhjuseta nuiaga lüüa ning tema vara lõhkuda ja kaebajat bussiga alla ajada. Kaebuse juurde oli lisatud kolm erinevat Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo vastust kaebaja avaldustele. Vastustes on leitud, et politseiametnike tegevuses ja käitumises ei ole tuvastatud rikkumisi.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-2641 Määruse kuupäev 28.12.2016 Kohtunik Kohtuasi Mare Priks E.R. kaebus Politseija Piirivalveameti vastu

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus haldusasjas 3-16-2641;

2. Kohtumäärus edastada kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. E.R. esitas 19.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud „Avaldus“) Politseija Piirivalveameti (PPA) vastu. Kaebuse kohaselt vallandati PPA-st väga hea ja seadusekuulekas politseiametnik K.L.. Kaebaja soovib teada, miks K. L. vallandati ning palub kohtult K. L. tööle ennistamist.

2. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu ümber kandmiseks haldusasjast nr 3-16-1946 käesoleva asja juurde.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et E. R. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

4. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebaja poolt viidatud juhtumi puhul ei anna ükski seadus talle õigust pöörduda teise isiku õiguste kaitseks halduskohtu poole. Ametiisiku töölt vabastamise korral on sellel isikul endal võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Kaebaja subjektiivseid õigusi käesoleval juhul riivatud ei ole ning tal puudub antud asjas ilmselgelt kaebeõigus. Samuti ei saa kohus kaebajale anda informatsiooni selle kohta, kas või miks on mõni isik oma ametikohalt vabastatud. Kuna kaebeõiguse puudumine on antud juhul ilmselge, siis ei saa kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine olla tulemuslik. Samuti ei ole vajalik kaebeõiguse olemasolu täiendav väljaselgitamine kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus E.R. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

5. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus haldusasjas nr 3-16-1946 tasutud riigilõivu arvestamiseks käesolevas asjas esitatud kaebuse eest.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik