2-15-18647/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23. detsember 2016, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-18647

Tsiviilasi

KP hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse,

PLACET GROUP OÜ, Korteriühistu Kuunar ja

Eurocar OÜ vastu enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2011/7137

ja 022/2012/4503

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 15. septembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

KP apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): KP (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo

Kostja I (vastustaja I): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

Kostja II (vastustaja II): PLACET GROUP OÜ

(registrikood 11198910), lepinguline esindaja Riho Siil

Kostja III (vastustaja III): Korteriühistu Kuunar

(registrikood 80089698), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Siiri Schneider

Kostja IV (vastustaja IV): Eurocar OÜ (registrikood

12724594), seaduslik esindaja RV

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15. septembri 2016 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta apellandi KP kanda.

4. Rahuldada vastustaja PLACET GROUP OÜ ja vastustaja Korteriühistu Kuunar

taotlused määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Mõista

välja KP-lt (isikukood XXXXXXXXXX) PLACET GROUP OÜ (registrikood

11198910) kasuks 90 eurot (ei sisalda käibemaksu) ja Korteriühistu Kuunar

(registrikood 80089698) kasuks 726 eurot (sisaldab käibemaksu).

2 (8)

5. Mõista apellandilt KP Eesti Vabariigi kasuks välja apellatsioonkaebuselt tasuda

tulnud riigilõiv 300 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda vastavalt otsusele

lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ja sellelt tuleb

maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada Riigikohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. KP (hageja) esitas 10. detsembril 2015 Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippuse (kostja I), PLACET GROUP OÜ (kostja II), Korteriühistu Kuunar (kostja III) ja

Eurocar OÜ (kostja IV) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks enampakkumine täiteasjades

nr 022/2011/7137

ja 022/2012/4503

ning

kohustada

kostjat IV

andma

nõusolek

kinnistusraamatu registriosa nr 4781802 kande muutmiseks selliselt, et kustutada kanne

kostja IV omandiõiguse kohta ning uue kandega kanda hageja kinnistusraamatusse

korteriomandi asukohaga Mereranna tee 6-73, Haabneeme alevik, Viimsi vald (edaspidi

„vaidlusalune korteriomand“) omanikuna.

Hageja leidis, et 10. novembril 2015 toimunud enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks,

kuna enampakkumine toimus tühise arestimisakti alusel ja enampakkumise läbiviimisel rikuti

enampakkumise olulisi tingimusi.

Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud:

 hageja suhtes algatati 3. oktoobril 2011 kostja II avalduse ja Pärnu Maakohtu

28. septembri 2011 otsuse nr 2-11-16987 alusel täitemenetlus nr 022/2011/7137. Nõude

sisu oli võlgnevus 508,09 eurot;

 13. jaanuaril 2012 seadis kostja I sel ajal hagejale kuulunud vaidlusalusele

korteriomandile keelumärke selle käsutamise keelamiseks kostja II kasuks. Hageja

tasus kostja II nõude täies ulatuses 4. novembril 2015;

 hageja suhtes algatati 15. juunil 2012 kostja III avalduse ja Pärnus Maakohtu

17. mai 2012 otsuse nr 2-12-8106 alusel täitemenetlus nr 022/2012/4503. Nõude sisu

oli võlgnevus 6 538,36 eurot. Nimetatud täitemenetluses vaidlusalusele korteriomandile

keelumärget seatud ei ole;

3 (8)

 10. novembril 2015

toimus

täiteasjades

nr 022/2011/7137

ja 022/2012/4503

vaidlusaluse korteriomandi enampakkumine alghinnaga 3 000 eurot. Ainsa pakkumise

tegi kostja IV hinnaga 3 000 eurot;

 hageja korteriomandi enampakkumisel ei osalenud;

 12. novembril 2015 koostati enampakkumise akt;

 hagejale 5. oktoobri 2015 arestimise akti ja enampakkumise toimumise kohta teadet ei

edastatud ja kätte ei toimetatud. Kohtutäituri büroo edastas 12. oktoobri 2015 akti valele

e-posti aadressile (XXX) ja hagejal ei olnud kuidagi võimalik seda arestimisakti kätte

saada.

2. Kostja I vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

 vara ülevaatamise teate kättetoimetamisel avaldas hageja kostjale I e-posti aadressi

XXX ja postiaadressi XXX ning andis nõusoleku dokumentide toimetamiseks antud

aadressidele. Andmete muutumisest hageja kostjale I teada ei andnud;

 hageja suhtes oli enampakkumise läbiviimise kuupäeva seisuga algatatud kokku neli

täitemenetlust ning kõik võlausaldajad avaldasid soovi sissenõude pööramiseks

hagejale kuulunud kinnisasjale. Seega oli hagejale kuuluva vara arestimine õigustatud

ja õige. Kuna hageja viibis 11. juulil 2014 vaidlusaluse korteriomandi ülevaatamise

juures, siis oli ta hiljemalt sellest ajast teadlik sellele sissenõude pööramise soovist;

 arvestades täitemenetluste algatamise aega oli hagejal piisavalt aega võlgnevuste

vabatahtlikuks tasumiseks ja lahenduste otsimiseks. Lisaks ei ole hageja suutnud täita

menetluse kestel sõlmitud kokkuleppeid ja pidevalt suurenes ka kommunaalvõlg.

3. Kostja II vaidles hagile vastu ja leidis, et enampakkumine viidi läbi korrektselt ja

seaduspäraselt.

4. Kostja III vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja käitumine on pahatahtlik. Hageja võlgnevus

korteriühistu ees on suur ning suureneb veelgi.

5. Kostja IV hagi ei tunnistanud, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

 arestimisakt edastati hageja meiliaadressile, mille hageja ise allkirja vastu kohtutäiturile

andis;

 hageja oli teadlik enampakkumise toimumisest, kuna kostja IV suhtles hagejaga mõned

päevad enne enampakkumise lõppu telefonitsi;

 hageja oleks saanud osaleda enampakkumise protsessis ka ilma enampakkumisel

osalemiseta, tasudes võlgnevused kuni enampakkumise lõpuni.

MAAKOHTU OTSUS

6. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis

välja hagejalt Eesti Vabariigi kasuks hagi ja selle tagamise taotluse esitamisel tasuda tulnud

riigilõivu 350 eurot ning sellelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kostjad menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist ei taotlenud.

7. Maakohus leidis, et puuduvad täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-s 1 sätestatud

alused 10. novembril 2015 täiteasjas nr 022/2011/7137 toimunud kinnisasja müügi enam-

pakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

8. Maakohus tuvastas, et kostja I algatas täitemenetluse hageja suhtes nii kostja II avalduse kui

ka kostja III avalduse ja vastavate täitedokumentide alusel. Lisaks on kohtutäiturid Priit Petter

ja Kaire Põlts nende menetluses olevate täiteasjadega ühinenud täiteasjaga nr 022/2011/7137.

4 (8)

TMS § 149 lg 1 järgi, kui ühe täituri käes on täitmisel ühe võlgniku suhtes kahe erineva

sissenõudja avaldused, ei pea mõlemas täiteasjas eraldi koostama arestimisakte. Kohustuslik on

küll hiljem alustatud täiteasjas täitmisteate koostamine ning võlgnikule kättetoimetamine, kuid

kinnisasjale aresti seadmisel eraldi arestimisakte koostada ei ole sel juhul tarvilik. Kohtutäitur

peab lihtsalt arestimisaktis fikseerima lisandunud sissenõudja. Samuti ei ole otstarbekas

vormistada ühe võlgniku suhtes sama täituri menetluses olevate erinevate sissenõudjate

täiteasjade ühinemise otsuseid, kuivõrd nendes peaks täitur esitama iseendale avalduse

täitemenetlusega ühinemiseks ning ise otsustama ka ühinemise üle ning ise vormistama

ühinemisotsuse. See ei oleks kooskõlas menetlusökonoomika printsiibiga.

Asjaolu, et täiteasjaga nr 022/2011/7137 raames oli varemgi tehtud kostja III avalduse alusel

alustatud täiteasja menetlustoiminguid, nähtub 16. mai 2014 täitetoimingust (vara arestimine)

teatamise aktis. Seega oli hageja juba varasemalt teadlik, et kostja I on ühendanud täiteasjad

nr 022/2011/7137 ja 022/2012/4503 ning täitemenetlus toimub asjana nr 022/2011/7137.

Hageja ei toonud esile, et ta esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse vastuväitega, et täiteasjas

nr 022/2011/7137 teatati muuhulgas ka täiteasjas nr 022/2012/4503 tehtavast täitetoimingust.

TMS § 217 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita sama paragrahvi esimeses lõikes

nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks

võinud esitada kaebuses. Kuna 5. oktoobri 2015 arestimisaktis on korrektselt kajastatud kõik

sissenõudjad ja nende nõuded, mille täitmise võimaldamiseks võlgniku vara on arestitud, siis

ei ole enampakkumist läbi viidud tühise arestimisakti alusel.

9. Hageja märkis omakäeliselt 16. mai 2014 täitetoimingust teatamise akti kättetoimetamisel

e-posti aadressiks, kuhu tuleb talle menetlusdokumendid edastada, XXX. Lisaks avaldas hageja,

et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastatakse talle aadressil XXX ilma saatmiskinnitust

tagastamata ning nõustus, et dokument loetakse kättesaaduks kolme päeva möödudes

postitamisest arvates.

Kostja I saatis 12. oktoobril 2015 hagejale teate vaidlusaluse korteriomandi arestimise ja

arestimise akti koostamise kohta ning enampakkumise teate hageja avaldatud e-posti aadressile.

Pole tõendatud ega põhistatud, et hagejal ei olnud võimalik arestimisakti sellelt e-posti

aadressilt kätte saada. Seega on hagejale edastatud arestimisakt ja enampakkumise kuulutus

kooskõlas TMS § 10 lg-tega 1 ja 2.

Hageja ei tõendanud, et ta teavitas kostjat I uuest e-posti aadressist. Hageja küll väitis, et ta

teavitas sellest kostjat I suuliselt, kuid olukorras, kus kostjale I oli juba antud nn

„ametlik“ e-posti aadress, kuhu tuleb edastada olulised menetlusdokumendid, tulnuks hagejal

teatada oma uuest meiliaadressist kostjat I kirjalikult taasesitatavas vormis.

Lisaks nähtub kostja I väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatust, et hagejale on

täiteasjas nr 022/2011/7137 posti teel edastatud „kinnisasja arestimise akt, teade TM kohta,

enampakkumise kuulutus“. Seega edastas kostja I hagejale arestimise akti ka hageja poolt

avaldatus postiaadressil.

Puudub alus eeldada, et kostja I ei ole väljuvate kirjade registreerimisraamatus märgitud kirju

postiasutusele üle andnud. Hageja esindaja kinnitas, et hageja jätkuvalt elab reaalselt korteris

asukohaga XXX. See, kui tihti hageja oma postkasti kontrollib ja seal olevaid kirju vastu võtab

või hoidub menetlusdokumentide vastuvõtmisest kõrvale, on tema enda riisiko. Eeltoodust

tulenevalt oli hageja teadlik temale kuuluva kinnisasja arestimisest ja täitetoimingu

vaidlustamise korrast.

10. Kuna hagejale on arestimistakt kätte toimetatud, pidi ta olema oma õigustest teadlik. Seega

oli hageja teadlik kinnisasja arestimise kui täitemenetluse tagamise meetme sisulisest poolest

kui ka kaebeõiguse realiseerimise korrast, kuivõrd nimetatud informatsioon oli mainitud

dokumentides kajastatud.

5 (8)

TMS normid ei nõua enampakkumise teate kättetoimetamist, piisab enampakkumise teate

edastamisest (TMS § 84 lg 3 ja § 153 lg 2), mida kohtutäitur võib TMS § 10 lg 4 kohaselt teha

enda valitud viisil. Teade 3.–10. novembrini 2015 toimuvast enampakkumisest on

12. oktoobril 2015 edastatud hagejale tema enda avaldatud e-posti aadressile. Seega on hagejat

enampakkumisest teavitatud enam kui üks kuu enne selle toimumist. Teade vara

enampakkumise kohta vastab TMS § 153 nõuetele. Kohtutäitur ei rikkunud TMS § 84 lg-s 3

sätestatud enampakkumisest teatamise kohustust ja 10. novembril 2015 toimunud enam-

pakkumine ei ole seetõttu kehtetu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esile toodud asjaolusid, tema väited on

kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks väidab apellant, et talle ei ole vaidlusaluse korteriomandi arestimisakti kätte toimetatud.

Kostja I saatis akti hageja e-posti aadressil, mida hageja enam pikemat aega ei kasuta. Lisaks

on hageja vahepealsel ajal suhelnud kohtutäituri büroo töötajaga teise e-posti aadressi kaudu ja

ta ei pidanud aadressi muutusest eraldi teavitama. Arestimisakt tuli toimetada hagejale kätte

järgides tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kättetoimetamise reegleid. TsMS § 311¹ lg 5

kohaselt loetakse menetlusdokument sama paragrahvi neljandas lõikes sätestatud korras saajale

kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab dokumendi kättesaamist. Hageja ei ole arestimise akti

kättesaamist kinnitanud. Tõendatud ei ole ka saatmine lihtkirjaga õigel aadressil.

TMS § 75 lg 4 ja § 148 lg 1 kohaselt loetakse arestimine kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt

on võlgnikule kätte toimetatud. TMS § 55 p 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene

õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral,

eelkõige kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi

kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kuna arestimisakti ei ole hagejale nõuetekohaselt kätte

toimetatud, siis ei ole võimalik ka asuda seisukohale, et ta on olulistest asjaoludest teavitatud

ning arestimise akti kättetoimetamata jätmine tõi kaasa hageja õiguste rikkumise olulises

määras. Seega on enampakkumine viidud läbi tühise arestimisakti alusel.

Teiseks ei ole hagejat nõuetekohaselt teavitatud enampakkumise läbiviimisest.

Vastavalt TMS § 84 lg-le 2 tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust

teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Avalike teadaannetesse või ajalehtedesse

pandud enampakkumise kuulutamine ei võta kohtutäiturilt kohustust teavitada võlgnikku

enampakkumise läbiviimisest, seda enam kui tegemist kinnisasja sundmüügiga, mis olulisel

määral riivab võlgniku omandiõigust. Vastava nõude rikkumise tõttu ei olnud hagejale tagatud

õigus viibida enampakkumise juures.

Kolmanda väite kohaselt ei ole maakohus sisuliselt hinnanud mitte ühtegi tõendit, vaid märkis

vaidlustatud otsuse p-s 13, et on uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis. Sellega on

kõrvale kaldutud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetest.

12. Kostja I, kostja II ja kostja III vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Kostja IV kaebusele

ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et maakohtu

otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

6 (8)

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus

tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, sest puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude

tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja

ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 1 p 1 ja

lg 5).

Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse

põhjendusi, siis ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama, vaid märgib, et nõustub

esimese astme kohtu otsuse põhjendusega (TsMS § 654 lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. Kaebuse esimene väide keskendub küsimusele, milliseid õigusnorme tuleb kohaldada

hindamaks, kas kohtutäitur on arestimisakti hagejale kui võlgnikule kätte toimetanud.

TMS § 10 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kätte-

toimetamisele TsMS-s menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei

tulene teisiti. TMS § 10 lg 1 teine lause näeb võlgnikule ette võimaluse avaldada täitmisteate

kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viis ja kontaktandmed, kuhu edastatud

dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Viimati viidatud norm on erinorm, st

selline säte, mis kuulub TMS § 10 lg 2 esimeses lauses nimetatud normistiku hulka, millest

tuleneb teisiti. Seega ei pea kohtutäitur järgima TsMS kättetoimetamise sätteid olukorras, kus

võlgnik on teinud TMS § 10 lg 1 teises lauses märgitud avalduse. Vaidlustamata asjaoludel on

hageja ise avaldanud kostjale I nii e-posti aadressi kui ka postiaadressi. Sellisele avaldusele

õigusliku tähenduse omistamisel puuduks mõte, kui kohtutäitur peaks ise kontrollima, kas

võlgnik neid aadresse veel kasutab. Seega oli arestimisakti ja enampakkumise teate kätte-

toimetamiseks piisav, et kostja I saatis need hageja avaldatud aadressidel.

Ringkonnakohus märgib, et sarnaselt TMS § 10 lg 1 teise lausega võimaldab ka TsMS 36. ptk

lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks mitmel juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi

kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise

riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab

selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega,

mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest.

Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub

dokumentide vastuvõtmisest (Riigikohtu 15. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-

11, p 12 teine lõik). Sarnast eesmärki täitemenetluse kiireks ja tõhusaks kulgemiseks järgib

TMS § 10 lg 1 teine lause. Neil kaalutlustel on muu hulgas kohane lugeda kättetoimetatuks

lihtkiri, mille kohtutäitur saadab võlgniku enda avaldatud aadressile. Maakohus ei ole sellise

kirja saatmise tuvastamisel menetlusnorme rikkunud.

15. Teise väitega heidab hageja ette, et ta ei teadnud vaidlusalusest enampakkumisest.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja põhjendab seda lisaks maakohtu poolt vaidlustatud otsuses

juba esitatud põhjendustele järgmiselt.

Hageja 10. novembri 2015 e-kirjast kostjale III (II kd tl 102) nähtub, et hageja teadis kirja

kirjutamise ajal eelseisvast enampakkumisest. Nimelt avaldas hageja kostjale I, et kui nemad

omavahel saavad kokkuleppele, siis kostja I peatab enampakkumise. Samuti pöördus hageja

4. novembril 2015 kohtutäituri büroo töötaja poole küsimusega, milles selgelt avaldas oma

teadmist enampakkumisest (II kd tl 104). Hageja enda esitatud 2. novembri 2015 e-kirja järgi

sai ta enampakkumisest teada juba enne selle kirja koostamist (II kd tl 120).

Kuigi TMS § 84 lg 3 kohaselt koosmõjus TMS § 153 lg-ga 2 tuleb võlgnikule ja sissenõudjale

kinnisasja enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt 20 päeva enne enampakkumist,

siis ei tooks selle tähtaja rikkumine kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamist olukorras,

kus võlgnik tegelikult teadis enampakkumisest enne selle toimumist (või vähemalt lõppemist).

7 (8)

TMS § 223 lg 1 näeb enampakkumise kehtetuks tunnistamise alusena ette enampakkumise

olulise tingimuse rikkumise, aga ainuüksi TMS § 84 lg 4 mõtte järgi ei ole etteteatamise tähtaja

järgimine alati oluline. Asjakohane ei ole hageja viide Riigikohtu 17. mai 2001 otsusele

tsiviilasjas nr 3-2-1-92-01, sest selles käsitleti olukorda, kus võlgnik enampakkumisest ei

teadnud ega saanud seetõttu pakkumisel ka osaleda. Kuna käesoleval juhul hageja võlgnikuna

enampakkumisest tegelikult teadis, siis on piisavalt järgitud Riigikohtu 29. jaanuari 2003

otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03 p-s 9 märgitud eesmärke: anda võlgnikule viimane võimalus

võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja

välja minekut võlgniku omandist. Hageja ei toonud esile, mida ta oleks varasema teadasaamise

korral teisiti teinud või kuidas saanud enampakkumist vältida.

Lisaks tuvastas maakohus õigesti, et kostja I saatis hagejale teate enampakkumise kuulutuse

sisu kohta kohaselt, st õigel viisil ja tähtaegselt.

16. Ka kolmas apellatsiooniväide ei ole sisuliselt põhjendatud. Kuigi maakohus ei ole iga tõendi

puhul konkreetselt viidanud dokumendi nimetusele või selle asukohale toimikus (nt toimiku

lehe numbri abil), on vaidlustatud otsusest siiski üheselt arusaadav, milliste tõendite põhjal

maakohus asjaolud tuvastas ja millele oma järeldused rajas. TsMS § 442 lg-st 8 ei tulene, et

kohus peaks iga arvestamata jäänud tõendi kohta esitama eraldi analüüsi ja põhjendused.

Vaidlustatud otsuses on maakohus märkinud, et jätab arvestamata osa tõendeid seetõttu, et need

ei oma asja lahendamisel tähtsust. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 järgi on selline otsustus lubatav.

17. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti hageja kanda. Nii sel kui ka

TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad tema kanda ka apellatsioonimenetluse kulud. Juhindudes TsMS

§ 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetlus-

kulude jaotuse.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab ringkonnakohus rahaliselt kindlaks apellatsiooni-

menetluse kulud. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb seda teha kostjate menetluskulude

nimekirjade järgi ja neist esitasid nimekirjad kostja II ja kostja III.

Kostja II menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajal aega kulunud apellatsioonkaebuse

analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks 1 t. See on vajalik ja põhjendatud ajakulu.

Samas ei ole apellatsiooniastmes võimalik välja mõista hagiavalduse analüüsile ja vastuse

koostamisele ning kohtuistungil osalemisele kulunud ajakulu (kokku 2 t). Tegemist on esimese

astme kohtus teostatud toimingutega, mille hüvitamiseks oleks tulnud esitada menetluskulude

nimekiri maakohtule.

Eelnevast tulenevalt on kostja II lepingulise esindaja ajakulu kokku põhjendatud 1 t ulatuses.

Kostja II juristist esindaja tunnitasu 90 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb vastava kvalifikatsiooni

puhul hinnata tavapäraseks. Seega tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista õigusabikulude

hüvitamiseks 90 eurot (käibemaksuta). Nähtuvalt e-maksuametist on kostja II alates

30. oktoobrist 2006 käibemaksukohuslane ja ta ei ole kinnitanud, et ta ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kostja III

menetluskulude

nimekirjast

nähtuvalt

on

esindajal

aega

kulunud

apellatsioonkaebusega ja toimiku materjalidega tutvumisel ning vastuse koostamisel kokku

5,5 t. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, toimiku mahtu ning asjaolu, et kostja III

lepinguline esindaja astus menetlusse alles ringkonnakohtus, on tegemist põhjendatud ja

vajalike õigusabikuludega. Kostja III esindajaks on vandeadvokaat, kelle tunnitasu 110 eurot

(ilma käibemaksuta) tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Seega tuleb

hagejalt kostja III kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 726 eurot ( = 5,5 × 110 +

20% käibemaks). Kostja III kinnitas, et ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa sisendkäibe-

maksuna käibemaksu tagasi arvestada.

Kostjad II ega III ei taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

8 (8)

18. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui

talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et hui hageja

sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud,

mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu

hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud,

mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi

määrusega.

Harju Maakohtu 22. detsembri 2015 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ning

vabastati ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel. Tallinna

Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2016 määrusega jätkati hagejale menetlusabi andmist ja vabastati

ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu (300 eurot) tasumise kohustusest.

Kuivõrd hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks

välja mõista apellatsioonkaebuselt tasuda tulnud riigilõiv 300 eurot.

Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi TsMS § 179

lg 5 järgi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub

viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Ringkonnakohus ei pea

vajalikuks teistsuguse tähtaja määramist.

TsMS § 179 lg 4 näeb mh ette, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast

lahendi jõustumist viivitamata rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele. Viidatud

asutus võib lahendi TsMS § 179 lg 6 alusel sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole

lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Rahandusministri 30. oktoobri 2015

käskkirjaga nr 170 kinnitatud põhimääruse § 9 p-ga 4 on vastavaks asutuseks määratud Riigi

Tugiteenuste Keskus, kelle ja Justiitsministeeriumi vahel 21. veebruaril 2013 sõlmitud

tugiteenuste osutamise kokkuleppe nr 1/13-7 kohaselt ei ole vaja lahendit eraldi saata, vaid

kohus teeb selle viidatud asutusele kättesaadavaks Kohtute Infosüsteemi vahendusel.

TsMS § 179 lg 9 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude

maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm