1-09-891/16 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.02.2009 Kohtla-Järve kohtumaja

Kriminaalasja number

1-09-891

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Prokurör

Natalja FIRSOVA

Kaitsja

vandeadvokaat Artur UMURŠADJANTS

Asja läbivaatamise kuupäev

17.02.2009

Kriminaalasi

Q W süüdistus KarS §215 lg.2 p.1, 2 järgi lühimenetluses

Süüdistatav

Q W

sünd. xxx, isikukood xxx, xxx kodanik, haridus xxx, elukoht

xxx, varem kriminaalkorras karistamata

viibis vahi all 21.08.2008 – 22.08.2008

Tsiviilkostja

E W

sünd. xxx, xxx kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx

Juhindudes KrMS §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2

ning §319, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada Q W Karistusseadustiku §215 lg.2 p.1, 2 järgi ja mõista karistuseks

9 (üheksa) kuud vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra ja mõista Q WLE lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Q W eelvangistuses viibitud aeg perioodil

21.08.2008 – 22.08.2008, s.o. 2 päeva, karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks

karistuseks lugeda 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Karistusseadustiku §74 lg.2 alusel määrata, et vangistus 1 (üks) kuu kuulub Q W

poolt kohe ärakandmisele.

Karistusseadustiku §74 lg.1 alusel määrata, et vangistus 4 (neli) kuud 28

(kakskümmend kaheksa) päeva jäetakse Q W suhtes tingimisi kohaldamata, kui

süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks

kooskõlas Karistusseadustiku §75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Karistusseadustiku §74 lg.3 alusel määrata katseajaks 24 (kakskümmend neli) kuud.

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 alusel on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal

kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

-

elama alalises elukohas xxx

-

ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui 15-ks päevaks

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.4 alusel on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal

kohustatud omandama üldhariduse.

Määrata Q W katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Q W suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni

kohtuotsuse jõustumiseni.

Välja mõista Q WLT, Kriminaalmenetluse seadustiku §188 alusel temal vahendite

puudumisel E WLT (sünd. xxx, elukoht xxx) M MI (isikukood xxx, elukoht xxx)

kasuks tsiviilhagi katteks 1984 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend neli) krooni.

V V poolt esitatud tsiviilhagi summas 3370 (kolm tuhat kolmsada seitsekümmend)

krooni jätta läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras.

Välja mõista Q WLT, Kriminaalmenetluse seadustiku §188 alusel temal vahendite

puudumisel E WLT (sünd. xxx, elukoht xxx) Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1

p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga

ulatuses, s.o. summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni,

Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Artur

Umuršadjants) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 991 (üheksasada

üheksakümmend üks) krooni 20 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Artur

Umuršadjants) kohtulikus menetluses osalemise eest 944 (üheksasada nelikümmend

neli) krooni ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 160 (ükssada kuuskümmend)

krooni 50 senti riigituludesse.

Sundraha ja menetluskulud tuleb Q WL või E WL tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr.xxx SEB või nr.xxx Swedbank, märkides maksekorraldusele

viitenumbri xxx ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb

otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru

Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 03.03.2009.

Süüdistus

Q W on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ühiselt koos G Gi ja J Jiga,

kes võeti vastutusele teise kriminaalasja raames, 29.07.2008 ööl vastu 30.07.2008

eeluurimisel täpselt tuvastamata kellaajal võttis xxx eest M Mile kuuluva sõiduauto

Xxx Xxx (reg.nr. xxx) ajutiseks omavoliliseks kasutamiseks ning sõitis sellega ringi.

J J tungis auto pagasiluugi kaudu autosse ning valmistas auto ette käivitamiseks.

Kuivõrd auto käivitamisega kardeti inimesi äratada, lükkasid Q W, J J ja G G

sõiduauto eemale ning seejärel käivitas G G sõiduauto. Kordamööda sõitsid Q W, J

J ja G G autoga Keilas ja Vasalemmas ringi ning 30.07.2008 õhtul, umbes kella 22

paiku lõpetasid nad sõiduauto ajutise omavolilise kasutamise, jättes sõiduauto xxx

küla lähedale metsa. Toimunu tagajärjel olid autol kahjustatud süütelukk (maksumus

884 krooni), vasakpoolne esiratas, summuti (maksumus 1580 krooni), suunatuli

(maksumus 114 krooni), esistange (maksumus 1660 krooni), velg 14’’ (maksumus 662

krooni) ja paagikork koos võtmega (maksumus 524 krooni). Q W viskas sõiduautost

välja ka M Mi isiklikud esemed – kõlarid (maksumus 388 krooni) ning laste

turvatooli (maksumus 140 krooni). Seega oli M Mile kuriteoga tekitatud kahju 5952

krooni.

Peale selle läks Q W ajavahemikul 29.08.2008 kella 21.15-st kuni 30.08.2008 kella

02.00-ni auto ärandamise eesmärgil koos S S, A Ai ning süüvõimetute alaealiste B

Bi ja R Rga xxx maja juurde pargitud ja N Nle kuuluva sõiduauto xxx Xxx

(reg.nr. xxx) juurde. Nähes, et sõiduauto juhipoolne uks ja juhtmed on lahti, lükkasid

nad kõik koos auto maja otsa juurde välja, peale mida üritas S S auto juhtmed

ühendada, et mootor käima panna. Kui automootor käivitus, istus Q W rooli, S S

istus tema kõrvale, A A, R R ja B B aga tagaistmele ning kõik viis sõitsid autoga

algul majade vahel ringi, pärast aga suunduti xxx poole. Seal sai kütus otsa ning

nad lükkasid auto võsa vahele ja lahkusid. Järgmisel päeval lõuna paiku läks Q W

auto juurde, kaasas 5 liitrit bensiini. S S ja A A olid ka seal, nad tankisid auto,

lükkasid selle võsast välja, Q W istus rooli ning nad kolmekesi sõitsid pisut ringi ja

seejärel põldu mööda karjääri juurde, kuhu auto jätsidki. Toimunu tagajärjel olid

autol kahjustatud esipaneel (välja kistud), juhtmed katki, numbrimärgid maha kistud,

aku maha kistud ja välja visatud, bensiinipaagi kork minema visatud, kalts sisse

topitud. Samuti kadusid autost kruvikeerajate komplekt, võtmed, näpitsad, kaks paari

prille, sõiduauto esinumber, kahju summas 1200 krooni. Kokku on kannatanule

kuriteoga tekitatud kahju summas 16 850 krooni.

Seega pani Q W toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikute grupi

poolt selle omastamise eesmärgita, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem

toime pannud asja omavolilise kasutamise, s.o. KarS §215 lg.2 p.1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil tunnistas Q W ennast temale esitatud süüdistuse mõlemas

episoodis täielikult süüdi, kahetses ja nõustus asja läbivaatamisega lühimenetluse

korras.

Tsiviilkostja seletas maakohtu istungil, et probleemid pojaga tekkisid seepärast, et

tema käis tööl vahetustega ning järelevalvet ei olnud. Pojal tekkisid sellised sõbrad,

kooli ei mindud, hakkas suitsetama ja alkoholi tarvitama. Alates detsembrist õpib xxx

koolis, nüüd püüab koolis käia ja kodus ööbida. Iseloom on pojal äkiline ja ta

vihastab kergesti. M Mi tsiviilhagiga tsiviilkostja nõustus, kuid V ja N Nte poolt

esitatud summaga mitte, kuna vigastused ei saanud olla nii suured.

Prokurör leidis maakohtu istungil, et Q W süü on tõendatud. Prokurör leidis, et

karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavaid asjaolusid ei ole.

Prokurör tegi ettepaneku mõista Q Wle KarS §215 lg.2 p.1, 2 järgi karistuseks 6

kuud vangistust, KrMS §238 lg.2 alusel vähendada seda 1/3 võrra, KarS §68 lg.1

alusel arvata karistusaja hulka vahi all oldud 2 päeva ning mõista lõplikuks

karistuseks 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS §74 ja §75 lg.1, 2 alusel allutada ta 18-

kuulise katseaja jooksul täitma käitumiskontrolli nõudeid ja määrata lisakohustuseks

üldhariduse omandamine. Tsiviilhagid palus prokurör rahuldada täielikult ja need

summad välja mõista tsiviilkostjalt.

Kaitsja leidis maakohtu istungil, et süüdistus on põhjendatud ja kvalifikatsioon õige.

Kaitsja nõustus prokuröri ettepanekuga karistuse ja M Mi tsiviilhagi põhjendatuse

osas, kuid leidis, et N N tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Ei N N ega V V

ülekuulamise protokollidest ei nähtu, et nad oleksid esitanud tsiviilhagi ja palunud

mingit summat kelleltki välja mõista. Ka summa ei ole lahti kirjutatud. Kahju

hüvitamist sisuliselt nõutud ei ole.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

menetlusosalised, leidis, et süüdistatav Q W pani toime talle inkrimineeritava süüteo

KarS §215 lg.2 p.1, 2 järgi.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS §215 lg.2 p.1, 2 näeb ette vastutuse võõra vallasasja omavolilise ajutise

kasutamise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud

varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise grupi poolt.

Maakohus leiab, et süüdistatava Q W poolt toimepandud süütegu on kohtueelses

menetluses KarS §215 lg.2 p.1, 2 õigesti kvalifitseeritud.

Peale süüdistatava Q W poolt süü omaksvõtu on süüdistatava süü temale esitatud

süüdistuses tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja asja

kohtulikul arutamisel avaldatud tõenditega:

- kannatanu N N ütlustega selle kohta, et tema perele kuulub sõiduauto xxx

Xxx, mis ärandati maja juurest ja mille ta leidis ise karjääri juurest rikutuna (I kd.

t.l.1-2)

- kahtlustava S S ütlustega selle kohta, et tema koos Bi, Ai, Ri ja Quga

lükkasid maja juurest ära sõiduauto xxx Xxx, sõitsid sellega ringi ja jätsid karjääri

juurde (I kd. t.l. 10-11)

- kannatanu V V ütlustega selle kohta, et ajavahemikul 30.08.2008 –

31.08.2008 ärandati maja sissekäigu juurest temale kuuluv sõiduauto xxx Xxx

(reg.nr. xxx), mis hiljem leiti vanalt prügimäelt avariiseisundis. Ütluste kohaselt on

auto ärandamisega tekitatud kahju suurus 15 650 krooni ja asjade kadumisega autost

1200 krooni. Kokku on kahjusumma 16 850 krooni (I kd. t.l.15-17)

- kahtlustatava A Ai ütlustega selle kohta, et tema koos Bi, Si, Ri ja Quga

sõitis xxx xx ringi, algul xxx, siis xxx. Kütus sai otsa, järgmisel päeval tankisid nad

auto ja sõitsid uuesti edasi. Roolis oli kogu aeg Q. Auto jätsid nad maha xxx juurde

metsa (I kd. t.l. 24-26)

- süüvõimetu B Bi ütlustega selle kohta, et augustis tegi S ettepaneku minna

autoga sõitma, Q ütles, et teab sobivat autot. Tema maja sissekäigu ees seisis punane

xxx Xxx, Q istus rooli, sõitsid xxx, kus sai bensiin otsa. Pärast nad tankisid ja sõitsid

edasi (I kd. t.l.29-34)

- süüvõimetu R R ütlustega selle kohta, et läks koos oma sõprade Si, Ai, Bi

ja Quga viimase maja juures seisva sõiduauto xxx Xxx juurde, Qul oli nuga, ta

hakkas juhtmetega midagi tegema. Q istus rooli, läksid mööda linna sõitma, pärast

tankisid ja sõitsid xxx (I kd. t.l.35-37)

- kannatanu M Mi ütlustega selle kohta, et tema on sõiduauto Xxx Xxx

(reg.nr.xxx) omanik, auto oli sõidukõlbulik ja pargitud xxx hoovis. 30.07.2008

avastas kannatanu naaber, et auto oli ärandatud (II kd. t.l.2-5)

- sündmuskoha vaatlusprotokollide ja fototabelitega, millest nähtuvad

sündmuskoht, kuhu oli sõiduauto Xxx Xxx pargitud ja kust ta hiljem leiti, samuti

sõiduauto vigastused (II kd. t.l.7-32)

- asitõendite vaatlusprotokolliga, mille kohaselt oli vaadeldud sõiduauto Xxx

Xxx (reg.nr. xxx) roolisamba plastmasskatet ning esemeid, mis ei kuulunud

kannatanu M Mile – plastikust kanister, kirves, töökindad ja džemper (II kd. t.l.38)

- tunnistaja I V ütlustega selle kohta, et Q, G ja J rääkisid talle, et neil on

vaja sõiduautot vanametalli äraveoks ja tegid ettepaneku osaleda valget värvi Xxx

Xxx ärandamisel (II kd. t.l.41-42A)

- kahtlustatava J Ji ütlustega selle kohta, et Qu sõnade kohaselt on tema maja

lähedal valge sõiduauto Xxx Xxx, mida saab võtta, et sellega sõita. Nad lükkasid

auto tee peale, roolis istus Q, kelle ettepanekul sõideti xxx. Hiljem viis Q tema koju,

ise sõitis edasi (II kd. t.l.47-52)

- kahtlustatava G Gi ütlustega selle kohta, et Q teadis, missugust autot saab

ärandada, auto oli valget värvi Xxx, nad lükkasid selle käsitsi 100 m kaugusele

majast, seal käivitasid ja sõitsid ringi, roolis olid kõik kordamööda, nii tema, J kui Q.

Auto jätsid xxx lähedale metsa (II kd. t.l. 64-68)

- kannatanu M Mi täiendavate ütlustega selle kohta, et talle oli tekitatud

kahju summas 5952 krooni ja selles summas esitab ta ka tsiviilhagi (II kd. t.l.88-91)

- kahtlustatava J Ji ütlustega selle kohta, et tema pani koos G Gi ja Q Wga

toime sõiduauto Xxx Xxx ärandamise ning autost leitud džemper ja sõrmkindad

kuuluvad Qule (II kd. t.l.94-99).

Vastavalt KarS §56 lg.1 arvestatakse karistuse mõistmisel kohtu poolt kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatava Q W karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus

(I kd. t.l.5-6, II kd. t.l.153), tema karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei

tuvastanud.

Süüdistatav Q W on alaealine, varem kriminaalkorras karistamata. Väärtegude

toimepanemise eest on teda karistatud 6 korda (II kd. t.l.120-121), mõistetud

rahatrahve tasub ositi süüdistatava ema. Kiviõli 1.Keskkoolist iseloomustatakse

süüdistatavat enamuses negatiivselt – loomu poolest kinnine, tasakaalutu, rikkus tunnis

distsipliini, segas tundi, puudus põhjuseta eelmisel õppeaastal 359 tundi (II kd.

t.l.115). Iseloomustuse kohaselt on ema lapse probleemidest teadlik, kuid aidata ei

oska, sest Q ei kuula teda, ei ööbi kodus. Kohtueelse ettekande kohaselt on

süüdistatav kergesti mõjutatav, riskiva ja hoolimatu elustiiliga, rikub korduvalt

seadust, suitsetab, tarvitab alkoholi, kinnine, tasakaalutu, ei suuda osaleda vestluses ega

taluda silmsidet, tema käitumine on impulsiivne, kordab vigu ega suuda varasematest

kogemustest õppust võtta, oma tegudesse ei suhtu kriitiliselt, võimalikku karistamisse

suhtub ükskõikselt, kriminaalhooldusametnikuga koostööst keeldus ja väljendus

ebatsensuurselt, ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Kohtueelse

ettekande kohaselt on Q Wle väärtegude eest 2007 – 2008 määratud rahatrahv 11

korda (II kd. t.l.158-162).

KarS §215 lg.2 järgi kvalifitseeritav süütegu on vastavalt KarS §4 lg.3 teise astme

kuritegu, mille eest karistusena on ette nähtud rahaline karistus või kuni

kolmeaastane vangistus.

Maakohus leiab, et rahalise karistuse kui kõige kergemaliigilise karistuse määramine

Q Wle ei ole põhjendatud. Asja materjalide kohaselt on tegemist alaealisega, kellel

iseseisev regulaarne sissetulek puudub ja kes on oma ema ülalpidamisel (II kd.

t.l.161). Ema 5 kuu keskmine töötasu on 5553 krooni, lisaks lastetoetus 600 krooni.

Perel on pangalaen, kommunaalvõlad, lisaks tasub ema võimaluse kaupa

süüdistatavale väärtegude eest mõistetud rahatrahve. On ilmne, et rahalise karistuse

mõistmisel jääb selle tasumine süüdistatava emale, mis tegelikkuses halvendab veelgi

pere olukorda. Ka leiab maakohus, et rahalise karistuse mõistmine ja selle tasumine

ema poolt ei avalda mingit mõju süüdistatavale ega hoia teda tagasi uute

seadusvastaste tegude toimepanemisest. See tuleneb ka asjaolust, et süüdistatav on

korduvalt rahatrahvidega karistatud väärtegude toimepanemise eest ja kuigi

rahatrahve tasub võimaluse järgi ema, ei ole see hoidnud süüdistatavat neid uuesti

toime panemast.

Eeltoodu alusel tuleb Q Wt karistada vangistusega, mis on sanktsiooni keskmisest

määrast väiksem. Maakohus leiab, et Q Wle tuleb mõista vangistus 9 kuud, mis

kuulub KrMS §238 lg.2 alusel vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks

karistuseks antud kuriteo eest tuleb Q Wle mõista 6 kuud vangistust.

Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Q W peeti kahtlustatavana kinni

21.08.2008 (II kd. t.l.75-77) ja vabastati 22.08.2008 (II kd. t.l.86). Seega tuleb Q Wle

mõistetud karistusajast maha arvata 2 päeva ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks

karistuseks jääb 5 kuud 28 päeva vangistust.

Maakohus nõustub prokuröri ja kaitsjaga selles osas, et arvestades eelkõige

süüdistatava alaealisust, on põhjendatud, et karistus tema suhtes jäetakse tingimisi

kohaldamata, kui süüdimõistetu katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

katseajaks kooskõlas KarS §75 lg.1 p.1 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kuna mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tähendab süüdimõistetu

jätmist kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kes jälgib süüdimõistetule määratud

kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmist ning ühtlasi teeb ka sotsiaaltööd ning osutab

sotsiaalset abi, tuleb KarS §74 kohaldamisel alati kaaluda, kas tegurid, mis viisid

isiku kuritegude toimepanemisele, on tuvastatavad ja kõrvaldatavad sotsiaaltööga. Isiku

karistusest tingimisi vabastamist tuleb pidada otstarbekaks, kui süüdlase suunamine

õiguskuulekale käitumisele on saavutatav sotsiaaltööga.

Arvestades Q W isikut, tema käitumist nii enne kuritegude toimepanemist (II kd.

t.l.115, 120-121) kui ka peale seda (II kd. t.l.158-162), samuti kuriteo toimepanemise

süstemaatilist viisi (kahte kuriteoepisoodi, mis ajaliselt ei olnud ligistikku), leiab

maakohus, et ei ole põhjendatud kogu mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata

jätmine. KarS §74 lg.1 alusel kuulub Q Wl mõistetud karistusest kohe ärakandmisele

1 kuu vangistust.

Maakohus leiab, et kandes reaalselt ära vangistuse 1 kuu, on ülejäänud karistusaeg (4

kuud 28 päeva) Q Wle võimalik jätta tingimisi kohaldamata, kuna šokivangistus

omab suurt preventiivset toimet, mille mõju ei tohi alahinnata alaealise süüdlase

puhul. Paigutatuna lühiajaliselt kinnipidamisasutusse tajub süüdlane vahetult ise oma

õigusvastase käitumise tagajärgi ning saadud kogemuse mõjul võib edaspidi hoiduda

uute kuritegude toimepanemisest. Maakohus leiab ka, et Q W puhul aitab mõistetud

karistuse ühe osa kohene täitmisele pööramine vältida ka võimalikku karistamatuse

tunnet.

Lisaks KarS §75 lg.1 p.1 ettenähtud käitumiskontrolli nõuetele (elada alalises

elukohas Viru 11 – 28 Kiviõli linn Ida-Virumaa; ilmuda kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks) leiab maakohus, et põhjendatud on Q

Wle lisakohustuse panemine (üldhariduse omandamine) vastavalt KarS §75 lg.2 p.4.

Mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata jätmise obligatoorseks tingimuseks on

katseaja määramine. Katseaja kestuse kindlaksmääramisel tuleb muuhulgas arvestada

ka kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamiseks kuluvat aega. Arvestades eelkõige

lisakohustuse sisu ja süüdlase isikut ning käitumist, leiab maakohus, et antud

kriminaalasjas on põhjendatud katseaja pikkuseks määrata 24 kuud.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu M M on esitanud

tsiviilhagi summas 5952 krooni, mis koosneb sõiduauto uute varuosade maksumusest

summas 5424 krooni ja sõiduautost kadunud asjade maksumusest summas 528

krooni (II kd. t.l.88-90). Asja materjalidele on lisatud on vahetatavate sõiduauto

detailide maksumuse hinnapakkumine xxx-st (II kd. t.l.91).

Maakohus leiab, et kannatanu M Mi tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Kuna Harju Maakohtu 07.01.2009 otsusega on J Jilt ja G Gilt

solidaarselt mõistetud M K kasuks välja 3968 krooni (II kd. t.l.124-127), kuulub

käesolevas kriminaalasjas väljamõistmisele M K kasuks kuriteoga tekitatud kahju

hüvitamiseks ja esitatud tsiviilhagi katteks 1984 krooni (5952 krooni : 3).

Vastavalt KrMS §188 kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama

alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või

kasvatusasutusele.

Eeltoodu alusel tuleb 1984 krooni M Mi kasuks tsiviilhagi katteks välja mõista Q

Wlt, temal vahendite puudumisel E Wlt.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu V V on 09.09.2008

toimunud ülekuulamisel nimetanud, et kahjusumma on suuruses 16 850 krooni, mis

koosneb sõiduauto remondist summas 15 650 krooni ja sõiduautost kadunud asjade

maksumusest summas 1200 krooni (I kd. t.l.15-17). Samas ei nähtu kriminaalasja

materjalidest, et kannatanud V V (I kd. t.l.15-17) või N N (I kd. t.l. 1-2) oleksid

esitanud selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt selle summa peale tsiviilhagi ja

palunud see summa süüdlas(t)elt välja mõista. Asja materjalidele lisatud

remondiaktist sõiduauto O Xxx kohta ei nähtu konkreetselt, missugused tööd ja

detailid on sõiduautol vaja teostada ja vahetada (I kd. t.l. 18-19). Nimetatud

remondiakti kohaselt maksavad vaid esipaneeli, starteri ja generaatori vahetustööd 10

000 krooni, missugustest teistest sõlmedest on jutt, ei ole aru saada. Samuti on selles

aktis ära märgitud keretööde hinnaks 5000 krooni, kuid missugused keretööd ja

millises kohas on vaja teostada, aktist ei nähtu.

Kuna kannatanu V V poolt nimetatud kahjusummale vaidleb lisaks eeltoodule vastu

ka tsiviilkostja, pidades summat põhjendamatult suureks, leiab maakohus, et nimetatud

tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Vastavalt KrMS §310 lg.3 kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse

kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Kaitsja taotlusega jätta tsiviilhagi rahuldamata maakohus ei nõustu. Kuna asja

materjalide ja süüdistatava ütluste kohaselt kannatanu V V sõiduautole siiski

vigastused tekitati, leiab maakohus, et kannatanul on võimalik kahjusumma suurust

tõendada tsiviilkohtumenetluse korras.

Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha

suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Eeltoodu alusel kuulub Q Wlt, vastavalt KrMS §188 temal vahendite puudumisel E

Wlt riigituludesse väljamõistmisele sundraha summas 6525 krooni.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuulub Q Wlt, vastavalt KrMS §188 temal vahendite

puudumisel E Wlt riigituludesse väljamõistmisele ka kaitsjatasu kokku summas

1935,20 krooni (s.h. kohtueelses menetluses 991,20 krooni ja kohtulikus menetluses

944 krooni) ning KrMS §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist

koopia tegemise kulu summas 160,50 krooni.

Anne PALMISTE

Kohtunik