2-12-40001/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-12-40001

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-12-40001

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

Jõelähtme valla avaldus S.Q ööpäevaringse

tugevdatud

järelevalvega

erihooldusteenuse

pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.09.2016 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

S.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse

kaudu, registrikood 75025973, asukoht Postijaama tee

7, Jõelähtme küla, 74202 Jõelähtme vald, Harjumaa; e-

post: XXX)

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): S.Q

(isikukood XXX, elukoht XXX, viibimiskoht XXX)

Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud

esindaja: advokaat Raivo Bergson (e-post: XXX)

Puudutatud isik II (määruskaebus esitaja eestkostja):

C.V (isikukood XXX, elukoht XXX-i )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. S.Q määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Harju Maakohtu 23.09.2016 määrus tühistada ning saata avaldus uueks

läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.

3. Menetluskulude jaotus jätta maakohtu otsustada.

4. Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale

isiklikult).

5. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

1(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001

Asjaolud ja menetluse käik

1. Jõelähtme vald (edaspidi avaldaja) esitas 04.08.2016 Harju Maakohtule avalduse

(edaspidi avaldus) S.Q (edaspidi puudutatud isik I) ööpäevaringse tugevdatud

järelevalvega erihooldusteenuse pikendamiseks.

2. Avalduse lisaks olevast haigusloo väljavõttest nähtub, et puudutatud isik I haigestus

16-aasta vanuses. Esmakordselt viibis haiglaravil SA PER Psühhiaatriakliinikus

12.05-14.06.2004.a. Diagnoositi paranoidset skisofreeniat. Aastatega süvenesid

luulumõtted ja vaenulikkus ema suhtes, kelle suhtes muutus käitumine ähvardavaks ja

vägivaldseks. 2007.a. vajas neljal korral haiglaravi vaenuliku ja vägivaldse käitumise

tõttu. Alates 16.11.2012 viibib puudutatud isik I Valkla Kodus tugevdatud

järelevalvega ööpäevaringsel erihooldusteenusel.

3. Harju Maakohtu 15.09.2015 kohtumäärusega pikendati puudutatud isiku I

ööpäevaringse järelevalvega erihooldusteenust tähtaega kuni 25.10.2016. Psühhiaater

KK 19.06.2016 arstitõendist nähtub, et S.Q on psühhoosist mõjutatuna periooditi kuri

ja agressiivne. Valkla Kodu leiab, et S.Q vajab pidevat ravi ja kontrollitud

keskkonda, kus oleks tagatud ööpäevaringne järelevalve just ravimite võtmisel.

Avaldaja palub pikendada S.Q ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega

erihooldusteenust Valkla Kodus.

Esindaja seisukoht

4. 08.09.2016 esitatud seisukohas toetas riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat

Raivo Bergson Jõelähtme valla avalduse rahuldamist. Arvamuse kujundamiseks

vestles määratud esindaja esindatavaga, konsulteeris eestkosteasutuse esindajaga ja

esindatava viibimiskoha esindajaga. Määratud esindaja leidis, et juhul, kui

meditsiinilisi eriteadmisi omavad spetsialistid peavad vajalikuks ravi jätkamist, siis

parima tulemuse annab ilmselt see, kui raviskeemi järgimine toimub kontrollitud

keskkonnas. Kaaluda võiks puudutatud isiku I paigutamist avatud osakonda. Vabamal

režiimil viibimine võimaldaks tal elada järelevalve all, samal ajal oleks võimalik

endale paremini igapäevast tegevust leida. Avatud osakonnas viibimine annaks

puudutatud isikule I võimaluse näidata oma vaimse tervise stabiliseerumist ning

võimet mõista ravimite tarvitamist, alkoholist ja mõnuainetest hoidumist.

Eksperdiarvamus

5. 12.09.2016 esitatud arvamuses jõudis ekspert järeldusele, et S.Q-l esineb raske

psüühikahäire, ta vajab psühhiaatrilist ravi, ta ei saa aru enda ravivajadusest ja tema

tervislik seisund halveneb ravita jäämisel, S.Q võib olla kinnisesse asutusse

ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusele pikendamata jätmise korral

ohtlik iseendale ja teistele; tema käitumine on tugevalt mõjutatud meelepetetest ja

luulumõtetest. S.Q suhtes ei ole peale kinnisesse asutusse ööpäevaringsele

erihooldusteenusele suunamisele muude abinõude kasutamine võimalik, S.Q tervislik

seisund ei võimalda kohtuistungil osalemist, kuid võimaldab tema ärakuulamist kohtu

poolt tavalises keskkonnas ning sellest ei tulene temale kahjulikke tagajärgi, kuid tema

seisukohad on tugevalt mõjutatud luululisest mõtlemisest.

Maakohtu määrus

6. Harju Maakohus rahuldas avalduse 23.09.2016 määrusega ning pikendas S.Q

kinnisesse

hoolekandeasutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega

erihooldusteenusele paigutamise tähtaega üks (1) aasta alates 25.10.2016 kuni

25.10.2017 ning jättis menetluskulud riigi kanda.

2(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001

7. Määruse põhjenduste kohaselt paigutatakse SHS § 105 lg 1 kohaselt isik

hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kohtuotsuse

alusel järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis

piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse

paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude

rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole

võimalik.

8. TsMS § 537 lg 1 alusel võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes

eksperdiarvamuse alusel, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või

teda küsitlenud.

9. Tuvastatud asjaoludel ei ole S.Q tervislik seisund käesolevaks ajaks oluliselt

muutunud. 05.09.2016 viidi läbi S.Q suhtes läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis (II kd,

tl 30 jj). Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 491 (ekspert EE) sisalduva arvamuse

kohaselt S.Q põeb püsikululist paranoidset skisofreeniat, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida. Ta vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, ta ei saa

enda ravivajadusest aru ja tema tervislik seisund halveneb ravita jäämisel. S.Q võib

olla kinnisesse asutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusele

pikendamata jätmise korral ohtlik iseendale ja teistele; tema käitumine on tugevalt

mõjutatud meelepetetest ja luulumõtetest. S.Q suhtes ei ole peale kinnisesse asutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamisele muude abinõude kasutamine

võimalik.

10. Kohus on teinud kindlaks ekspertarvamusest (II kd, tl 33-34) tulenevalt, et S.Q

avaldab paranoilist jälitus-kahjustusluulu, kardab inimesi, vahel on hirm, et teda

püütakse tappa. Ei avalda, kes tahab halba, kuid ütleb, et kui hääli on rohkem

(kuulmismeelepetted), siis on mõnikord surmahirm, ta läheb ära oma tuppa, ei taha

suhelda. Jätab pooleli päevategevused halva enesetunde tõttu meelepetete ja hirmu

mõjul. Keeldunud köögis töötamast, sest kardab köögis olevaid nugasid. Kontrollitud

keskkonna kadumisel oht alkoholi ja kanepi tarvitamist jälle alustada, mis märgatavalt

halvendaks psüühilist seisundit ning soodustaks agressiivse käitumise vallandumist.

11. Kohtule esitatud psühhiaater KK 19.06.2016 väljastatud arstitõendi (II kd, lk 15)

kohaselt põeb S.Q aastaid skisofreeniat- tal esinevad võõrmõjuelamused, visteraalsed

meelepetted, vahel ka nägemismeelepetted ja kehatunde meelepetted. Psühhoosist

mõjutatuna on ta kuri ja agressiivne. S.Q-l puudub haiguskriitika. Ravi ei pea ta

vajalikuks ja hooldekodus viibida ei soovi. Ravimeid võtab kontrollimisel. Ise S.Q

haigeks ennast ei pea ja seetõttu püsib oht, et esimesel võimalusel ta põgeneb

hooldusteenuselt.

12. Valkla Kodu 28.06.2016 iseloomustuse kohaselt (II kd, lk 16) võtab S.Q ravimeid talle

määratud raviskeemile range järelevalve all. Vastasel juhul kipub ravimeid peitma.

Psüühikahäirest tulenevalt ei suuda S.Q iseseivalt oma elu korraldama. Ta vajab

pidevat ravi ja järelevalvet kontrollitud keskkonnas. Tööd S.Q teha ei soovi, kuna

hirmud segavad töötegemisel. Käis paar kuud tööl, kuid hirmude pärast pidi sealt ära

tulema. Tal esinevad pidevalt nii kuulmis- kui nägemismeelepetted. Vahel on

meelepetted nii tugevad, et sel momendil kaob kontakt temaga ära. Kriitika alkoholi ja

narkootiliste ainete suhtes puudub.

13. Määratud esindaja on seisukohal, et S.Q huvides on tema erihooldusteenusel viibimise

pikendamine. Varasemad kogemused on näidanud, et kodus ta vajalike ravimite

võtmist iseseisvalt ei jätka. S.Q vaimne seisund piirab oluliselt tema võimet oma

käitumisest aru saada ja oma tegusid juhtida.

3(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001

14. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et S.Q kinnisesse asutusse

paigutamise pikendamiseks esinevad SHS § 105 lg 1 punktides 1-3 sätestatud

erihoolduse jätkamise kolm üheaegset tingimust ja avaldus tuleb rahuldada.

15. S.Q põeb püsikululist paranoidset skisofreeniat, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida. S.Q-l puudub täielikult haiguskriitika, ta vajab

ranget järelevalvet ravimite võtmisel (II kd, lk 16). Vastasel juhul ta peidab ravimid.

Kui puudutatud isik ravimeid ei võta, on ta kuri ja agressiivne, hakkab tegutsema

psühhootiliste elamuste mõjul ning võib seetõttu olla ohtlik nii endale kui teistele.

16. Kohus leiab, et S.Q-l esineb raske psüühikahäire, millest lähtuvalt esineb tal eelkõige

teda ennast ohustav käitumine. Isiku ohtlikkus saab Riigikohtu hinnangul väljenduda

eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, muuhulgas

kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RK lahend 3-2-1-155-13 p 39.2). Kohus on

tuvastanud (II kd, lk 33), et S.Q avaldab paranoilist jälitus-kahjustusluulu, et kardab

inimesi, on hirmul, et teda püütakse tappa. Kuulmismeelepetete mõjul avalduvad

surmahirmud. Jätab pooleli päevategevused halva enesetunde tõttu meelepetete ja

hirmu mõjul. Keeldunud köögis töötamast, sest kardab köögis olevaid nugasid. Vahel

on meelepetted nii tugevad, et sel momendil kaob kontakt temaga ära (II kd, lk 16),

mistõttu kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral jääb S.Q tervis hooletusse,

põhjustades olukordi, millega seab ohtu nii enda kui teiste elu, tervise ja vara.

Psühhiaater KK 19.06.2016 väljastatud arstitõendist (II kd, lk 15) nähtub, et

psühhoosist mõjutatuna on ta kuri ja agressiivne.

17. Varasamast on teada, et ambulatoorse raviga kodustes tingimustes katkestab S.Q

koheselt toetusravi, hakkab kasutama alkoholi, narkootikume, vallanduvad

meelepetted ja luulumõtted ning tema käitumine muutub rahutuks ja vägivaldseks, nt

ema suhtes (II kd, lk 10, lk 33). S.Q on avaldanud, et tema tegelikuks sooviks on koju

ema juurde elama asudes „vanad sõbrad“ üles otsida, siis on vabadust rohkem.

Vabaduses olles ta ravimeid iseseisvalt ei võta, oht alkoholi ja kanepi tarvitamist jälle

alustada, mis märgatavalt halvendaks psüühilist seisundit ning soodustaks agressiivse

käitumise vallandumist. Tuvastatud asjaoludel S.Q-l igapäevaseks toimetulekuks

vajalikud oskused pole varajase haigestumise tõttu välja kujunenud, praegu iseseisvalt

ta toime ei tule. Seda ta ise ei mõista.

18. Varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ja muude abinõude

kasutamine kui kinnisesse asutusse paigutamine ei ole käesolevalt S.Q suhtes

võimalik, sest oma haiguse, täieliku haiguskriitika puudumise ja ohtlikkuse tõttu vajab

ta tugevdatud jälgimisrežiimiga ööpäevaringset hooldusteenust, mida ei ole võimalik

vabaduses talle kindlustada.

19. Vestluses määratud esindajaga avaldas S.Q, et tahab koju ema juurde minna ja asuda

tööle nõudepesijana. S.Q ema C.V on esitanud kohtule avalduse, milles palub

pikendada poja S.Q tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimist Valkla

Kodus (II kd, lk 12). C.V on pöördunud abi saamiseks Jõelähtme valla poole, sest on

hirmul enda pärast ja ta ei suuda tagada kodus ööpäevaringset järelevalvet oma pojale.

Kodus elades ei suuda ema jälgida raviskeemi ega hoida poega alkoholist ega

narkootilistest ainetest eemale. C.V hirm on põhjendatud, kuna S.Q plaanib elama

minna ema juurde (II kd, lk 25). Kohus on tuvastanud, et S.Q on täielikult töövõimetu

(II kd, lk 13). Valkla Kodu iseloomustuse kohaselt tööd teha S.Q ei soovi, kuna

hirmud segavad teda töö tegemisel (II kd, lk 16). S.Q enda sõnul tuli ta hooldekodus

töölt ära, kuna hakkas hirm. Kõikjal oli nii palju nuge (II kd, lk 25). Tulenevalt temal

esinevatest tugevatest meelepetetest jääb kinnisesse asutusse paigutamata jätmise

korral S.Q tervis hooletusse, põhjustades olukordi, millega ta seab ohtu nii enda kui

teiste elu, tervise ja vara.

4(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001

20. Kohus kaalus ka ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenuse

peatamise küsimust, kuid hinnates tõendeid kogumis, arvestades S.Q suhtumist oma

tervisesse, tema lähedaste hirmu S.Q vägivaldse käitumise ees, tema varasemat

vägivaldset käitumist ja S.Q-le määratud raviskeemile range järelevalve all (II kd, lk

16), ei pea kohus võimalikuks veel isiku ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega

erihooldusteenuse peatamiseks.

21. Kohus on seisukohal, et kinnises asutuses on tagatud S.Q pidev kontrollitud ravi ning

järelevalvega ohutus tema enda tervisele, tagatud on ka kaaskodanike ohutus, samuti

turvaline ja kontrollitud toetusega elukeskkond. S.Q suhtes on täidetud kõik SHS §

105 lg-s 1 sätestatud asjaolud, mis on aluseks isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusele. Käesolevas tsiviilasjas leidis tuvastamist, et: S.Q-l

esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või

seda juhtida; S.Q on ohtlik iseendale või teistele; varasemate abinõude rakendamine ei

ole osutunud küllaldaseks.

22. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et S.Q suhtes ei ole võimalik rakendada

muud psühhiaatrilist abi ning tema ravi ja turvalisus oleks tagatud vaid kinnises

hoolekandeasutuses. Asjas tuvastatud asjaolude tõttu ei ole kohtu arvates võimalik S.Q

suhtes kasutada muud abinõud, kui tema paigutamist ja nõusolekuta hooldamist

kinnises

hoolekandeasutuses

ööpäevaringse

tugevdatud

järelevalvega

erihooldusteenusel.

Määruskaebus

23. Puudutatud isik I esitas isiklikult Harju Maakohtu kohtumäärusele määruskaebuse.

24. Määruskaebuse kohaselt palub puudutatud isik I hooldekodust varem välja saamiseks

abi, kus elab juba viies aasta. Puudatud isik I elab oma emaga ning lubab, et hakkab

ilusasti rohtu võtma ja tööl käima, seni on võtnud rohud korralikult ja tahab olla

vabaduses.

Menetluse edasine käik

25. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastuse saamiseks

avaldajale, temale määratud esindajale ja eestkostjale.

26. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis vastuses

määruskaebusele, et kaevatav määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses toodu

ei anna alust selle tühistamiseks.

27. Avaldaja vastuse kohaselt olid kinnisesse asutusse paigutamise eeldused täidetud ning

need ei ole Valkla Kodus viibimise ajal ära langenud. On teada, et varasemate

abinõude rakendamine pole aidanud, sest S.Q-l puudub haiguskriitika ning ta soovib

hooldekodust kojunaasmist. Kodus S.Q olukord on varasemalt halvenenud. Jõelähtme

Vallavalitsuse hinnangul võib S.Q kinnisesse asutusse paigutamise määrusega peatada

ainult siis, kui on võimalik kohustada isikut viibima püsivalt hoolekodus ning

takistada tal kojunaasmist. Jõelähtme Vallavalitsusel pole võimalik hinnata S.Q

ohtlikkust ööpäevaringse erihooldusteenuse lõpetamisel, kuid varasemast on teada, et

S.Q võib kodus muutuda ohtlikuks endale ja teistele isikutele.

28. Puudutatud isiku II (eestkostja) vastuse kohaselt soovib ta, et eestkostetav jätkaks ravi

Valkla kodus ööpäevaringselt tugevdatud järelevalvega hooldusteenusel. Eestkostja

külastab eestkostetavat igakuiselt, suhtleb tihti telefoni teel. Vestlused jõuavad

enamasti sinna, et eestkostetav ärritub ja muutub kurjaks ning eestkostja kardab teda.

Kui eestkostetav viibis 04.06.2010-oktoober 2012 kodus, oli ta pidevalt agressiivne,

tegi füüsiliselt haiget, väänas käsi ja võttis ära raha. Ravimeid ei võtnud, tarvitas

alkoholi ja narkootikume, talle ostetud riided andis teistele ning nõudis pidevalt uusi,

5(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001

raha väärtusest aru ei saanud. Eestkostja haigestus 2011 aastal ise ning peab haiguse

kontrolli all hoidmiseks pidevalt ravimeid tarvitama. Hetkel saab eestkostja väikest

vanaduspensioni, millest ostab eestkostetavale riideid ja muid talle vajalike vahendeid.

Eestkostetav ei saa aru, et on haige ning on vaja võtta ravimeid ja käia arsti juures.

Eestkostja ei suuda tagada eestkostetavale igapäevast kõrvalabi, mida ta vajab ning on

tunda saanud eestkostetava vägivaldsust kodus elamise perioodil. Eestkostja leiab, et

eestkostetavaga on ohtlik koos olla ning ta peaks edasi viibima praegusel tugevdatud

järelevalvega teenusel.

29. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

30. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS §

657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning avaldus saata uueks

läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise

lahendada. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

31. Tsiviilasja materjalide kohaselt esitas avaldusele määruskaebuse puudutatud isik I

isiklikult. Tulenevalt TsMS § 202 lg 4 on puudutatud isikul I olenemata eestkoste all

viibimisest käesolevas asjas iseseisev kaebeõigus.

32. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus avalduse lahendamisel läbi viidud

menetluses rikkunud isikliku ärakuulamise ja põhjendamiskohustuse põhimõtteid ning

on puudulikult rakendanud uurimisprintsiipi.

33. TsMS § 539¹ lg 1 kohaselt kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja

pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. TsMS § 536 lg 1

kohaselt peab kohus enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist isiku isiklikult ära

kuulama ja selgitama talle menetluse kulgu. Vajaduse korral kuulab kohus isiku ära

isiku jaoks tavalises keskkonnas. Muus osas kohaldatakse vastavalt seaduses piiratud

teovõimega täisealisele isikule eestkostja seadmise menetluses isikute ärakuulamise

kohta sätestatut.

34. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks avalduse menetlemisel

puudutatud isiku I isiklikult ära kuulanud.

35. TsMS § 536 lg 2¹ kohaselt tuleb isiku enda ja teiste isikute ära kuulamata jätmist

määruses põhjendada.

36. Vaidlustatud määruses nimetatud põhjendused puuduvad.

37. TsMS § 539¹ lg 2 tulenevalt võib jätta isiku enda ja tema perekonnaliikmed

ärakuulamata, kui eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui aasta. TsMS

§ 524 lg 5 tulenevalt ei pea kohus eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui:

1) sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti

arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed; 2) kohus on vahetu

mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama.

38. Tsiviilasja materjalidest ei ole kummagi aluse esinemise tuvastatav: puudutatud isikut

I ei ole varasemas tsiviilasja menetluses ära kuulatud ning ekspert on leidnud, et

puudutatud isiku I isiklikust ärakuulamisest kohtu poolt ei tulene temale kahjulikke

tagajärgi ja tema tervislik seisund võimaldab tema ärakuulamist tavalises keskkonnas

(II kd, tlk 34).

39. Lisaks nähtub, et taoliselt on maakohus pidanud võimalikuks menetleda ka avaldaja

poolt varasemalt, so 27.08.2014 ja 26.08.2015 esitatud avaldusi. Maakohus ei ole

isikut ennast ära kuulanud ega seda määrustes põhjendanud. Sarnaselt 2016

eksperdile, on ka 2015 ja 2015 ekspertiise läbi viinud psühhiaatrid asunud seisukohale,

6(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001

et puudutatud isikut I on tema tavakeskkonnas võimalik ära kuulata (2014 akt, I kd, tlk

149) ning see ei kahjusta tema tervist (2015 akt, I kd, tlk 195).

40. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu, et ka kinnisesse asutusse paigutamise

tähtaja pikendamise avalduste menetlemisel tuleb kohtul arvestada asjaoluga, et

avalduse rahuldamisel piiratakse oluliselt isiku vabaduspõhiõigust, mida tohib teha

vaid ranges kooskõlas seadusega. Kohus ei või eelnimetatud avalduse menetlemist

korraldada üksnes formaalselt ning seda ei õigusta mh asjaolu, et isik on kinnises

asutuses viibinud pikemat aega.

41. TsMS § 539¹ kohaldamisel on Riigikohus selgitanud, et kohus peab isiku kinnisesse

asutusse paigutamiseks või paigutamise pikendamiseks tuvastama kõik SHS § 19 lg-s

1 nimetatud asjaolud ning analüüsida tuleb ka eelmise kohtulahendi järgselt toimunut.

(vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-44-13 ja nr 3-2-1-33-14). Samuti on leitud, et isikult

vabaduse võtmise aluseid tuleb seaduses mõista pigem kitsendavalt (vt Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-155-13 p 34).

42. SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset

erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1)

isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või

seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata

hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama;

3)

varasemate

abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete

kasutamine ei ole võimalik.

43. Maakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks eelnimetatud analüüsi läbi viinud. Ka ei

ole vaidlustatud määrus piisavalt põhjendatud puudutatud isiku I ohtlikkust ja tema

suhtes muude abimeetmete kasutamise võimatust puudutavas osas.

44. Jättes kõrvale asjaolu, et maakohus ei ole aastate jooksul pidanud vajalikuks

puudutatud isikut I isiklikult ära kuulata ning pole saanud seega vahetult tema

ohtlikkuses veenduda, jääb koostatud ekspertiisi akti ja Valkla Kodu iseloomustuse

kohaselt ebaselgeks, milles ikkagi puudutatud isiku I ohtlikkus seisneb ja miks tuleb

tema suhtes jätkuvalt rakendada valitud abinõu – ööpäevaringset tugevdatud

järelevalvega erihooldusteenust. Ebaselge on seegi, miks ei saa kõne alla tulla

määratud esindaja poolt välja pakutud abinõu, paigutada puudutatud isik I avatud

osakonda (II kd, tlk 26). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et sellisel arvamusel on

määratud esindaja olnud ka 2013 (I kd, tlk 80), 2014 (I kd, tlk 144) ja 2015 aastal (I

kd, tlk 200).

45. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et eelkõige saab isiku ohtlikkus väljenduda

füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses

vägivallale või suitsiidile (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-06, p 19). Isiku

ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule tuleb hinnata pigem

kõrgendatud standardite kohaselt, analüüsides konkreetset juhtumit eraldi ning

tuvastades ohtlikkust lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga. Samuti tuleb

arvestada, et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline.

Eksperdiarvamus isiku ohtlikkuse kohta ei ole kohtule siduv. Asjaolu, et isik ei suuda

iseseisvalt oma elu korraldada, ei tähenda veel, et ta on ohtlik iseendale või teistele (vt

Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-83-07, p 13 ja 3-2-1-44-13 p 14).

46. Puudutatud isiku I kinnises asutuses viibimise tähtaja pikendamise taotlust on avaldaja

põhjendanud väitega, et see lähtub puudutatud isiku I enda ravivajadusest ning

tuginenud sellele, et varasemad abinõud pole aidanud, haiguskriitikat omamata on isik

ohtlik endale ja teistele.

47. Riigikohus on leidnud, et isikul psüühikahäire olemasolu, ravivajadus, iseseisva elu

korraldamisega mittetoimetulek ega suutmatus iseseisvalt ravimeid tarvitada ei saa

7(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001

lugeda piisavaks isiku enesele või teistele ohtlikkuse tõendamiseks (vt Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-44-13, p 14).

48. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus avalduse menetlemisel pidanud

vajalikuks ära kuulata ka puudutatud isiku I ema, kes on ühtlasi määratud tema

eestkostjaks.

49. TsMS § 536 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt peab kohus enne isiku kinnisesse asutusse

paigutamist ära kuulama ka valla- või linnavalitsuse, muud isikuga koos elavad

pereliikmed ja isiku eestkostja.

50. TsMS § 539¹ lg 2 kohaselt ei ole kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja

pikendamiseks või isiku korduvaks kinnisesse asutusse paigutamiseks ei ole uus

ekspertiis vajalik, kui eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem

kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi

muutunud. Samadel tingimustel ei ole vajalik ka isiku enda, tema abikaasa ja

perekonnaliikmete ärakuulamine, kui eelmisest ärakuulamisest ei ole möödunud

rohkem kui üks aasta.

51. Viimati nimetatud aluse esinemine ei ole tsiviilasja materjalidest tuvastatav, sest

nendest nähtuvalt ei ole maakohus puudutatud isiku I ema ka varasemate avalduste

menetlemisel ära kuulanud.

52. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isiku I ema kui eestkostja ja perekonnaliikme

ärakuulamist ei asenda avaldusele lisatud sooviavaldus pikendada poja suhtes

tugevdatud järelevalvega erihooldusel viibimist Valkla kodus ega ka määruskaebusele

küsitud vastus, kuna seadusest tulenevalt tuleb perekonnaliige ja eestkostja isiklikult

ära kuulata enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist.

53. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et vaidlustatud määruses on põhjendatud

puudutatud isiku I ohtlikkust tema varasema käitumisega.

54. Riigikohus on isiku kinnises asutuses hoidmise tähtaja pikendamisega seoses

selgitanud, et isiku kinnises asutuses viibimise perioodiline kontroll ja pikendamise

otsustamine kaotaks mõtte, kui iga kord võetaks arvesse üksnes kaugemas minevikus

toimunud samu sündmusi ega hinnataks üldse vahepeal toimunud arenguid ja isiku

enda suhtumise võimalikku muutumist. Isikut ei saa hoida tahtevastaselt kinnises

asutuses igavesti, kui isikut iseloomustavad asjaolud ei anna selleks piisavalt põhjust.

Vastasel juhul peaks inimene ainuüksi kunagise teo pärast viibima igavesti kinnises

asutuses, mis oleks aga vastuolus nii sotsiaalhoolekande seaduse kui ka

põhiseadusega. Isiku kinnises asutuses hoidmise tähtaja pikendamise põhjenduseks ei

saa olla lõputult ainult üks ja sama argument, et isik ei võtaks vastasel juhul

tõenäoliselt ravimeid võib midagi negatiivset korda saata. Samuti ei saa iga järgnevat

kohtulahendit põhjendada üksnes eelneva kohtulahendiga vabaduse piiramise kohta.

Analüüsida tuleb ka eelmise kohtulahendi järgselt toimunut (vt Riigikohtu lahend nr 3-

2-1-44-13, p 16).

55. Käesoleval juhul ei ole tsiviilasja materjale analüüsides võimalik aru saada, millisel

põhjusel on avaldaja, ekspert ning eestkostja jätkuvalt seisukohal, et puudutatud isiku I

suhtes eksisteerib ainsa võimalusena tema jätkuv ööpäevaringne tugevdatud

järelevalvega erihooldusteenusele paigutamine, kuigi määratud esindaja on alates 2013

aastast teinud korduvalt ettepanekuid kaaluda esindatava vabamale režiimile

paigutamist. Viimati nimetatud asjaolu oleks pidanud maakohtus tekitama soovi

täpsustada asjaolusid ning vajadusel ise uurida, kas avalduses väljatoodud asjaolud ka

tegelikult esinevad. Maakohus on asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja uurimata

jätmisel rakendanud puudulikult uurimisprintsiipi.

56. Riigikohus on rõhutanud, et ebaõige on loogika, et isiku suhtes saab kohaldada üksnes

kas täielikku järelevalvet või ei saa tema suhtes üldse mingit järelevalvet rakendada.

8(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-40001

TsMS §-s 540 on ettenähtud võimalus peatada isiku kinnisesse asutusse paigutamine,

võimaldamaks tal tõestada, et ta suudab ettenähtud režiimi järgida ning olla endale ja

teistele ohutu. Kohus võib TsMS § 540 lg 1 teise lause järgi seada isikule selleks

kohustusi, mh ette näha perioodilise kontrolli või ravimite tarbimise (vt Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-44-13, p 17).

57. Vaidlustatud määruses on maakohus märkinud, et kaalus kinnisesse asutusse

paigutamist, kuid ei ole selles osas, miks ta leiab, et muud abimeetmed ei ole

puudutatud isiku I suhtes kohaldatavad, määrust piisavalt põhjendanud. Arvestades

eelnimetatud puudujääke avalduse menetlemisel, ei olnud seda ka võimalik teha.

58. Avalduse uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama, kas esinevad SHS §-s 105 lg 1

sätestatud eeldused, s.o kas puudutatud isik I on endale või teistele ohtlik ja vajab

seetõttu jätkuvalt kinnises asutuses hoidmist taotletud viisil ning kas puudutatud isiku

I suhtes ei ole võimalik kohaldada muid abimeetmeid (sh määratud esindaja poolt

välja pakutut).

59. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu TsMS § 477 lg 7 2. lauses sätestatud

uurimispõhimõttele, mille kohaselt on kohtul hagita asjas õigus vajadusel korral ise

tõendeid koguda kontrollimaks avalduse tõendatust ja seadusele vastavust ning seda

ka juhul, kui avaldusele ei esitatud vastuväiteid. Avalduse uuel läbivaatamisel saab

maakohus küsida selleks täiendavaid selgitusi nii avaldajalt kui erihooldusteenuse

pakkujalt, vajadusel ka eksperdilt. Kohtul tuleb seaduses nimetatud isikud isiklikult

ära kuulata, kui nende ärakuulamata jätmiseks ei esine seaduses sätestatud eeldusi.

Lisaks tuleb maakohtul analüüsida eelmise kohtulahendi järgselt toimunut.

60. TsMS § 173 lõike 3 teise lause alusel jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse

maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

9(9)