2-16-847/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-847

Tsiviilasi

XxxxOÜ hagi Xxxx vastu kahju hüvitamise ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2 431,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann (e-

post menetlus@thor.ee)

Kostja

Xxxx(isikukood

xxxx,

elukoht

xxxx),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Maili Kalmus

(e-post

maili.kalmus@sikutiab.ee),

vandeadvokaat

Mart Sikut (e-post mart.sikut@sikutiab.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 13.10.2016 ja 23.11.2016

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Xxxx(Xxxx) XxxxOÜ kasuks tekitatud kahju 2 250 eurot.

3. Välja mõista Xxxx(Xxxx) XxxxOÜ kasuks viivis põhinõudelt (2 250) eurot VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 19.12.2016 kuni põhinõude

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud Xxxx(Xxxx) kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxxx(edaspidi) kostja ja Xxxx OÜ 14.03.2014 Tallinnas

kasvava metsa raieõiguse müügilepingu XXXX(edaspidi leping). Lepinguga võõrandas kostja

Xxxx OÜ-le kasvava metsa raieõiguse ning raielangi raiejäätmed. Lepingu punktide 2 ja 11

kohaselt läks metsas asuvate puude ja nende osade omandiõigus üle pärast müügihinna 4 000

eurot tasumist. Nimetatud summa on kostjale tasutud 14.03.2014. Tööd lõpetati tähtajaliselt

lepingus märgitud kuupäeval 01.02.2015. Venis raielangi jäätmete minemavedamine, mida

hoiustati vaidlusaluse metsaga kaetud kinnistu ühes ääres. Mets veeti kinnistult välja 01.

juuniks 2014 ning raielangi jäätmed hoiustati kuni 14.09.2015 raielangi kinnistuserval.

01.03.2015 kokkuleppega võõrandas Xxxx OÜ 14.03.2014 lepingu alusel omandatud

raiejäätmed OÜ-le Xxxx. 14.09.2015 selgus, et kostja on andnud kolmandale isikule õiguse

raiejäätmed üles töötada.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju 2 250 euro nõudes. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista alates kohtuotsuse tegemist viivis summalt 2 250 eurot

võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

3. Hageja esitas 17.02.2016 kohtule täiendava seisukoha, milles ei nõustu kostja seisukohaga,

et poolte vahel õigussuhet ei eksisteeri. XxxxOÜ nõue põhineb asjaolul, et kostjal eksisteeris

kohustus müügilepingu alusel Xxxx OÜ ees. Seejärel on müügilepingust tulenev nõue

loovutatud OÜ-le Xxxx(edaspidi hageja). Nõude loovutamisega on hõlmatud ka

raiemüügiõiguse tulemusel selle raielangiga vahetult seotud raiejäätmete materjal.

Raiejäätmed, sh need raiejäätmed, mis raielangi puhastamise käigus koguti ladustati kinnistu

äärde ja selleks oli olemas kostja suuline nõusolek. OÜ Xxxx ei rikkunud mistahes kohustust,

sest lepingus on raiejäätmetega seotud kohustused reguleeritud lepingu punkti 13 punktis 4.

4. Kui raiejäätmed oleks pidanud tõesti jääma kostjale, siis oleks selles lepingus eraldiseisev

kokkulepe ning kostjale kui müüjale oleks jäänud kõik raiejäätmete väljaveoga seotud kulud.

Hageja viitab, et ostu-müügilepingu nr xxxxalusel ei läinud omandiõigus Xxxx OÜ-le üle,

sest raiejäätmeid ei antud kunagi ostu-müügilepingu nr xxxxlepingu alusel OÜ-le Xxxx üle.

Pooled fikseerisid 12.10.2015 seisuga kokkuleppe, millega loevad nimetatud lepingu

lõppenuks ning kinnitavad, et omandiõigus raiejäätmetele ei ole üle läinud. Olles raieõiguse

raames metsamaterjali üles töötanud tervikuna, siis raieõiguse tähenduses tuleb lugeda omand

tervikuna üleläinuks. Raieõiguse müügilepingu tähenduses jäi kostjale küll otsene valdus asja

üle, sest raiejäätmed paiknesid tema kinnistul, kuid omandiõigus oli selleks hetkeks üle läinud

ikkagi Xxxx OÜ-le. Seega oli Xxxx OÜ-l õigus oma nõudeõigus loovutada ning anda see

vastava tehinguga üle hagejale. Raiejäätmeteid ei saa käsitleda õiguslikult ka kui kinnisasja

olulisi osasid, sest need ei ole kinnistuga püsivalt ühendatud.

5. Hageja ei nõustu, et kostjat ei ole müügilepingut millegagi rikkunud. Raieõiguse

võõrandamise lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule.

Metsaseadus ei selgita, mida tuleb mõista puidusortimendina, kuid mõistlik on eeldada, et

sellega on selle sisus hõlmatud metsamaterjali mõiste. Metsaseaduse § 28 lg 2 tähenduses on

metsamaterjaliks langetatud puu ja puutüvi; puutüve järkamisel saadud tüveosa ning raidmed

(ehk raiejäätmed). Seega ei ole kohane käsitlus, et müüdi ainult puutüvi. Müügilepingus ei ole

selles kokkulepitud, seega tuleb eeldada, et raieõigus võõrandati metsaseaduse § 37 lg 7

tähenduses. Mis puudutab raiejäätmete ladustamist ja nende omandiõiguse ülemineku järgset

mitte äravedamist, siis oli nende ladustamiseks kokkulepe. Raiejäätmete väljavedu oli

objektiivsete põhjuste tõttu kinnistult takistatud ning kostja ei nõudnud kordagi sõlmitud

kokkulepete raames, et raiejäätmed kinnistult ära veetaks. Võimalike keskkonna (veerežiim)

mõjude vähendamiseks (vältimiseks) ladustas Xxxx OÜ puidujäätmete paigutamiseks risti üle

kraavi kõigepealt 3m pikkuse küttepuu ühtlase kihi. Selle peale omakorda ladustati alles

raiejäätmed.

6. Hageja leiab, et esineb müügilepingu alusel olukord, kus müüja kostja moonutas müüdava

puidu tegelikku kogust. Xxxx kinnistu piirneb Xxxx ning sellest tulenevalt kalda ja

rannakatise vööndist peab jätma oja äärde kasvama vähemasti 4 meetri laiuse riba. Sellest

tulenevalt jäi ostjal saamata tulu ca 25 tm eest. Üleraiet toimunud ei ole ja pigem on toimunud

seadusest tulenevate piirangute tõttu alaraie. Hageja on selle tõttu kannatanud kahju, sest on

jäänud ilma oluliselt sellest, mida ta tehingut tehes lootis.. Peale raiejäätmete omandamist

tegeles hageja 2015 aasta kevadel aktiivselt raiejäätmete müügiga ja lõpuks leiti OÜ Xxxx,

kellega sõlmiti leping. Nimetatud leping on lõpetatud, kuna raiejäätmeid ei olnud võimalik üle

anda, kuid see andis ülevaate puidujäätmete turuhinnast.

7. Tavapraktika hakkepuidu koguse täpseks määramiseks tuleneb otseselt seadusest.

Koefitsient on hakkepuidu koguse määramisel äärmiselt ebatäpne viis, kuna õige koefitsiendi

määramine on praktiliselt võimatu. Koefitsient sõltub hakitava materjali dimensioonidest ja

ladustatud materjali ladustamise kvaliteedist. Arvestades, et kostja on mitmel korral

rõhutanud, et tegelikult oli tal teadmine raiejäätmete ladustamisest Xxxx OÜ poolt.

Arvestades seda, et nimetatud kinnistu raiejäätmed töötati üles OÜ Xxxx poolt ning

hakkepuidu töötlejad kontrollivad kättesaadavate andmete põhjal, kelle kinnistult

puidujäätmeid omandatakse, siis pidi olema kostja teadmine ja ta pidi andma nimetatud

tehinguks kinnistuomanikuna oma nõusoleku.

8. Hageja märgib 13.04.2016 seisukohas tasaarvestamise nõude osas, et selle põhjenduste

juures tuleb see jätta tervikuna tähelepanuta, sest tasaarvestamise avalduses toodud kahjud ei

ole sisuliselt hinnatavad, nende seos OÜ-ga Xxxx ja XxxxOÜ-ga ei ole tuvastatav. Täpselt

samamoodi ei ole lepingu täitmise ja raie teostamise seisuga tuvastatud, et OÜ Xxxx oleks

oma kohustusi rikkunud. 1 aasta ja 3 kuud pärast raide teostamist toimunud väidetava ja

äärmiselt suuri kahtlusi esitatav raielangi hindamine ei tõenda neid asjaolusid kuidagi. Hageja

peab metsakonsultandi Xxxxhinnanguid ebausaldusväärseteks. Seetõttu ei saa rääkida

mistahes leppetrahvist.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

9. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole sõlminud XxxxOÜ-ga ühtki lepingut raiejäätmete müügiks ega muul viisil

loonud ühtki õigussuhet XxxxOÜ-ga. Xxxx OÜ ei ole soovinud raiejäätmeid kostjalt

omandada ning kostja ei ole Xxxx OÜ-le ka raiejäätmeid võõrandanud. Kostja ja Xxxx OÜ

vahel oli sõlmitud kasvava metsa raieõiguse leping, mille alusel Xxxx OÜ-l (edaspidi ostja)

oli õigus kostjale kuuluval kinnistul teostada raiet kõnealuses lepingus ette nähtud ulatuses ja

tähtaegade raames. Müügileping on kostja kui müüja poolt täidetud ning sellest ei saa

käesoleval ajal tuleneda ühelegi isikule nõudeid kostja vastu.

10. Kostja leiab, et poolte vahel puudub õigussuhe. XxxxOÜ ning Xxxx OÜ vaheline

kahepoolne kokkulepe, mille alusel OÜ Xxxx on väidetavalt andnud hagejale üle

müügilepinguga omandatud raiejäätmete omandiõiguse, on sõlmitud 01. märtsil 2015. aastal.

Kokkuleppest nähtuvalt on ostja soovinud hagejale loovutada raiejäätmete omandiõigust,

mida ostjal ei olnud ja mida seetõttu ei olnud ka võimalik loovutada. Kui aga kohus ei peaks

eeltooduga nõustuma, tuleb arvestada, et hakkevõsa ostu-müügilepingu nr xxxxpunkti 1.1

kohaselt omandiõigus hakkevõsale läheb hagejalt OÜ-le Xxxx üle lepingu sõlmimise aja

seisuga (s.o 14. juulil 2015). Seega kui hageja saigi raiejäätmete omanikuks, siis on ta selle

omandi üle andnud ning hagejal ei saa olla ka raiejäätmete omandiõigusest tulenevalt ühtki

nõuet ühegi isiku vastu.

11. Kokkulepe, mille alusel hageja on väidetavalt saanud vaidlusaluste raiejäätmete

omandiõiguse, on sõlmitud 01. märtsil 2015. aastal. See on üks kuu peale raieõiguse ning

sellest tulenevalt kostja kinnisasjalt metsamaterjali omandamise õiguse lõppemise tähtaja

lõppu. Ostjal puudus kinnistu kasutamise õigus mistahes vallasasjade omandamiseks

kõnealusel kuupäeval ning omandi üleminek ei olnud asjaõigusseaduse § 92 kohaselt

toimunud ka müügilepingu tähtaja vältel. Jäätmete ladustamiseks kostja kinnistul

müügilepingu tähtaja lõppemisel tulnuks vaidlusaluste raiejäätmete igakordsel omanikul

sõlmida kostjaga kirjalik ladustamise leping.

12. Kostja leiab, et ta ei ole müügilepingut millegagi rikkunud. Kostja on enda ja ostja

vahelise müügilepingu täitnud ning võimaldanud ostjal raieõigust teostada ning

metsamaterjali omandada müügilepingus sätestatud mahus ning tähtaja vältel. Ka ei näe

müügileping eraldi ette ostjale õigust raiejäätmete omandamiseks. Raiejäätmete osas sätestab

müügileping üksnes ostja kohustused raielank puhastada ning ära vedada. Samas ei teinud

kostja raiejäätmete äraveoks (ja seeläbi ka omandamiseks) müügilepingu tähtaja jooksul

mingeid takistusi. Müügilepingu tähtaja möödumisel oli aga kostjal mõistlik alus eeldada, et

ostja ei oma raiejäätmete vastu mingit huvi. Eriti olukorras kus teine pool ei ole kordagi

pöördunud kostja poole raieõiguse tähtaja pikendamiseks eesmärgiga vedada ära raiejäätmed.

13. Kostja leiab, et tõendamata on raiejäätmete väidetav maht 450 m³. Ka on asjakohatu

hageja poolt esitatud tõend raiejäätmete väidetava maksumuse kohta, milleks on hageja ja OÜ

Xxxx vaheline hakkevõsa müügileping 14. juulist 2015. Liiati on hageja poolt talle

väidetavalt kuulunud 450 m³ raiejäätmete hind ka selle lepingu alusel määratud ilmselgelt

ebaõigesti. Toorme (raiejäätmed) kogust valmis toote lõpphinnaga korrutades ei saa kuidagi

leida raiejäätmete kui toorme maksumust.

14. Kostja esitas 17.03.2016 kohtule seisukoha milles rõhutab, et raiejäätmete osas nägi

raieõiguse müügileping punktis 8 selgelt ette, et raiejäätmed veetakse langilt (mitte kinnistult)

ära ning raielank puhastatakse raiejäätmetest hiljemalt 01.02.2015. Kostja selgitab, et seda oli

ka tehtud, kuigi ladustades oksad kraavi vastuolus lepingu ja metsanõuetega. Lepingust ei aga

tulene mitte üheski punktis, et raieõiguse omandajal olnuks õigus raiejäätmeid omandada,

kinnistult ära vedada, hakkeks müüa kolmandale isikule vms. Kostja ei ole eitanud, et on

lasknud korraldada Xxxx maaüksuselt raiejäätmete hakkimise ja äraveo. Seesugustel

asjaoludel puudub aga igasugune seos hageja ja hagiga.

15. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kõnealuse lepingu alusel võiks olla mingi nõue ka

hagejal, siis esitab kostja kohtule tasaarvestusavalduse. Metsakonsulent Xxxxarvamuse

kohaselt on OÜ Xxxx poolt raie teostamisel toime pandud lepingu- ning metsanormide

rikkumised ning rikkumisega OÜ Xxxx tekitanud kostjale kahju summas 700 eurot. Lisaks

eeltoodule sätestab hageja poolt esitatud raieõiguse lepingu punkt 16, et lepingu rikkumisel

korral on rikkunud pool kohustatud hüvitama teisele poolele kõik tekkinud kahjud ning

maksma leppetrahvi 10% lepingu punktis 13 viidatud raieõiguse müügihinnast. Seega 4 000

eurose müügihinna puhul on leppetrahvi summaks 400 eurot. Müügilepingu punktist 10

lähtuvalt (nagu ka kehtivast seadusandlusest tulenevalt) oli ostjal aga kohustus järgida raie

teostamisel metsaseaduse nõudeid. Seega on eelnevate rikkumiste pinnalt kostjal õigus

leppetrahvile 400 euro ulatuses. Kostja palub kohtul tasaarvestada hagi rahuldamise korral

kõnealused kahjud ning leppetrahvinõue summas 1 100 eurot hageja nõudega.

16. Isegi kui eeldada hageja väite tõesust, et temale kuulus 450 m3 raiejäätmeid kostja

kinnisasjal, siis teatavasti ei ole raiejäätmed veel hake vaid üksnes selle eelprodukt.

Metsakonsulent Xxxxon selgitanud raidmete hakkepuiduks teisendamise metoodikat ning

arvestanud välja, et 450 m3 raidmete hakkimise tulemusena on võimalik saada 225 m3

puistehaket, mille väärtus 2015. a keskmise hakkepuidu hinnaga (s.o 4-5 eurot) jääb

vahemikku 900 kuni 1 125 eurot. Seega jääb hageja väidetava nõude ulatus keskmisena igal

juhul alla kostja vastunõude suurusele hageja nõuet maksimaalses ulatuses arvestades poolte

nõuded aga sisuliselt välistavad üksteist.

MENETLUSE KÄIK

17. Kostja esitas 10.02.2016 ja 17.03.2016 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kohus jättis

kostja taotluse 13.10.2016 toimunud eelistungil protokollilise määrusega rahuldamata. Kohus

leidis, et käesoleva tsiviilasja läbivaatamata jätmiseks puudub alus. Riigikohus on oma

lahendis nr 3-2-1-114-12, p 8 märkinud, et TsMS § 423 lg 2 kohaldamine on võimalik siis,

kui hagiavaldus on õiguslikult perspektiivitu. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus

tuvastama asjaolusid. Käesoleval juhul peab kohus tuvastama, kas kostja võõrandas

müügilepingu alusel Xxxx OÜ-le kasvava metsa raieõiguse võõrandamisega ka raielangi

raiejäätmed. Seetõttu ei ole võimalik jätta hagi läbivaatamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

18. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning

kuulates ära 23.11.2016 toimunud kohtuistungil ära kostja vande all, poolte esindajad ja

tunnistaja Janno Nikolajevi, et hagiavaldus on täielikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

19. Kohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle poolte vahel

vaidlust ei ole:

1. kostja ja Xxxx OÜ sõlmisid 14.03.2014 Tallinnas kasvava metsa raieõiguse müügilepingu

XXXX;

2. müügilepingu p 2 kohaselt on lepingu objektiks kasvava metsa raieõiguse võõrandamine,

mille teostamise tulemusena läheb raieõiguse objektiks olevate puude omandiõigus üle

kostjalt Xxxx OÜ-le;

3. raieõiguse objektiks oleva kasvava metsa asukohaks on Xxxx, Xxxx kinnistu (lepingu p 4);

3. lepingu p 11 kohaselt läks puude omandiõigus üle pärast müügihinna 4 000 euro tasumist;

4. Xxxx OÜ tasus 4 000 eurot kostjale 14.03.2014;

5. lepingu p 6.1 kohaselt on raiega hõlmatava pindala suurus 4,7 ha ja lepingu p 6.2 kohaselt

on raiest saadav puidukogus vastavalt metsateatisele 871 tm;

6. lepingu p 7 kohaselt oli raie ja väljaveo tähtaeg 01.02.2015 ning lepingu p 8 kohaselt veab

Xxxx OÜ raiejäätmed langilt ära ja raielank peab olema puhastatud hiljemalt 01.02.2015.

20. Pooled vaidlevad selle üle kas Xxxx OÜ omandas müügilepingu alusel ka raiejäätmed.

Samuti on vaidlus selles kas poolte vahel eksisteerib õigussuhe. Samuti on vaidlus võimaliku

kahju suuruse ja kostja tasaarveldusnõude osas. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui

pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul

kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1

nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega

on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

21. Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või

selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on VÕS § 115 lg 1 kohaldamise esmane eeldus

mingi kohustuse rikkumine kostja poolt. Sealhulgas tuleb kohtul tuvastada kas Xxxx OÜ

omandas kostjalt müügilepinguga mh ka raiejäätmed. Sellest tulenevalt tuleb hinnata kas

kostja rikkus lepingut ning kas esinevad muud kahju hüvitamise eeldused. Sealhulgas tuleb

hinnata kahju hüvitatavust VÕS § 127 lg 2 ja 3 järgi.

22. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-173-12, p-is 15 selgitanud, et hageja võib VÕS § 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised

üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27):

• kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

• kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole

VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav;

• hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127

lg 2);

• kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127

lg 3);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

23. Esmalt tuleb analüüsida, kas poolte vahel on kehtiv leping. Kohus tuvastas eelnevalt

käesoleva kohtuotsuse punktis 20, et kostja ja Xxxx OÜ sõlmisid 14.03.2014 Xxxx kinnistult

kasvava metsa raieõiguse müügilepingu XXXX. Lepingu p 2 kohaselt omandas Xxxx OÜ

kostjalt kasvava metsa raieõiguse ning raieõiguse objektiks olevate puude omandiõigus läks

kostjalt üle Xxxx OÜ-le (tl 7-9). Kohtule esitatud 01.03.2015 kahepoolse kokkuleppe alusel

loovutas Xxxx OÜ raieõiguse teostamise käigus tekkinud raiejäätmed ca 450 m³ OÜ-le

Xxxx. Xxxx OÜ omandas raiejäätmed müügilepingu XXXXalusel ning kokkuleppe alusel

läks raiejäätmete omandiõigus üle OÜ-le Xxxx(tl 12).

24. VÕS § 164 lg 1 lausel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohtule esitatud 14.10.2015

kostjale saadetud nõudekirjast ja hoiatusest kohtumenetluse alustamise kohta nähtub, et

01.03.2015 kokkuleppega võõrandas Xxxx OÜ 14.03.2014 lepingu alusel omandatud

raiejäätmed OÜ-le Xxxx(tl 13-15). Kostja edastas nõudekirjale 22.10.2015 oma seisukoha (tl

17-18). Seega oli kostja enne hagi kohtusse esitamist nõude loovutamisest teadlik. Hakkevõsa

14.07.2015 ostu-müügilepingu nr xxxxkohaselt müüs hageja Xxxx kinnistul ladustatud võsa

OÜ-le Xxxx (tl 21-22). Müügilepingu alusel ei läinud raiejäätmete omandiõigus Xxxx OÜ-le

üle, sest raiejäätmeid ei antud ei antud lepingu alusel Xxxx OÜ-le üle. Hageja ja Xxxx OÜ

vahel sõlmitud leping lõpetati 12.10.2015 (tl 50). Nimetatud lepinguga taastus täielikult

hageja omandiõigus ladustatud lehtpuu võsa jäätmetele. Eeltoodus tulenevalt on tõendamist

leidnud, et OÜ Xxxx on loovutanud kehtivalt oma õiguse raiejäätmete osas hagejale ja poolte

vahel on kehtiv võlasuhe.

25. Järgmisena tuleb analüüsida, kas kostjal on lepingust tulenev kohustus hageja ees ja kas

kostja on lepingut rikkunud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja

andma ostjale üle olemasoleva, valmistava või müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja või tegema võimalikuks omandi

ülemiku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Vastavalt VÕS § 217 lg-le 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu

kohaselt läks kasvava metsa omandiõigus üle Xxxx OÜ-le pärast Xxxx OÜ poolt 14.03.2014

4 000 euro tasumist. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepinguga läks Xxxx OÜ-le kasvava

metsa raieõiguse korral üle ka õigus raiejäätmetele.

26. Metsaseaduse (MS) § 37 lg 7 kohaselt raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus

fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest

puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise

lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. MS § 28 lg 2 kohaselt

metsamaterjal

on

1) langetatud

puu

ja

puutüvi; 2) puutüve

järkamisel

saadud

tüveosa; 3) raidmed. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kasvava metsa

raieõiguse müügi korral läheb müüjalt ostjale üle metsas kasvavad puud, so kogu

metsamaterjal ehk teisisõnu puu tervikuna. Kinnistu jääb müüjale. Seega annab raieõigus

ostjale muu hulgas õiguse omandada langetatud puud, valmistada puudest puidusortimente ja

vedada saadud sortimendid metsast välja.

27. 23.11.2016 toimunud kohtuistungil avaldas kostja vande all, et tema müüs müügilepingu

alusel ainult palki ja räägiti täiesti kindlalt palgist ja palgi tihumeetrist. Sellest ei olnud juttu

kellele pidid raiejäätmed/oksad jääma. Kostja sõnul ei räägita ju palgi hinna juures okstest

ning kostja ei tea täpselt mis on raieõiguse müük. Kostja ei teadnud sinnamaani, kui tuli

Xxxxlangile, et Xxxx OÜ-l on mingi õigus nendele okstele. Kostja tänaseks teab mida see

tähendab, sest ta on selle kohta lugenud (vt tl 121-122). Seega ei teadnud kostja lepingu

sõlmimise ajal mida tähendab kasvava metsa raieõigus ning mis õiguse ta Xxxx OÜ-le

võõrandas. Nimetatu ei vabasta kostjat aga lepingulisest vastutusest. Tunnistaja

Xxxxütlustega on tõendamist leidnud, et OÜ Xxxx ostis kostjalt puud tervikuna. Tunnistaja

andis ütlusi selle kohta, et lepingu objektiks oli Xxxx maaüksusel asuv raieõigus ja raieõigus

koosnes kasvava metsa kohta ning Xxxx OÜ ostis kostjalt puud tervikuna. Ei olnud kostjaga

kokkulepet, et OÜ Xxxx ostab üksnes mingi osa puust mitte terviku, siis oleks lepingus see

punkt sees olnud. OÜ Xxxx kandis raiejäätmete väljaveoga seotud kulud (tl 125).

28. Kohus leiab, et asjaolu, et raiejäätmed ladustati metsaserva kinnistu kraavi peale ning

raiejäätmete äravedu venis, ei anna alust asuda seisukohale, et Xxxx OÜ kaotas raiejäätmetele

omandiõiguse. Raieõiguse müügilepingu tähenduses jäi kostjale küll otsene valdus asja üle,

sest raiejäätmed paiknesid kostja kinnistul, kuid omandiõigus oli selleks hetkeks üle läinud

Xxxx OÜ-le. Tunnistaja Xxxxütlustega on tõendatud, et oli suusõnaline kokkulepe selle

kohta, et raiejäätmed ladustatakse kinnistu servas (tl 126). Hageja on menetluse käigus

selgitanud, et raiejäätmete väljavedu venis, kuna materjal jäeti metsaserva kuivama ning

selleks ajaks, kui materjal oli kuivanud, oli naaber kinnistu omanik külvanud oma kinnistule

talivilja.

29. Kostja leiab, et lepingu p 6.2 sätestatud puidukogust ei oleks lepingus, kui pooled oleksid

kokku leppinud raiejäätmete müügis. Samuti andis Xxxxütlusi selle kohta, et nimetatud

koguse puhul on tegemist ümarpuiduga. Kohtu hinnangul ei oma nimetud asjaolu tähtsust,

kuna kasvava raieõiguse müük tähendab puu müüki tervikuna. Samuti märgitakse MS § 37 lg

6 p 5 kohaselt raieõiguse võõrandamisel lepingus vähemalt raiega hõlmatava metsa

hinnanguline maht tihumeetrites. Seega on nimetatud kogus hinnanguline ja sellest ei saa

järeldada, et kostja müüs lepinguga üksnes palki. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja

on jätnud müügilepingust tuleneva kohustuse tervikuna täitmata, on andnud üle lepingu eseme

üksnes osaliselt ning ei ole teinud võimalikuks raiejäätmete üleminekut.

30. Järgmisena analüüsib kohus kas kostja vastutab kahju tekitamise eest. Kohus leiab, et

kostja on vastutav lepingu rikkumise eest ning rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi

vabandatav. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja

arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust

vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine on vabandatav.

31. Kohus võtab seisukoha, kas hagejale on tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele. Kahju

hüvitamise nõue ilma täitmise asemel täiendava tähtaja määramist tuleb kõne alla ka juhul,

kui lepingu täitmine on võimatu. Käesoleval juhul vaidlus puudub selles, et lepingu täitmine

raiejäätmete üleandmise osas on võimatu, kuna raiejäätmed on käesolevaks ajaks

võõrandatud. Hagejale on tekkinud kahju, kuna hageja on jäänud ilma sellest, mida ta

raiejäätmeid omandades lootis saada. Kohtule esitatud Xxxxseletuskirjast nähtub, et

14.09.2015 läks ta uurima, kas vili on ära koristatud, et saaks oksad ära hakkida. Xxxxsattus

peale okste hakkimisele ning selgus, et oksad on võõrandatud OÜ-le Xxxx(tl 20). Hagejale

kahju tekkimine on tõendatud Xxxxkohtus antud ütlustega selle kohta, et ta käis 14.09.2015

vaatamas, kas vili on ära koristatud, et saaks hakkida, siis avastas, et juba hakitakse OÜ Xxxx

poolt (tl 126). Samuti kinnitas kostja kohtule vande all, et raiejäätmed müüs tema poeg Xxxx

OÜ-le Xxxx (tl 122). Seega on tõendamist leidnud, et hagejale on tekkinud kahju.

32. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele

kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Hageja on kohtule esitanud tulenevalt

lepingu rikkumisest varalise kahjunõude. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kahju

tekkimise summas 2 250 eurot. Kohtu poolt tõendite kogumise käigus esitatud ostu-

müügilepingu nr 14/9 kohaselt müüs Xxxx OÜ-le Xxxx582/pm³ hakkepuitu (tl 102-103).

Nimetatud lepingu p 3.1 kohaselt oli kaupa müügihind 5 eurot/pm³ (purustatult mõõdetuna

autokastis). OÜ Xxxxtarneraportist nähtuvalt viidi Odistelt kokku 582/pm³ hakkepuitu,

kogusummas 2 910 eurot (tl 105). Samuti on kohtu hinnangul kahju suurus tõendatud

Xxxxistungil antud ütlustega, mille kohaselt on kaks aastat paigas raiejäätme hind 5 eurot

kuupeeter (tl 126). Kostja on leidnud, et hakke kogus on oluliselt väiksem, kuid tõendeid

kohtule selle kohta esitanud ei ole. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-116-16, p 41-is märkinud,

et kohus saab muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel otsustada kahju suuruse VÕS §

127 lg 6 esimese lause ja TsMS § 233 lg 1 järgi diskretsiooniõiguse alusel (vt ka nt Riigikohtu

30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 41). Kostja on esitanud vastuväite,

et toorme (raiejäätme) kogust valmis toote lõpphinnaga korrutades ei saa kuidagi leida

raiejäätme kui toorme maksumust. Nimetatu on ümber lükatud OÜ Xxxxtarneraportiga

millest nähtuvalt on hakke kogus 582 korrutatud hakke hinnaga 5 eurot ja saadud kokku 2 910

eurot (tl 105). Samuti on kostja esitanud vastuväite, et raiejäätmed müüdi OÜ-le Xxxxkahelt

krundilt ning hakkepuidus oli ka teise kinnistu raiejäätmeid. Kohus leiab, et kostja väide on

paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et OÜ-le

Xxxxmüüdi kahelt kinnistult saadud raiejäätmeid. Samuti märgib kohus, et hageja ei nõua

kostjalt OÜ Xxxx poolt kosjalt ostetud hakkepuidu eest saadud 2 910 euro ulatuses kahju

hüvitamist, vaid väiksemas ulatuses (2 250 eurot).

33. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine

ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

kohustus tekkis. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool

peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette

nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu. Kooskõlas VÕS § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostja poolt tekitatud kahju on hõlmatud rikutud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kohus leiab, et kostja ei tekitanud hagejale kahju

tahtlikult, vaid raske hooletuse tõttu, kuna kostja ei järginud vajalikku hoolsust olulisel

määral. Kohus laiab, et käesoleval juhul on põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekkinud kahju

vahel. Kostja kinnitas kohtule 23.11.2016 vande all, et loomulikult ta teadis, et tema poeg

müüs raiejäätmed OÜ-le Xxxx(tl 122). Kostja andis ise pojale käsu tegeleda raiejäätmetega ja

metsa korrastamisega. Eeltoodust kuulub hageja kahju nõue kostja vastu rahuldamisele.

34. Hageja esitas kostja vastu ka viivise nõude välja mõista alates kohtuotsuse tegemist viivis

summalt 2 250 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Tulenevalt VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks

hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue välja mõista kostjalt viivis

summalt 2 250 eurot alates kohtuotsuse tegemisest.

35. Kostja esitas hagiavalduses kohtule ka tasaarvestamise nõude. Tasaarvestamise nõudes

palub kostja tasaarvestada raie teostamisel toime pandud lepingu- ning metsanormide

rikkumised ning rikkumisega OÜ Xxxx tekitanud kostjale kahju summas 700 eurot. Samuti

palub kostja tasaarvestada hageja nõudega leppetrahvinõue 400 euro ulatuses. Kokku on

palub kostja tasaarvestada 1 100 eurot. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut

(tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu

samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda

tema kohustuse täitmist. Õiguskirjanduse kohaselt on tasaarvestuse läbiviimiseks

põhimõtteliselt kaks eeldust. Tasaarvestuse esmaseks eelduseks on tasaarvestuse õiguse

tekkimine e tasaarvestuse olukorra eksisteerimine. Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui kahe

isiku vahel eksisteerivad samaliigilised nõuded. Tasaarvestuse teiseks eelduseks on avalduse

tegemine teisele poolele. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses. Kostja on

nimetatut ka teinud.

36. Metsakonsulent Xxxxarvamuse kohaselt (tl 74-75) on OÜ Xxxx poolt raie teostamisel

toime pandud lepingu- ning metsanormide rikkumised. Esiteks, on jäetud tegemata

harvendusraie, mis tuli teostada metsateatisel märgitud eraldises. Teiseks, on vajaliku 55

seemnepuu asemel jäetud kasvama üksnes 40 seemnepuud, mille hulgas on ka tormiga

murdunud puud. Tõenäoliselt raiuti seemnepuud ära selleks, et tegemata jäetud keerukamast

ja vähem tasuvast harvendusraiest saamata jäänud puidukogus kätte saada. Oja äärde kasvama

jäetud 3-4 m laiusel ribal kasvavad valged lepad ei vasta seemnepuu nõuetele. Kahju

suuruseks on metsakonsulent eeltooduga seoses hinnanud 400 eurot. Kolmandaks, säilikpuid

ei olnud üldse kasvama jäetud, kuigi raielangi pindala arvestades pidanuks neid olema 21 tm.

Oja äärde kasvama jäetud võsa ja puud neile nõuetele ei vasta. Ka ei saa säilikpuudeks lugeda

seemnepuid. Sellega seonduva kahju suuruse hindab metsakonsulent Xxxx100 eurole.

Raiejäätmete ladustamisega kraavile kaasneb oht keskkonnale, sest lehtpuujäätmed lagunevad

kiiresti. Seesuguse kahju vältimiseks on kostja ka korraldanud lepingu vastaselt tema

kinnistule jäetud raidmete koristamise kraavist. Raie teostamine Valgeoja veekaitsevööndis,

nimelt nagu eelpool märgitud on oja äärde jäetud kasvama vaid 3-4 meetri laiune põõsa ja

puude riba, kuid veekogu kaitsevööndi laiuseks oli antud juhul 10 meetrit ning selles ulatuses

ei olnud raie lubatud ilma Keskkonnaameti nõusolekuta. 1.2.5.6 Pinnasekahjustuste

tekitamine, mille tasandamisega kaasneb omanikule kahju summas 200 eurot.

37. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud talle tekitatud kahju hageja poolt. Kohus nõustub

hageja seisukohaga, et Xxxxarvamuse kohaselt on tegemist ebausaldusväärse tõendiga TsMS

§ 238 lg 5 mõttes ja nimetatud tõend tuleb jätta seetõttu arvestamata. Xxxxnäol on tegemist

menetlusvälise kolmanda isikuga. Samuti on kostja esitanud kahju nõude hageja vastu alles

kohtumenetluses, varasemalt ei ole kostja pöördunud kordagi hageja poole tekitatud kahju

nõudega või pretensiooniga. Kui Xxxxteostas ülevaatuse 01.08.2015, siis nõustub kohus

hageja seisukohaga, et arusaamatu on miks ei esitatud vastavasisulist vastuväidet kostja

esindaja 22.10.2015 vastuskirjas, vaid alles kohtumenetluses. Raie teostati 2015 aasta

veebruaris ning kostja on esitanud kahju ja leppetrahvinõude alles kohtumenetluses. Samuti ei

ole lepingu täitmise seisuga tuvastatud ega tõendatud OÜ Xxxx poolt kohustuste rikkumine.

Seega on tõendamata kostjale OÜ Xxxx poolt tekitatud kahju.

38. Kohus peab leppetrahvi osas vajalikuks märkida ka järgmist. Leppetrahv peab olema

lepingus kokku lepitud. Lepingu p 16 kohaselt on lepingu rikkumise korral rikkunud pool

kohustatud hüvitama teisele poolele kõik tekitatud kahjud ning maksma leppetrahvi 10%

lepingu punktis 13 viidatud raieõiguse müügihinnast 14. kalendripäeva jooksul peale

vastavasisulist maksenõuet. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud

lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus

määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi

nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled ei leppinud lepingus kokku

leppetrahvi nõude esitamise tähtaega. Kohus leiab, et kostja minetanud leppetrahvi

nõudeõiguse, kuna ei ole esitanud vastavat nõuet mõistliku aja jooksul.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal hageja vastu nõuet mida tasaarvestada tekitatud kahju

2 250 euroga.

MENETLUSKULUD

39. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta tervikuna kostja kanda.

TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kooskõlas TsMS § 174

lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik