2-15-19637/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-19637

Tsiviilasi

A.H.

hagi

Eesti

Vabariigi

(Siseministeeriumi

infotehnoloogia-

ja

arenduskeskuse

kaudu)

vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning

hüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

9890,27 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. juuni 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.H. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

29. november 2016

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): A.H. (ik: XXX), esindaja Ingrid Vinnal

Vastustaja

(kostja):

Eesti

Vabariik

(Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus kaudu) (rk: 70008440),

esindajad vandeadvokaat Liina Naaber-Kivisoo, Priit Põld,

Tarmo Tulva

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 27. juuni 2016 otsus muutmata ja A.H. apellastioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus A.H. kanda ning välja mõista

A.H.lt menetluskuluna Eesti Vabariigi (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus kaudu) kasuks 982, 80 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises aluses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Töövaidluskomisjon jättis 1. detsembri 2015 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2231

rahuldamata

A.H.

(töötaja/hageja)

avalduse

Siseministeeriumi

infotehnoloogia-

ja

arenduskeskuse (tööandja/kostja/SMIT) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

ning hüvitise ja viivise saamiseks.

Töötaja esitas 31. detsembril 2015 maakohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada tööandja

poolt 29. septembril 2015 töölepingu lõpetamiseks esitatud avalduse „Töölepingu erakorralise

ülesütlemise teade ja töölepingu lõpetamine“ tühisus töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel

ja lõpetada tööleping alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral,

s.o 29. september 2015, ning mõista tööandjalt töötaja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja

hüvitis 8986,74 eurot ja viivitusintress nimetatud summalt seaduses sätestatud määras alates

30. septembrist 2015 kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2. juunil 2014 töölepingu nr 01-24-14, mille järgi võeti

hageja tööle võrguarhitekti ametikohale andmesideteenuste osakonda. Töölepingu lisas 2

leppisid pooled kokku, et alates 9. märtsist 2015 asub hageja tööle osakonnajuhataja

ametikohale andmesideteenuste osakonda. Töölepingu lisas 4 leppisid pooled kokku, et alates

1. juulist 2015 asub hageja tööle infrastruktuuri arhitekti ametikohale IT-taristu osakonda. Uue

töökoha ametijuhendit hagejale ei antud, küll aga selgitati, et hageja hakkab tegelema Cloud

Foundry ja Openstack platvormidega.

29. septembril 2015 ütles tööandja töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel (koondamise tõttu)

erakorraliselt üles, lugedes töölepingu kehtivuse viimaseks päevaks 29. septembri 2015.

Ülesütlemist põhjendati sellega, et kuna tööandja üldiste strateegiliste eesmärkide raames on

IT-taristu osakonna uuenenud prioriteetideks keskendumine uue andmekeskuse sisustamisele,

tööle saamisele ja olemasolevate infrastruktuuridega seotud kitsaskohtade lahendamisele,

likvideeritakse seoses vajadusega muuta osakonna sisemist töökorraldust efektiivsemaks

infrastruktuuri arhitekti ametikoht alates 1. oktoobrist 2015. Ühtlasi teatas tööandja, et tal ei ole

hetkel hagejale muud sobivat tööd pakkuda.

Tööandja direktor määras 2. oktoobri 2015 käskkirjaga nr 1-1/2015/169 IT-taristu osakonda

alates 1. oktoobrist 2015 kaks infrastruktuuri arhitekti kohta vähem. Tööandja ametikohtade

arv ei muutunud, samuti jäi samaks IT-taristu osakonna töötajate arv, muutusid

ametinimetused. Kahe infrastruktuuri arhitekti asemel on kaks platvormiteenuste arhitekti.

Hageja ametikohta ja tööülesandeid muudeti 1. juuli 2015 seisuga ning hageja uueks tööks oli

sinise (st politsei) valdkonna pilve ja Cloud Foundry teema, st sisult platvormiteenuse või

pilvelahenduse arhitekti töö. Tööandja taotles hageja uue ametikoha palgafondi rahastamist

ISF-Police fondist. Andmekeskuse 2015. a eelarves oli ettenähtud Cloud Foundry (raud,

tarkvara, support, koolitus) platvormiteenus ja Cloud Foundry palgafond. Seega tööandja

2. oktoobri 2015 käskkirjaga ei kaotatud ära hageja töökohta, vaid täpsustati ametinimetust,

st infrastruktuuri arhitekti asemel platvormiteenuste arhitekt. Hageja ametikoha ülesanded on

alles ning määratud täies ulatuses teistele töötajatele täitmiseks. Kuna hageja töökohta ei

likvideeritud, on töölepingu ülesütlemine alusetu. Teiseks on ebaselge see, miks tööandja, luues

väidetavalt uue ametikoha, ei pakkunud seda hagejale.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole tühine,

kuivõrd töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutus võimatuks töö vähenemise ja

ümberkorraldamise tõttu. IT-taristu osakonna uuenenud prioriteetideks on keskendumine uue

andmekeskuse sisustamisele, tööle saamisele ja olemasolevate infrastruktuuridega seotud

kitsaskohtade

lahendamisele.

Kuna

seda

funktsiooni

täidavad

võrgu-

ja

süsteemiadministraatorid, siis langes ära vajadus kahe infrastruktuuri arhitekti järele. Tööandja

direktori 2. oktoobri 2015 käskkirjaga loodud kaks platvormiteenuste arhitekti kohta on

tänaseni täitmata. Tööandjal on õigus otsustada, kuidas ta tööd korraldab. Hageja tööülesanded

jaotati teiste IT-taristu osakonna töötajate vahel ära alates hetkest, kui hagejaga töösuhe lõppes.

Teiste töötajate ametinimetusi korrigeeriti vastavalt nende töö sisule.

Tööandja esitas ISF-Police fondile taotluse 30. septembril 2015. Taotluse rahastamine kinnitati

Siseministeeriumi

kantsleri

26. novembri 2015

käskkirjaga

ja

toetusleping

sõlmiti

9. detsembril 2015. ISF-Police rahastuse abikõlblikkuse periood on 1. veebruar 2016 kuni

28. veebruar 2018. Toetuslepingu kohaselt on infrastruktuuri arhitekti peamine tööülesanne

projekti politsei valdkonna tegevuste tehniline juhtimine ja nõuetekohane rakendamine ning

politsei valdkonna teenuste pilvelahenduse Cloud Foundry tehniline realiseerimine. Seega

rahastusallika reeglitest tulenevalt on tegemist ainult politsei valdkonda (M.J. tööülesannete

hulka) kuuluva teemaga. Praeguseks on projekt edasi lükatud ning tööandja pilvelahenduste,

sh Cloud Foundry teemadega infrastruktuuri vaates ei tegele.

Hagejale ei pakutud muud tööd, kuivõrd koondamise hetkel ei toimunud ühtki konkurssi

vabadele ametikohtadele. Struktuuris täitmata ametikohtade olemasolul ei pea tööandja neid

töötajale pakkuma, kui tal puudub vajadus ja kavatsus neid kohti täita.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 27. juuni 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.

Kohus peab hindama, kas tööandjal oli tekkinud vajadus töötaja koondada ehk kas oli olemas

koondamise alus (töömahu vähenemine või töö ümberkorraldamine või muul põhjusel töö

lõppemine). Juhul kui koondamise alus oli olemas, tuleb hinnata, kas tööandja järgis TLS § 89

lg 3 nõuet pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd.

2. oktoobri 2015 käskkirjaga nr 1-1/2015/169 „Struktuuri, töökohtade ja jaotuse kinnitamine“

muutis tööandja direktor 1. juuli 2015 käskkirja nr 1-1/2015/91 ning määras IT-taristu

osakonda alates 1. oktoobrist 2015 kaks infrastruktuuri arhitekti kohta vähem. Sama

käskkirjaga loodi kaks platvormiteenuste arhitekti kohta, kuid need kohad on tänaseni täitmata.

Tööandja optimeeris tööd ning jagas infrastruktuuri arhitekti tööülesanded ära teiste osakonna

töötajate vahel. Riigikohtu seisukoha kohaselt (3-2-1-152-11) on tööandjal õigus otsustada, kas

ta

täidab

olemasolevad

vabad

ametikohad.

Maakohus

leidis,

et

tööandjal

on

enesekorraldusõigus, mille kohaselt kokkulepitud töö lõpeb ka siis, kui tööandja teeb

ümberkorraldusi, loob uusi töökohti, koondab mittevajalikke, muudab töötajate tööülesandeid

ja ametijuhendeid. Individuaalse töövaidluse lahendamisel ei saa üldjuhul olla vaidluse

objektiks küsimus, kas tööandjal on õigus töömahtu ja töötajate arvu vähendada või tööd ümber

korraldada.

Kohus märkis vastuseks hageja väidetele, et tsiviilasjas ei ole vaidlusaluseks küsimuseks, mis

on pilvelahendus ja kas pilveteenus on millegi osa, vaid kas tööandjal oli tekkinud vajadus

töötaja koondada. Hageja viited Vikipeedia artiklile ja K.T. magistritööle on asjakohatud.

Hageja pädevuses ei ole tööandja asutuse taristu ülesehitust kahtluse alla seada.

Asjakohased ei ole ka hageja viited, et tööandja on esitanud taotlused uute projektide

väljatöötamiseks. Seejuures ei ole tähtis, kas projektile on olemas rahastus. Kuna tegemist on

tööandja õigusega valida, kuidas ta tööd ümber korraldab, siis hageja tööülesanded jaotati teiste

IT-taristu osakonna töötajate vahel ära alates hetkest, kui hagejaga töösuhe lõppes.

Hageja töötas infrastruktuuri arhitektina ning tema tööülesandeks ei olnud ainult

pilvelahenduste väljatöötamine ja testimine. Pooled leppisid 1. juuli 2015 töölepingu

muudatuse järgselt kokku (19.–22. juuni kirjavahetus hageja ja tema vahetu juhi Tarmo Tulva

vahel),

et

täpsemad

tööülesanded

on

seotud

olemasoleva

taristu

halduse

automatiseerimislahenduste arhitektuuri väljatöötamise ja juurutamise ning võimaliku

riigipilve projektis osalemise, lahenduste välja töötamise jms-ga. Kostja selgitustest nähtuvalt

tööde prioriteedid muutusid ja tööandja ei vajanud enam kahte infrastruktuuri arhitekti ning

uute tööde funktsioone täidavad võrgu- ja süsteemiadministraatorid. Asjas ei ole oluline, kas

hageja infrastruktuuri arhitekti tööülesanded olid samad, mis platvormiteenuste arhitektil.

Loodud ametikohad on täitmata. Isegi kui tööandja nimetas ameteid ümber, ei ole uusi töötajaid

tööle võetud. 2016. a uute töökohtade loomine ei oma asjas tähtsust, kuna need on loodud peale

hageja koondamist ning tööandjal on õigus tööd ümber korraldada ja luua uusi töökohti.

Seega töölepingu lõpetamine TLS § 89 lg 1 alusel oli õiguspärane ja hagejal puudub õigus

saada hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A.H. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 27. juuni 2016 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja

kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole kohus tuvastanud, kas tegelikkuses töömaht vähenes ja tehti ümberkorraldusi või jätkus

sama töö; kas tööandjal olid uued prioriteedid või mitte, kas hageja ametikoht likvideeriti või

muudeti ametinimetust struktuuris täpsemaks;

2) on hageja tõendanud, et koondamissituatsiooni ei esinenud. Tööandja väidetav prioriteetide

muutumine ei nähtu ühestki dokumendist. Hageja selgitas, et andmekeskust oli sisustatud kõigi

tööde kõrvalt juba 2014. a lõpust. Tõenditest (17.-23. septembril 2015 toimunud vestlus hageja

ja tema vahetu juhi T. Tulva vahel, töölepingu erakorralise ülesütlemise teade, ISF taotlus,

hageja ametijuhend) nähtuvalt oli hageja ülesandeks pilveteenusega seonduv. Vestlusest on

üheselt arusaadav, et hageja tööülesandeks on ja saab ka edaspidi olema platvormi Cloud

Foundry juurutamine ja testimine, s.o ISF fondist finantseerimist taotletud projekti juhtimine ja

nõuetekohane rakendamine. Ka tööandja poolt töövaidluskomisjoni istungil avaldatust saab

järeldada, et hageja ülesandeks oli tegeleda pilveteenuse juurutamisega. Seega tuvastas kohus

ebaõigesti,

et

hageja

tööülesanded

olid

seotud

olemasoleva

taristu

halduse

automatiseerimislahenduste arhitektuuri väljatöötamise ja juurutamise ning võimaliku

riigipilve projektis osalemise, lahenduste välja töötamise jms’ga ning ei olnud seotud otseselt

pilveteenuse, s.o Cloud Foundry väljatöötamise ja testimisega. Hageja tööülesandeks ei olnud

riigipilvega tegelemine. Hageja tööülesandeks olev sinise valdkonna platvormiteenus Cloud

Foundry on privaatpilv. Seega hageja ametikoha nimetus oli küll infrastruktuuri arhitekt, kuid

hetkel, kui töösuhe lõpetati, oli hageja tööülesannetest lähtuvalt platvormiteenuste arhitekt;

3) jättis kohus hindamata, kas platvormi Cloud Foundry juurutamise ja testimisega seotud töö

vähenes või kadus ehk kas tööandjal oli eesmärk sellega edasi mitte tegeleda. Tööandja väide,

et ta pilveteenusega enam ei tegele, samuti töövaidluskomisjoni istungil avaldatu, et tööandja

ei ole võtnud tööle uusi töötajaid ja ei plaani seda teha, on ebaõige. Andmekeskuse 2015. a

kontseptsioonist tuleneb, et tööandja 2016. a eesmärgiks on PaaS kui platvormiteenus.

Tööandja taotles ISF-Police fondist vahendeid platvormi Cloud Foundry juurutamiseks ja

testimiseks. Toetustaotluses on märgitud projekti tegevusega alustamise ajaks 2016. a veebruar,

samaks tähtajaks on määratud projektimeeskonna moodustamine ja infrastruktuuri arhitekti

palkamine ning selgitusena on märgitud, et tegevustega on alustatud, tegevused planeeritud,

projektimeeskond moodustatud, infrastruktuuri arhitekt palgatud 24 kuuks. Seega ei ole usutav,

et tööandja enam platvormi Cloud Foundry juurutamisega tegeleda ei soovi.

Tööandja sõlmis toetuslepingu ja lõi alates 1. veebruarist 2016 platvormiteenuste osakonna

14 ametikohaga. 2016. a jaanuaris kuulutas tööandja välja konkursi platvormiteenuste

osakonna juhataja ametikohale. Hageja ametikoha ülesanded olid samad, mis töökuulutuses

toodud ametikoha ülesanded. ISF-Police fondist taotleti toetust hageja töölepingu kehtivuse

ajal. Hageja tööülesannetele olid ettenähtud eelarvelised vahendid, kuna hagejaga oli sõlmitud

määramata tähtajaks tööleping, ja puudusid andmed, et toetustaotlus jäetakse rahuldamata.

Seetõttu on põhjendus, et hagejaga lõpetati tööleping, kuna tööandja ei teadnud, kas taotlus

rahuldatakse, otsitud põhjus lepingu ülesütlemiseks. Kõik dokumendid viitavad sellele, et

tööandja tegeleb toetuslepingu täitmisega. Seega on hageja tõendanud, et kuna

platvormiteenusega oli tööandjal plaanis tegeleda täies mahus ka tulevikus, ei ole hageja

tööülesannetele vastav töö vähenenud. Väide, et hageja tööülesanded jaotati ära teiste IT-taristu

töötajate vahel, ei vasta tõele, sest Cloud Foundryga tegeles edasi politseivaldkonnast M.J. ja

eeldatavasti kuni platvormiteenuste osakonna loomiseni. Kostja ei ole tõendanud, et

rahastusreeglitest tulenevalt saab fondist toetust vaid struktuuri mõttes politseivaldkond.

Nõustuda ei saa väitega, et 2016. a uute töökohtade loomine ei oma asjas tähtsust. Asjaolu, et

vähem kui 4 kuud peale hageja koondamist otsis tööandja platvormiteenuste osakonna juhatajat

tegema sisuliselt sama tööd, mida tegi hageja, ja muud tööandja tegevused 2015. a

kontseptsiooni elluviimisel näitavad selgelt, et hageja töö ei kadunud ära ega vähenenud;

4) jättis kohus tuvastamata olulise asjaolu, st mis on PaaS (platform of the service), kuivõrd

sellest saab järeldada, kas hageja töö jätkus samas mahus või mitte. Kohus jättis tähelepanuta

kõik hageja tõendid, millest selgub, et pilveteenuse alaliik on platvormiteenus ehk

platvormiteenus ja pilveteenus on sünonüümid. Ka tööandja on töövaidluskomisjoni istungil

avaldanud, et see on põhimõtteliselt sama asi. Tööandja väited, et platvormiteenuste osakond

tegeleb muuga kui platvorm Cloud Foundryga või et Cloud Foundry on platvormiteenuse

alaliik, on väärad. Tööandja käsitlus ei lähe kokku ala terminoloogiaga.

5. Eesti vabariik (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kaudu) vaidleb

apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda

jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) esines hageja puhul koondamissituatsioon. 1. juulil 2015 jõustunud töölepingu muudatuse

alusel asus hageja tööle infrastruktuuri arhitekti ametikohale ning pooled leppisid kokku

(19.-22. juuni kirjavahetus hageja ja tema vahetu juhi T. Tulva vahel), et tööülesanded on

seotud olemasoleva taristu halduse automatiseerimise lahenduste arhitektuuri väljatöötamise ja

juurutamise ning võimaliku riigipilve projektis osalemise, lahenduste välja töötamise jms’ga.

Kostja esitas Sisejulgeolekufondile (ISF-Police) taotluse politseivaldkonna pilvelahenduste

väljatöötamiseks vahendite saamiseks 30. septembril 2015. Rahastuse abikõlblikkuse periood

on 1. veebruar 2016 kuni 28. veebruar 2018. Taotlemise ajal ei ole kindlust, et taotlus

rahuldatakse. Taotluse rahastamine kinnitati Siseministeeriumi kantsleri 26. novembri 2015

käskkirjaga ja toetusleping sõlmiti alles 9. detsembril 2015. Samas tööde fookus muutus ning

prioriteediks sai andmekeskuse sisustamine ja tööle saamine (seda funktsiooni täidavad võrgu-

ja süsteemiadministraatorid). Seetõttu likvideeriti 1. oktoobrist 2015 kaks infrastruktuuri

arhitekti ametikohta ning hageja tööülesanded jaotati teiste IT-taristu osakonna töötajate vahel

ära alates hetkest, kui hagejaga töösuhe lõppes. Teiste töötajate ametinimetusi korrigeeriti

vastavalt nende töö sisule. Asjaolu, et tööde fookus muutus, ilmestab fakt, et tööandja viis läbi

uue andmekeskuse sisustamiseks riigihanke. Tööandja ei ole Politsei- ja Piirivalveameti

vajadustele vastava platvormi Cloud Foundry osas läbi viinud ühtki hanget ega teinud kulutusi.

Kuivõrd tööülesanded jagati teiste osakonna töötajate vahel ära, siis pole tööandjal praeguse

ajani olnud vajadust värvata uusi töötajaid. 1. oktoobrist 2015 kuni tänaseni on tööle võetud

platvormiteenuste osakonda juhataja ja IT-taristu osakonda võrguadministraator, kuid need

ametikohad ei oma puutumust infrastruktuuri arhitekti ametikohaga tingituna tööülesannete

erinevusest. Samal perioodil on töölt lahkunud arvutitöökohateenuste osakonna juhataja,

IT-taristu osakonnast juhtiv süsteemiadministraator ja platvormiteenuste osakonnast kaks

süsteemiadministraatorit. Vabanenud ametikohad on täitmata;

2) selgitas kostja 4. märtsi 2016 vastuses hageja ametikoha olemust ja kuuluvust struktuuri.

Hageja pädevuses ei ole Interneti allikate alusel asutuse ülesehitust kahtluse alla seada;

3) ei pakutud hagejale muud tööd, kuivõrd koondamise hetkel ei toimunud ühtki konkurssi

vabadele ametikohtadele. Struktuuris täitmata ametikohtade olemasolul ei pea tööandja neid

töötajale pakkuma, kui tal puudub vajadus ja kavatsus neid kohti täita (3-2-1-152-11). IT-taristu

osakonnas olevad vabad ametikohad on tänaseni täitmata;

4) muutus tööandja struktuur alates 1. veebruarist 2016. Siseministri 22. jaanuari 2016

käskkirja nr 1-3/20 kohaselt likvideeriti arvutitöökohateenuste osakond ning moodustati

platvormiteenuste osakond. Uus osakond moodustati peamiselt endise arvutitöökohateenuste

osakonna ja osaliselt IT-taristu osakonna töötajatest, kes tegelesid platvormiteenustega (vaid

üks osa platvormiteenustest, milleks on pilvelahendused, on haru, millega tööandja otsustas

hageja koondamise ajal mitte tegeleda). Töölt lahkus arvutitöökohateenuste osakonna juhataja,

mistõttu korraldati konkurss platvormiteenuste osakonna juhataja ametikohale. Nimetatud

kohta ei pidanud hagejale pakkuma. Tööandjal ei olnud hagejaga töösuhte lõppemise ajal veel

otsust platvormiteenuste osakonna moodustamiseks. Lisaks eeldab tööandja osakonna juhilt

enamat kui arhitektilt, kelle ülesandeks on tegeleda konkreetse valdkonnaga. Alates

1. veebruarist 2016 on muutunud ka IT-taristu osakonna struktuur, kohti on vähendatud ning

platvormiteenuste arhitekti kohta tööandja struktuuris enam ei ole. Samas on oluline

situatsioon, mis esines koondamise ajal ja vahetult pärast seda. 2016. a uute töökohtade loomine

ei oma asjas tähtsust, kuna tööandjal on õigus tööd ümber korraldada ja luua uusi töökohti.

6. Apellant esitas ringkonnakohtule ka seisukoha vastustaja vastusele ja taotluse dokumendi

vastuvõtmiseks. Tööandja on 27. jaanuaril 2016 kinnitanud hankeplaani, mille p 39 järgi

kuulutatakse I kvartalis välja hange platvormi Cloud Foundry ostmiseks ja juurutamiseks.

7. Vastustaja esitas 16. novembril 2016 taotluse, milles palub juhul, kui ringkonnakohus peaks

pidama töölepingu ülesütlemist tühiseks, jätta hüvitis välja mõistmata või välja mõista hüvitis

võimalikult minimaalses suuruses ja tasaarvestada see töötaja poolt töölepingu ülesütlemisest

vähem ette teatatud 30 kalendripäeva eest saadud hüvitisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuse väide ei

anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle muutmiseks puudub alus.

9. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki

kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 korrata.

Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel, mille kohaselt võib

tööandja erakorraliselt töölepingu üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel

muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö

lõppemise juhul. Töölepingu ülesütlemise ajal töötas hageja infrastruktuuri arhitekti

ametikohal. Ametijuhend puudus, tööülesanded olid kokku lepitud kirjavahetuses vahetu juhi

T.Talvega (lk 79).

Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 89 lg 1 alusel

oli õiguspärane ja töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks puudub alus. Hagejal puudub

õigus saada hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.

10. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus tuvastas otsuse põhjenduste p-s 7, et SMIT-i direktor muutis 2. oktoobri 2015

käskkirjaga IT taristu osakonna töökohtade jaotust ning nimetusi, mille tulemusena vähendati

kahe võrra infrastruktuuri arhitektide ametikohti ja loodi kaks platvormiteenuste arhitekti

ametikohta, mis on siiani täitmata. Kostja optimeeris tööd ja jagas infrastruktuuri arhitekti

tööülesanded ära teiste osakonna töötajate vahel. Sellist tegevust on kostja põhjendanud üldiste

strateegiliste eesmärkide muutumisega. Seega ei ole põhjendatud apellandi väide, et maakohus

ei ole tuvastanud täpsemat koondamise alust. Maakohus on tuvastanud koondamise alusena töö

ümberkorraldamise, märkides seda ka otsuse põhjenduste p-des 10 ja 17. Hageja ei ole

tõendanud, et koondamissituatsiooni ei esinenud. Maakohus on põhjendatult asunud

seisukohale, et kuigi asutuse struktuuris on vabu töökohtu, ei ole kostja kohustatud neid täitma.

Tuvastades töö ümberkorraldamise osakonnas kahe infrastruktuuri arhitekti ametikoha

kaotamise, töö teiste töötajate vahel ümberjaotamise ning uute loodud ametikohtade

(platvormiteenuste arhitektid) täitmata jätmise kaudu, ei pidanud maakohus täpselt hindama,

millised olid täpselt tööandja plaanid pilveteenusega edasi tegeleda. Tööandja (kostja) on

selgitanud, et tööde fookus nihkus ja pilvelahenduste (sh Cloud Foundry) teemadega

infrastruktuuri vaates kostja töölepingu ülesütlemise ajal ei tegelenud (lk 74). Isegi kui kostja

sellega siiski tegeles, toimus see ümberkorraldatud struktuuri kaudu ning ei lükka ümber kostja

õigust hageja koondada.

11. Asjaolu, et töölepingu ülesütlemisega samal ajal esitas kostja taotluse projekti rahastuse

saamiseks (viidatud ISF taotlus), ei toonud kostjale kaasa keeldu hagejaga töölepingu

ülesütlemiseks koondamise tõttu, kui kostja tegelikkuses töö ümber korraldas. Asjas ei ole

vaidlust, et hagejaga töölepingu ülesütlemise ajaks ei olnud projekti rahastusotsust veel tehtud.

Hageja eksib, kui arvab, et kostja pidi temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemisel hindama ka

projekti rahastustaotluse rahuldamise perspektiivi. Kostjal sellist kohustust ei olnud, kui ta töö

ümber korraldas.

12. Hageja väited, et tööandja võttis samal ajal hagejaga töölepingu ülesütlemisel tööle uusi

töötajaid, ei ole õige. Kostja on seda eitanud ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja

viitab siin asjaolule, et tööandja lõi alates 1. veebruarist 2016 14 ametikohaga platvormiteenuste

osakonna ning kuulutas 2016 jaanuaris välja konkursi platvormiteenuste osakonna juhataja

ametikohale, millise ametikoha tööülesanded kattusid hageja omadega. Kostja on selgitanud,

et vastava muudatuse tingis siseministri 22. jaanuari 2016 käskkirjaga nr 1-3/20 toimunud

SMIT-i põhimääruse muutmine, mille tulemusena muudeti vastavalt SMIT-i direktori

29. jaanuari 2016 käskkirjale nr 1-1/2016/44 ka sisemist struktuuri, mis tõi kaasa vajaduse

moodustada uus osakonnajuhataja ametikoht (lk 77). Nimetatud pärast hagejaga töölepingu

ülesütlemist toimunud muudatused SMIT-i struktuuris ei tõenda mitte kuidagi hageja väiteid

koondamise ebaseaduslikkusest.

13. Platvormiteenuste osakonna juhataja konkursikuulutuse kohaselt olid ametikoha

peamisteks tööülesanneteks platvormiteenuste valdkonna terviklik ja süsteemne arendamine,

osakonna juhtimine ja koostöö koordineerimine erinevatel tasemetel (lk 62). T.Talve 19. juuni

2015 e-kirja (lk 79) kohaselt ei olnud hageja töökohustuseks osakonna juhtimine ja sellest

tulenevad kohustused. Seega ei vasta tegelikkusele apellandi väited, et peale hageja koondamist

otsis tööandja osakonna juhatajat tegema sama tööd, mida tegi hageja. Vastustaja on märkinud,

et tööandja eeldab osakonna juhilt enamat kui arhitektilt, kelle ülesandeks on tegeleda

konkreetse valdkonnaga. Tööandjal on oma tegevuse korraldusõigus. Nimetatud õiguse

realiseerimiseks võib tööandja ka töötajaid koondada selleks seaduses ettenähtud tingimusi

täites (sh on tööandjal hüvitise maksmise kohustus). Hageja ei ole suutnud ümber lükata

tööandja peamist väidet, et ta jagas kahe koondatud infrastruktuuri arhitekti (sh hageja)

tööülesanded ära teiste osakonna töötajate vahel, kelle ametinimetusi korrigeeriti, mistõttu

puudus tööandjal vajadus palgata uusi töötajaid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja

lahendamiseks ei tule kohtul tuvastada, mis on PaaS või kas platvormiteenus ja pilveteenus on

sünonüümid, kuna saadav tulemus ei mõjutaks kuidagi kohtu hinnangut tööandja tegevusele.

14. Ka muud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja

poolt maakohtule esitatud kostja andmekeskuse kontseptsioon 2015, mille tähelepanuta jätmist

apellant maakohtule kaebuse p-s 2.3.3 ette heidab, ei lükka ümber kostja väidet, et ta korraldas

hageja ametikoha töö ümber. Tööandjal on õigus (ka lühiajaliselt) muuta tegevuseesmärkide

fookusi ja projekte edasi lükata ning korraldada sel eesmärgil ümber ka töösuhteid. Apellandi

poolt tõendina esitatud väljavõtted erialakirjandusest kostja seda õigust ei muuda.

15. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS

§ 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja/apellandi kanda.

Kostja taotleb hagejalt välja mõista õigusabikuluna 2088 (käibemaksuga) ja eraldi

kohtuistungil osalemise kuluna 1296 eurot (käibemaksuga), millest lepingulise esindaja kulu 7

h eest on 1218 eurot ja sõidukulu istungile ja tagasi 78 eurot. Kokku on taotletav kuluhüvitis

3384 eurot. Kostja on esitanud ka menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotluse TsMS § 177

lg 4 alusel.

Asja materjalide kohaselt esindasid kostjat kuni ringkonnakohtu istungini (kaasa arvatud

apellatsioonkaebusele vastamisel) SMIT-i töötajad. Advokaadi õigusabi kasutas kostja

ringkonnakohtu menetluses 16. novembri 2016 tasaarvestustaotluse koostamiseks ja

ringkonnakohtu istungil ajalise kestvusega 1,2 h, kus kostjat esindanud advokaat esitas ka

kohtukõne teesid kokku neljal lehel. Menetluskulu nimekirja kohaselt on kostja kasutanud

advokaadi õigusabi ringkonnakohtu menetluses kokku 19 h ulatuses, sh 2 h seoses 16. novembri

2016 taotluse koostamisega, 4, 9 h seoses kohtukõne teeside koostamisega, 0, 9 h seoses

istungiks ettevalmistamise ja menetluskulude avalduse koostamisega, 7 h seoses kohtuistungil

osalemisega. Ülejäänud esindaja aeg kulus dokumentidega tutvumisele, kliendiga vestlemisele

ja e-kirjade koostamisele.

Hageja leiab, et taotletav kostja menetluskulu suurus ei ole põhjendatud ning on arvestades asja

sisu ja keerukust ebamõistlikult suur. Arvestades kohtuistungiks kulunud aega on istungil

osalemisega seotud kulu 1296 eurot põhjendamatult suur. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-

65-13 asunud seisukohale, et menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise

lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Arvestades vahemaa pikkust 400 km saab

istungile sõitmiseks vajalik kütusekulu olla maksumuses 48 eurot (10 liitrit 100 km kohta),

mitte taotletav 78 eurot.

Vastustaja avaldas ringkonnakohtu istungil, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, aga oma

menetluskulude avalduses avaldab, et ta on piiratud käibemaksukohuslane. Vastustaja ei ole

põhistanud, et ta ei saa õigusabikulude käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvestada.

Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus pool on esmakordselt kasutanud advokaadi õigusabi

alles ringkonnakohtus ning pärast apellatsioonkaebusele vastuse koostamist, ei saa

õigusabikulud olla ülemäärased. Käesoleval juhul vajas kostja advokaadi õigusabi üksnes

kohtuistungil osalemiseks. Istungiks pidi advokaat ka valmistuma ning tutvuma asja

materjalidega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja teiselt

menetlusosaliselt üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 145 eurot/h (ilma käibemaksuta), mis on kooskõlas

kohtupraktikaga ja mille suurusele hageja ei ole vastu vaielnud.

Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt.

Õigusabikulu asja materjalidega tutvumisele, kliendiga suhtlemisele ning kohtuistungiks

valmistumisele on liialt suur. Ringkonnakohus ei kohustanud kostjat esitama kohtule kirjalikke

kohtukõne teese, mistõttu ei pea ringkonnakohus selles osas kostja kulusid põhjendatuks.

Kulud seoses menetluskulude avalduse koostamisega ei ole vajalikud kohtukulud, sest selle

avalduse koostamisega oleksid hakkama saanud ka kostja töötajad. Kohtuistung kestis üksnes

1,2 h, mitte 7 h nagu on arvestanud kostja. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 asunud

seisukohale, et menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise

esindaja sõidule kulunud aja eest.

Põhjendatud kulu ei ole ka 16. novembri 2016 tasaarvestuse taotluse koostamise kulu. Taotlus

oli esitatud pärast 19. augusti 2016 vastust apellatsioonkaebusele hilinenult ja TsMS § 652 lg

4 sätestatut rikkudes. Kuna hagi jäi rahuldamata, puudus taotluse sisuliseks läbivaatamiseks ka

põhjus. Nimetatud asjaoludel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks mõista selle kulu tekitamise

eest hüvitis välja hagejalt.

Põhjendatuks tuleb lugeda kulu asja materjalidega tutvumisele ning kohtuistungiks

ettevalmistamisele kokku 4 h ulatuses, kohtuistungil viibimisele 1, 2 h ulatuses ja sõidukulu

ringkonnakohtu istungile 78 eurot. Kostja kolm esindajat sõitsid ringkonnakohtu istungile

esindaja T. Tulva isikliku sõiduautoga ning vastavalt SMIT-s kehtivale korrale hüvitas SMIT

T. Tulvale sõiduauto kasutamise kulude katteks 78 eurot (läbisõit 386 km, arvestusega 20

senti/km). Vastavad dokumendid on kostja ringkonnakohtule esitanud ning ringkonnakohus

loeb nimetatud kulu põhjendatuks.

Hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks menetluskuluna ringkonnakohtus 5,2 h x145 eurot x

käibemaks 20% + 78 eurot = 982,80 eurot. Kostja on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada, sest piiratud maksukohustuslasena ei ole tal sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigust (TsMS § 174 lg 10).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks