3-16-1575/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1575

Haldusasi

Tarmo Teivase kaebus Viru Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes (jalutuskäik 15. mai 2016)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 1. novembri 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tarmo Teivase määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Tarmo Teivas

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. novembri 2016. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata, asendades vastavas osas halduskohtu määruse põhjendused

käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28. juulil 2016 jõudis Tartu Halduskohtusse kaebaja kaebus, mille kaebaja palus võimalusel

liita kohtuasjaga 3-16-1096. Kaebuse sisu ära toodud ei ole. Kaebaja lisas eelnimetatud

avaldusele Viru Vangla 06.07.2016. a otsuse nr 6-16/66-2, millega vangla jättis rahuldamata

kaebaja kahju hüvitamise taotluse. Otsuse põhjal soovis kaebaja mittevaralise kahju

hüvitamist, kahjusummat kaebaja ei määranud. Kahju tekitati kaebajale sellega, et ta ei saanud

15. mail 2016 minna jalutuskäigule. Valvur tuli kaebaja juurde kell 06.13, et teda

jalutuskäigule viia. Kaebaja ei kuulnud eelmisel päeval valvuri teadet, et jalutuskäik viiakse

läbi hommikul kell 6. Kaebaja ei olnud sel kellaajal valmis jalutuskäigule minema ning palus

viia jalutuskäigu läbi hiljem. Kaebaja sai valvuritest aru nii, et see on võimalik.

2. Tartu Halduskohus määras 22. augusti 2016. a määruses, et punktis 1 toodud kaebust

menetletakse iseseisva kohtuasjana ning määras kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks:

kaebajal tuli teatada, kas ta soovis esitada kaebuse kahju hüvitamise nõudes Viru Vangla

6. juuli 2016. a otsuses toodud asjaoludel, teatada nõutava hüvitise suurus ja põhjendus ning

tasuda riigilõiv.

3. Kaebaja teatas 25. augusti 2016. a avalduses, et ta taotleb õiglast hüvitist kohtu

äranägemisel ning palus menetlusabi, kuna tal puudub raha riigilõivu tasumiseks.

4. Tartu Halduskohtu 1. novembri 2016. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuigi riigilõivu tasumisest

osalise vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, ei ole see piisav põhjus kaebaja

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebus on perspektiivitu. Riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või

eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Kohtupraktika kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus,

eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14 p 12.2).

Kohtule esitatud dokumentide põhjal ei saanud kaebaja 15. mail 2016 kasutada võimalust

viibida vähemalt üks tund päevas vabas õhus. Vaidlust ei ole selle üle, et kell 6.13 oleks

kaebajal olnud võimalik jalutuskäigule minna ning kaebaja ja valvurid vestlesid teemal, kas

kaebaja saab jalutama minna hiljem. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajal oli kindel alus

arvata, et ta viiakse jalutuskäigule hiljem. Sellistel asjaoludel on äärmiselt vähe tõenäoline

saavutada mittevaralise kahju hüvitamine kaebajale, sest isegi kui kohtuasja lahendamisel

peaks selguma, et jalutuskäigu toimumata jäämine ühel päeval kujutab endast mõnda RVastS

§ 9 lg 1 toodud mittevaralise kahju tekkimise alust ja vangla jättis kaebaja jalutuskäigu

võimaluseta süüliselt, ei ole tegemist niisuguse intensiivsusega sündmusega, mis tooks kaasa

rahalise hüvitise väljamõistmise kaebajale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas 6. novembril 2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

1. novembri 2016. a määruse resolutsiooni p-le 1. Tuginedes põhiseaduse § 15 ls-le 1 ning §-

dele 12,3,10,18 ja 19 leidis kaebaja, et õiguskord näeb ette võimaluse saada tasuta õigusabi,

sest piisava tasuta õigusabi puudumisel rikub seadusandja üldist kohtu garantiid

tegevusetusega. Hea haldus tähendab lisaks õiguspärasusele ka eetika ja moraali alla kuuluvat.

Õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. Kaebaja leiab, et kohtul peaks häbi

olema väljapressida riigilõivu sealt, kust seda võtta ei ole. Kaebaja teatab, et tema nõude

suurus on 1 euro ning palub riigilõivu küsida Viru Vanglalt. Kaebajaga käituti omavoliliselt

ning ebavõrdväärselt teiste vangide suhtes. Kaebaja ei mõista, millist eesmärki täitis abinõu

inimest mitte välja lasta. Kaebaja leiab, et tal on protsessi põhiõigused ning neid ei saa

õigusriigis nullida riigilõivu maksmise jõuetus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja teatas määruskaebuses, et tema nõude suurus on 1 euro. Halduskohus on

28. novembri 2016. a määruses, millega võttis kaebaja määruskaebuse menetlusse, küll

märkinud, et kaebaja on rahalise nõude suurust muutnud, kuid ei ole vastavas osas

halduskohtu 1. novembri 2016. a määrust muutnud. Ringkonnakohus märgib, et rahalise

nõude suuruse muutmisega, muutus ka kaebuselt tasutav riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) §

60 lg 2 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu

tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille

väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse,

kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Seega peab kaebaja nüüd kaebuse esitamisel 250

euro asemel 15 eurot riigilõivu tasuma.

7. Tartu Halduskohus on 1. novembri 2016. a määruses kindlaks teinud, et perioodil 25. aprill

2016 kuni 24. august 2016 oli kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 39,64 eurot.

Seega esineb pärast kaebaja poolset rahalise nõude suuruse muutmist ka

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-st 1 tulenev menetlusabi andmise

piirang, kuna tasumisele kuuluv riigilõiv summas 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut ja seega suudab kaebaja riigilõivu tasuda. Ringkonnakohus

selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule

esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu

tasumiseks.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebuses viidatud asjaoludel on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus

kaebaja riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud

väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks kaebaja esitatud

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

9. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele

menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega

HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu

tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad

eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi

taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule

menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas

vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu

kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust

vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu

4. mai 2011. a määrus nr 3311111, p 11).

10. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus

pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, ei tähenda see, et isikul, kes

leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda.

Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse

proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik

õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHK 6. septembri

2007. a määrus nr 3-3-1-4007, p 11, RKHK 4. juuni 2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11).

Seega oli halduskohus õigustatud kaebajat riigilõivu tasumisest mitte vabastama.

11. Sellega jääb Tartu Halduskohtu 1. novembri 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

Ringkonnakohus asendab aga vastavas osas halduskohtu määruse põhjendused käesoleva

määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene