Legislator Case Law & Legislation
3-16-2110/10 AI generated

3-16-2110/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-16-2110/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

AN esitas 21.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla 19.10.2016 vaideotsus nr 5-15/16/304-2, millega vangla jättis rahuldamata AN vaide tema täiendava pesemivõimaluse taotluse rahuldamata jätmise peale. Tallinna Halduskohus tõlgendas esitatud kaebust kohustamiskaebusena, millega AN soovib vangla kohustamist tagada kaebajale täiendav pesemisvõimalus.

Legislator headnote

AI generated

3-16-2110/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tallinna Halduskohus tagastas 31.10.2016 määrusega AN kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest vaidlustatud tegevus ei riku ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaideotsuses korrektselt viidatud õigusnormidest tulenevalt peab vangla võimaldama dušši vähemalt üks kord nädalas ning kaebaja pole väitnud, et talle seda ei võimaldatud. Selle piirangu põhiseaduspärasuses ei ole alust kahelda. See, et kaebajale ei võimaldata dušši rohkem kui kord nädalas, võib olla talle ebameeldiv, ent pole inimväärikust alandav ega riku muul moel kaebaja õigusi.

Keywords

AI generated
case of personal hardship entitlement to insurance benefits defect of consent conscience clause violation of personal integrity indigence
AI generated
3-21-2491/28
X esitas 2. juulil 2021 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju summas 88 000 eurot hüvitamiseks, s.o 80 000 eurot seoses tervisekahjuga ja 8000 eurot seoses perekonnaga suhtlemise piiramisega. Kaebaja põhjendab, et viibis Tallinna Vanglas vahialusena 2017. a oktoobrist kuni 2020. a juulini. Sel ajal halvenes järjepidevalt kaebaja tervislik seisund ja tema
3-16-2551/11
M. S. esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (puudused kõrvaldatud 30.01.2017) Tallinna Vangla 08.11.2016 käskkirja nr 5-1/2297 tühistamiseks. Kaebaja läbis eelnevalt vaidemenetluse, esitades 18.11.2016 Tallinna Vanglale käskkirja tühistamiseks vaide. Tallinna Vangla jättis vaide 08.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/380-2 rahuldamata (tl 3). Kaebuse kohaselt kohaldas Tallinna Vangla kollektiivset karistust, millega piiras ebaseaduslikult kaebaja õigusi. Käskkirjaga piirati kaebaja suhtlemisja liikumisvabadust ning vangla ei põhjendanud, miks ei olnud võimalik kaebajat ümber paigutada osakonda, kus kaebaja suhtlemisja liikumisvabadust ei piirata. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
3-21-2170/2
X esitas 13.07.2021 Tallinna Vanglale vaide, milles vaidlustas üksuse juhi otsust piirata ajavahemikul 01.06.2021-10.06.2021 spordisaali ja väljakute kasutamist.
3-16-2557/13
A.N. esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. A.N. taotleb, et kohus tuvastaks Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse, kuna kinnipeetava ja arsti vahelise visiidi käigus viibib ruumis ka vangla ametnik ning tagatud ei ole arsti-patsiendi suhte konfidentsiaalsus, ning kohaldaks esialgset õiguskaitset selliselt, et esialgse õiguskaitse korras oleks tagatud arsti ja patsiendi suhte konfidentsiaalsus (s.t et kui kaebaja viibib arsti vastuvõtul, siis ei viibiks selle juures Tallinna Vangla ametnikku).
3-14-52790/17
19.01.2014 koostas kinnipeetav A.G.(edaspidi kaebaja) Tallinna Vanglale taotluse (tl 19), milles kurtis vangla elamistingimustest tulenenud kannatuste üle.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2110 Haldusasi AN kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks lisapesemisvõimaluse andmiseks Menetlusosalised Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2110 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 21.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla 19.10.2016 vaideotsus nr 5-15/16/304-2, millega vangla jättis rahuldamata AN vaide tema täiendava pesemivõimaluse taotluse rahuldamata jätmise peale. Tallinna Halduskohus tõlgendas esitatud kaebust kohustamiskaebusena, millega AN soovib vangla kohustamist tagada kaebajale täiendav pesemisvõimalus.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 31.10.2016 määrusega AN kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest vaidlustatud tegevus ei riku ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaideotsuses korrektselt viidatud õigusnormidest tulenevalt peab vangla võimaldama dušši vähemalt üks kord nädalas ning kaebaja pole väitnud, et talle seda ei võimaldatud. Selle piirangu põhiseaduspärasuses ei ole alust kahelda. See, et kaebajale ei võimaldata dušši rohkem kui kord nädalas, võib olla talle ebameeldiv, ent pole inimväärikust alandav ega riku muul moel kaebaja õigusi.

3-16-2110 2(2) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. AN esitas Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määruse peale määruskaebuse, milles kinnitab jäämist halduskohtule esitatud nõudmiste juurde. Võrdse kohtlemise printsiibiga on vastuolus, et erinevalt Tallinna Vanglast saab Tartu ja Viru Vanglas pesta iga päev. Euroopa vanglareeglistikust (EVR) tulenevalt peaks saama pesta vähemalt 2 korda nädalas.

4. Tallinna Vangla vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. Vangistusseaduse (VangS) § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš vähemalt kord nädalas. Kaebajale on tagatud vähemalt kord nädalas 20-minutiline dušš. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Riigikohtu selgituste kohaselt lahendis nr 3-4-1-50-14 ei anna VangS § 50 lg 2 kinnipeetavale subjektiivset avalikku õigust kasutada dušši nädalas rohkem kui ühe korra. Subjektiivset avalikku õigust kasutada dušši rohkem kui ühe korra nädalas ei tulene ka EVR p-st 19.4, sest Riigikohtu praktika kohaselt on EVR näol tegu soovitusliku iseloomuga reeglistikuga, mis ei ole õiguslikult siduv. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on avaliku võimu kandja kohustus toimingut teha või haldusakti anda. Vangla ei ole kohustatud võimaldama kinnipeetavatele dušši kaks korda nädalas. Vangla võimaldab tihedamat duši kasutamist töötavatele kinnipeetavatele või erandjuhtudel arsti näidustusel. Kaebaja ei kuulu neisse gruppidesse. Kinnipeetavatele on igapäevaselt tagatud juurdepääs puhtale voolavale veele, kuna kambrites on kraanikausid. See võimaldab teha esmased hügieenitoimingud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.

6. Halduskohus ja vastustaja selgitasid õigesti, et kinnipeetavatel ei ole subjektiivset õigust nõuda duši võimaldamist rohkem kui VangS § 50 lg-s 2 ette nähtud 1 kord nädalas. Vaidlust ei ole selle üle, et sellise tihedusega pesemisvõimalus on kaebajale tagatud. Seega ei riku vangla keeldumine täiendavatest pesemisvõimalustest kaebaja subjektiivseid õigusi ning tema kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel oli õiguspärane. Halduskohus märkis põhjendatult, et asjaolu, et kaebajale ei võimaldata dušši rohkem kui kord nädalas, võib olla talle ebameeldiv, kuid see pole inimväärikust alandav ega riku muul moel tema õigusi.

7. Viide ebavõrdsele kohtlemisele seoses väidetava tihedama duši kasutamise võimaldamisega teistes vanglates ei ole põhjendatud. Seadusest ei tulene vanglatele kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused. Kinnipeetavatele erinevate tingimuste võimaldamist ei ole alust pidada võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks, kui kinnipeetavatele on õigusaktidest tulenevate õiguste kasutamine tegelikult ja seaduses ettenähtud mahus tagatud. Vanglate võimalused kinnipeetavatele duši kasutamise tagamiseks võivad erineda. Kaebajale sobivamate võimaluste või soodustuste pakkumine ühes vanglas ei anna talle õigust nõuda samade tingimuste võimaldamist teises vanglas. Tallinna Vangla on vastuses selgitanud aluseid, mille esinemisel võimaldatakse tihedamat duši kasutamise võimalust Tallinna Vanglas. Vangla selgitusest nähtuvalt on vahetegemiseks mõistlik põhjendus. Seega jääb määruskaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets