2-15-1958/55 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-1958

Tsiviilasi

Aktsiaselts Baltem hagi OÜ Timerlan Auto vastu

võlgnevuse 25 559 eurot 1 senti ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

29 464 eurot 64 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. mai 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Timerlan Auto apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

29. november 2016

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): OÜ Timerlan Auto (registrikood 11129984),

esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

Vastustaja

(hageja):

Aktsiaselts

Baltem

(registrikood

10092960), esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 18. mai 2016 otsus osaliselt

hagi rahuldamise ulatuse osas, rahuldada hagi osaliselt ja

välja mõista OÜ-lt Timerlan Auto Aktsiaseltsi Baltem

kasuks 23 221 eurot 62 senti.

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 18. mai 2016 otsus

muutmata.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Välja mõista OÜ-lt Timerlan Auto Aktsiaseltsi Baltem

kasuks põhivõlg 23 221 eurot 62 senti, viivis alates

19.03.2014 kuni 12.12.2016 summas 5136 eurot 33 senti

ning alates 13.12.2016 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses kuni põhivõla 23 221 eurot 62 senti

tasumiseni.

3.3. Jätta menetluskulud maakohtus 91% ulatuses

OÜ Timerlan Auto kanda ja 9% ulatuses Aktsiaseltsi

Baltem kanda.

3.4. Tagastada Aktsiaseltsile Baltem pärast kohtuotsuse

jõustumist hagi tagamise avalduselt tasutud tagatis

1625 eurot.

3.5. Jätta kohtuotsuse jõustumisel kehtima Viru Maakohtu

28. aprilli 2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu (kohtulik registerpant mootorsõidukitele).“

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 91% ulatuses OÜ

Timerlan Auto kanda ja 9% ulatuses Aktsiaseltsi Baltem

kanda.

Selgitada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts Baltem (hageja) esitas 5. veebruaril 2015 Viru Maakohtule hagi OÜ Timerlan Auto

(kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 25 559 eurot 1 senti, hagiavalduse

esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 1848 eurot 13 senti ning viivise põhinõudelt

alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud

määras. Maakohus tagas 28. aprilli 2015 määrusega hagi ja seadis hageja kasuks kostja sõidukitele

kohtuliku registerpandi.

Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled 11. veebruaril 2014 töövõtulepingu rataslaaduri

Komatsu remontimiseks. Hageja saatis vastuseks kostja soovile 7. veebruaril 2014 pakkumuse ja

taotles 50% ettemaksu (20 0000 eurot) tasumist. Kostja aktsepteeris pakkumust, tasudes

11. veebruaril 2014 ettemaksu. Hageja lõpetas lepingujärgsed tööd 3. märtsil 2014 ja saatis samal

kuupäeval kostjale e-kirja, milles palus tasuda arve 45 559 eurot 1 senti. Tasu tehtud tööde eest

kujunes pakkumuses märgitust suuremaks, sest lepingu täitmisel töid täpsustati ning kostja tellis

lisatöid. Kuivõrd varasemalt oli kostja tasunud ettemaksu 20 000 eurot, võlgneb kostja hagejale

25 559 eurot 1 senti. Kostja leidis 4. märtsi 2014 vastuses alusetult, et tööd ei ole tehtud kohaselt.

Kostja ei ole töid üle vaadanud ega rataslaadurile järele tulnud. Vaatamata korduvatele

meeldetuletustele kostja arvet ei tasunud. Kostja võlgneb hagejale ka viivise.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Tema vastuväidete kohaselt käitus hageja pahauskselt, sest ei

lubanud rataslaadurit vastu võtta ja üle vaadata. Hageja arvel märgitud tööd ei ole mõistlikud ega

põhjendatud. Hageja tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 18. mai 2016 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 25 559 eurot 1 senti, viivise 1848 eurot 13 senti põhivõlalt alates 19. märtsist 2014

kuni hagi esitamiseni ning viivise sealt edasi VÕS § 113 lg 1 järgses määras kuni põhinõude

tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis hagejalt rataslaaduri remondi.

Ettemaksu tasumisega tunnistas kostja pakkumust. Hageja teatas 3. märtsi 2014 e-kirjaga, et tööd

on tehtud ja saatis arve, märkides, et kostjal on ettemaks 20 000 eurot. Samas kirjas teatas kostja,

et laaduri saab kätte pärast arves märgitud puuduoleva summa tasumist. Kostja keeldus 4. märtsi

2014 e-kirjas arvet tasumast, teatades, et rataslaadur vajas remonti hageja töötajate süül ning arvel

märgitud summa ületab laaduri hinna. Kostja tehtud töid üle ei vaadanud ja laadurile järele ei

läinud.

Kostja esitas ValueExpert OÜ 17. juuli 2015 hindamisakti, mille kohaselt on vaidlusaluse

töökorras rataslaaduri maksumus 47 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks on

hindamisaktis märgitud, et laaduri hüdrosüsteemi filtris on metalliosakesi. Nõustuda ei saa kostja

väitega, et eeltoodu tähendab laaduri ebakvaliteetset remontimist. Laaduri väärtuse hindaja ei

olnud pädev hindama laadurile tehtud remondi kvaliteeti. Metalliosakeste olemasolu

hüdrosüsteemi filtris tõendab, et filter täidab oma ülesannet ja eraldab õlist sinna süsteemi osade

hõõrumise tagajärjel sattunud võõrosakesi. Metalliosakeste suurem eraldumine süsteemi

sissetöötamise käigus on tavapärane. Hageja on teinud rataslaaduri remondi nõuetekohaselt ning

kostja ei ole vastupidist tõendand. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 635 lg 1, § 100,

§ 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist (vaidlusaluse arve tasumist). Kostja võlgneb

hagejale VÕS § 113 lg 1 järgi ka viivise.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta

hagi rahuldamata. Maakohus leidis valesti, et hageja tehtud remont oli nõuetekohane. Maakohus

jagas valesti poolte tõendamiskoormuse, kui leidis, et kostja pidi tõendama, et hageja töö ei olnud

nõuetekohane. Kostja tõendas, et ta tegi 4. märtsil 2014 tööde ülevaatuse ja leidis, et tööd on tehtud

ebakvaliteetselt. Maakohtu järeldus, et kostja ei ole tööde ülevaatust teinud, on vale. Kuna hageja

kui töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et kostja keeldus alusetult tööd vastu

võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane.

Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et rataslaadur on kvaliteetselt remonditud. See, et

rataslaaduri filtris oli palju metalliosakesi, võimaldab eeldada, et rataslaadur oli halvasti

remonditud. Hindamisaktist tuleneb ka järeldus, et rataslaadurit ei olnud võimalik selle defekti

tõttu kasutada Maakohus ei põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta leidis, et

metalliosakeste olemasolu filtris on tavapärane.

5. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 18. mai 2016 otsus tuleb osaliselt tühistada hagi

rahuldamise ulatuse osas, hagi tuleb rahuldada osaliselt ja välja mõista OÜ-lt Timerlan Auto

Aktsiaseltsi Baltem kasuks 23 221 eurot 62 senti.

7. Asja materjalide kohaselt saatis hageja kostjale 07.02.2014 e-kirjaga rataslaaduri Komatsu

remonttööde pakkumuse nr SQ140043 (I kd tl 6-8). Pakkumuse kohaselt hindas hageja

remonttööde maksumuseks 43 221 eurot 62 senti. Kostja tasus 11.02.2014 hagejale rataslaaduri

remonttööde teostamise ettemaksu 20 000 eurot (I kd tl 9).

VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Kuigi asja materjalide hulgast puudub kostjapoolne kirjalik nõustumine hagejapoolse

pakkumusega, siis arvestades kostja poolt rataslaaduri remonttööde eest ettemaksuna 20 000 euro

tasumist hagejale, saab VÕS § 9 lg 2 alusel asuda seisukohale, et pooled sõlmisid lepingu ajast,

mil kostja tasus hagejale pakkumuse alusel 20 000 eurot, s.o 11.02.2014.

8. Hageja on nõudnud kostjalt arve SIP140352 alusel täiendavalt 25 599 euro 01 sendi tasumist.

Arvestades lepingus kokkulepitud tasu 43 221 eurot 62 senti ületab hageja poolt nõutav tasu

kokkulepitut 2377 euro 39 sendi võrra (45 599,01-43 221,62=2377,39). Kuna pooled on tasus

kokku leppinud (ja kostja vaidleb tasunõudele täies ulatuses vastu), siis ei ole põhjendatud

hagejapoolne lepingujärgse tasu ühepoolne suurendamine. Hagiavalduses esitatud seisukoha

kohaselt on kostja tellinud täiendavaid töid pakkumuses nimetatud töödele ja seetõttu on nõutav

tasu suurenenud, kuid hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud

tasu suuruse muutmises (suurendamises). Pooled on kokku leppinud tasus 43 221 eurot 62 senti

ning hageja tasunõue kostja vastu saab olla kokkulepitu piires.

Lähtudes eeltoodust on maakohus alusetult rahuldanud hagi täielikult ja välja mõistnud kostjalt

hageja kasuks tasu 25 559 eurot 01 senti. Arvestades lepingus kokkulepitut tuleb hagi rahuldada

osaliselt ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 23 221 eurot 62 senti.

9. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust muus osas maakohtu otsuse muutmiseks.

9.1. Asja materjalide kohaselt teatas hageja 03.03.2014 kostjale, et töö on valmis ja saatis

tasumiseks arve (I kd tl 10). Vastuseks hageja e-kirjale vastas kostja 04.03.2014, et

„/…/ eeslaaduris tekkis rike teie töötajate süül /…/ vastavalt teie sõnadele oli pärast teie teostatud

kapitaalremonti hüdrosüsteemi endiselt jäänud alumiiniumlaaste, mis annab meile täieliku aluse

kahelda teostatud töödes./…/Teie poolt esitatud remondiarved ületavad laaduri maksumuse.“

Kostja vastuskirjast nähtub, et ta ei kavatse lepingujärgset tasu maksta, samas ei selgu kirjast,

millal ta kavatses töö üle vaadata ja vastu võtta (s.o ta ei ole avaldanud soovi remonditud

rataslaadur üle vaadata). Kostja väitel oli töö puudustega, sest rataslaaduri hüdrosüsteemi oli

endiselt pärast remonti jäänud alumiiniumlaaste, kuid sama e-kirja kohaselt asus ta vastavale

seisukohale väidetavalt hageja sõnade alusel (samas hageja vastuväite järgi ei ole ta teatanud

kostjale, et tema poolt tehtud remonditöö on puudustega). Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja

e-kirjas teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest, sest ta ei olnud asja üle

vaadanud ning seetõttu ta ei olnud teadlik, kas töö on puudustega või mitte.

9.2. Maakohus on õigesti asunud asjas olevate tõendite alusel seisukohale, et hageja poolt tehtud

töö on lepingukohane, vastab lepingutingimustele ja ei ole puudustega.

VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle

vaadata.

Ebaõige on kostja väide, et ta vaatas 4. märtsil 2014 töö üle ja leidis, et töö on tehtud

ebakvaliteetselt (s.o töö oli puudustega). Asja materjalide hulgas puudub selline tõend, mis

tõendaks kostjapoolset töö ülevaatust perioodil 04.03.2014 kuni 17.07.2015 (s.o alates töö

valmimisest kuni ValueExpert OÜ poolt hindamisakti koostamiseni). Asja ülevaatust ei tõenda

kostja 04.03.2014 e-kiri hagejale, sest kirjas esitatu ei põhine töö ülevaatuse tulemusel. Samas

nähtub toimikus olevatest materjalidest, et hageja ei ole teinud kostjale takistusi remonditud

rataslaaduri ülevaatamiseks eesmärgil selgitada välja, kas töö vastab lepingutingimustele. Hageja

on sidunud remonditud rataslaaduri äraviimise kostja poolt arve tasumisega, s.o hageja töövõtjana

on kasutanud VÕS §-st 654 tulenevat pandiõigust, kuid hageja ei ole teinud kostjale takistusi asja

ülevaatuseks.

Kuna kostjal on olnud võimalus asi üle vaadata, siis ei saa ta keelduda tasu maksmisest tuginedes

VÕS § 637 lg-le 5.

9.3. Kostja väite kohaselt hageja kui töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et kostja

keeldus alusetult tööd vastu võtmast, samuti peab hageja tõendama, et tema poolt vastuvõtmiseks

esitatud töö on lepingukohane.

Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 9.2, et kostjal oli võimalik töö üle vaadata, kuid ta

ei teinud seda. Kostja 04.03.2014 e-kirjast nähtub, et ta keeldus töö vastuvõtmisest seetõttu, et:

1) tema arvates oli rataslaaduri rikkes süüdi hageja töötajad, 2) hageja enda sõnade kohaselt oli

pärast remonti rataslaaduri hüdrosüsteemis endiselt alumiiniumlaaste, 3) remondiarve ületab

laaduri maksumuse.

Ükski ülalnimetatud asjaolu ei õigusta kostja keeldumist töö vastu võtta. Kostja süüdistab hageja

töötajaid selles, et nende poolt detsembris 2013 rataslaaduri remondi tulemusena vajas laadur

uuesti remonti, s.o veebruaris 2014 töövõtulepingu sõlmimine oli tingitud hageja töötajate

eelnevast ebakvaliteetsest remondist. Ringkonnakohus leiab, et kui detsembris 2013 teostatud

rataslaaduri remondi tulemusena tekkis uus remondivajadus, siis oli kostjal võimalik juba eelnevalt

sellele asjaolule tugineda ning tal puudus vajadus sõlmida 11.02.2014 töövõtuleping sellistel

tingimustel, nagu ta seda teinud on. Käesoleval juhul tuleneb hageja tasu nõue 11.02.2014

töövõtulepingust ning asjakohatu on kostja viide hageja töötajate käitumisele enne lepingu

sõlmimist. Samuti on asjakohatu kostja viide sellele, et remondiarve ületab laaduri maksumuse,

sest tasu suurus on kokku lepitud lepingus.

Eelnevalt käesoleva otsuse p-s 9.1. asus ringkonnakohus seisukohale, et kostja ei ole 04.03.2014

e-kirjas teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest (s.o puudustest töös) ning kuna

kostja ei olnud asja üle vaadanud ega teatanud hagejale puudustest töös ning hageja väitel oli töö

teostatud lepingutingimustele vastavalt, siis ei pidanudki hageja esitama täiendavaid tõendeid selle

kohta, et rataslaadur on kvaliteetselt remonditud.

Kostja ise ei ole esitanud kohtumenetluse kestel tõendeid selle kohta, et ta oleks hagejale VÕS

§ 644 lg 1 kohaselt mõistliku aja jooksul teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest.

Samuti ei ole kostja tõendanud seda, et asjas esinevad VÕS § 645 lg-s 1 sätestatud alused, s.o et

kostja tellijana võib tugineda lepingutingimustele mittevastavusele sõltumata sellest, et ta ei

teatanud õigeaegselt lepingutingimustele mittevastavusest.

9.4. VÕS § 644 lg 3 järgi kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö

lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski

lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja

hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

Antud juhul on kostja keeldunud tasu maksmisest, väites, et töö ei vastanud lepingutingimustele.

Ringkonnakohus leiab, et kostja seisukoha osas puudub selgus, sest tema vastuväidetest ei selgu,

kas ta soovib töös puuduste kõrvaldamist (kui, siis milliste konkreetselt) või makstava tasu

alandamist vms.

Kuigi kostja seisukoht on ebaselge, ei ole tema keeldumine lepingus kokkulepitud tasu maksmisest

põhjusel, et asi ei vasta lepingutingimustele, põhjendatud, ning seetõttu on maakohus õigesti hagi

rahuldanud summas 23 221 eurot 62 senti.

Asja materjalide hulgas oleva ValueExpert OÜ hindamisakti kohaselt (I kd tl 147-148) on

kõnealuse töökorras laaduri maksumuseks 47 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks

laaduri hinnale on hindamisaktis märgitud, et laaduri hüdrosüsteemi filtris on võimalik tuvastada

väikesi metalliosakesi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ValueExpert OÜ hindamisakt ei tõenda

laaduri ebakvaliteetset remonti, s.o puudusi töös. Tegemist on hindamisaktiga, mitte aga aktiga

remondi kvaliteedi kohta.

Koos ValueExpert OÜ hindamisaktiga on 17.06.2015 koostatud ka masina ülevaatuse akt.

Nimetatud aktis on märgitud, et pärast masina testimist ühe tunni vältel tuvastati hüdrosüsteemi

filtris metalli tükikesi, kuid masina kasutamisel puudusi ei tuvastatud. Hageja selgitas, et

metalliosakeste suurem eraldumine süsteemi sissetöötamise käigus on tavapärane. Seetõttu tuleb

laaduri hüdraulikaõli ja –filter esmaselt vahetada juba 10 esimese töötunni järel, seejärel

50 töötunni ja hiljem 500 töötunni järel.

Lähtudes eeltoodust on hageja kostja poolt tellitud laaduri remondi teinud nõuetekohaselt, kostja

ei ole tõendatud vastupidist ning kostjal on lepingust tulenev kohustus tasuda hagejale laaduri

remondi eest.

10. Hageja on nõudnud lisaks tasu väljamõistmisele ka viivist seaduses sätestatud määras alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest 19.03.2014 kuni täitmiseni. Kostja ei ole vaidlustanud

viivisearvestuse alguskuupäeva 19.03.2014.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

Lähtudes VÕS § 113 lg-s 1 sätestatust ja põhivõla suurusest, on viivis ajavahemiku 19.03.2014

kuni 12.12.2016 eest summas 5136 eurot 33 senti ning see tuleb välja mõista kostjalt hageja

kasuks. Samuti tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 13.12.2016 VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla 23 221 eurot 62 senti tasumiseni.

11. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, siis jäävad menetluskulud

maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 91% ulatuses OÜ Timerlan Auto kanda ja

9% ulatuses Aktsiaseltsi Baltem kanda.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse

peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus

menetluskulude rahalist suurust ei määra.

Antud juhul ei ole maakohus menetluskulusid kindlaks määranud ning tulenevalt TsMS § 174

lg-st 4 ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson