2-15-13560/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 19. detsembril 2016

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-15-13560

Kohtuasi

XxxxOÜ hagi OÜ Xxxxvastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Hagihind

32 285,34 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx);

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Henno

Kostja: OÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht Xxxx);

seaduslikud esindajad Xxxxja Xxxx, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martti Peetsalu,

Kohtuistungi aeg

09. november 2016

Resolutsioon

1. Jätta XxxxOÜ hagi OÜ Xxxxvastu 20 880 euro

põhivõlgnevuse ja viivise protsendina põhinõude jäägilt

alates 11.09.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lõikes 1 sätestatud määras väljamõistmiseks rahuldamata

2. Lõpetada menetlus XxxxOÜ hagis OÜ Xxxxvastu 9000

euro põhivõlgnevuse ja viivise protsendina põhinõude

jäägilt alates 11.09.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lõikes 1 sätestatud määras väljamõistmiseks

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud XxxxOÜ kanda

2. Välja mõista XxxxOÜ-lt OÜ Xxxxkasuks menetluskulu

8106 eurot.

3. Välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

1. 11.09.2015 hagiavalduse ja selle 14.10.2015 täpsustuse kohaselt sõlmisid XxxxOY ja OÜ

Xxxx(edaspidi kostja) 05.10.2004 üürilepingu (edaspidi leping), millega kostja andis

XxxxOY-le rendile xxxx asuva laohoone ning kohustus osutama laomeheteenust. XxxxOY

igakuise üüri suuruseks sätestati 1 000 eurot, millele lisandus 1 700 eurot kuus

laomeheteenuse ja kommunaalmaksete eest.

2. XxxxOY ja Xxxxosaühing (edaspidi hageja) ühinesid 24.08.2012 ning hageja omandas kõik

XxxxOY õigused ja kohustused. Seega pidi hageja tasuma igakuiselt kostjale 2 700 eurot.

Kuni 2012. aasta novembrini (k.a) esitas kostja hagejale igakuiselt arveid summas 3 000

eurot, millest 1 000 eurot moodustas üür, 1 700 eurot kommunaalmaksed ja laomeheteenus

ning 300 eurot kindlustus. 2012. aasta detsembris ning perioodil 2013. aasta märts kuni 2014.

aasta märts esitas kostja hagejale igakuiselt arveid summas 4200 eurot. 2012. aasta märtsis

moodustas arves märgitud summast üüritasu 2 000 eurot ning teenused 2 200 eurot.

Ülejäänud arvetel moodustas arves märgitud summast üür 1 700 eurot ning teenused 2 500

eurot.

3. 2013. aasta jaanuaris ja veebruaris esitas kostja hagejale arveid summas 4 500 eurot, millest

2 000 eurot moodustas üür ning 2 500 eurot teenused. Hageja töötaja tasus kõik kuni 2014.

aasta jaanuarini esitatud arved ekslikult arvetel näidatud summades. Hageja lõpetas kostja

esitatud arvete tasumise veebruaris 2014 tulenevalt lepingu rikkumisest kostja poolt.

Tulenevalt VÕS § 310 lõikest 1 muutus 05.10.2004 sõlmitud leping tähtajatuks ega lõppenud

31.12.2006, nagu on sätestatud lepingu punktis 7. Leping lõppes 04.08.2015. Tulenevalt

lepingu punktidest 1 ja 2 oli hageja kohustatud igakuiselt tasuma kostjale 2 700 eurot.

Lepingus ei ole sätestatud üüritud ruumide kindlustamise kohustust ega seda, et hageja peab

vastavaid kulusid kandma. VÕS § 13 lõikes 1 sätestatud kokkuleppe puudumise tõttu ei ole

lepingupooled lepingus sätestatud summat muutnud. Seega ei ole muutunud üüri ega

kõrvalteenuste suurus ning hageja pidi igakuiselt tasuma kostjale 2 700 eurot. Kostja on

esitanud alusetult arveid ning rikastunud 29 880 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 1028

lõikest 1 on hagejal õigus kostjalt rohkem makstud summa tagasi nõuda, kuna kohustust seda

summat maksta ei ole olemas. VÕS § 1028 lõikes 2 sätestatud aluseid, mille esinemisel ei

võiks hageja kostjalt tagasi nõuda summat, mille arvel kostja alusetult rikastus ei esine.

TsÜS) § 154 kohaselt ei ole hageja nõue aegunud alates 2012. aasta jaanuarist enammakstud

summade osas.

4. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 29 880 eurot põhivõlgnevus ja viivis

protsendina põhinõude jäägilt alates 11.09.2015 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lõikes 1 sätestatud määras.

5. 09.11.2015 kohtuistungil loobus hageja kindlustustasu tagasinõudest perioodil 2012 jaanuar

kuni november summas 3960 eurot ning detsember 2012 kuni jaanuar 2014 summas 5040,

kokku 9000 euro võrra, vähendades ühtlasi nõuet 20 880 (käibemaksuga) euroni.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu, et üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused

läksid hagejale üle alates 24.08.2012, mil äriregistrisse tehti hageja ja XxxxOY piiriülese

ühinemise kanne. Vastuväidete kohaselt võttis hageja üürilepingust tulenevad XxxxOY

kohustused üle 2006. aastal, tasudes 10 aasta vältel alates 2006. aasta maist, kostjale üüri ja

kõrvalkulude eest ega ole selle aja jooksul neid kordagi vaidlutanud. Hageja nimi on

muudetud alates 09.05.2006 Xxxxosaühinguks ning alates sellest päevast on asukohaks

märgitud Xxxx, kus asub üüritav kinnisasi. Hageja üüris lisaks laoruumidele ka bürooruume

ja on alates 2006. aasta maist korraldanud oma majandustegevust üürilepingu esemeks

olevalt kinnisajalt. Hageja 2006.aasta majandusaasta aruandest nähtub, et hageja on tasunud

üüri samas suurusjärgus, kui on kostja esitanud arveid. Hageja on tasunud 2006.

majandusaasta aruande järgi üüri ja haldamise eest 844 096, krooni. Üüri on hageja tasunud

kostjale 2006. aastal kokku 750 883,46 krooni (km-ta).

7. Kostja märgib, et hageja väide nagu ei oleks üürilepingut muudetud ning asja lahendamisel

tuleb lähtuda algses üürilepingus kokkulepitud tingimustest ei vasta tõele, sest juba 2006.

aastal, kui hageja võttis õiguseelnejalt üle üürilepingu täitmise kohustuse, oli seda muudetud.

Et üürilepingut on korduvalt suuliselt muudetud poolte kokkuleppel, kinnitab asjaolu, et

hageja on 10 aastat tasunud erineva suurusega kostja esitatud arveid. Äriruumi üürilepingu

sõlmimiseks ei ole vorminõuet ette nähtud, mistõttu võib seda teha suulises vormis (TsÜS §

77 lg 1). Kostja on esitanud alates 2006. aasta maist hagejale tasumiseks arveid, mille summa

on varieerunud (3000–9000 eurot) ja on oluliselt kõrgem kui hageja väidetud 2700 eurot.

Kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi arvet, mis oleks väiksem kui 3000 eurot, nt 2006. aasta

aprillis hageja õiguseelnejale esitatud arve summa on 5700 eurot (km-ta) või sama aasta mais

pärast üürilepingu ülevõtmist hagejale esitatud arve summa on 5250 eurot (km-ta).

8. Pooled on üürilepingut jooksvalt muutnud ka pärast selle ülevõtmist hageja poolt suuliste

kokkulepete alusel. Poolte esindajad, kostja juhatuse liige Xxxxja hageja juhatuse liige

Xxxxvõi hageja müügijuht Xxxxon korduvalt kohtunud ja arutanud üürilepinguga seotud

asjaolusid ning leppinud kokku üürilepingu muutmises. Hageja väide, et tema töötaja on

ekslikult tasunud algses üürilepingus kokkulepitust kõrgemat üüri, ei ole eluliselt usutav.

Kostjale teadaolevalt tasus hageja arved raamatupidaja, kellelt hageja tellis raamatupidaja

teenust. Hageja ei ole ka õigusteadmisteta isik, kes võiks ekslikult tasuda arvete eest, vaid

äritegevuses kogenud isik, kes saab aru, mis lepingud ta on sõlminud. Nii on 14.05.2014

teatanud hageja esindaja, et üürileping on üle läinud kostja õigusjärglasele Xxxx OÜ ning

nõudnud laomeheteenuse osutamist üürilepingu alusel, kuid üüri või kõrvalkulude suuruse

vaidlustamisest ei ole juttu.

9. Kostja märgib alternatiivselt, et isegi kui poolte vahel ei olnud sõnaselget kokkulepet üüri ja

kõrvalkulude suuruse muutmiseks, siis võis kostja hageja käitumisest aru saada, et ta oli nõus

lepingu, st üüri ja kõrvalkulude suuruse, muutmisega, kui ta tasus arved. Sellisel juhul

loetakse üürileping muudetuks tingimustel, mida pooled tegelikult praktikas täitsid. Kostja

loobus 09.11.2016 kohtuistungil tasaarvestuse vastuväitest.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Pooltel ei ole vaidlust hagiavalduses toodud asjaolude üle, mis käsitlevad OÜ

Xxxx(üürileandja) ja XxxxOY (üürnik) poolt Xxxxasuva bürooruumide ja laohoone

üürimiseks 05.10.2004 üürilepingu sõlmimist, selle tähtajatuks muutumist pärast lepingus

märgitud tähtaja möödumist 31.12.2006, üürilepingu pooli ja üürniku XxxxOY ühinemist

hagejaga 4.08.2012, üürilepingu eset ja asjaolu, et hageja või tema õiguseellane on kõik

kostjale esitatud arved tasunud. Pooltel ei ole vaidlust ka selle üle, et 04.03.2014 müüs kostja

üürilepingu esemeks oleva kinnistu Xxxx OÜ-le, kinnistu müügiga läks Xxxx OÜ-le üle

üürileping, 04.05.2015 ütles kostja õigusjärglane Xxxx OÜ üürilepingu erakorraliselt üles

ning üürileping on lõppenud.

11. Pooled vaidlevad pärast haginõude vähendamist 09.11.2016 selle üle, kas kostja on hageja

arvel perioodil 2012.a detsember kuni 2014.a jaanuar alusetult rikastunud 20 880 euro võrra,

kuna kohustust, mille järgi oleks hageja pidanud kostjale maksma üüri- ja teenuste eest enam

kui 3000 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o 3600 eurot, ei olnud olemas.

12. VÕS § 77 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu

võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus

täideti kohaselt. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja)

midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt

tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem

ära. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejal tõendada, et kostja ei ole teenuseid, mille eest hageja

on talle tasunud, osutanud.

13. Hageja ei ole kohtu selgitustest hoolimata välja toonud hagis, millised ja missugustel arvetel

märgitud teenused ja kõrvalkulud ei ole põhjendatud, vaid märkinud, et ta lähtub nõude

esitamisel 2004.aasta lepingus kokkulepitud hinnalaest, mida ületavad summad on

põhjendamatud. Kostja on väitnud, et 2004. aastal sõlmitud üürilepingut on suuliselt

muudetud.

14. Üürilepinguga (II kd lk 58, tõlge lk 6) on tõendatud, et lisaks üürilepingu eseme üürile

andmisele 05.10.2004, sõlmisid üürilepingu pooled ka lepingu üüriesemega seotud teenuste

osutamiseks. Lepingust ja selle juurde kuuluvast hinnakirjast (II kd lk 59, tõlge lk 60)

tulenevalt oli üürihind 1000 eurot, laomehe teenus 700 eurot, tasu hoolduskuludele (vesi,

elekter, küte, telefon jne) igakuiselt umbes 1000 eurot, kindlustustasu oli vastavalt

hinnakirjale 300 eurot ja pakkimismaterjal 50 eurot. Lisaks tulenes lepingu punktist 6, et

üürnik katab üürileandja kulutused, mis on seotud ületunnitööga, riiklikel pühadel

töötamisega jmt, kui töötamise vajadus on tingitud üürnikust. Hinnakirjast nähtuvalt oli

ettenähtud hinnalisa iga tonni eest 7 eurot, kui kauba kogus laos on suurem kui 350 tonni.

21.12.2004 koostatud hinnakirjas on kostja juhatuse liige Xxxxmärkinud, et hinnad

põhinevad laoruumi tegelikel kuludel ja tänu laohoone suurenenud kasutusmahule ei ole

tulevikus enam võimalik jätkata 05.10.2004 kokkulepitud hindadega ning soovitatakse

kokkulepe 2005 aastaks ümber korraldada.

15. Kostja seadusliku esindaja Xxxx vande all antud ütlustest (II kd lk 209-210) nähtub, et

hagejale osutati teenuseid, mis seisnesid kaupade maha laadimises, inventeerimises,

ladustamises, tellimusteks ja müügiks ettevalmistamises, kaupade pakkimises, saatmises

klientidele, kontoriteenuste, kommunaalteenuste - elekter, vesi, kanalisatsioon, küte, valve,

side ja kõige muu, mis sinna juurde kuulub, osutamises. Samuti osutati hagejale

lumekoristuse teenust. Kostja ütluste kohaselt tuli hageja nende juurde Helsingist, kus täpselt

samasugused teenused olid 12 000 eurot ühes kuus, pooled leppisid 2003. aastal kokku 6000

euros ühes kuus. Kui tuli majandussurutis, siis peeti seda hinda liiga kõrgeks ja vähendati.

Kirjalik leping oli raamleping ja seda muudeti poolte iga aastastel kohtumistel.

16. 2006.a - 2009.a üüri ja teenuste arvetest ja 2006 – 2008.a konto väljavõtetest (II kd lk 7-10,

34-42, 65-70) nähtuvalt on kostja esitanud hagejale ja hageja on tasunud kostjale suuremaid

arveid, kui 2004.a lepingus oli kokku lepitud. Hageja 2006.a majandusaasta aruandest (II kd

lk 16-33) nähtub, et hageja on tasunud 2006. majandusaasta aruande tegevuskulude (II kd lk

29) järgi üüri ja haldamise eest 844 096 krooni, üüri 750 883,46 krooni (km-ta), mis ületab

kirjalikus lepingus kokkulepitud piirhinda. Seejuures on arved esitatud igakuiselt erinevates

summades ning kuluartiklid - lisateenus ja muu teenus, ei vasta kirjalikule lepingule.

17. Kohus loeb eeltoodud tõenditega tõendatuks kostja vastuväited, et 2006. aastal kui hageja

üüri ja teenuste eest tasuma hakkas, oli kirjalikku üürilepingut suuliselt muudetud.

18. Kohtule esitatud hageja 6.10.2010 kirjast, milles hageja palus kostjal 2009.a ja 2010.a

enammakstud summad hagejale tagastada (II kd tlk 152, 161) ja kreeditarvetest (II kd lk 119-

123, 125) nähtuvalt on kostja teinud 10.09.2010 ja 10.11.2010 hagejale perioodil jaanuar

2009.a kuni 2010.a oktoober esitatud arvete kohta kreeditarved. Xxxx10.11.2010

selgituskirjast (II kd tlk 124) kreeditarvele nr 321110 nähtub, et see on tehtud poolte

esindajate ühise otsuse põhjal ning seoses hageja rahulolematusega pindade üürimisele

lisandunud teenuste ostmise osas 2010 aastal. Kirjas on Xxxx märkinud, et kostja poolt

2010.a osutatud teenused on olnud lünklikud ja suures osas olematud ning, et teenuste osad

on ekslikult kandunud arvetesse eelnevate perioodide jätkuna ja on ebaõiged. Kirjas märgib

kostja veel seda, et hageja jätkab ruumide rentimist kostjalt, kuid ei osta edaspidi hagejalt

enam teenuseid.

19. Arvetest jaanuarist 2011.a kuni novembrikuuni 2012.a (II kd lk 83-104) nähtub, et need on

esitatud kõik summas 3600 eurot.

20. Xxxxvande all antud ütlustest (II kd, tlk 209–210) nähtuvalt tehti kreeditarvega tasaarveldus

läbi üürihinna, kuna hagejale tundusid summad suured ja kostja vähendas neid hageja nõudel

eelolevateks perioodideks. Xxxxütluste kohaselt kreeditarvete alusel rahad ei liikunud ja

10.11.2010 kiri tehti Xxxxja Xxxxkokkuleppel selleks, et kui tekib raskusi käibemaksu

tagasisaamisel, siis esitatakse kiri raamatupidajale. Xxxxütluste kohaselt ei olnud kiri poolte

kokkuleppeks, sest kirjal oli ühe poole allkiri, seda ei esitatud raamatupidajale ja käibemaks

laekus tõrgeteta. Xxxxütluste kohaselt jätkas hageja kõikide teenuste kasutamist ja kogu

perioodi jooksul, kui hageja oli kostja üürnikuks, osutati neile suhteliselt samasugust

täislaoteeninduse teenust, väikeste muutustega. Tema arvates ei ole kirja tõlgitud Itaaliasse,

kui seda tehti, siis alles nüüd protsessi käigus.

21. Kohus asub eelnimetatud tõendite pinnal seisukohale, et kreeditarvete puhul on tegemist

2009 ja 2010.aastal väljastatud arvete korrigeerimisega nende vähendamiseks 3600 eurole.

Järelikult kohaldasid pooled ajavahemikul jaanuarikuu 2009.a kuni novembrikuu 2012.a

2004.a kirjalikus lepingus kokkulepitud hindu.

22. Xxxxvande all antud ütlustest nähtuvalt muutsid pooled lepingut hageja juhatuse liikme

Xxxxvõi hageja müügijuhi Xxxxtoimunud kohtumistel suuliste kokkulepete alusel.

2012.aasta detsembrikuu hinnatõusu läbirääkimistel arutati seda, et hageja kolib esimesest

majast välja ja hind jääb samaks kasutades vaid teist maja, kuid kuna hageja ei olnud sellega

nõus ja tahtis esimest maja tagasi, siis lepiti kokku uues raamhinnas 4200 € + teenused.

Samuti nähtub Xxxxütlustest, et hageja maksis arveid periooditi ja kui ta käis Xxxxkäest

küsimas, kas viimane saaks arved ära maksta, siis Xxxxvastas, et ei saa enne maksta kui on

Xxxxkooskõlastatud. Arveldamisel oli tavapärane, et Xxxxvaatas mingi perioodi üle ja siis

tuli aktsept. Mitu arvet maksti koos, tagantjärele.

23. 2012 – 2014 aasta arvetest (II kd lk 105-118) nähtub, et arveid hakati esitama alates 2012.a

detsembrikuust summas 4200, kahel korral 2013.a jaanuari- ja veebruarikuus 4500 eurot

kuus. Pangakonto väljavõtetest (II kd lk 139-143) nähtub, et kostja esitatud arved tasus

hageja täies ulatuses mitmete kuude eest korraga ning et 2013.a ja 2014.a tasutud summad

ületavad hageja nimetatud piirhinda 3600 eurot.

24. Kostja e-kirjadest Xxxx, kes oli hageja esindaja Eestis ja Xxxxe-kirjadest hageja

raamatupidajale (II kd lk 126-138) nähtub, et kostja arved on edastanud hageja

raamatupidajale maksmiseks Xxxx. Xxxx22.02.2013 e-kirjast Xxxx(II kd, lk 157) nähtub, et

ta palus kostjalt, kirjalikku põhjendustega teatist selle kohta, et kostja tõstis hageja laorendi

tasu alates 1.detsembrist 2012. Xxxxmärkis seejuures oma kirjas, et hinnatõus on 3000-lt

eurolt 50%, detsembri renditasu oli 4200 eurot, kuid siis juba 4500 eurot. Samuti palus

Xxxxsaata ülevaate, palju ruutmeetreid ja mis teenuseid nad kasutavad. Poolte kirjavahetuses

on kajastatud ka arveldamisi teise äriühinguga Xxxxning Xxxxon märkinud, et ta on valmis

renditasu kostjale üle kandma, kui kostja kannab üle Talforsi puuduva summa. Seega sai

hageja esindaja Xxxxaru, et arved on alates 2012.a detsembrist esitatud suuremas summas

kui 3600 eurot. Kirjavahetusest nähtub ka see, et Xxxxon arutanud kostjaga võlgnevuse

saldot pärast hinnatõusu, mistõttu teadis ta täpselt esitatud arvete suurust ja nende eest

tasumist (II kd, lk 158-159). Hageja 6.10.2010 kirjaga on tõendatud, et lisaks Xxxx kontrollis

ka Xxxxkostja esitatud arveid ja nõudis nendega mittenõustumisel 2010.aastal kostjalt

tasaarvestuse tegemist 2009 ja 2010 aasta kohta. Seejuures on Xxxxjuhinud kirjas

tähelepanu, et ta ei ole osutatud teenuseid kostjalt arvetel esitatud mahus saanud.

25. TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 271 jj. tulenevalt ei ole äriruumi üürilepingu sõlmimiseks

vorminõuet ette nähtud. Kuna pooled võisid üürilepingut sõlmida või muuta suulises vormis,

hageja on alates 2012.aasta detsembrikuust esitatud arveid kuni 2014.a veebruarikuuni

vaidlustamata tasunud täies ulatuses, hageja ei ole hagis esile toonud ega tõendanud, millised

teenused on kostja jätnud talle osutamata, siis loeb kohus Xxxxütluste, esitatud arvete,

pangakonto väljavõtete ja Xxxxi e-kirjaga tõendatuks, et poolte vahelist kirjalikku

üürilepingut muudeti suuliselt alates 2012. aasta detsembrist ning hagejale osutati arvetel

märgitud mahus teenuseid. Arvete tasumine mitme kaupa koos on kooskõlas Xxxxütlustega

selle kohta, et arved tasuti mingi perioodi eest pärast seda kui hageja esindaja Xxxxandis

raamatupidajale nõusoleku arvete tasumiseks. Seega on hageja hagiavalduses esile toodud

väited, et 2004. aastal kostjaga sõlmitud üüri- ja teenuste osutamise lepingut ei ole muudetud

ja hageja tasus kokkulepitust oluliselt suuremaid arveid ekslikult, vastuolus kohtule esitatud

tõenditega.

26. Kõiki tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et

kostja on tema arvel alusetult rikastunud, mistõttu tuleb hagis esitatud põhinõue jätta

rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, siis tuleb jätta rahuldamata ka

kõrvalnõue s.o VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel esitatud viivise nõue.

27. Kohus lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel kindlustuskulude kokku 9000 euro ja

viivise protsendina põhinõude jäägilt alates 11.09.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud määras väljamõistmiseks seoses hagist loobumisega 09.11.2016

kohtuistungil.

Menetluskulude jaotus

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda. TsMS § 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, siis kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul kui kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

29. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja

menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud

seoses menetlusega.

30. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosneb tema menetluskulu

õigusabi kulust 8068 eurot, tõlkekulust 25 eurot ja registriväljavõtete kulust 13 eurot. Ühe

töötunni maksumuseks on 140 eurot. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud

seoses käesoleva tsiviilasjaga ja esitatud hüvitamiseks käibemaksuta.

31. Hageja ei ole kostja menetluskulude hüvitamise nõudele vastuväiteid esitanud.

32. Kohus peab asja keerukust arvestades kostja menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuteks ning

on seisukohal, et need on esitatud vastaspoolelt väljamõistmiseks mõistlikus suuruses.

Järelikult tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulu 8106 eurot.

33. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik