Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-16-13694/22 AI generated

2-16-13694/22 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-16-13694/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

XXXX esitas 09.09.2016 Harju Maakohtule avalduse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. Avalduse kohaselt XXXXj a XXXX (surnud) olid elukaaslased. 03.12.2015 juhtus XXXX liiklusavarii, mille tulemusel XXXX 29.04.2016 suri. XXXX oli XXXX surma ajal lapseootel. Harju Maakohtu 02.05.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-6864 algatati eeltõendamismenetlus ja kohustati EKEI-d koguma XXXX DNA proov lapse põlvnemise tuvastamiseks ja säilitama seda seni, kuni XXXX poolt oodatav laps on sündinud ja on läbi viidud lapse põlvnemise tuvastamise ekspertiis. 29.08.2016 sündis XXXX, kelle sünnitunnistus on väljastatud XXXX Vallavalitsuse poolt 05.09.2016. Avaldaja palub kohtul tuvastada XXXXpõlvnemine XXXX(surnud 29.04.2016).

Legislator headnote

AI generated

2-16-13694/22 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lõige 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Perekonnaseaduse § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. XXXX ja XXXX olid elukaaslased. XXXX suri 29.04.2016. PKS § 94 lõige 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Keywords

AI generated
right to know one's parentage forensic DNA evidence descendant supplementary medical examination hearing of a parent action to contest paternity
AI generated
2-07-31065/4
oktoober 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07- 31065 Tsiviilasi TŠ avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja TŠ(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik M Š (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku M Š seaduslik esindaja T Š Puudutatud isik L A (isikukood XX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
2-06-22921/6
Viru Maakohtu menetluses on O.
2-10-5714/30
04. veebruaril 2010.a esitatud avalduse kohaselt alates 1998. aastast elas avaldaja kooselus S.G.`iga. Kooselust on xxx.a sündinud tütar E. O.. Kuna abielu ei olnud registreeritud, jäi sünnitunnistusele isa kohta kanne tegemata. S. G. hukkus autoavariis 26.05.2006.a. Avaldaja palus tuvastada tütre E. O. põlvnemine surnud isikust S. G.`ist.
2-06-37862/13
Viru Maakohtu menetlusse saabus 12.12.2006 C K hagi Ü K vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.
2-07-32879/6
26.02.2008. a esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, kuna ajas läbi viidud DNA- ekspertiisiga on tehtud kindlaks, et laps ei põlvne hagejast. Hageja palus tagastada pool hagi esitamise tasutud riigilõivust. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on rahuldanud hageja nõude pärast hagi esitamist. Kostja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagejate on tasunud seoses hagi esitamisega riigilõivu 1000 krooni 03.09.2007. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 2900072123 selgitusega „xxx hagi xxx vastu“. Hagejale tuleb tagastada pool riigilõivust ehk 500 krooni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(4)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Fred Fisker Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2016 a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-13694 Tsiviilasi XXXX avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: XXXX(isikukood XXXX elukoht XXXX) Avaldaja seaduslik esindaja: XXXXisikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX) Avaldaja lepinguline esindaja Senny Pello, e-post: senny.pello@concordia.ee Puudutatud isik 1: XXXX(XXXX´e tütar, isikukood XXXX, elukoht XXXX) Puudutatud isik 2: XXXX(XXXX´e poeg, isikukood XXXX, elukoht XXXX) Puudutatud isik 3: XXXX(XXXX´e isa, isikukood XXXX, elukoht XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada esitatud avaldus.

2. Tuvastada, et XXXX(isikukood XXXX) põlvneb XXXX´st (isikukood XXXX, surnud 29.04.2016).

3. Kanda rahvastikuregistrisse XXXX(isikukood XXXX) isana XXXX (isikukood XXXX, surnud 29.04.2016).

4. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja peale jõustumist saata perekonnaseisuametile. Menetluskulud

6. Vabastada XXXX ekspertiisitasu 171,00 (ükssada seitsekümmend üks) eurot riigituludesse hüvitamise kohustusest, mille tasumiseks XXXX anti menetlusabi.

2(4) Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

XXXX esitas 09.09.2016 Harju Maakohtule avalduse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. Avalduse kohaselt XXXXj a XXXX (surnud) olid elukaaslased. 03.12.2015 juhtus XXXX liiklusavarii, mille tulemusel XXXX 29.04.2016 suri. XXXX oli XXXX surma ajal lapseootel. Harju Maakohtu 02.05.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-6864 algatati eeltõendamismenetlus ja kohustati EKEI-d koguma XXXX DNA proov lapse põlvnemise tuvastamiseks ja säilitama seda seni, kuni XXXX poolt oodatav laps on sündinud ja on läbi viidud lapse põlvnemise tuvastamise ekspertiis. 29.08.2016 sündis XXXX, kelle sünnitunnistus on väljastatud XXXX Vallavalitsuse poolt 05.09.2016. Avaldaja palub kohtul tuvastada XXXXpõlvnemine XXXX(surnud 29.04.2016).

21.09.2016 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning kaasas käesoleva tsiviilasja menetlusse puudutatud isikutena XXXX, XXXX ja XXXX arvamuse andmiseks avaldusele. XXXX, XXXXja XXXXseisukohad XXXX05.10.2016 esitatud vastuses (lk 114), Ants Kuke 21.10.2016 esitatud vastuses (lk 117) ja XXXX25.10.2016 (lk 121-122) esitatud vastuses leiavad kõik puudutatud isikud üheselt, et avaldaja põlvnemine või mittepõlvnemine XXXX ei ole käesoleva seisukoha esitamisel teada, mistõttu ei ole puudutatud isikud vastu avaldaja põlvnemise tuvastamisele ja kõige usaldusväärsemalt saab seda teha DNA uuringute tulemustele tuginedes. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud jätta avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lõige 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Perekonnaseaduse § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. XXXX ja XXXX olid elukaaslased. XXXX suri 29.04.2016. PKS § 94 lõige 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

3(4) XXXX on sündinud 29.08.2016, sünd registreeriti XXXX Vallavalitsuses, kes väljastas 05.09.2016 sünnitõendi. Sünnitõendile nr XXXX on kantud avaldaja emana Anna-Liisa Sepp, avaldaja isa kohta andmed puuduvad (lk 14).

Kohus määras 08.11.2016 XXXX põlvnemise kindlaks tegemiseks kohtuekspertiisi. Ekspertiisiaktiaktis 22.11.2016 nr 16E-GE1290 on ekspert jõudnud järeldusele, et DNA- analüüsi põhjal, võttes arvesse isaduse indeksit on 99,999996% tõenäoline, et XXXX on XXXX bioloogiline isa (lk 164).

XXXXon esitanud kohtule perefotod (lk 23-27), samuti XXXX ja XXXX vahelised sõnumid (lk 28 jj), mis kinnitavad XXXX isadust avaldaja suhtes.

Kohus on seisukohal, tuginedes kogutud tõenditele: DNA-ekspertvastus, perefotod ja sõnumid, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 582 lg 3 kohaselt määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.

TsMS § 582 lg 4 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse perekonnaseisuandmetes. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 järgi võib hagita perekonnaasja menetluse kulud kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kuna kohus teeb lahendi lapse huvides ja kohus andis lapsele menetlusabi, siis kohus asub seisukohale, et DNA ekspertiisikulud tuleb jätta riigi kanda. Kõik muud menetluskulud aga menetlusosaliste endi kanda.

Avaldaja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine vastaspoolelt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus märgib, et puudutatud isikute menetlusse kaasamine tuleneb seadusest (TsMS § 580 lg 1) ja kohtule esitatud vastustes ei ole puudutatud isikud keeldunud avaldaja põlvnemise tuvastamisele (lk 114, 117, 122). Kohus lisab, et käesolev menetlus on hagita menetlus ja TsMS § 477 sätestab hagita menetluse põhimõtted, sh kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning kohus võib koguda tõendeid ka omal algatusel. Menetlusabi andmine ei välista menetlusabi saajal enda kulude kandmist. Kui lapse seaduslik esindaja on võtnud esindamiseks advokaadi, siis kohus eeldab, et ta on vastava kuluga ka arvestanud. Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 jätab kohus menetluskulud (v.a eksperdikulud) vastava kulu kandnud poole enda kanda.

4(4)

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik