2-14-22089/92 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-22089

Tsiviilasi

AS Puiduäri (pankrotis) pankrotihalduri Olev Kuklase

hagi Jaak Kalmu ja Rutt Kalmu vastu kahju hüvitamiseks

ning Jaak Kalmu vastu vara väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

102 604,54 eurot + 7664 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. märtsi 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Puiduäri (pankrotis) pankrotihalduri Olev Kuklase

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): AS Puiduäri (pankrotis) (rk: 10610018)

pankrotihaldur Olev Kuklase

Vastustajad:

Kostja 1: Jaak Kalm (ik: xxxxxx), esindaja advokaat Kristi

Haas

Kostja 2: Rutt Kalm (ik: xxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 18. märtsi 2016 otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata AS Puiduäri (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase hagi Jaak Kalmu

vastu kahju hüvitamiseks.

2. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada AS Puiduäri (pankrotis) pankrotihaldur

Olev Kuklase hagi Jaak Kalmu vastu osaliselt ning mõista Jaak Kalmult AS Puiduäri

(pankrotis) pankrotivarasse välja 48 286,73 eurot.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Rahuldada AS Puiduäri (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase apellatsioonkaebus

osaliselt.

5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Jätta rahuldamata AS Puiduäri (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase hagi Rutt

Kalmu vastu kahju hüvitamiseks.

5.2. Rahuldada AS Puiduäri (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase hagi Jaak Kalmu

vastu kahju hüvitamiseks osaliselt ning mõista Jaak Kalmult AS Puiduäri (pankrotis)

pankrotivarasse välja 48 286,73 eurot.

5.3. Tunnistada kehtetuks AS Puiduäri (pankrotis) poolt Jaak Kalmule perioodil

19.03.2013. a kuni 19.09.2013. a teostatud maksed summas 42 100 eurot ja mõista välja

Jaak Kalmult AS Puiduäri (pankrotis) pankrotivarasse 42 100 eurot.

5.4. Välja mõista Jaak Kalmu valdusest AS Puiduäri (pankrotis) pankrotivarasse printer

„Samsung“ väärtusega 68 eurot või printer „Epson“ väärtusega 58 eurot. Printeri

väljaandmise võimatusel mõista välja vastav väärtus.

5.5. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 13.06.2015. a määrusega

kohaldatud hagi tagamine, millega seati AS Puiduäri (pankrotis) kasuks esimesele vabale

järjekohale kohtulik hüpoteek summas 65 535 eurot Rutt Kalmule kuuluvale kinnistule

XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakonna

registriossa nr XXX, asukohaga XXXXX.

5.6. Jätta jõusse Tartu Maakohtu 13.06.2015. a määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinnõu, millega seati AS Puiduäri (pankrotis) kasuks esimesele vabale järjekohale

kohtulik hüpoteek summas 65 535 eurot Jaak Kalmule kuuluvale kinnistule XXX, mis on

sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva jaoskonna registriossa nr XXX,

asukohaga XXXX.

5.7. Jätta Rutt Kalmu menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AS Puiduäri (pankrotis)

kanda (v.a hagi tagamise muutmise taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot).

5.8. Välja mõista AS-lt Puiduäri (pankrotis) Rutt Kalmu kasuks menetluskulude katteks

2220 eurot. Rutt Kalmule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

kohtuotsuse jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

5.9. Jätta Jaak Kalmuga seotud menetluskuludest maakohtus 82% Jaak Kalmu kanda ja

18% AS Puiduäri (pankrotis) kanda ning ringkonnakohtus 71% Jaak Kalmu ja 29% AS

Puiduäri (pankrotis) kanda.

5.10. Välja mõista Jaak Kalmult AS Puiduäri (pankrotis) kasuks riigilõivu katteks 2505

eurot.

5.11. Välja mõista Jaak Kalmult riigi tuludesse riigi õigusabi tasu 957,70 eurot ja AS-lt

Puiduäri (pankrotis) riigi tuludesse riigi õigusabi tasu 266,30 eurot.

5.12. Jaak Kalmul tuleb tasuda 957,70 eurot võrdsete osamaksetena 159,62 eurot kuus

kuue (6) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks

kuupäevaks.

Osamaksed tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB

Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Nordea

Bank) või nr EE873300333499990003 (Danske Bank), viitenumber kõikide kontode puhul

on 99916700020126. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse märkida

tsiviilasja number ja kohustatud isiku nimi.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS Puiduäri (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur O. Kuklase (hageja) esitas 13.06.2014

maakohtule J. Kalmu (kostja 1) ja R. Kalmu (kostja 2) vastu hagi, milles palus:

- välja mõista võlgniku kasuks kostjatelt solidaarselt 102 604,54 eurot juhtorgani liikme

kohustuse rikkumise tõttu tekitatud kahju hüvitisena või alternatiivselt tunnistada kehtetuks

võlgniku poolt kostjale 1 teostatud maksed summas 102 604,54 eurot ja mõista välja

102 604,54 eurot võlgniku pankrotivarasse;

- välja nõuda võlgniku pankrotivarasse kostjalt 1 tema valduses olevad võlgnikule kuuluvad

esemed: höövel-paksusmasin HC 33G (v.a 2006) väärtusega 2240 eurot; freespink TF

100M/2,8 DN (v.a 2006) väärtusega 900 eurot; nahkdiivan 3ne + 2 nahktugitooli väärtusega

300 eurot; sülearvuti Dell Inspiron N110 15,6“ väärtusega 599 eurot; laser DWO77K komplekt

(v.a 2007) väärtusega 1300 eurot; kompressor väärtusega 490 eurot; printer Samsung

väärtusega 68 eurot; printer Epson väärtusega 58 eurot; tikksaag väärtusega 100 eurot;

keevitustrafo Compact 270 väärtusega 990 eurot; sõiduauto Mercedes-Benz talverehvid 4 tk

väärtusega 310 eurot; batuut D426 + tarvikud + redel + ankrud 4 tk väärtusega 357 eurot või

esemete tagastamise võimatuse korral nende väärtusele vastav rahaline hüvitis.

Hagiavalduse kohaselt on kostja 1 võlgniku juhatuse liige alates 31.12.1999 ja aktsionär alates

25.01.2001. Võlgniku nõukogu liikmeteks on alates 14.12.1999 kostja 2, Kai Kull ja Andres

Kopp. Tartu Maakohus kuulutas 18.10.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-41435 välja

võlgniku pankroti. Võlgniku pangakontodelt on 2013. a välja võetud suurtes summades

sularaha ning kantud summasid kostja 1 isiklikule kontole või makstud sularahas kostjale 1.

31.01.2013 kassa väljamineku orderi nr 2 alusel on võlgnik kostjale 1 välja maksnud 1439 eurot

selgitusega „Jaak Kalm majanduskuludeks“. Sellest väljamakse 500 eurot AS-le Pindi

Kinnisvara Euroedu OÜ-le kuuluva kinnistu hindamise eest on põhjendamatu, kuna

Euroedu OÜ kinnistu hindamine ei seondu võlgniku majandustegevusega.

28.02.2013 kassa väljamineku orderi nr 4 alusel on võlgnik kostjale 1 välja maksnud 7700 eurot

selgitusega „Jaak Kalm majanduskuludeks“. Väljamakse on põhjendamatu summas

7274,99 eurot, mille kohta arved ja tšekid puuduvad.

31.03.2013 kassa väljamineku orderi nr 6 alusel on võlgnik kostjale 1 välja maksnud 1600 eurot

selgitusega „Jaak Kalm majanduskuludeks“. Väljamakse on põhjendamatu summas

460,92 eurot, sh batuut summas 357,80 eurot, mis ei seondu võlgniku majandustegevusega.

31.05.2013 kassa väljamineku orderi nr 13 alusel on võlgnik kostjale 1 välja maksnud

5040 eurot selgitusega „Jaak Kalm majanduskuludeks“. Väljamakse on põhjendamatu summas

3228,14 eurot, mille kohta arved ja tšekid puuduvad.

29.06.2013 kassa väljamineku orderi nr 15 alusel on võlgnik kostjale 1 välja maksnud

22 300 eurot selgitusega „Jaak Kalm majanduskuludeks“. Väljamakse on põhjendamatu

summas 21 640,48 eurot, mille kohta arved ja tšekid puuduvad.

Kostja 1 on sularahas välja võtnud 2013. a augustis 11 950 eurot ja perioodil 05.–19.09.2013. a

3600 eurot, mis on raamatupidamises kajastamata.

Ülaltooduga on juhtorgani liikmed tekitanud võlgnikule kahju 48 654,53 eurot.

Kostja 1 kontole on makstud võlgniku AS SEB Pank kontolt perioodil 03.01.–16.09.2013. a

13 600 eurot ja Swedbank AS kontolt perioodil 16.02.-04.07.2013. a 13 350 eurot selgitusega

laenu tagasimaks. 26.08.2013 on kostjale 1 võlgniku kassast makstud 27 000 eurot selgitusega

„laenu tagastus“. Alusetute maksetega on tekitatud võlgnikule kahju 53 950 eurot.

Võlgniku arvelt sularaha väljavõtmine ja eelpool toodud maksed toimusid ajal, mil ettevõttel

olid olulised majandusraskused. Kostja 1 on rikkunud nii hoolsus- ja lojaalsuskohustust kui ka

kohustust korraldada nõuetekohaselt raamatupidamist. Kostja 1 on võlgniku lähikondseks

pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses. Nõukogu liikmed ei ole täitnud

järelevalvekohustust juhatuse tegevuse üle ja aktsiaseltsi juhtimise korraldamise kohustust,

millega on ühtlasi rikkunud ka hoolsuskohustust. Nõukogu tegevusetuse tulemusena on saanud

võimalikuks juhatuse liikme poolt võlgniku vara omastamine ja võlgnikule kahju tekkimine.

Alternatiivnõude kohaselt on 03.01.–19.09.2013 võlgniku kassast sularaha väljavõtmisega ja

ülekannete tegemisega kostjale 1 summas 102 604,54 eurot kahjustatud võlausaldajate huve

ning summa tuleb kostjalt 1 PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel pankrotivarasse tagasi nõuda.

2. Kostja 1 hagi ei tunnistanud. Kostja 1 leidis, et ei ole oma kohustusi rikkunud. Väidetav

kohustuse rikkumine ei ole põhjustanud võlgnikule kahju. Kostja 1 poolt võlgniku arvetelt välja

võetud sularaha või ülekanded kostja 1 arvetele kajastuvad kassasse maksetena. Kostja 1 on

andnud võlgnikule omanikulaenu ja laenu tagastamisega on võlgnik täitnud oma kohustust

kostja 1 ees. Kõik kassast väljamakstud summad on läinud ettevõtluse tarbeks, eelkõige

materjalide ostuks. Batuut osteti ettevõtlusega seoses (batuudile ehitati alus ja see võõrandati

kliendile). Tagasivõitmise nõude rahuldamine omanikulaenu osas ei ole võimalik, kuna laenu

tagastamisega ei ole kahjustatud võlausaldajate huve. Kostja 1 ei nõustunud ka hageja

väljanõutavate esemete väärtustega. Kui kohus leiab, et kostja 1 vastutab nõutud kahju eest,

palus kostja 1 kahjuhüvitist võlaõigusseaduse (VÕS) § 140 lg 1 alusel vähendada ja määrata

summa tasumine osamaksetena.

Kostja 1 ei ole võlgniku ainuaktsionärina võtnud pärast 1999. aastat vastu otsust kostja 2

ametiaja pikendamiseks ega kostja 2 nõukogu liikme staatust tagantjärele heaks kiitnud.

3. Kostja 2 hagi ei tunnistanud. Kostja 2 vastuväidete kohaselt lõppes kostja 2 nõukogu liikme

ametiaeg 14.12.2004, seega ei olnud kostja 2 kostjale 1 etteheidetavate tegude toimepanemise

ajal nõukogu liige ja tema vastutus äriseadustiku (ÄS) § 327 lg 2 alusel on välistatud. Hageja

ei ole tõendanud ka kahju tekkimist ega suurust, kostja 2 nõukogu liikme kohustuse rikkumist

ning põhjuslikku seost rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kahjuhüvitise väljamõistmise

välistavad ka VÕS § 127 lg-d 3 ja 2, kuna nõutav kahju polnud kostjale 2 nõukogu liikmeks

asumisel ettenähtav ning olukorras, kus juhatuse liige on tekitanud äriühingule kahju väljaspool

ühingu üldist majandustegevust, ei ole võimalik nõukogu vastutus. Tagasivõitmise alusel on

hageja esitanud nõude ainult kostja 1 vastu ja seega ei saa sellel alusel hagi rahuldada kostja 2

vastu. Hageja ei ole tõendanud ka võlausaldajate huvide kahjustamist.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 18. märtsi 2016 otsusega AS Puiduäri (pankrotis) pankrotihalduri

O. Kuklase hagi R. Kalmu vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata ja rahuldas J. Kalmu vastu

kahju hüvitamiseks osaliselt. Maakohus tunnistas kehtetuks AS Puiduäri (pankrotis) poolt J.

Kalmule perioodil 19. märts 2013 kuni 19. september 2013 teostatud maksed summas

42 100 eurot ja mõistis J. Kalmult välja AS Puiduäri (pankrotis) pankrotivarasse 42 100 eurot.

Maakohus mõistis välja J. Kalmu valdusest AS Puiduäri (pankrotis) pankrotivarasse printeri

„Samsung“ (väärtusega 68 eurot) või printeri „Epson“ (väärtusega 58 eurot), printeri

väljaandmise võimatusel printerile vastava väärtuse.

Maakohus tühistas Tartu Maakohtu 13. juuni 2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise,

millega seati AS Puiduäri (pankrotis) kasuks esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek

summas 65 535 eurot R. Kalmule kuuluvale kinnistule. Maakohus jättis jõusse Tartu Maakohtu

13. juuni 2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega seati AS Puiduäri (pankrotis)

kasuks esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 65 535 eurot J. Kalmule

kuuluvale kinnistule.

Maakohus jättis R. Kalmu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel AS Puiduäri (pankrotis)

kanda ning AS Puiduäri (pankrotis) ja J. Kalmu menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel

J. Kalmu kanda. Maakohus mõistis AS-lt Puiduäri (pankrotis) R. Kalmu kasuks välja

menetluskulude katteks 2220 eurot (millelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras). Maakohus mõistis

J. Kalmult AS Puiduäri (pankrotis) kasuks välja menetluskulude katteks 1350 eurot ning riigi

tuludesse riigi õigusabi tasu ja kulud 816 eurot (816 eurot tuleb tasuda osamaksetena 136 eurot

kuus kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt on võlgniku nõukogu liikmeteks alates 14.12.1999

kostja 2, K. Kull ja A. Kopp. Põhikirja p 5.3 järgi valiti nõukogu liige viieks aastaks. Seega

lõppes kostja 2 ametiaeg esialgselt 14.12.2004. Kostja 2 on allkirjastanud võlgniku

2004. majandusaasta

aruande

28.04.2005,

2005. majandusaasta

aruande

27.06.2006,

2006. majandusaasta aruande 09.03.2007, 2007. majandusaasta aruande 29.04.2008 ja

2008. majandusaasta aruande 31.03.2009. Nõukogu liikme ametiaja pikendamiseks on

ÄS § 319 lg-te 1 ja 3 kohaselt vajalik üldkoosoleku otsus ja nõukogu liikme nõusolek. Kuigi

olemas ei ole otsust, millega kostja 2 ametiaega pikendati, siis tulenevalt sellest, et aktsiaseltsi

juhtorganid on aktsepteerinud kostja 2 esitatud majandusaasta aruandeid, on õigustatud isikud

tunnustanud tema ametiseisundit ning seetõttu tuleb lugeda kostja 2 ametiaeg pikenenuks

järgmiseks viieks aastaks, s.o kuni 14.12.2009. Pärast 14.12.2009 ei ole kostja 2 nõukogu

liikmena võlgniku tegevuses osalenud. Seega tuleb kostja 2 ametiaeg nõukogu liikmena lugeda

lõppenuks 14.12.2009. Kuna kahju on võlgnikule väidetavalt tekkinud perioodil

03.01.-19.09.2013, siis on kostja 2 vastutus nõukogu liikmena ÄS § 327 lg 2 alusel välistatud.

Hageja arvates rikkus kostja 1 oma kohustusi sellega, et on teinud perioodil 03.01.–19.09.2013

aktsiaseltsist sularaha väljamakseid ja ülekandeid enda isiklikele kontodele.

31.01.2013 kassa väljamineku orderiga nr 2 kostjale 1 väljamakstud 1439 eurot selgitusega

„Jaak Kalm majanduskuludeks“ ei saa käsitleda võlgniku kahjuna. Pearaamatust nähtub, et

summa on kajastatud raamatupidamises ja ka hageja on kinnitanud, et alusdokumendid on

olemas. Väide, et ülekanne AS-le Pindi Kinnisvara ei ole tehtud võlgniku majandustegevuses,

on põhjendamatu, kuna 500 eurot on AS-le Pindi Kinnisvara makstud arve nr 1300084 alusel.

Seega ei ole alust arvata, et tehing ei ole seotud võlgniku majandustegevusega.

Ka 31.03.2013 kassa väljamineku orderiga nr 6 kostjale 1 väljamakstud 1600 eurot selgitusega

„Jaak Kalm majanduskuludeks“ ei saa käsitleda võlgniku kahjuna. Summa on kajastatud

raamatupidamises ja hageja on kinnitanud, et 1496,88 euro kohta on alusdokumendid olemas.

Väide, et batuut ei ole ostetud majandustegevuses, on põhjendamatu, kuna 357,80 eurot on

Evelekt AS-le makstud arve nr 1300084 alusel. Arvestades võlgniku tegevusala, ei ole alust

arvata, et batuudi ost ei olnud seotud võlgniku majandustegevusega.

28.02.2013 kassa väljamineku orderist nr 4 ja kassaraamatust nähtuvalt on kostjale 1 välja

makstud 7700 eurot selgitusega „Jaak Kalm majanduskuludeks“. 31.05.2013 kassa

väljamineku orderist nr 13 ja kassaraamatust nähtuvalt on kostjale 1 välja makstud 5040 eurot

selgitusega „Jaak Kalm majanduskuludeks“. 29.06.2013 kassa väljamineku orderist nr 15 ja

kassaraamatust nähtuvalt on kostjale 1 välja makstud 22 300 eurot selgitusega „Jaak Kalm

majanduskuludeks“. Pearaamatust nähtub, et eelnimetatud summad on kajastatud

raamatupidamises. Väljamaksete kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi alusdokumenti. Tunnistaja

M.H., kes oli võlgniku raamatupidaja, kinnitas, et sularaha, mis kassasse tuli, kulutati firma

arvete maksmiseks, materjali ostmiseks, töötasudeks. Enamus sularaha läks metsamaterjali

ostmiseks eraisikutelt. Seega on nii nimetatud raamatupidamisdokumentidega kui ka tunnistaja

ütlustega leidnud tõendamist, et juhatuse liige ei ole raamatupidamise korraldamisel käitunud

selliselt, mis tooks kaasa vastutuse ÄS § 315 mõtte kohaselt. Kui juhatus rikub

raamatupidamise korraldamise kohustust, jättes osa raha raamatupidamises kajastamata, kuid

kasutab seda näiteks äriühingu majandamise kuludeks, siis on juhatus kasutanud raha äriühingu

huvides ning raamatupidamises kajastamata summa ei ole käsitletav äriühingule tekitatud

kahjuna. Seega ei kuulu hageja nõue 28.02.2013, 31.05.2013 ja 29.06.2013 väljamaksete osas

rahuldamisele.

Pearaamatu väljavõttest, mis on pealkirjastatud konto 150e kassa, tulbast pealkirjaga deebet,

nähtub, et võlgniku AS SEB Pank arvelt 02.–30.08.2013 välja võetud 11 950 eurot on makstud

sisse võlgniku kassasse. Kuna summa on raamatupidamises kajastatud ja kassasse makstud, siis

tuleb lugeda tõendatuks, et seda on kasutatud ettevõtte huvides ning hageja nõue kostja 1 vastu

summas 11 950 eurot tuleb jätta rahuldamata.

Võlgniku AS SEB Pank kontolt perioodil 03.–19.09.2013 välja võetud 3600 eurot ei ole hageja

väitel raamatupidamises kajastatud. Kuivõrd kohtule ei ole raamatupidamisdokumente selle

perioodi kohta esitatud, on nõue summas 3600 eurot tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Pearaamatu väljavõttest, mis on pealkirjastatud konto 2901e lühiajalised laenud,

käibeandmikust ja 18.10.2013 pankroti väljakuulutamise kohtumäärusest nähtuvalt on võlgniku

kohustuste hulgas lühiajalised laenud. Tunnistaja M.H. kinnitas, et kui firmal raha ei olnud,

kandis kostja 1 enda arvelt raha üle või maksis sularahas, mis sai vormistatud laenuna.

Swedbank AS ja AS SEB Pank kontode väljavõtetest nähtuvalt on kostja 1 teinud võlgniku

arveldusarvetele ülekandeid selgitusega „laen“ 2013. a jaanuaris 20 eurot, veebruaris

1270 eurot, märtsis 3850 eurot, mais 350 eurot, juulis 30 eurot, augustis 400 eurot ja septembris

2200 eurot. Seega kostja 1 ja võlgniku vahel oli laenusuhe. Juhatuse liikme kohustuse

rikkumiseks ei saa pidada seda, kui juhatuse liige teeb aktsiaseltsi nimel ja arvel lepingu või

muul õiguslikul alusel makseid kolmandale isikule, sh iseendale. Omanikulaenu tagastamist ei

saa käsitleda võlgnikule kahju tekitamisena VÕS § 115 mõttes.

Kuivõrd kohtus ei leidnud tõendamist, et kostja 1 oleks väljunud võlgniku majandustegevuse

raamidest ja täidetud ei ole ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud juhatuse liikme vastutuse eeldused, tuleb

hagi kostja 1 vastu kahju summas 102 604,54 eurot väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

Hageja alternatiivnõude osas leidis kohus, et nähtuvalt 2012. majandusaasta aruandest, mis on

auditeeritud, oli aktsiaselts seisuga 31.12.2012 kasumis. Ka tunnistaja M.H. kinnitas, et

eelnevad aastad lõppesid kasumiga ja seisund halvenes tasapisi. Võlgniku pangakontode

väljavõtetest nähtuvalt andis kostja 1 2013. a enne ajutise halduri nimetamist omanikulaenu.

Kostja 1 kui võlgniku ainuaktsionär ja ainus juhatuse liige on võlgniku lähikondne

PankrS § 117 lg 2 p-de 1 ja 2 mõttes. Tulenevalt asjaoludest ja esitatud tõenditest, kontrollis

kohus PankrS § 110 lg 2 alusel kostjale 1 omanikulaenu tagastamist kuus kuud enne ajutise

halduri nimetamist, s.o perioodil 19.03.–19.09.2013. Võlgniku Swedbank AS ja AS SEB Pank

konto väljavõtetest nähtuvalt on kostja 1 perioodil 19.03.–19.09.2013 saanud laenu tagasi

15 100 eurot. Arvestades, et ajutine haldur nimetati 19.09.2013, leidis kohus, et perioodil

19.03.-19.09.2013 teostatud laenu tagasimaksetega kostjale 1 on kahjustatud võlausaldajate

huve, mistõttu tuleb PankrS § 110 lg-te 2, 3 alusel tunnistada kehtetuks perioodil

19.03.-19.09.2013 kostjale 1 teostatud maksed 15 100 eurot. Kassa väljamineku orderist nr 2

nähtuvalt on kostjale 1 26.08.2013 makstud 27 000 eurot selgitusega „laenu tagastus“. Laen

tagastati kostjale 1 25 päeva enne seda, kui kohus nimetas ajutise halduri. Kuivõrd kostja 1

esitas ise 05.09.2013 pankrotiavalduse, pidi ta laenu tagastamise ajal olema teadlik võlgniku

maksejõuetusest, vastupidist tõendatud ei ole. Tulenevalt eeltoodust, tunnistas kohus

PankrS § 110 lg-te 2, 3 alusel kehtetuks laenu tagasimakse kostjale 1 summas 27 000 eurot.

Kuna kohus on eespool leidnud, et kostjale 1 majanduskulude nime all välja makstud ja välja

võetud summad sularahas olid seotud võlgniku majandustegevusega ning tehtud võlgniku

huvides, ei analüüsi kohus nende osas tagasivõitmist pankrotiseaduse alusel. Seega kuulub

hageja nõue kostja 1 vastu PankrS § 110 lg-te 2, 3 alusel rahuldamisele summas 42 100 eurot.

Hageja on esitanud esemete väljaandmise nõude pankrotivarasse PankrS § 124 lg 1 teise lause

alusel. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et esemed kuuluvad

pankrotivarasse ja on kostja 1 valduses. Kostja 1 kinnitas kohtuistungil, et tema valduses on

lauaarvuti, printer (ei tea, kas Samsung või Epson) ja paljundusmasin ning muud esemed on ta

haldurile üle andnud. Seega on leidnud tuvastamist, et kostja 1 valduses on võlgniku

pankrotivarasse kuuluv printer, mis tuleb kostjalt 1 pankrotivarasse välja mõista. Kuna kostja 1

esemete väärtuse kohta omapoolseid tõendeid ei esitanud, lähtus kohus hageja nimetatud

printerite väärtusest. Ülejäänud esemete osas on nõue tõendamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. AS Puiduäri (pankrotis) pankrotihaldur O. Kuklase esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb

Tartu Maakohtu 18. märtsi 2016 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega

rahuldada hagi J. Kalmu ja R. Kalmu vastu täies ulatuses.

Menetluskulud palub apellant jätta vastustajate kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei vasta otsuse resolutsioon põhjendavale osale, sest resolutsiooni järgi on kahju hüvitamise

nõue kostja 1 vastu osaliselt rahuldatud, kuid põhjendustest nähtuvalt jäetud rahuldamata;

2) leidis kohus ekslikult, et kostja 2 oli nõukogu liige kuni 14.12.2009. Kostja 1 08.05.2014

e-kirjast järeldub, et aktsiaseltsil olid veel 08.05.2014 nõukogu liikmed. Kostja 2 28.09.2015

kohtuistungil vande all antud ütlustest nähtuvalt tegutses ta vahetult enne pankroti

väljakuulutamist nõukogu liikmena ja arutas maksejõuetuks muutumisega seonduvat olukorda

teiste nõukogu liikmetega. Kostja 2 kinnitas ka võlgniku tegevuse sisuga kursis olekut ning

võlgniku tegevuse kohta nõukogu liikmena küsimuste esitamist juhatuse liikmele. Nimetatud

tõendite ja kostja 2 tegevusega on leidnud kinnitust, et kostja 2 sai aru, soovis ja faktiliselt

tegutses nõukogu liikmena kuni pankroti väljakuulutamiseni. Seega pikenes kostja 2 ametiaeg

pärast 14.12.2009 järgmiseks viieks aastaks ning ta oli võlgnikule kahju tekitamise perioodil

(03.01.–19.09.2013) nõukogu liige ja vastutab sellele vastavalt;

3) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kuivõrd kassa väljamineku orderitel toodud summad

on kajastatud võlgniku raamatupidamises, ei ole alust arvata, et tehingud ei ole seotud võlgniku

majandustegevusega. Hageja on toonud kuude lõikes välja summad, mis on raamatupidamises

kajastatud ja mille kohta on olemas kuludokumendid, ning summad, mille kasutamise kohta

kuludokumendid ja andmed puuduvad. Kassaraamatust on selgelt näha kostjale 1 alusetult

väljamakstud summad, võlgniku tegelik, põhjendatud majanduskulu ning sellega seotud

tegelike kuludokumentide mittekattuvus.

Alusetud maksed jaanuaris 2013: hageja on käsitlenud kahjuna AS-le Pindi Kinnisvara

teostatud makset 500 eurot, sest võlgnikule ei kuulu kinnistu, mille hindamisteenus on

kajastatud arvel nr 1300084.

Alusetud maksed veebruaris 2013: hageja on käsitlenud kahjuna 7264,99 eurot. 28.02.2013

kassa väljamineku orderiga nr 4 on teostatud kostjale 1 väljamakse 7700 eurot, kuid veebruaris

on sularahas ostude koondis kajastatud sularahas oste üksnes summas 435,01 eurot. Seega ei

ole väidetavaid kulutusi summas 7264,99 eurot raamatupidamises nõuetekohaselt kajastatud

ning selles ulatuses väljamakse majandamiskulude nime all oli põhjendamatu. Pelgalt kassa

väljamineku orderi kajastamine raamatupidamises ei kinnita väljamakse põhjendatust ja seost

ettevõtte majandustegevusega, kui puuduvad kuludokumendid. Summa kasutamist võlgniku

huvides ei tõenda ka tunnistaja M.H. ütlused, sest M.H. ei ole sidunud konkreetseid summasid,

mida hageja on käsitlenud kahjuna, konkreetsete kulutusega.

Alusetud maksed märtsis 2013: hageja on käsitlenud kahjuna 460,92 eurot. 31.03.2013 kassa

väljamineku orderiga nr 6 on teostatud kostjale 1 väljamakse 1600 eurot, kuid märtsis on

sularahas ostude koondis kajastatud sularahas oste üksnes summas 1496,88 eurot. Seega ei ole

väidetavad kulutused summas 103,12 eurot raamatupidamises tuvastatavad ning selles ulatuses

väljamakse majandamiskulude nime all oli põhjendamatu. Lisaks on 1496,88 euro sularaha

kulude hulgas põhjendamatu kulu batuudile summas 357,80 eurot. Kostja 1 ei ole tõendanud,

et batuudi ost oli ettevõtlusega seotud.

Alusetud maksed mais 2013: hageja on käsitlenud kahjuna 3228,14 eurot. 31.05.2013 kassa

väljamineku orderiga nr 13 on teostatud kostjale 1 väljamakse 5040 eurot, kuid mais on

sularahas ostude koondis kajastatud sularahas oste üksnes summas 1811,86 eurot. Seega ei ole

väidetavaid kulutusi summas 3228,14 eurot raamatupidamises nõuetekohaselt kajastatud ning

selles ulatuses väljamakse majandamiskulude nime all oli põhjendamatu. Summa kasutamist

ettevõtte huvides ei tõenda ka tunnistaja M.H. ütlused.

Alusetud maksed juunis 2013: hageja on käsitlenud kahjuna 21 640,48 eurot. 29.06.2013 kassa

väljamineku orderiga nr 15 on teostatud kostjale 1 väljamakse 22 300 eurot, kuid juunis on

sularahas ostude koondis kajastatud sularahas oste üksnes summas 659,52 eurot. Seega ei ole

väidetavaid kulutusi summas 21 640,48 eurot raamatupidamises nõuetekohaselt kajastatud ning

selles ulatuses väljamakse majandamiskulude nime all oli põhjendamatu. Summa kasutamist

ettevõtte huvides ei tõenda ka tunnistaja M.H. ütlused.

Alusetud maksed augustis ja septembris 2013: hageja on käsitlenud kahjuna augustis

11 950 eurot ja septembris 3600 eurot. Võlgniku AS SEB Pank arvelt on 2013. a augustis

sularahas välja võetud 11 950 eurot ja 2013. a septembris 3600 eurot, kuid summade laekumine

kassasse on kassaraamatus kajastamata. Hagejal ei ole võimalik dokumente esitada, kuivõrd

sellised dokumendid puuduvad. Ettevõtte tegevus oli ca 3 kuud enne pankrotti sisuliselt

lõppenud ning vahetult enne pankrotti ei saanud ka enam mingeid ettevõttega seotud kulusid

olla. Juhul kui neid oli, oleks juhatus pidanud suutma neid tõendada. Hageja ei saa tõendada

negatiivset asjaolu ehk tõendi puudumist, kui tõendi pidi esitama juhatuse liige.

Hageja on käsitlenud kahjuna kostjale 1 laenu tagastamisena teinud makseid võlgniku AS SEB

Pank arveldusarvelt 13 600 eurot ja Swedbank AS arveldusarvelt 13 350 eurot ning 26.08.2013

kassa väljamineku orderiga teostatud väljamakset 27 000 eurot, kokku 53 950 eurot. Juhatuse

liikmele makstud summade põhjendatuse kohta puuduvad algdokumendid. Kohus on jätnud

tuvastamata laenusuhte olemasolu, tekkimise aja ja laenu suuruse. Kostja 1 ei ole esitanud

laenulepinguid ega laenu andmist tõendavaid dokumente. Tunnistaja M.H. ütlused, et kui firmal

raha ei olnud, kandis kostja 1 enda arvelt raha üle või maksis sularahas, mis sai vormistatud

laenuna, on paljasõnalised. Kohus on tuginenud 16.02.2015 koostatud pearaamatu väljavõttele.

Pearaamatu kontole nr 2901e on kantud kostja 1 poolt väidetavalt antud ja kostjale 1 tagastatud

laenud, kuid pearaamatu konto ei ühti pangakonto väljavõtetest nähtuvate andmetega

(nt jaanuaris 2013 on AS SEB Pank konto väljavõttes kostja 1 ülekanne selgitusega „laen“

summas 20 eurot – pearaamatu kontolt ülekanne ei nähtu, veebruaris 2013 nähtub AS SEB

Pank ja Swedbank AS kontode väljavõtetest, et kostja 1 on teinud ülekandeid 1670 eurot –

samas pearaamatu kontolt ei nähtu, et AS SEB Pank ja Swedbank AS kontodele oleks laenu

kantud). Seega on kohus tuginenud ebausaldusväärsele tõendile, mis ei tõenda laenusuhet ning

ei lükka ümber võlausaldajate huvide kahjustamist. Vaatamata kostjate poolsele

tõendamiskohustuse mittetäitmisele, tegi kohus otsuse hageja kahjuks, rikkudes TsMS § 232

lg-t 1.

Tunnistaja M.H. ütlustest nähtub, et kõigi sularahas tehtud väljamaksete aluseks olid

alusdokumendid (arved, palgalehed, puitmaterjali müügilepingud), kuid sularaha kulutuste

tegelikkus kajastus M.H. poolt igakuuliselt koostatud ja allkirjastatud sularaha ja kassa

liikumise koondites – tabelites. Kostjale 1 kassast teostatud maksete puhul on vormistatud vaid

kassa väljamineku order selgitusega „Jaak Kalm majanduskuludeks“. Kuna raamatupidamises

puuduvad kostjale 1 tehtud väljamaksete, mille osas on esitatud kahju hüvitamise nõue, kohta

alusdokumendid, on tegemist alusetute väljamaksetega ja juhatuse liikme poolt ka

raamatupidamiskohustuse rikkumisega. Kahju on aga tekitatud eelkõige juhatuse poolt

võlgniku raha alusetu omastamise ning võlausaldajate huvide kahjustamisega. Kuivõrd kohus

ei ole sisustanud kahjusummade seotust ettevõtte huvidega, on otsus selles osas põhjendamata;

4) oleks kohus pidanud hageja alternatiivses nõudes kontrollima kostjale 1 03.01.–19.09.2013

tehtud väljamakseid hageja taotletud PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel. Otsusest ei selgu, millistest

asjaoludest lähtuvalt otsustas kohus kontrollida ainuüksi väidetava omanikulaenu tagastamist

perioodil 19.03.–19.09.2013. Tagasivõitmise võimaluste kontrollimisel ei ole oluline

väljamakse seotus äriühingu majandustegevuse ja huvidega, vaid kohtul tuleb kontrollida, kas

väljamaksega on kahjustatud võlausaldajate huve;

5) hindas kohus ebaõigesti esemete väljanõudmisega seotud asjaolusid ja tõendeid. Kostja 1 on

korduvalt kinnitanud (nii pankrotihalduriga 14.01.2015 äriühingu vara üle vaadates kui ka

mitmetes e-kirjades (08.05.2014, 17.02.2014, 11.01.2014), et hagis nõutud esemed kuuluvad

võlgnikule, on kostja 1 valduses või et ta on andnud need kolmandatele isikutele ning saab

peatselt enda valdusesse tagasi ja annab haldurile üle. Kohus on lähtunud kostja 1 28.09.2015

kohtuistungil antud ütlustest, mis on vastuolus kostja 1 eelnevate selgitustega.

6. J. Kalm vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kui kohus

rahuldab hagi mingis ulatuses, määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et

J. Kalm tasub väljamõistetud summa 100 euro suuruste osamaksetena.

Menetluskulud palub Jaak Kalm jätta apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on kohtuotsus juhatuse liikme vastu esitatud kahjunõudes seaduslik ja põhjendatud. Kohus

tuvastas õigesti, et kostja 1 ei ole hoolsuskohustust rikkunud, sh on pidanud korrektselt

raamatupidamist. Hageja ei ole maakohtu menetluses seadnud kahtluse alla asjaolu, et kostja 1

on omanikulaenu andnud. Kohus leidis õigesti, et omanikulaenu tagastamist ei saa käsitleda

võlgnikule kahju tekitamisena VÕS § 115 lg 1 mõttes. Nõustuda ei saa ka apellandi

seisukohaga, et kostja 1 pidi tõendama, et vahetult enne pankroti väljakuulutamist juhatuse

liikmele laenu tagastamine ei kahjustanud võlausaldajate huve. Kuna hageja on tuginenud

asjaolule, et kostja 1 on kahjustanud omanikulaenu tagastamisega võlausaldajate huve, oli

hagejal TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt kohustus seda tõendada;

2) ei saanud nõuet rahuldada ei PankrS § 110 lg 1 p 2 ega § 110 lg-te 2 ja 3 alusel, kuna mõlema

sätte kohaldamise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine tehtud tehinguga

(3-2-1-43-07; 3-2-1-115-07). Hageja ei ole tõendanud, et tehingutega on võlausaldajate huve

kahjustatud. Tõendid kinnitavad, et kostja 1 püüdis igati võlausaldajate huvisid kaitsta. Kostja 1

andis võlgnikule omanikulaenu veel ka 2013. a augustis, mil ettevõte ei olnud enam elujõuline;

3) leidis kohus õigesti, et asjade väljanõudmise nõuet (v.a printeri osas) ei saa rahuldada,

kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et esemed kuuluvad pankrotivarasse ja on kostja 1 valduses.

Hageja ei ole esitanud tõendeid esemete väärtuse kohta, mis välistab ka esemete väärtuse

väljamõistmise.

7. R. Kalm vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud

palub R. Kalm jätta apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei olnud kostja 2 hagi aluseks olevate sündmuste ajal nõukogu liige ja seega on tema vastutus

ÄS § 327 lg 2 alusel välistatud. Kostja 2 valiti nõukogu liikmeks alates 14.12.1999 ja tema

ametiaeg möödus 14.12.2004. Erialakirjanduses ollakse viitega Riigikohtu praktikale

(3-2-1-152-08, p 12) seisukohal, et selleks, et lugeda nõukogu liikme ametiaeg pikenenuks, on

lisaks nõukogu liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik üldkoosoleku või muu

nõukogu liikme määramiseks õigustatud isiku otsus, millega sõnaselgelt kiidetakse heaks isiku

tegutsemine nõukogu liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Otsus peab

olema vähemalt lihtkirjalikus vormis. Seda pole toimunud. Kostja 2 ei ole pärast ametiaja

möödumist jätkanud tegutsemist nõukogu liikmena. See nähtub ka tunnistaja M.H. ütlusest.

Hageja viidatud e-kiri kinnitab pigem, et kostja 2 ei jätkanud nõukogu liikmena tegutsemist.

Kostja 2 on õigusteadmisteta isik, mistõttu ta ei osanud rõhutada, et ta on endine nõukogu liige;

2) puuduvad ka muud kostja 2 vastu esitatud nõude eeldused, s.o kohustuse rikkumine,

võlgnikule kahju tekitamine, põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju tekitamise vahel ning

vastutus kohustuse rikkumise eest.

Kostja 2 ei ole oma kohustusi rikkunud – kostja 2 käitumisele on omane korraliku ettevõtja

hoolsus. Kostja 2 on kostjalt 1 küsinud abikaasale omaselt selgitusi ettevõtte tegevuse kohta.

Kostja 2 ei vastuta selle eest, et kostja 1 võis rikkuda aruandluskohustust nõukogu ees.

Laenu tagastamine ei ole kahju tekitamine. Laenusuhe on tõendatud raha liikumist puudutavate

dokumentidega, raamatupidamise algudokumentidega, 2012. a auditeeritud majandusaasta

aruandega ja tunnistaja M.H. ütlustega. Hageja väite, et pearaamatu väljavõte on

ebausaldusväärne, õigsuse korral tähendaks see seda, et raamatupidamises oli viga võlgniku

kasuks. Tõendatud ei ole kassast sularaha andmine kostjale 1; tõendid kinnitavad, et raha on

kasutatud võlgniku ettevõtluse huvides. Kassa väljamineku orderitel, millele hageja tugineb,

puudub kostja 1 allkiri – erinevalt nt 26.08.2013 kassa väljamineku orderist, millel kostja 1 on

laenu tagastuse 27 000 eurot kättesaamist oma allkirjaga kinnitanud. Tunnistaja M.H. ütlustest

tulenevalt on võimalik, et kassa väljamineku orderid kostjale 1 majanduskulude hüvitamise

kohta kajastavad igakuiseid kokkuvõtlikke summasid teatud ostutehingute kohta sel kuul

(materjali ost sularahas). Hageja väited alusetu rahakasutamise kohta on alusetud ka seetõttu,

et kostja 1 ei kandnud majanduskulusid mitte ainult sularahas, vaid ka ülekannetega oma

arvetelt. Kulu kinnistu hindamisele ja batuudi ostu kulu ei saa käibemaksukohustuslasest

äriühingu puhul arvestada käibemaksuga. Kui kohus peaks leidma, et kassast teostatud maksed

on mingis osas alusetud, tuleb arvestada, et võlgnik jäi kostjale 1 pankrotti mineku seisuga

võlgu 13 415,74 eurot, millises osas tuleks väljamakseid aktsepteerida. Hageja on esitanud

tõendeid valikuliselt. Hageja väited võlgniku majanduslikust seisundist ja hinnang juhatuse

tegevusele on ilmses vastuolus tõenditega. 2012. a lõpu seisuga oli võlgnik kasumis.

Pankrotihaldur hindas esialgselt võlgniku varade väärtuseks ca 1,3 miljonit eurot. Ettevõte

toimis 2013. a tavapärast rada, majanduslik seisund halvenes järk-järgult;

3) ei olnud väidetavalt tekkinud kahju kostjale 2 nõukogu liikmeks asumisel ettenähtav ja seega

välistab VÕS § 127 lg 3 kahjuhüvitise väljamõistmise. Samuti ei ole kahju hüvitamise nõue

kooskõlas kahju hüvitamise nõudmist võimaldava sätte eesmärgiga, mistõttu välistab ka

VÕS § 127 lg 2 kahjuhüvitise väljamõistmise. Nõukogu roll on eelkõige kaitsta äriühingu huve

äriühingu üldise majandustegevuse raames;

4) on tagasivõitmise alusel esitatud nõue ainult kostja 1 vastu ja sellel alusel ei ole võimalik

kostja 2 vastutus. Vastavalt abieluvaralepingule on kummagi kostja vara nende lahusvara ja ka

kummagi kostja vastutus on personaalne. Tagasivõitmise alusel on nõude rahuldamise

eelduseks asjaolu, et tehinguga kahjustati võlausaldaja huve (PankrS § 109 lg 1). Nõukogu

liikme vastutuse eeldused on lahus pankrotiseaduses sätestatud tehingu tagasivõitmise

eeldustest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Käesolevas asjas ei ole apellatsiooni korras vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega

tunnistati kehtetuks AS Puiduäri (pankrotis) poolt J. Kalmule perioodil 19.03.2013. a kuni

19.09.2013. a teostatud maksed summas 42 100 eurot ja mõisteti J. Kalmult AS Puiduäri

(pankrotis) pankrotivarasse 42 100 eurot (kohtuotsuse resolutsiooni p 3) ning millega mõisteti

J. Kalmu valdusest ASA Puiduäri (pankrotis) pankrotivarasse välja printer „Samsung“

(väärustega 68 eurot) või printer „Epson“ (väärtusega 58 eurot) või printeri väljaandmise

võimatusel printeri vastav väärtus (kohtuotsuse resolutsiooni p 4).

Seetõttu ringkonnakohus eelnimetatud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei

kontrolli.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega

maakohus jättis rahuldamata AS Puiduäri (pankrotis) pankrotihaldur O. Kuklase hagi J. Kalmu

vastu kahju hüvitamiseks (kohtuotsuse resolutsioonis on ekslikult märgitud, et kahju hüvitamise

hagi J. Kalmu vastu on rahuldatud osaliselt).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab AS Puiduäri (pankrotis)

pankrotihaldur O. Kuklase hagi J. Kalmu vastu kahju hüvitamiseks osaliselt ning mõistab

J. Kalmult AS Puiduäri (pankrotis) pankrotivarasse välja 48 286,73 eurot.

Ühtlasi tuleb muuta menetluskulude jaotust.

AS Puiduäri (pankrotis) pankrotihaldur O. Kuklase apellatsioonkaebus tuleb osaliselt

rahuldada.

10. Kahjunõue J. Kalmu vastu.

10.1. Vaidlust ei ole selles, et J. Kalm oli AS Puiduäri (pankrotis) ainus juhatuse liige.

Äriühingu poolt ÄS § 315 lg 2 alusel juhatuse liikme vastu esitatava kahjuhüvitisnõude

eeldused on järgmised: juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumine (ÄS § 315 lg 1, TsÜS § 35),

aktsiaseltsile kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), põhjuslik seos rikkumise ja kahju

vahel (VÕS § 127 lg 4).

Arvestades eelnevat on maakohus õigesti tuvastanud, et kahjuhüvitisnõude rahuldamiseks peab

hageja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste

tulemusena on tekkinud aktsiaseltsile kahju. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et juhatuse

liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega (ÄS § 315 lg 2).

Kahju tekkimine ehk varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra

võrreldavat halvenemist, s.o äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuste

rikkumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist

ei oleks toimunud.

Juhatuse liikmel on ÄS § 315 lg 1 ja TsÜS § 35 kohaselt muuhulgas kohustus kasutada

äriühingu rahalisi vahendeid üksnes aktsiaseltsi huvides heaperemehelikult eesmärgiga

säilitada äriühingu jätkusuutlik tegevus ning võimaluse korral äriühingu vara suurendada (s.o

nii hoolsus- kui lojaalsuskohustus). Sellele lisaks on juhatuse liikmel kohustus tagada

aktsiaseltsi korrakohane raamatupidamine (ÄS § 306 lg 4).

10.2. Hagiavalduse kohaselt on J. Kalm võtnud aktsiaseltsi pangakontodelt enne ajutise halduri

nimetamist välja suurtes summades sularaha, samuti on aktsiaseltsi pangakontodelt kantud raha

J. Kalmu isiklikule kontole ja makstud välja J. Kalmule sularahas. Kuna J. Kalm ei kasutanud

nimetatud summasid aktsiaseltsi majandustegevuses, siis rikkus ta juhatuse liikme kohustusi ja

põhjustas aktsiaseltsile kahju.

10.2.1. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole tõendatud, et sularaha, mis maksti J. Kalmule välja

kassa väljamineku orderitega ning mille võttis J. Kalm välja pangakontolt (välja arvatud laenu

tagasimaksed), ei oleks kasutatud aktsiaseltsi majandustegevuses.

Ringkonnakohus maakohtu sellise seisukohaga ei nõustu ning esitab järgnevad põhjendused.

- 31.01.2013 kassa väljamineku orderi alusel on J. Kalmule makstud välja majanduskuludeks

1439 eurot ning hageja on käsitlenud sellest kahjuna 500 eurot, kuna nimetatud summa ulatuses

ei ole tõendatud kulutuste tegemine aktsiaseltsi majandustegevusega. AS Pindi Kinnisvara

arvest (II kd, tl 88) nähtuvalt on eksperthinnang antud seoses Kulbimäe, Männijärve ja Vestika

kinnistute hindamisega, millised ei kuulunud AS-le Puiduäri. Nimetatud asjaolule ei ole J. Kalm

maakohtu menetluses ega vastuses apellatsioonkaebusele vastuväidet esitanud. Pelgalt asjaolu,

et eelmärgitud arve on kajastatud raamatupidamises, ei tähenda seda, et arve tasumine oleks

seotud aktsiaseltsi majandustegevusega. Maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige.

- 31.03.2013 kassa väljamineku orderi alusel on J. Kalmule makstud välja majanduskuludeks

1600 eurot ning 1496,88 euro kulutamise kohta on algdokumendid olemas. 103.12 euro kohta

algdokumendid puuduvad ning põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kui 1600 euro

maksmine on raamatupidamises kajastatud, siis on ka tõendatud, et nimetatud summa on

kulutatud aktsiaseltsi majandustegevuseks. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles,

et 357.80 eurot on makstud batuudi eest (II kd, tl 101) ning nimetatud ost on seostatav

aktsiaseltsi majandustegevusega. Asja materjalidest nähtuvalt olid ehitusremonditööd

aktsiaseltsi üheks tegevusalaks ning usutav on J. Kalmu kinnitus, et batuuti kasutati aktsiaseltsi

kliendi ehitusobjektil.

- 28.02.2013, 31.05.2013 ja 29.06.2013 kassa väljamineku orderite alusel on J. Kalmule välja

makstud majanduskuludeks vastavalt 7700 eurot, 5040 eurot ja 22 300 eurot ning tõendamata

on kulutused vastavalt 7264,99 euro, 3228,14 euro ja 21 640,48 euro ulatuses.

Ringkonnakohus märgib, et algdokumentide puudumine ülalmärgitud summade kulutamise

kohta tõendab J. Kalmu poolt korrakohase raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumist

ning mis viitab aktsiaseltsile kahju põhjustamisele. Samas on juhatuse liikmel võimalus

tõendada raha kulutamist aktsiaseltsi huvides teiste tõenditega. Antud juhul on tunnistajana üle

kuulatud AS Puiduäri (pankrotis) endine raamatupidaja M.H. kinnitanud, et sularaha kulutati

aktsiaseltsi arvete tasumiseks, materjali ostmiseks ja töötasude maksmiseks ning kõik

kuludokumendid on raamatupidamisprogrammist Merit-Aktiva läbi kantud.

Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja M.H. ütlused on liialt üldsõnalised ning ei ole seostatavad

ühegi konkreetse väidetava tehinguga (arve tasumise, materjali ostmise või töötasu

maksmisega). Seetõttu ei tõenda tunnistaja M.H. ütlused seda, et J. Kalm oleks kulutanud talle

makstud sularaha aktsiaseltsi majandustegevuseks. Asja materjalidest nähtuvalt on J. Kalm

pikaajalise kogemusega ettevõtja ning suurtes summades raha maksmine kindlakstegemata

isikutele ilma seda dokumenteerimata ei ole usutav. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt J. Kalm

kulutas saadud raha aktsiaseltsi huvides, on tõendamata.

- 2013. a augustis on J. Kalm võtnud aktsiaseltsi arvelt välja sularaha 11 950 eurot ja 2013. a

septembris 3600 eurot ning hagiavalduse kohaselt puuduvad kuludokumendid nende summade

kulutamise kohta.

Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei tõenda tunnistaja M.H. ütlused seda, et J. Kalm oleks

väljavõetud sularaha kasutanud aktsiaseltsi majandustegevuseks. Pealegi nähtub tunnistaja

M.H. ütlustest, et alates 2013. a augustist aktsiaseltsis töövõtulepingute alusel enam tööd ei

tehtud ning seega puudus mõistlik põhjendus materjali ostmiseks.

Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et vastuses apellatsioonkaebusele ei ole

J. Kalm sisulisi vastuväiteid hageja seisukohtadele dokumenteerimata sularaha kulutamise

kohta esitanud.

Eeltooduga loeb ringkonnakohus tõendatuks, et J. Kalm rikkus nii juhatuse liikme hoolsus- kui

lojaalsuskohustust ning rikkumise tulemusena põhjustas aktsiaseltsile kahju. Puuduvad tõendid,

mille alusel saaks väita, et J. Kalmu käitumine oleks kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kokku

põhjustas

J. Kalm

aktsiaseltsile

kahju

48 286.73

eurot

(500+103.12+7264.99+3228.14+21 640.48+11 950+3600)

ning

sellises

ulatuses

tuleb

pankrotihalduri kahju hüvitamise nõue rahuldada.

Eelnimetatud osas on apellatsioonkaebus põhjendatud.

10.2.2. Põhjendatud ja esitatud tõenditega on kooskõlas maakohtu järeldus, mille kohaselt oli

J. Kalmu ja AS Puiduäri (pankrotis) vahel laenusuhe.

J. Kalmu vastuväidete kohaselt andis ta aktsiaseltsile korduvalt laenu ning laenu andmine on

kajastatud raamatupidamises. J. Kalmu vastuväidet laenu andmise kohta kinnitavad tunnistaja

M.H. ütlused, mille kohaselt …“kui firmal raha polnud, siis juhataja kandis oma arvelt raha üle

ja sai vormistatud laenuna. Ta maksis kas sulas või ülekandega. Enamasti ikka ülekandega.“

Lisaks on M.H. kinnitanud, et laenu andmine kajastus bilansis ning aeg-ajalt J. Kalm maksis

endale tagasi, kas sulas või ülekandega (III kd, tl 45-46).

AS Puiduäri (pankrotis) 2012. a majandusaasta aruandest (III kd, tl 135) nähtub, et seisuga

31.12.2012 on real „muud laenud“ kajastatud summa 59 668 ning samal lehel toodud selgituse

kohaselt muude laenude all on näidatud firma omanikult saadud laen. Samuti on majandusaasta

aruandes märgitud (III kd, tl 139), et vajaduse korral on võetud protsendita laenu firma

omanikult ja võimaluse korral on see kohe tasutud. Samuti kajastub laen 59 667,99 eurot

aktsiaseltsi 2013. a käibeandmikus (II kd, tl 16). Maakohus tuvastas, et 2013. a andis J. Kalm

aktsiaseltsile laenu 8120 eurot (I kd, tl 33-41, 114-159).

Seega on laenusuhte olemasolu tõendatud lisaks tunnistaja M.H. ütlustele veel auditeeritud

majandusaasta aruande ja raamatupidamise algdokumentidega. VÕS § 396 lg 1 sätestab

laenulepingu mõiste ning seadusest tulenevalt ei ole laenulepingule kehtestatud vorminõuet.

Seetõttu on ekslik apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et laenusuhte olemasolu välistab

kirjaliku laenulepingu puudumine.

Hageja ei ole esitanud väidet, et laenu tagasimaksed J. Kalmule (13 600 eurot, 13 350 eurot ja

27 000 eurot) summas 53 950 eurot ületaks J. Kalmu poolt aktsiaseltsile antud laenusummat.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et omanikulaenu tagastamist J. Kalmule ei saa käsitleda

kahjuna VÕS § 115 tähenduses ning puudub alus selles osas apellatsioonkaebuse

rahuldamiseks.

11. Alternatiivnõue J. Kalmu vastu.

Hagiavalduses esitatud alternatiivnõude kohaselt palub pankrotihaldur tunnistada kehtetuks AS

Puiduäri (pankrotis) poolt J. Kalmule tehtud maksed ajavahemikul 03.01.2013-19.09.2013

summas 102 604,54 eurot ning mõista nimetatud summa J. Kalmult välja pankrotivarasse.

Hageja tugines PankrS § 110 lg 1 p-le 2.

Kuna ringkonnakohus rahuldas kahjuhüvitise nõude osaliselt, siis on võimalik alternatiivnõuet

rahuldada üksnes osas, milles kahjunõue jäi rahuldamata. Seega on alternatiivnõuet võimalik

rahuldada 53 950 euro (J. Kalmule laenu tagasimaksed) ja 357.80 euro (batuudi eest makstud

summa) osas.

Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega

maakohus rahuldas alternatiivnõude ja mõistis J. Kalmult pankrotivarasse välja 42 100 eurot

(vt käesoleva kohtuotsuse p 8).

Esmalt märgib ringkonnakohus, et J. Kalmule tehtud maksete kehtetuks tunnistamine on

reguleeritud PankrS §-s 113. Tehingu kehtetuks tunnistamisele ei ole hageja tuginenud (PankrS

§ 110).

PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110-114

sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja

mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega on nii rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise kui

tehingu tagasivõtmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine ning TsMS § 230 lg 1

kohaselt on hageja kohustuseks tõendada võlausaldajate huvide kahjustamist.

Hageja on põhjendanud võlausaldajate huvide kahjustamise sellega, et väljamaksete tegemise

ajal (viimase kaheksa kuu jooksul) oli võlgniku majandustegevus kahjumis ning olukorras, kus

eksisteerisid võlgnevused võlausaldajatele, ei olnud väljamaksete tegemine põhjendatud.

Ainuüksi see, et võlgniku majandustegevus oli 2013. a kahjumis, ei anna alust järelduseks, et

kõik sel ajavahemikul tehtud maksed kahjustaksid võlausaldajate huve.

Riigikohus on mitmes lahendis (tsiviilasi nr 3-2-1-63-09; tsiviilasi nr 3-2-1-43-07) märkinud,

et mitte igasugune ühe võlausaldaja eelistamine teisele ei ole iseenesest teiste võlausaldajate

huvide kahjustamine. Hageja kohustuseks on tõendada, et võlgniku poolt kohustuse täitmine

teis(t)ele võlausaldajale oli võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt olulisem

võrreldes kohustuste täitmisega J. Kalmule. Sellist asjaolu ei ole hageja tõendanud ning seetõttu

puudub alus tunnistada kehtetuks J. Kalmule maksete tegemist 2013. a. Apellatsioonkaebuses

esitatud seisukoht, et maksete tagasivõitmise nõude rahuldamisel ei ole tähendust väljamaksete

seotusel võlgniku majandushuvidega, on ebaõige.

Ringkonnakohus leidis käesoleva otsuse p-s 10.2.1, et batuudi ost summas 357.80 eurot on

seostatav aktsiaseltsi majandustegevusega. Seega ei ole tegemist võlausaldajate huvide

kahjustamisega ning puudub alus nimetatud osas hagi rahuldamiseks ka tagasivõitmise alusel.

Asja materjalidest nähtuvalt (ajutise halduri ettekanne, I kd, tl 27) oli võlgnikul 2013. a

igakuiselt müügitulu ning ka see asjaolu ei viita võlausaldajate huvide kahjustamisele.

12. Asjade väljanõudmise nõue J. Kalmu vastu.

Hageja on esitanud nimetatud nõude PankrS § 124 lg 1 teise aluse alusel, mille kohaselt on

haldur kohustatud nõudma pankrotivarasse tagasi võlgniku vara, mis on kolmanda isiku

valduses.

Ringkonnakohus märgib, et nimetatud nõude alus on vale.

Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on tegemist AÕS §-s 80 sätestatud

vindikatsiooninõudega, mille kohaselt saab asja omanik nõuda talle kuuluva asja tagastamist

seda õigusliku aluseta valdavalt isikult.

Nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama enda omandiõiguse asjadele ning selle, et isik,

kelle vastu nõue esitatakse, valdab asju.

Õige on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduses (II kd, tl 81-82)

nimetatud asjade (v.a printeri) J. Kalmu valduses olemist ning seetõttu jättis maakohus

nimetatud nõude põhjendatult rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.

28.09.2015 kohtuistungil on J. Kalm kinnitanud, et pankrotihalduri poolt nõutud asju (v.a

printer) tema valduses ei ole ning põhjendamata on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et

hagiavalduses nimetatud höövel-paksusmasina, freespingi, nahkdiivani ja kahe nahktugitooli,

sülearvuti, laseri komplekti, kompressori, tikksae, keevitustrafo, sõiduauto talverehvide (4 tk),

ühe printeri ja batuudi J. Kalmu valduses olemine on tõendatud J. Kalmu e-kirjadega.

J. Kalmu 17.02.2014 ja 08.05.2014 e-kirjad (I kd, tl 58 ja 45) ei tõenda hagiavalduses nimetatud

asjade J. Kalmu valduses olemist. 14.01.2014 päring (I kd, tl 88-93) on pankrotihalduri poolt

koostatud ning ekslik on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et nimetatud päringus on

J. Kalm kinnitanud asjade tema valduses olemist. Ka haginõude täienduses (II kd, tl 81-82) ei

ole pankrotihaldur viidanud tõenditele, millised kinnitaksid asjade J. Kalmu valduses olemist.

13. Kahjunõue R. Kalmu vastu.

Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata AS Puiduäri (pankrotis) pankrotihalduri hagi

R. Kalmu vastu kahju hüvitamiseks. Seejuures on maakohus õigesti kohaldanud ÄS §-i 319

ning maakohtu järeldus on kooskõlas Riigikohtu sellekohase praktikaga (vt Riigikohtu lahendid

tsiviilasjades nr 3-2-1-39-05; nr 3-2-1-65-08 ja nr 3-2-1-152-08).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei

pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei lükka ümber maakohtu poolt tuvastatud

asjaolu, et pärast 14.12.2009 ei ole R. Kalm nõukogu liikmena aktsiaseltsi tegevuses osalenud.

Ekslik on apellandi väide, et 08.05.2014 J. Kalmu e-kiri (I kd, tl 45) tõendab R. Kalmu nõukogu

liikmena tegutsemist. Ainuüksi sellest, et nimetatud e-kirjas on J. Kalm märkinud nõukogu

liikmetena teiste isikute seas ka R. Kalmu, ei saa järeldada R. Kalmu nõukogu liikme ametiaja

pikenemist pärast 14.12.2009. Ringkonnakohus leiab, et 08.05.2014 e-kiri ei ole käsitletav

üldkoosoleku poolt R. Kalmu nõukogu liikmena tunnustamisena.

Pelgalt asjaolust, et R. Kalm on kohtuistungil antud seletuses (III kd, tl 44 pöördel) end korra

nimetanud nõukogu liikmeks (mitte endiseks nõukogu liikmeks), ei saa samuti järeldada, et R.

Kalm sai aru ja ka faktiliselt tegutses aktsiaseltsi nõukogu liikmena kuni pankroti

väljakuulutamiseni. Ringkonnakohus märgib, et eaka (sündinud XXXX. a) ja õigusteadmisteta

isiku enda seisukoha ebakorrektne väljendamine kohtuistungil ei anna alust pidada isikut

nõukogu liikmeks. Apellandi vastupidine seisukoht ei ole õige ning on vastuolus eelmärgitud

Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadega.

14. J. Kalm ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning seetõttu jätab ringkonnakohus

tähelepanuta J. Kalmu poolt maakohtu menetluses esitatud taotlused kahjuhüvitise

vähendamiseks ning otsuse korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks.

15. Menetluskulud.

15.1. Kuna hagi R. Kalmu vastu jäeti rahuldamata, jäävad R. Kalmu menetluskulud nii maa-

kui ringkonnakohtus hageja kanda.

R. Kalmu õigusabi kulud ringkonnakohtus puuduvad.

Maakohus on vaidlustatud otsusega (kohtuotsuse resolutsiooni p 5) tühistanud hagi tagamise,

millega seati kohtulik hüpoteek summas 65 535 eurot R. Kalmule kuuluvale kinnistule.

R. Kalmu poolt esitatud taotlus hagi tagamise määruse muutmiseks (nn menetlusvea

parandamiseks) ei ole põhjendatud ning seetõttu puudub alus nimetatud taotluselt tasutud

riigilõivu 50 eurot AS-lt Puiduäri (pankrotis) väljamõistmiseks. Tegemist on sisuliselt

taotlusega hagi tagamise asendamiseks raha maksmisega ning selline toiming ei ole riigilõivuga

maksustatav. Seetõttu on R. Kalmul õigus taotleda riigilõivu 50 eurot-+ tagastamist.

15.2. Seoses kohtuotsuse osalise tühistamisega J. Kalmult väljamõistetava kahjuhüvitise osas

tuleb muuta menetluskulude jaotust.

Maakohtus nõudis hageja J. Kalmult 110 336,54 euro väljamõistmist ning hageja nõue rahuldati

90 454,76 euro, s.o ca 82% ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad menetluskuludest maakohtus

82% J. Kalmu kanda ja 18% AS Puiduäri (pankrotis) kanda.

Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 1350 eurot, millest 82% moodustab 1107 eurot.

Apellatsioonkaebuses nõudis hageja J. Kalmult 68 168,54 euro väljamõistmist ning hageja nõue

rahuldati 48 286,76 euro, s.o ca 71% ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad menetluskuludest

ringkonnakohtus 71% J. Kalmu kanda ja 29% AS Puiduäri (pankrotis) kanda.

Hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1975 eurot, millest 71% moodustab 1398

eurot.

Kokku tuleb J. Kalmult mõista AS Puiduäri (pankrotis) kasuks välja riigilõivu katteks 2505

(1107+1398) eurot.

Ringkonnakohus leiab, et J. Kalmu riigi õigusabi tasu suurus ringkonnakohtus 408 eurot on

vajalik ja põhjendatud. Tasu suurusele ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Kuna

apellatsioonkaebus rahuldati ca 71% ulatuses, jäävad riigi õigusabi kuludest ringkonnakohtus

288,70 euro ulatuses J. Kalmu kanda ja 119,30 ulatuses AS Puiduäri (pankrotis) kanda.

Riigi õigusabi tasu suurus oli maakohtus 816 eurot ning kuna hageja nõue rahuldati maakohtus

ca 82% ulatuses, jäävad riigi õigusabi kuludest maakohtus 669 euro ulatuses J. Kalmu kanda ja

147 euro ulatuses AS Puiduäri (pankrotis) kanda.

Kokku tuleb J. Kalmult välja mõista riigi õigusabi kulude katteks 957,70 (288,70+669) eurot ja

AS-lt Puiduäri (pankrotis) 266,30 (119,30+ 147) eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja