1-04-235/129 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-04-235

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 22. novembri 2016

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Madis Pretke (isikukood 35704182727) ja

tema kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 22. novembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo

Objartel&Partnerid kaudu välja 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot) advokaat

Valli Murdele tema poolt määruskaebemenetluses Madis Pretkele riigi õigusabi

osutamise eest.

2.1

Madis Pretkelt mõista välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt

osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.

2.2

Madis Pretkel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank

AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti

filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus

„Madis Pretke, 1-04-235, kohtukulud.“

2.3

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus 06.12.2005 otsusega tunnistas Madis Pretke süüdi KarS § 418 lg 1 järgi

ning mõistis talle karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liitis kohus

karistusele M. Pretkele Tartu Maakohtu 08.04.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg-te 1, 2, §

114 p-de 1, 5 - § 25 lg-te 1, 2, § 200 lg 2 p-de 4, 7, 9 järgi mõistetud liitkaristuse ja kohtuotsuste

kogumis mõistis temale karistuseks 14 aastat 6 kuud vangistust. Sellest liitkaristusest arvas kohus

maha M. Pretke poolt Tartu Maakohtu 08.04.2005 otsuse järgi ära kantud karistuse ja kandmisele

kuuluvaks vangistuseks moodustus 13 aastat 1 kuu 27 päeva. Karistusaeg algas 06.12.2005 ja lõpeb

01.02.2019.

2. Tartu Maakohus 22.11.2016 määrusega jättis M. Pretke tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtu hinnangul välistab kinnipeetava praeguse vabastamise teave tema kuritegude

raskusest, korduvatest karistamistest (sh mitmed vangistused) ning hulgalistest

distsiplinaarkaristustest, millistest kehtivaid on viis. Paljud karistused on M. Pretkele määratud

vanglaametnike seaduslikele korraldustele mitteallumise, samuti ametnike suhtes solvavate ja

ebatsensuursete väljendite kasutamise eest. Läbivalt on täheldatav tema üleolev ning halvustav

suhtumine teistesse isikutesse. Arvestades eeltoodule lisaks ka kinnipeetava soliidset iga, asus

kohus seisukohale, et M. Pretke väärtushinnangud ning arusaamad on välja kujunenud ega allu

kergelt muutustele. Temas on kinnistunud kuritegelikud hoiakud ja hoolimatu suhtumine teistesse

inimestesse ning ühiskonnaelu normidesse. Ka praegu kantav pikaaegne vangistus ei ole oma

eesmärki täitnud ega teda positiivses suunas mõjutada suutnud. Järelikult on suur oht, et M. Pretke

vabanedes jätkab endist elustiili, mis võib päädida uute kuritegude toimepanemisega.

2.1

Veel märkis kohus, et M. Pretke vabaneks tingimustesse, mis ei toeta tema

taasühiskonnastumist. Nimelt ei ole Madis Pretkel vabaduses toetavat lähivõrgustikku. Tugiisiku

abi on küll positiivne, kuid ei pruugi asjaolusid arvestades olla piisav. Lisaks ei ole M. Pretkel

vabaduses kindlat elukohta. M. Pretke sõnul on tal võimalik asuda elama MTÜ-sse

Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti, kuid kohtule mingit sellesisulist kinnituskirja esitatud ei ole.

M. Pretkel puuduvad kokkulepped ka kindla töökoha osas. Väidetavalt on tal võimalik kohe tööle

asuda, kuid oma sõnade tõendamiseks ta mingit kirjalikku kinnitust või kokkulepet esitanud ei ole.

Ta plaanib tööle asuda FIE-na kiriku katuste restaureerimise alal, kuid arvestades M. Pretke

pikaaegset viibimist isoleeritud tingimustes, on kohtul põhjust tema ettevõtmise edukuses kahelda.

3. Kohtumääruse peale esitasid määruskaebused M. Pretke ise ja tema kaitsja advokaat Valli

Murde, taotledes kohtulahendi tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast

vabastamist.

3.1

M. Pretke enda määruskaebuses märgib, et ta ei vaja tugivõrgustikku, kuna töötama peab ta

ise. Tal on aga olemas tugiisik MTÜ-st Rehabilitatsioonikeskust Valge Eesti, kus talle

garanteeritakse ka elamispind. Samuti toetaks teda tema poeg. Veel märgib M. Pretke, et maakohus

ei arvestanud tema puhtsüdamlikku kahetsust, süü tunnistamist ja tema poolt rahaliste nõuete

tasumist. Tõele ei vasta aga see, nagu oleks tema tutvusringkonnas ainult kriminaalse taustaga

isikud.

3.2

Advokaat V. Murde oma kaebuses leiab, et M. Pretke karistuse eesmärgid on täidetud ja ta

on

valmis vabanedes alustama seaduskuulekat elu. Selleks on kaitsealune läbinud sotsiaalprogrammid

ja tegelenud alkoholiprobleemiga. Kohus ei ole süüdimõistetu püüdlusi piisavalt arvestanud.

Maakohus jättis ka arvesse võtmata, et M. Pretke oskab ja suudab alluda korrale ning täita

kohustusi. Kõik temale määratud sotsiaalprogrammid on läbitud, kusjuures kaitsealune oskab

hinnata seda enda jaoks väga positiivseks. Kohus jättis arvestamata ka kõige olulisema asjaolu.

Nimelt selle, et vangla kaplan toetab M. Pretke vabastamist ning lubas olla kaitsealusele tugiisikuks.

Lisaks ei nõustu kaitsealune kohtu järeldusega, et tema pikaajaline vangistuse kandmine saab olla

aluseks kahtlusele, nagu ta ei suudaks ühiskonda adapteeruda. M. Pretke loeb väga palju raamatuid

ning oskab mõelda kriitiliselt ja loogiliselt. Arvestades kaitsealuse vanust ja tema elukogemust, ei

ole tõenäoline, et ta sooviks panna toime uusi kuritegusid.

3.2.1

Kaitsja märgib veel, et M. Pretke arvates ei ole õiglane ega tulene KarS §-st 56, et

kuritegude toimepanemise asjaolud kaaluvad üles teised KarS § 76 lg-s 4 ettenähtud tingimused.

Kaitsealune kinnitas kohtuistungil, et suudab hinnata oma varasemat elukäiku ja mõistab hästi, kui

teisi inimesi kahjustavalt see mõjus. Samas leiab ta, et ärakantud vangistus on piisav tegemaks

õigeid järeldusi oma edasise elu korraldamiseks. M. Pretke on kindel, et käitub edaspidi

seaduskuulekalt ega riku käitumisreegleid. Käesoleval ajal suudab ja oskab ta kriitiliselt hinnata

oma varasemat elukäiku ja teha sellest õigeid järeldusi. M. Pretke on seisukohal, et just

kriminaalhooldusele allutamine oleks talle väga kasulik, sest kriminaalhooldaja abiga läbiks ta

täiendavalt sotsialiseerimise programmid, mis võiksid anda talle vajalikke teadmisi ja oskusi

seaduskuulekaks eluks vabaduses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuste läbivaatamise ning kohtutoimiku materjalidega tutvumise järel asub

ringkonnakohus seisukohale, et maakohus on põhjendatult jätnud M. Pretke tingimisi enne tähtaega

vanglast vabastamata ja edasikaebuste argumendid vastupidisele positsioonile asumiseks mingitki

alust ei anna. Enda sellesisulist otsustust põhistab kolleegium järgmiselt.

5. Kõigepealt peab apellatsioonikohus vajalikuks märkida, et kinnipeetava tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 4 (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS

§ 76 lg-s 3) sätestatud materiaalseid eeldusi kaaludes tekkima veendumus selles, et isik ei pane

vabaduses toime uusi kuritegusid. M. Pretke puhul sellist positiivset tulevikuprognoosi aga teha ei

saa. Nimelt viitavad kinnipeetava jätkuvale ohtlikkusele tema kuritegude asjaolud, tema korduv

kriminaalkorras karistatus (8. korral), kuritegeliku käitumise jätkumine vaatamata mitmel puhul

kantud vangistustele ning koguni 5. kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Ehk siis eelmärgitud

asjaolud kogumis (st mitte üksnes kuriteo toimepanemise asjaolud, nagu märgib kaitsja) ei

võimalda kuidagi teha järeldust, et M. Pretke karistuse eesmärgid on täidetud juba käesolevaks

ajaks, s.o enam kui 2 aastat enne temale mõistetud karistusaja lõppu.

6. M. Pretke kinnitused oma soovist elada edasiselt seaduskuulekalt ning argumendid temal

elukoha ja tugiisiku (samuti väidetavalt poja abi) olemasolust, töö leidmise perspektiivist ning

varasema käitumise kahetsemisest ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nimelt ei ole

kinnipeetava varasema elukäigu ning vangistuses toime pandud korduvate distsipliinirikkumiste

tõttu põhjendatud uskuda, nagu jääksid M. Pretke kuriteod üksnes minevikku. Kuriteod, nagu

maakohus asjakohaselt toonitas, on suures osas olnud aga vägivaldsed (mõrvakatse, röövimine).

Tõsi, kinnipeetav on käesoleva vanglakaristuse ajal (22.04.-06.07.2013) läbinud ka agressiivse

käitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi, kuid kolleegiumi hinnangul on põhjust kahelda

selle tulemuslikkuses. Nimelt selgub prokuröri poolt maakohtule esitatud kirjalikust arvamusest, et

lisaks vanglakorra rikkumistele (sh ebaviisakas ja solvav suhtlemine vanglaametnikega) on M.

Pretke süüdi tunnistatud veel ka Tartu Maakohtu 22.07.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2595

KarS § 120 lg 1 ja § 2751 lg 1 järgi. Tartu Ringkonnakohus 29.09.2016 otsusega jättis maakohtu

otsuse muutmata ning see on edasi kasseeritud Riigikohtusse.

7. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et M. Pretke peab jätkama

karistuse kandmist vangistuses, s.o käitumiskontrolli kohaldamine ning temale lisakohustuste

rakendamine kinnipeetava seaduskuulekuse tagamiseks piisavad ei ole.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

9. M. Pretke kaitsja advokaat Valli Murde esitas määruskaebuse lisana taotluse riigi õigusabi

tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal kaebuse koostamine aega 2

tundi, mille eest ta soovib saada 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab,

et kaitsja tasutaotlus tuleb rahuldada. Kuna kohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi,

jääb menetluskulu 96 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel M. Pretke kanda. Kinnipeetav on küll taotlenud,

et see tasu jääks temalt välja mõistmata, kuid kriminaalkolleegium jätab selle soovi rahuldamata.

Nimelt ei ole kinnipidamisasutuses viibimine ja seal vähese töötasu saamine asjaoludeks, mis

iseenesest tingiksid kaitsjatasu riigi kanda jätmise.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau