3-14-52733/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52733

Haldusasi

Uus Päike OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti

28. oktoobri

2014.

a

ehituslubade

nr

1412219/01255, 1412219/01256, 1412219/01257 ja

kirjaliku nõusoleku nr 1412119/00613 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2015. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – Uus Päike OÜ, esindaja v.adv Rivo Kaldvee

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Merike Kraam ja

Eva Vanamb

Kolmandad isikud –

AS Tallinna Sadam, esindaja v.adv Martin Männik

Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi kaudu), esindajad Taivo Linnamägi

ja Ivar Siska

Menetluse alus ringkonnakohtus

Uus Päike OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

26. oktoober 2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta Uus Päike OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

3. novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-52733 muutmata.

2. Mõista Uus Päike OÜ-lt (registrikood 10364654) AS Tallinna Sadam (registrikood

10137319)

kasuks

välja

apellatsiooniastmes

kantud

menetluskulud

(kaheksasada viiskümmend viis) eurot.

3. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 16. jaanuaril 2017

(HKMS § 212 lg 1).

3-14-52733

2(13)

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le Uus Päike kuulub kinnistu Tallinnas Uus-Sadama tn 11a (registriosa nr

22437801),

mille

kõrval

asub

riigile

kuuluv

ning

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisel olev Tuukri tn 21a kinnistu (registriosa

nr 26819001; sihtotstarve 100% transpordimaa).

2. AS Tallinna Sadam 27.10.2014 taotluste alusel väljastas Tallinna Linnaplaneerimise

Amet (TLPA) 28.10.2014 järgmised haldusaktid:

–

ehitusloa nr 1412219/01255 Tuukri tn 19a, 21 ja 21a kinnistutele tee ehitamiseks

(ehitisregistri kood 220715068);

–

ehitusloa nr 1412219/01256 Tuukri tn 19a, 21 ja 21a kinnistutele tänavavalgustuse

ehitamiseks (ehitisregistri kood 220712067);

–

ehitusloa nr 1412219/01257 Tuukri tn 21 ja 21a kinnistutele sajuvee kanalisatsiooni

ehitamiseks (ehitisregistri kood 220715066);

–

kirjaliku nõusoleku nr 1412119/00613 (väikeehitise püstitamiseks) Tuukri tn 19a, 21

ja 21a kinnistutele piirdeaia ehitamiseks (ehitisregistri kood 220715070).

3. Uus Päike OÜ esitas 09.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 28.10.2014

ehituslubade nr 1412219/01255, 1412219/01256, 1412219/01257 ja kirjaliku nõusoleku nr

1412119/00613 tühistamiseks. Ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku alusel teostatavad

ehitustööd takistavad kaebajal Uus-Sadama tn 11a kinnistu ja sellel asuva laohoone

igapäevast kasutamist, riivates tema omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Projekti

elluviimisega kaob juurdepääs kaebaja kinnistule, samuti lammutatakse kaebajale kuuluv aed

ja osaliselt Tuukri tn 21a kinnistule ulatuv betoonplatvorm ning tee-ehitus halvendab kaebaja

võimalusi liituda uute kommunikatsioonidega. Kaebaja vajab juurdepääsu nimelt Tuukri

tänava kaudu, sest sissepääsud asuvad hoone sellel poolel. Kuna projekt näeb Petrooleumi

tänava poolsesse külge ette parkla, siis on ilmne, et juurdepääs kaob ka sealt. Lubade

andmisel on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid, need on kaalutlusvigadega

(HMS § 4 lg 2) ja täielikult põhjendamata (HMS § 56). Taotlused esitati 27.10.2014 ja

haldusaktid väljastati juba 28.10.2014. Kaebajale ei ole teada, kas vastustaja analüüsis

ehitustegevuse mõju Uus-Sadama tn 11a kinnistul asuvale ajaloolisele paekivist laohoonele

(st vältimaks hoone varisemist). Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korraldusega nr 1077-k

3-14-52733

3(13)

on algatatud Uus-Sadama tn 11a, Tuukri tn 19a ja lähiala detailplaneeringu koostamine,

millega seoses on kaebaja kandnud märkimisväärseid kulutusi. Kaebaja esitas 2008. aastal

vastustajale ka planeeringu eskiisi, kuid sellele vaatamata ei ole ehituslubade ja kirjaliku

nõusoleku

väljastamisel

planeeringulahendusega

arvestatud.

TLPA

05.09.2013

projekteerimistingimuste nr PT184870 p 14 kohaselt tuli ehitusprojekt kooskõlastada kõigi

maaomanike või -kasutajatega, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab. Kaebajalt

ei ole sellest hoolimata kooskõlastust küsitud ega teda muul viisil haldusmenetlusse kaasatud

või ära kuulatud. Menetlusnormide rikkumine tingib vaidlustatud haldusaktide tühistamise.

4. Tallinna linn vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta

rahuldamata. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas vaidlusalused ehitusload rikuvad tema

õigusi, mistõttu puudub tal kaebeõigus. Kaebajal ei ole õiguslikku alust nõuda oma kinnistule

juurdepääsu Tuukri tänavalt (vt ka tsiviilasi nr 2-14-12911). Kavandatava ehitustegevuse

järgselt säilib kaebajal juurdepääs avalikule teele üle Uus-Sadama tn 11a kinnistu Petrooleumi

tänava poolsesse külge planeeritud parkla. Liiklussõlme väljaehitamine on avalikes huvides ja

sellest saavad kasu kõik liiklejad, mitte ainult AS Tallinna Sadam. Kuna vaidlustatud

ehitusload ja kirjalik nõusolek ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi, ei pidanud vastustaja

teda ka haldusmenetlusse kaasama. Tegemist on pigem kaebajat soodustavate haldusaktidega.

Kaalutlused

ehituslubade

väljastamiseks

sisalduvad

ehitusprojekti

seletuskirjas.

Paljasõnalised on väited, et tee-ehitusega seoses on raskendatud kaebaja hoone liitumine uute

kommunikatsioonidega ning ehitustööde läbiviimisel pole tagatud hoone ohutust. Ehitustöid

ei teostata kaebaja hoonele sedavõrd lähedal, et tööd võiksid kuidagi ohustada hoone

püsimist.

5. Kolmas isik AS Tallinna Sadam palus jätta kaebus rahuldamata, sest vaidlusalused

haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei kasuta Uus-Sadama tn 11a

kinnistul asuvat hoonet tegelikkuses oma ettevõtluse tarbeks ning kinnistule on olemas

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (s.o Petrooleumi tänavalt), mistõttu ei saa ta nõuda

juurdepääsu kinnistule üle Tuukri tn 21a kinnistu (vt tsiviilasi nr 2-14-12911). Parkimisala

projekteerimine ei välista juurdepääsu kaebaja kinnistule. Võimalik on parkimisalade

tähistamine või piirete seadmine selliselt, et kaebaja kinnistule oleks ka sõidukite parkimise

korral tagatud ligipääs muu hulgas kaubaautodega. Ehituslubade väljastamisel ei ole rikutud

haldusmenetluse reegleid ning igal juhul ei ole need mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58).

Ehituslubade väljastamise aluseks olid 05.09.2013 projekteerimistingimused, mida kaebaja ei

ole vaidlustanud. Pelgalt asjaolust, et projekteerimistingimuste kohaselt tuli projekti

koostamisel arvestada kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega, ei tähenda, et

ehitusprojekt ei võiks olla mingis osas vastuolus koostatavate detailplaneeringutega, sest

detailplaneeringu algatamine ei tekita kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul ka

kehtestatakse. Vaidlustatud haldusaktid on pigem kaebajat soodustavad (HMS § 40 lg 3 p 3),

sest nende realiseerimisel paranevad juurdepääs Uus-Sadama tn 11a kinnistule,

tänavavalgustus ning sajuvee äravool. Kaebaja väiteid betoonplatsi ja aia omandiõiguse kohta

on tõendamata. Vanasadamast lähtuva autoliikluse suunamine linnaruumi ei toimu üksnes AS

Tallinna Sadam huvides, vaid ka avalikes huvides.

6. Kolmas isik Eesti Vabariik (MKM kaudu) palus jätta kaebus rahuldamata, sest

vaidlusalused haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega jäta teda ilma

juurdepääsust oma kinnistule ja sellel paiknevale ehitisele. Kaebaja hoone Petrooleumi tänava

poolsed ukse- ja aknaavad on kinni müüritud, mistõttu on ta ise põhjustanud olukorra, kus

sissepääs hoonesse on sellelt poolt takistatud. Fotode põhjal saab hinnata, et laohoone on

halvas seisus ning seisab kasutult. Kaebaja põhjendused oma õiguste rikkumisest on pelgalt

hüpoteetilised. Kaebaja poolt 03.12.2008 esitatud detailplaneeringu eskiislahenduse (Uus-

3-14-52733

4(13)

Sadama tn 11a ja Tuukri tn 19a kruntide piiride muutmine ning tekkivatele kruntidele

ehitusõiguse määramine äripindadega korterelamute ehitamiseks) realiseerumine ei ole enam

võimalik ning kaebaja on olnud planeeringumenetluses aastaid passiivne. Tuukri tn 21a

kinnistu on vajalik selleks, et ehitada avalikes huvides välja Tuukri tn ja Petrooleumi tn

ristmik ning kavandatava Reidi tee ühendustee, et tagada Põhjaväila ehitamise ajaks

Vanasadamast

lähtuva

autoliikluse

sujuv

suunamine

linnaruumi.

Liiklussõlme

väljaehitamisest võidavad kõik liiklejad.

7. Tallinna Halduskohus jättis 03.11.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

OÜ-lt Uus Päike AS Tallinna Sadam kasuks välja menetluskulud 2015,64 eurot. Isegi kui

ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku andmise menetluses esines menetlus- ja vorminõuete

rikkumisi, ei tooks need kaasa ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku tühistamist, sest kaebaja ei

ole tõendanud enda subjektiivsete õiguste (omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse) rikkumist.

Samas ei ole ka alust arvata, et haldusaktide ulatuslikum põhjendamine ja uurimispõhimõtte

täiendav kohaldamine või kaebaja ärakuulamine oleks viinud teistsuguste haldusaktide

andmiseni (HMS § 58). Kuna kaebaja kinnistut puudutava detailplaneeringu algatamine ei

tekitanud õiguspärast ootust selle kehtestamise suhtes ning algatamisest on möödunud pikk

ajavahemik, tuleks vaidlusaluseid lube pidada kaebaja suhtes soodustavateks haldusaktideks,

mille andmisel oli põhjendamise ja kaasamise kohustus väiksem. Tee rajamine on vajalik

avalikes huvides ning kaebaja vastupidised väited ei ole põhjendatud ega veenvad.

Kaebaja ei ole põhistanud oma õiguste rikkumist sajuvee kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse

rajamisega, märkides üksnes, et vastavad ehitusload ei arvesta tema omandiga, hoonele

juurdepääsu ja ohutusega ning läbi ei viidud kohast menetlust. Kaasaja nõuetele vastava

sajuvee kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamine kaebaja kinnistu naabruses ning

naaberkinnistu korrastamine omab kaebaja kinnisasja kasutamisele ja väärtusele pigem

positiivset eeldatavat mõju. Projekt ei keela kaebaja liitumist rajatava kanalisatsiooniga ning

projekti p 5.2 kohaselt jääb alles ka Petrooleumi tänava pikenduse alla jääv olemasolev

suuremõõduline kanalisatsioonitorustik. Trassi asumine tee all on linnatingimustes tavapärane

ega välista kuidagi kanalisatsiooniga liitumist, seda ka juhul, kui praeguses projektis ei ole

liitumispunkti ette nähtud. Kaebaja ei ole selgitanud, mida ta kavatseb oma kinnistul teha

olukorras, kus 2008. a eskiisi alusel on detailplaneeringu menetluse jätkamine välistatud.

Kaebaja ei ole arusaadavalt ja konkreetselt selgitanud, kuidas raskendaks ehitusprojekti

realiseerimine tema liitumist kommunikatsioonidega. Paljasõnaliseks on jäänud ka väide, et

tänavavalgustuse rajamine piirab kaebaja õigusi. Tänavalguspostide vahelt pääseb vajadusel

läbi ka suure veokiga. Samas ei pea kaebajale olema tagatud juurdepääsu Tuukri tn 21

kinnistult. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei ole vajadust hinnata sajuvee kanalisatsiooni ja

tänavavalgustuse rajamiseks antud ehituslubade sisulist õiguspärasust.

Kaebaja õiguste rikkumine on tõendamata ka seoses tee ja piirdeaia ehitamiseks väljastatud

ehitusloa ja kirjaliku nõusolekuga. Kaebaja üheks põhiväiteks on juurdepääsu kaotamine oma

kinnistule Tuukri tn 21a kinnistu kaudu, kuid kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks praegu

õiguslik alus pääseda oma kinnistule Tuukri tn 21a kinnistu kaudu. Jõustunud Tallinna

Ringkonnakohtu 31.03.2015 määrusega nr 2-14-12911 on jäetud rahuldamata OÜ Uus Päike

avaldus Uus-Sadama tn 11a kinnistult avalikule teele juurdepääsu määramiseks Tuukri tn 21a

kinnistu kaudu. Tsiviilkohtud leidsid, et kaebaja saab avada hoone sissepääsud Petrooleumi

tänava poolses küljes ning kasutada kinnistule juurdepääsuks Petrooleumi tänava poolset

sissepääsu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks peaks praeguses asjas leidma, et kaebajale

tulnuks tagada juurdepääs oma kinnistule Tuukri tänava kaudu ning arvestada sellega

ehitusprojekti koostamisel ja ehituslubade andmisel. Olukorras, kus kaebaja kinnistule on

tagatud juurdepääs avalikult kasututavalt teelt, ei ole kaebajal õigust nõuda teist juurdepääsu

3-14-52733

5(13)

ka Tuukri tn 21a kinnistu kaudu. Isegi kui kaebaja soovib hoida osa hoone sissepääse

suletuna, ei tähenda see kinnistule juurdepääsu puudumist. Tehnilisest projektist ei nähtu, et

juurdepääsu takistaksid parklaala ümbritsevad äärekivid vmt. Kinnistu piires saab juurdepääsu

kinnistul asuvale hoonele tagada üksnes kaebaja ise. Arvestades, et Tuukri tänav on

kavandatud avaliku kasutusega tänavaks, kaebaja olukord hoopis paraneb, sest ta pääseb selle

kaudu enda kinnistuni ka sealt, kust tal varem ligipääs õiguslikul alusel puudus. Kaebaja ei

ole lükanud ümber vastustaja väidet, et Petrooleumi tänava poolses parklas on parkimise

keelualade märgistamisega võimalik korraldada liiklus selliselt, et vajadusel oleks kaebaja

laohoonele tagatud juurdepääs ka kaubaautodega. Kaebaja väited oma kinnistule juurdepääsu

kadumisest on tõendamata ja ebausutavad. Kaebaja tegevuse peamine eesmärk näib olevat

survestada kolmandat isikut omandama kaebaja kinnistu tema dikteeritud tingimustel.

Naaberkinnistu omanikuna ei ole kaebajal õigust keelata avalikes huvides rajatava tee

ehitamist transpordimaa sihtotstarbega kinnistule. Tee ehitamine ei toimu üksnes AS Tallinna

Sadam huvides, sest vaieldamatult on sadamast saabuva liiklusvoo mõistlik linnaruumi

suunamine avalikes huvides. Ehitusprojekti realiseerimisega kaebaja kinnistul asuva

paekivihoone tegeliku kahjustamise kohta ei ole väiteid ega tõendeid esitatud. Ehitustegevuse

käigus tuleb naaberkinnistu omanikul asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 1 kohaselt mõistlikus

ulatuses taluda ehitustegevusest tingitud mõjusid ning liigsete mõjude tekkimisel saab naaber

nõuda sekkumist ehitusjärelevalve korras. Kaebaja väidetava majandustegevuse ajutise

takistamise korral on tal vajadusel võimalik nõuda kaasneva kahju hüvitamist. Samas ei ole

kaebaja usutavalt tõendanud, et laohoonet oleks ehitusloa andmise ajal tegelikult

majandustegevuses kasutatud. Igal juhul on laohoone kasutamine tagatud olemasoleva

juurdepääsu kaudu (st Petrooleumi tänavalt). Seega ei olnud vastustajale haldusmenetluses

ettenähtav, et lubade andmine võiks kaebaja õigusi rikkuda ning kaebaja subjektiivsete

õiguste rikkumine või sellekohane reaalne oht ei ole tõendamist leidnud ka kohtumenetluses.

Järelikult ei ole kaebaja menetlusse kaasamata jätmine toonud kaasa õigusvastaste

haldusaktide andmist. Ehitusloa andmisel ei pea selles käsitlema väheolulisi ja hüpoteetilisi

mõjusid naaberkinnistule. Lubades on märgitud, et need ei anna õigust rikkuda teistele

isikutele kuuluvaid asjaõigusi. Isegi kui tööde teostamisel ei ole sellest nõudest kinni peetud,

ei muuda see antud luba õigusvastaseks. Kuna kaebaja hoone vahetus läheduses praeguseks

juba lõppenud ehitustegevusega ei kaasnenud hoone kahjustamist ka tegelikkuses, siis on

ilmne, et haldusorgan hindas tööde eeldatavat mõju ja loaga kehtestatavate kaitsemeetmete

vajadust ümbritsevate kinnisasjade osas õigesti.

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et väidetavalt lammutatav aed ja osaliselt Tuukri tn 21a

kinnistul asuv betoonplatvorm on tema omandis, mistõttu võis haldusorgan põhjendatult

lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 54. Ehitisregistri kanne omandiõigust ei

tõenda. Kaebaja esitatud 08.01.1999 ostu-müügilepingu objektiks on vaid ühekorruseline

tootmishoone (laohoone) suletud netopinnaga 518,5 m2, kuid ühegi rajatise omandiõigust

kaebaja selle lepinguga ei saanud. Ka valduse väidetav üleandmine ei tõenda omandiõigust

rajatistele (kuna aktil on teistsuguse kujuga allkirjad kui lepingul, siis ei ole akt usaldusväärne

tõend). Laohoone omanik on lisaks maa erastanud piirides, millest jäävad välja väidetavalt

temale kuuluvad rajatised. Ehitusprojekti koostamisel ei tulnud arvestada ka algatatud Uus-

Sadama tn 11a, Tuukri tn 19a ja lähiala detailplaneeringuga ning kaebaja poolt 2008. aastal

esitatud eskiisiga, sest planeeringu algatamine ei tekita veel õiguspärast ootust selle

kehtestamise suhtes. Planeeringu lähteülesanne kehtis kaks aastat ning isegi kui kaebaja esitas

03.12.2008 koosolekul eskiisi, ei ole detailplaneeringu koostamist pika aja jooksul (ca kuus

aastat) sisuliselt toimunud ja vastustaja ei saanud lubade väljastamisel sellega arvestada.

Kaebaja ei ole ka vaidlustanud 2013. aastal väljastatud Petrooleumi tänava pikenduse ning

Petrooleumi

tn

ja

Tuukri

tn

ristmiku

projekteerimistingimusi.

Vastustajal

kui

3-14-52733

6(13)

planeerimisdiskretsiooni teostajal oli avalikest huvidest lähtuvalt õigus anda ehitusluba tee

ehitamiseks, mis ei haaku kaebaja eskiislahendusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Uus Päike OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas

uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohtu otsusest ei nähtu loogilist ega

jälgitavat kohtu veendumuse kujunemist ja tõendite hindamist, samuti sisaldab otsus

üllatuslikke seisukohti. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta mitmete apellandi

tõenditega ning on jätnud kaebajale selgitamata, mida ja miks tuleks tal veel tõendada (nt

seoses majandustegevusega Uus-Sadama tn 11a hoones, samuti liitumispunktide ja kahjulike

mõjude osas). Kaebaja taotles nii asjas kohtuistungi pidamist kui ka paikvaatluse läbiviimist,

kuid kohus jättis mõlemad taotlused põhjendamatult rahuldamata. Apellant jääb Tallinna

Halduskohtu tegevusele 07.09.2015 esitatud vastuväite juurde. Halduskohus leidis ebaõigesti,

et apellandil puudub asjas kaebeõigus. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine oleks kohtule

olnud ilmselt arusaadav, kui asjas oleks korraldatud paikvaatlus ja kohtuistung. Kohtu

seisukoht, et detailplaneeringu menetluse viibimist arvestades on vaidlustatud haldusaktid

kaebaja jaoks pigem soodustavad, oli üllatuslik, ning hinnang tee rajamisele avalikes huvides

ei ole kooskõlas esitatud tõenditega.

Halduskohus ei saanud jätta vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust sisuliselt kontrollimata

olukorras, kus apellant oli selgelt rõhutanud, et sajuvee kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse

ehitamiseks antud ehitusload ei arvesta tema omandiga, hoonele juurdepääsu ja ohutusega

ning nende andmiseks ei ole läbi viidud kohast menetlust. Paikvaatluse läbiviimisel olnuks

kohtul võimalik nende väidete põhjendatuses veenduda. Ebaselgeks jääb, milliste tõendite

pinnalt asus halduskohus seisukohale, et igasuguse kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse

rajamine omab apellandile positiivset mõju. Ühestki tõendist ei nähtu, et liitumispunkti

puudumisele vaatamata oleks apellandil siiski võimalik kanalisatsiooniga liituda. Sellise

võimaluse olemasolu ei saa pidada üldtuntuks ja tõendamist mittevajavaks. Halduskohus ei

ole apellandile selgitanud, et liitumispunktiga seonduv oleks praeguses vaidluses üldse

oluline. Apellandile jääb arusaamatuks, miks hindas halduskohus 2008. a eskiisi alusel

planeeringumenetluse jätkamise välistatuks. Tõenditel ei põhine halduskohtu hinnangud, et

Uus-Sadama tn 11a asub „lagunev laohoone“ ja ehituslubade realiseerimisega ei kaasneks

takistusi juurdepääsuks hoonele. Apellant on tõendanud, et ehitustööd on tinginud hoonele

juurdepääsu puudumise (ligipääs laohoonele on Tuukri tn 21a poolsest küljest takistatud, sest

teeserv on piiratud äärekividega ja hetkel on tee ka liikluseks suletud). Halduskohus on

vääralt tuvastanud, et juurdepääs hoonele hoopis paraneb. Tsiviilasjas nr 2-14-12911 ei viidud

apellandi taotlusele vaatamata samuti läbi paikvaatlust, mistõttu ei ole põhjendatud tugineda

selles väljendatud seisukohale, et apellant saab avada hoone sissepääsud Petrooleumi tänava

poolses küljes. Apellant on korduvalt selgitanud, et sissepääs hoonesse on võimalik üksnes

Tuukri tn 21a poolsest küljest, Petrooleumi tänava poolses küljes on hoonel vaid aknaavad,

mitte kinnimüüritud sissepääsud. Halduskohtu viited Petrooleumi tänava poolses parklas

liikluse korraldamise võimalustele on üksnes oletuslikud ja ebausutavad, samuti puudub

apellandi hoone sellel küljel sissepääs.

Esimese astme kohtumenetluse kestel toimunud ehitustööd kujutasid pidevat ohtu apellandi

hoone püsivusele. Halduskohus sisustas AÕS § 143 lg-t 1 ebaõigesti, leides, et haldusorganil

puudus kohustus kaaluda ka hüpoteetilisi mõjusid ja naaberkinnistu omanik võidi jätta

menetlusse kaasamata (vt Riigikohtu 08.10.2002 määrus nr 3-3-1-56-02, p 9). Seejuures

välistas ehitustegevus Uus-Sadama tn 11a hoone kasutamise mis tahes viisil, sest hoone

ümber püstitati aiad ja maa kaevati üles. Hoone ohutus ei ole selge ka praegusel hetkel, sest

3-14-52733

7(13)

ehitustööd on lõpetamata ja Tuukri tn 21a kinnistul paiknev tee on liikluseks suletud. Küll aga

on nüüdseks lõhutud apellandile kuuluva hoone oluliseks osaks olnud betoonplatvorm ja aed.

Aed oli vallasasi, mille puhul kehtib AÕS § 90 lg 1 järgi valdaja omandiõiguse eeldus.

Halduskohus on mõistnud kaebajalt põhjendamatult välja AS Tallinna Sadam menetluskulud,

kuigi need seondusid osaliselt perioodiga, mil AS-i Tallinna Sadam ei olnud veel kolmanda

isikuna kohtumäärusega haldusasja menetlusse kaasatud ja kaebaja ei saanud ega pidanud

vastavate kulude tekkimise võimalusega arvestama. AS Tallinna Sadam kolmanda isikuna

menetlusse kaasamine ei olnud üldse põhjendatud, sest Tuukri tn 21a kinnistu omanikuks on

riik.

9. Tallinna linn vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle

jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohtu otsus on piisavalt

põhjendatud ning kohus on asjakohaselt selgitanud, miks polnud paikvaatluse läbiviimine

vajalik (st asjaolud oli võimalik tuvastada ka esitatud fotomaterjali põhjal). Apellandi

kinnistule juurdepääsu küsimus on lahendatud tsiviilasjas nr 2-14-12911 ning vaidlusalused

ehitusload ei jäta apellanti olemasolevast juurdepääsust ilma. K-Projekt AS 07.10.2014

projektist nähtub, et kaebaja kinnistu Petrooleumi tänava poolsesse külge on planeeritud

parkla (reaalselt on parkla samas kohas ka täna) ning apellandil säilib juurdepääs avalikule

teele üle Tallinna linnale kuuluva parkla. Apellant ei ole esitanud ühtegi konkreetset väidet

või tõendit, millest nähtuks kinnistule juurdepääsu puudumine. Vastustaja jääb ka oma

varasemate seisukohtade juurde, märkides üksnes, et võimalikku ohtu apellandi ehitisele

kontrolliti juba projekti saamisel ja ehituslubade väljastamise menetluses, mistõttu puudus

vajadus nõuda selle kohta täiendavaid andmeid.

10. Kolmas isik AS Tallinna Sadam palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu

otsus

muutmata,

nõustudes

MKM-i

vastusega

apellatsioonkaebusele.

Halduskohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ning apellandil puudub kaebeõigus.

HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema väited. Halduskohus on täitnud omapoolse selgitamiskohustuse, nõudes kaebajalt

03.06.2015 kohtunõudega kaebeõiguse täiendavat põhistamist kõigi vaidlustatud haldusaktide

osas, kuid kaebaja jättis selle kohtu nõudmise täitmata. Kohtuistungi pidamine või

paikvaatluse korraldamine ei oleks saanud kaebeõiguse puudumist kõrvaldada ega tekitada

juba esitatud fotomaterjalist ulatuslikumaid tõendeid. Halduskohus sai tsiviilasjas nr 2-14-

12911 tehtud jõustunud kohtulahendi põhjal tuvastada, et apellandile on tagatud juurdepääs

oma kinnistule (vt ka Riigikohtu 27.11.2006 otsus nr 3-3-1-59-06, p 11). Kaebeõiguse

hindamise seisukohalt ei oma mingit tähtsust, millisest küljest sooviks apellant ise hoonesse

sisse pääseda. Halduskohus on veenvalt põhjendanud, et Tuukri tn 21a kinnistul asunud aed ja

betoonplatvorm ei olnud apellandi omandis, mistõttu ei saanud nimetatud rajatiste

likvideerimine kahjustada tema õigusi. Maaga püsivalt ühendatud aed ei olnud vallasasi, vaid

kinnisasja oluline osa TsÜS § 54 järgi. AS Tallinna Sadam kaasati haldusasja menetlusse

Tallinna Halduskohtu 12.01.2015 määruse resolutsiooni p-ga 3, mille peale oli kaebajal

võimalik esitada määruskaebus, kuid ta ei ole seda teinud. Seega tuleb väited kolmanda isiku

kaasamise põhjendamatusest jätta tähelepanuta. AS Tallinna Sadam kasuks väljamõistetud

menetluskulude rahalist suurust ja sisu ei ole apellant vaidlustanud.

11. Kolmas isik Eesti Vabariik (MKM kaudu) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus on 13.08.2015 määruses piisavalt põhjendanud,

miks ei olnud paikvaatluse korraldamine asjas otstarbekas ega vajalik. Apellandi etteheited on

alusetud ka kohtuistungi korraldamata jätmise osas. Apellant ei ole viidanud konkreetsetele

tõenditele, mida halduskohus oleks ebaõigesti hinnanud, piirdudes vaid üldise kriitikaga. Uus-

Sadama tn 11a kinnistule juurdepääsu olemasolu on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-14-12911 ning

3-14-52733

8(13)

fotodelt nähtuvalt on ebaõige apellandi väide, et laohoone Petrooleumi tänava poolses küljes

asuvad üksnes kinnimüüritud aknaavad. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebaja

tegelik eesmärk võib olla soov survestada kolmandat isikut kinnistu omandamiseks tema

seatud tingimustel. Sellele viitavad ka apellandi muud kohtuvaidlused, mis otseselt või

kaudselt seonduvad Tuukri tn 21a kinnisasjaga: haldusasjad nr 3-12-1909 (jõustunud

19.03.2013) ja nr 3-13-2037 (jõustunud 12.12.2014) ning tsiviilasjad nr 2-14-12911

(jõustunud 13.05.2015) ja nr 2-15-16234 (jõustunud 09.05.2016).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et Uus Päike OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on lõppjärelduste osas seaduslik ja

põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

13. Seonduvalt apellandi väidetega halduskohtu poolt menetlusnormide rikkumise kohta

märgib ringkonnakohus, et kuigi põhjendatuks ei saa pidada Tallinna Halduskohtu 13.08.2015

määrusega kohtuistungi korraldamata jätmist esimese astme kohtumenetluses olukorras, kus

Uus Päike OÜ seda selgelt taotles (vt 09.11.2014 kaebuse p 6.2 – I kd, tl 8; 07.09.2015

vastuväite p 2.2.4 – II kd, tl 66-67) ja tegemist ei ole ka ainuüksi õigusliku vaidlusega, ei tingi

see halduskohtu otsuse tühistamist, sest apellandil on olnud võimalus esitada kohtule oma

seisukohti ja põhjendusi vahetult Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2016 istungil.

Ringkonnakohus peab samas vajalikuks juhtida tähelepanu, et menetlusosalise tahtest (või

sellekohasest eeldusest – vt HKMS § 131 lg-d 2 ja 3) sõltumatult on haldusasi võimalik

vaadata läbi kirjalikus menetluses üksnes juhul, kui üheaegselt on täidetud nii HKMS § 131 lg

1 sissejuhatavas lauses („kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud

võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata“) kui ka HKMS § 131 lg 1 p-s 2

sätestatud tingimused („menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist

nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui

menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused“). Praegusel juhul ei ole

halduskohus aga võtnud 13.08.2015 määruses (ega ka 03.11.2015 kohtuotsuse p-s 11.6, milles

kohus vastas kaebaja 07.09.2015 vastuväitele) mingit seisukohta kaalul olevate õigushüvede

ega vaidluse iseloomu osas, põhjendades kirjaliku menetluse määramist ainuüksi sellega, et

kohtu hinnangul on vaidluse asjaolude ja poolte seisukohtade väljaselgitamine ning kogutud

tõendite hindamine võimalik ka kohtuistungit korraldamata. Viimati nimetatud kaalutlus on

HKMS § 131 lg 1 järgi küll vaieldamatult asjakohane, kuid menetlusosalise tahtest

sõltumatult ei ole siiski võimalik määrata asja lahendamiseks kirjalikus menetluses pelgalt

HKMS § 131 lg 1 sissejuhatava lause alusel.

14. Halduskohtule 16.06.2015 esitatud taotlust asjas paikvaatluse läbiviimiseks (II kd, tl

5p), mille Tallinna Halduskohus jättis 13.08.2015 määrusega rahuldamata (ja millele kaebaja

esitas 07.09.2015 vastuväite – II kd, tl 63-67), kordas Uus Päike OÜ 03.12.2015

apellatsioonkaebuses (II kd, tl 98) ning ringkonnakohus lahendas selle 26.10.2016

kohtuistungil (II kd, tl 181p), jättes taotluse samuti rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et

paikvaatluse läbiviimine ei olnud põhjendatud ega vajalik, sest apellant soovis sellega

tõendada asjaolusid, mis ei ole vaidluse all või mida ei ole vaatlusega võimalik tuvastada.

Asjas juba esitatud tõenditega (s.o esmajoones fotomaterjaliga – nt I kd, tl 55-58p; I kd, tl 75-

78p; II kd, tl 46-49; II kd, tl 102-104) on piisava kindlusega tuvastatud, et Uus-Sadama tn 11a

kinnistul asuvale laohoonele puudub juurdepääs Tuukri tänava poolt, kuigi hoone sissepääs on

just sellel küljel. Sisulist vaidlust pole olnud ka selles, et Uus-Sadama tn 11a kinnistu

Petrooleumi tänava poolses küljes asub parkla, kus pargivad muu hulgas suured veoautod, ja

3-14-52733

9(13)

laohoone sellel küljel puuduvad vähemasti hetkel kasutatavad sissepääsud. Küsimus, kas

vaidlustatud ehitusload ja kirjalik nõusolek rikuvad apellandi õigusi või mitte, on õiguslik

hinnang, mida ei ole võimalik vaatlusega tuvastada.

15. Asjas on vaidlustatud TLPA 28.10.2014 väljastatud ehitusload tee, tänavavalgustuse ja

sajuvee kanalisatsiooni ehitamiseks ning kirjalik nõusolek piirdeaia ehitamiseks (I kd, tl 10-

15p; taotlused – I kd, tl 102-105p), mis kõik seonduvad Petrooleumi tänava pikenduse II etapi

ehitamisega ning Petrooleumi tn ja Tuukri tn ristmiku rekonstrueerimisega (vt liiklusskeemid

– I kd, tl 62; I kd, tl 74; K-Projekt AS 07.10.2014 töö nr 13121, ehitusprojekti seletuskiri – II

kd, tl 26-38p).

16. Apellandiga tuleb nõustuda, et halduskohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et

Uus Päike OÜ jaoks on tegemist soodustavate haldusaktidega. Kuigi avalikult kasutatava tee

ja sellega seotud kommunikatsioonide rajamine või rekonstrueerimine ning seeläbi

liikluskorralduse sujuvamaks muutmine võib kahtlemata omada positiivseid aspekte ka

apellandi jaoks, on ilmne, et praegusel juhul ei kaalu need apellandi hinnangul üles

kavandatava tee-ehitusega (nii protsessi kui ka tulemusega) tema õigustele kaasnevaid

kitsendusi. Seetõttu ei ole alust väita, et ehitamise aluseks olevate haldusaktide väljastamise

menetlusse apellandi kaasamine ja tema ärakuulamine polnuks iseenesest HMS § 11 lg 1 p 3

ja § 40 lg 1 järgi nõutav (vt ka TLPA 05.09.2013 projekteerimistingimuste PT 184870 p 14 –

I kd, tl 61). Uus Päike OÜ kaasamine oli ringkonnakohtu hinnangul kohustuslik ka tulenevalt

asjaolust, et Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korraldusega nr 1077-k (I kd, tl 25) oli tema

taotlusel algatatud Uus-Sadama tn 11a, Tuukri tn 19a ja lähiala detailplaneering, mis hõlmas

muu hulgas rajatava tee alust maad. Asjaolust, et planeeringu algatamisel kinnitatud

lähteülesanne nr 1382 (I kd, tl 25p-29p) kehtis selle p 8 kohaselt üksnes kaks aastat

30.04.2003 korralduse jõustumisest arvates, ei tähenda, et algatatud planeeringumenetlus

oleks lõppenud koos lähteülesande kehtetuks muutumisega. Haldusasjas nr 3-16-651

vastustaja poolt väljendatud seisukohtadest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2016 määruse

p 6) nähtuvalt mõistis kujunenud olukorda selliselt ka Tallinna linn (st vastustaja kavandas

sama maa-ala hõlmava 21.06.2013 algatamisettepaneku alusel läbiviidava detailplaneeringu

DP038310 menetluse raames tunnistada ühtlasi kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003

korralduse nr 1077-k), mistõttu pidi AS Tallinna Sadam 27.10.2014 taotluste alusel algatatud

haldusmenetlusse apellandi kaasamise ja tema ärakuulamise vajadus olema vastustajale

ettenähtav.

17. Kuigi vastustaja rikkus Uus Päike OÜ haldusmenetlusse nõuetekohaselt kaasamata

jätmisega haldusmenetluse norme, jagab ringkonnakohus halduskohtu hinnangut, et see

menetlusviga ei saanud praegusel juhul mõjutada asja otsustamist. Apellandi põhilised

vastuväited väljastatud ehituslubadele ja kirjalikule nõusolekule seonduvad asjaoludega, et

tee-ehituse tulemusena kaotab ta juurdepääsu Uus-Sadama tn 11a kinnistul asuvale

laohoonele üle Tuukri tn 21a kinnistu ning võimatuks muutub 30.04.2003 kinnitatud

lähteülesandele vastava detailplaneeringu (vt 03.12.2008 eskiis – I kd, tl 30; I kd, tl 106-107)

kehtestamine. Samas nähtub haldusasjades nr 3-12-1909 ja nr 3-13-2037 esitatud

seisukohtadest, et Uus Päike OÜ sellekohased vastuväited olid Tallinna linnale juba

varasemast teada. Ka Tuukri tn 21a maaüksuse riigi omandisse jätmise vajadust on algusest

peale põhjendatud Petrooleumi tn ja Tuukri tn ristmiku ning kavandatava Reidi tee

ühendustee ehitamiseks, et Põhjaväila ehitamise ajaks tagada Vanasadamast lähtuva

autoliikluse suunamine linnaruumi, mistõttu ei saanud tegemist olla apellandi jaoks ootamatu

lahendusega (seda kajastasid mh TLPA 05.09.2013 projekteerimistingimused nr PT 184870 –

I kd, tl 61).

3-14-52733

10(13)

18. Apellandil on ka senini puudunud õiguslik alus Uus-Sadama tn 11a kinnistul asuvale

laohoonele juurdepääsemiseks üle Tuukri tn 21a kinnistu. Uus Päike OÜ taotlus sellise

juurdepääsu saamiseks on tsiviilasjas nr 2-14-12911 tehtud Harju Maakohtu 26.01.2015

määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2015 määrusega jäetud rahuldamata.

Kohtumäärused jõustusid Riigikohtu 13.05.2015 määrusega nr 3-7-1-2-339. Uus Päike OÜ on

püüdnud sama juurdepääsu saavutada ka tsiviilasjas nr 2-15-16234, kuid Harju Maakohus

keeldus 16.11.2015 määrusega apellandi korduva avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 08.01.2016 määrusega maakohtu määruse muutmata ning Riigikohus

jättis 09.05.2016 määrusega nr 3-7-1-2-102 Uus Päike OÜ määruskaebuse menetlusse

võtmata. Tsiviilasjas nr 2-14-12911 tuvastasid kohtud, et apellandil on olemas juurdepääs

temale kuuluvale Uus-Sadama tn 11a kinnistule avalikult kasutatavalt Petrooleumi tänavalt

(üle tänavaga külgneva parkimisala), mistõttu ei ole tal AÕS § 156 lg 1 alusel õigust nõuda

täiendavat juurdepääsu avalikule teele üle Tuukri tn 21a kinnistu. Samuti leidsid kohtud, et

kinnistul asuvasse laohoonesse sissepääsu tagamiseks on apellandil võimalik avada hoone

Petrooleumi tänava poolsed kinnimüüritud sissepääsud ning tal puudub ülekaalukas huvi

pääseda oma kinnistule just Tuukri tn 21a kinnistu kaudu.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Uus Päike OÜ ka praeguses vaidluses esitanud

selliseid väiteid või tõendeid, mis annaksid alust asuda tsiviilasja nr 2-14-12911 lahendanud

kohtutest erinevale seisukohale nii Uus-Sadama tn 11a kinnistul asuva laohoone Petrooleumi

tänava poolsete kinnimüüritud sissepääsude avamise võimalikkuse kui ka laohoonesse Tuukri

tänava poolt sissepääsemiseks eriliselt kaaluka huvi puudumise osas. Isegi juhul, kui lugeda

haldusasjas esitatud ja teise poole andmeid mittesisaldavate üürilepingutega (I kd, tl 144-

171p) või laohoone sisemust kajastava fotoga (II kd, tl 49) tõendatuks laohoones reaalse

majandustegevuse toimumine, ei järeldu sellest veel kaebaja ülekaalukat huvi pääseda

hoonesse tingimata just Tuukri tänavalt. Vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ei anna alust

seegi asjaolu, et laohoonele Petrooleumi tänava poolt uute sissepääsude rajamine tähendab

omajagu aega ja muid ressursse nõudvat projekteerimist ja ehitamist (II kd, tl 155-156).

Hädavajaduse korral on apellandil võimalik kokkuleppel Tuukri tn 21a kinnistu omanikuga

korraldada laohoones asuvate sõidukite väljaviimine vm tegevus erandina ka Tuukri tänava

poolse sissepääsu kaudu ning paigaldatud sõidutee äärekivid (projekti kohaselt kõrgusega 12

cm) ei takistaks seda märkimisväärselt (vt II kd, tl 102-103). Samuti nõustub ringkonnakohus

vastustajaga ja kolmandate isikutega, et vaba juurdepääs Uus-Sadama tn 11a kinnistule üle

Petrooleumi tänavaga külgneva parkimisala on võimalik piisavalt tõhusalt tagada asjakohaste

liikluskorraldusvahenditega. Vajaduse ilmnemisel on politseiasutusel või kohalikul

omavalitsusel liiklusseaduse § 92 lg-te 2 ja 5 alusel õigus teisaldada kehtestatud

parkimiskorda eiravad sõidukid, mis takistavad juurdepääsu apellandi kinnistule.

20. Poolelioleva detailplaneeringu menetlusega seoses tuleb arvestada asjaoluga, et Tallinna

Linnavalitsuse 30.04.2003 korraldusega nr 1077-k kinnitatud lähteülesanne nr 1382 oli alates

2005. a maist kehtetu, millest tulenevalt ei saanud Uus Päike OÜ-l olla põhjendatud ootust, et

detailplaneeringu algatanud kohalik omavalitsus või riik Tuukri tn 21a kinnistu omanikuna

nõustuvad jätkuvalt tema pakutud planeeringulahendusega. Halduskohus on juhtinud õigesti

tähelepanu, et kuivõrd planeeringu algatamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming (nt

Riigikohtu 23.04.2008 määrus nr 3-3-1-12-08, p 15), siis ei laiene sellele ka haldusaktidele

omased usalduse kaitse nõuded ning varasemad menetlustoimingud, mis võisid anda lootust

teatud lõpptulemuseks, ei ole määravad (nt Riigikohtu 02.03.2006 määrus nr 3-3-1-79-05, p

9). AS Tallinna Sadam isiklik huvi vaidlusaluse tee ehitamise suhtes ei saa välistada ega

vähendada ehitusprojekti elluviimise suhtes esinevat ülekaalukat avalikku huvi tagada

Vanasadamast saabuva liiklusvoo (ehitusprojekti seletuskirja p 2.4.1 kohaselt on teelõigu

aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 4561 autot/ööpäevas) mõistlik suunamine

3-14-52733

11(13)

linnaruumi. Apellandi hinnangud Uus-Sadama tn 11a kinnistul asuva paekivihoone

võimalikust kahjustamisest on üksnes oletuslikud ning kavandatava ehitustegevuse mahtu ja

iseloomu arvestades ka väheusutavad (nt ei kaasne ehitamisega maapinna ulatuslikku

süvendamist). Puudub igasugune alus arvata, et naaberkinnistutel asuvate hoonete püsivust

poleks arvestatud juba ehitusprojekti koostamisel. Samuti sätestas vaidlustatud haldusaktide

andmise ajal kehtinud ehitusseaduse § 12 lg 1 teine lause, et ehitamisel tuleb vältida ehitamise

kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. Viidatud nõude rikkumise

korral saab naaberkinnistu omanik taotleda kohalikult omavalitsuselt riikliku järelevalve

meetmete rakendamist (vt ehitusseaduse § 62 lg 2 p 5) või nõuda kohustatud isikult temale

tekitatud kahju hüvitamist deliktilise vastutuse sätete alusel (vt võlaõigusseaduse 53. ptk).

21. Konkreetselt tänavavalgustuse, sajuvee kanalisatsiooni ja piirdeaia ehitamisega

seonduvad apellandi vastuväited on jäänud kogu menetluse kestel vaid üldsõnalisteks,

mistõttu tuleb nõustuda halduskohtu hinnanguga, et asjast ei nähtu, et nende ehitamist

võimaldavad haldusaktid saaksid eraldivõetuna rikkuda apellandi õigusi. Uus-Sadama tn 11a

omanik ei ole ehitustegevuse tulemusena kaotanud ühtegi temal seni olemas olnud võimalust

kommunikatsioonidega liitumiseks ning olukorras, kus apellant ei ole esitanud mingeid

andmeid täiendavate liitumiste või liitumispunktide vajaduse kohta, on alust pidada tema

sellekohaseid vastuväiteid otsituks. Sisuliselt on Uus Päike OÜ vaidlustanud tee-ehituse ja

sellega kaasnevate kommunikatsioonide ehitamise lihtsalt ühe tervikuna (mh viitega temale

kuuluva piirdeaia ja betoonplatvormi lammutamise õigusvastasusele).

22. Apellant on esitanud 08.01.1999 ostu-müügi lepingu (II kd, tl 7-9), millega Uus Päike

OÜ (varasema ärinimega Talvako Kaubanduse OÜ) omandas Uus-Sadama tn 11a laohoone

(s.o ehitise kui vallasasja). Lepinguga samal kuupäeval (08.01.1999) vormistatud valduse

üleandmise-vastuvõtmise akti (II kd, tl 10-10p) kohaselt on ostjale üle antud laohoone koos

päraldistega: betoonist laadimisplatvormid ja puidust piirdeaed. Uus-Sadama tn 11a maaüksus

(katastritunnus 78401:114:0054) on kinnistusraamatusse kantud 22.02.2007 (registriosa nr

22437801) ning kinnistuga seotud ehitisregistri andmed ei kinnita Uus-Sadama tn 11a

kinnistul ühegi betoonist laadimisplatvormi ega piirdeaia olemasolu.

Apellandi enda poolt 15.12.2014 esitatud ehitisregistri väljavõttest (I kd, tl 23-23p; I kd, tl

110-111) nähtuvalt asub ehitisregistri koodiga 220570057 aed (piire) Tuukri tn 21a kinnistul

(registriosa nr 26819001; katastritunnus 78401:114:0132) ning tegemist ei ole maaomandist

sõltumatu vallasasjaga. Kuigi 22.12.2008 on ehitisregistrile esitatud ehitise teatis, mille

kohaselt on aia omanikuks Uus Päike OÜ, siis hiljemalt Tuukri tn 21a maaüksuse riigi

omandisse jätmise (mis toimus Maa-ameti 04.07.2013 käskkirjaga nr 257) ja selle

kinnistusraamatusse kandmise (27.11.2013) järgselt muutus piirdeaed Tuukri tn 21a kinnistu

oluliseks osaks (vt TsÜS § 54 lg 1) ja läks seega Eesti Vabariigi omandisse. Kui apellandi

hinnangul jäeti piirdeaed (samuti betoonplatvorm) põhjendamatult väljapoole Uus-Sadama tn

11a kinnistu piire, tulnuks tal vaidlustada Tallinna Linnavalitsuse 03.05.2006 korraldus nr

845-k, millega määrati Uus-Sadama tn 11a ehitise teenindamiseks vajalik maa, ja Harju

maavanema 12.12.2006 korraldus nr 2348-k, millega Uus-Sadama tn 11a maaüksus selle

praegustes piirides talle ostueesõigusega erastati. Neid haldusakte ei ole Uus Päike OÜ

vaidlustanud.

Tallinna Halduskohtu 05.11.2012 määrusest ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2012

määrusest haldusasjas nr 3-12-1909 nähtub, et Uus Päike OÜ on küll hiljem korduvalt

tõstatanud küsimuse, et riigi omandisse jäetaval Tuukri tn 21a maaüksusel paiknevad temale

kuuluv aed ja Uus-Sadama tn 11a laohoone oluliseks osaks olev betoonplatvorm, kuid tema

nõue Tuukri tn 21a maaüksuse arvelt täiendava erastamismenetluse läbiviimiseks on jäänud

siiski tagajärjetuks. Samuti tagastasid kohtud kaebeõiguse puudumisele viidates Uus Päike

3-14-52733

12(13)

OÜ kaebuse Tuukri tn 21a maaüksuse riigi omandisse jätmise kohta antud Maa-ameti

04.07.2013 käskkirja nr 257 peale. Muu hulgas selgitas Tallinna Ringkonnakohus 02.09.2014

määruses nr 3-13-2037 (p 12), et riigi omandisse jäetud maa ostueesõigusega erastamine ei

ole võimalik ka väidetavalt Uus Päike OÜ-le kuuluvate ehitiste aluse ja nende teenindamiseks

vajaliku maana, sest maareform on Uus-Sadama tn 11a osas lõppenud ning

erastamismenetluse uuendamisest on keeldutud TLPA 10.03.2011 kirjaga. Ringkonnakohtu

määrus jõustus Riigikohtu 12.12.2014 määrusega nr 3-7-1-3-537-14, millega jäeti Uus Päike

OÜ määruskaebus menetlusse võtmata. Kokkuvõtlikult ei ole apellandi väited tee-ehituse

käigus lammutatava puidust piirdeaia ja betoonist laadimisplatvormi osas asjassepuutuvad,

sest ehitusprojektist nähtuvalt ei toimu lammutamist Uus-Sadama tn 11a kinnistul ning Tuukri

tn 21a kinnistul paiknevate ehitiste lammutamine ei riku apellandi õigusi.

23. Uus Päike OÜ on apellatsioonkaebuses vaidlustanud ka AS Tallinna Sadam kasuks

esimese astme kohtus menetluskulude väljamõistmise, põhjendades seda esiteks hinnanguga,

et Tallinna Halduskohus kaasas 12.01.2015 määrusega AS Tallinna Sadam kolmanda isikuna

menetlusse alusetult, ning teiseks sellega, et osa väljamõistetud menetluskuludest oli kantud

juba enne AS Tallinna Sadam kolmanda isikuna kaasamist (s.o 17.11.2014 vastuse

koostamiseks juba enne haldusasja menetlusse võtmist lahendatud esialgse õiguskaitse

taotlusele). Halduskohus põhjendas AS Tallinna Sadam kolmanda isikuna kaasamist

12.01.2015 määruses asjaoluga, et nimetatud isik oli vaidlustatud ehituslubade ja kirjaliku

nõusoleku taotlejaks (vt I kd, tl 102-105p). Apellant leiab, et kuivõrd AS Tallinna Sadam

tegutses ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku taotluste esitamisel üksnes Tuukri tn 21a kinnistu

omaniku Eesti Vabariigi (s.o MKM kui kõnealuse riigivara valitseja) esindajana ja viimase

volitusel (vt MKM 03.10.2014 kiri nr 1.10-15/12-00575/024 – I kd, tl 60p), siis ei saa

kohtulahendiga otsustada AS Tallinna Sadam õiguste või kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1).

AS Tallinna Sadam leiab, et kuna apellant ei vaidlustanud kolmanda isiku kaasamist, ei saa ta

esitada sellele enam ka vastuväiteid.

Ringkonnakohus märgib, et kuna HKMS § 21 lg 5 annab kohtule võimaluse kõrvaldada

põhjendamatult kaasatud kolmas isik menetlusest ka omal algatusel, ei ole põhjust jätta

apellandi väiteid tähelepanuta. Samas on AS Tallinna Sadam ringkonnakohtu hinnangul

kaasatud menetlusse õigesti. Kuigi MKM 03.10.2014 kirja kohaselt on riik kui Tuukri tn 21a

kinnistu omanik andnud AS-le Tallinna Sadam volituse taotleda Petrooleumi tn pikenduse II

etapi realiseerimiseks vajalikku ehitusluba, sest vastava volituse andmine oli vajalik

tulenevalt taotluste esitamise ajal (27.10.2014) kehtinud ehitusseaduse § 16 lg-st 11 ja § 23 lg-

st 11, mille kohaselt pidi kirjaliku nõusoleku või ehitusloa taotluse püstitatava ehitise puhul

esitama maaüksuse omanik (s.o erinevalt kuni 30.04.2009 kehtinud ehitusseaduse

redaktsioonist ja samuti alates 01.07.2015 kehtivast ehitusseadustikust, mis taolist piirangut ei

sätesta – nt ehitusseadustiku § 42 lg 6), ei saa selle põhjal siiski järeldada, et AS-l Tallinna

Sadam kui projekti tegelikul elluviijal ja ehitustööde korraldajal puudus ehituslubade ja

kirjaliku nõusoleku menetluses üldse isiklik huvi ning väljastatud haldusaktide tühistamine ei

saaks rikkuda tema õigusi. Muu hulgas tuleb märkida, et apellant on menetlust läbivalt olnud

ise koguni seisukohal, et vaidlusalune ehitustegevus oligi kavandatud üksnes AS Tallinna

Sadam huvides. Seejuures on kolmest ehitusprojektiga hõlmatud kinnistust riigi omandis

üksnes Tuukri tn 21a kinnistu ning Tuukri tn 19a kinnistu (registriosa nr 1086801;

katastritunnus 78401:114:0790) omanikuks on AT Kinnisvara Investeeringute OÜ ja Tuukri

tn 21 (registriosa nr 24145801; katastritunnus 78401:114:0088) kinnistu on AS Tallinna

Sadam ja AT Kinnisvara Investeeringute OÜ kaasomandis.

Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi selle väitega, et AS Tallinna Sadam kasuks ei olnud

alust mõista välja enne tema kolmanda isikuna kaasamist kantud menetluskulusid. Riigikohus

3-14-52733

13(13)

on 15.10.2015 määruses nr 3-3-1-21-15 (p-d 12-13) rõhutanud, et kui kohus peab

ettevalmistavas menetluses lahendatava esialgse õiguskaitse taotluse suhtes vajalikuks

selgitada välja puudutatud isiku seisukoha, siis tuleb nimetatud isik HKMS § 120 lg 1 p 7

alusel kaasata menetlusse kolmanda isikuna vastavalt HKMS §-dele 20 ja 21. Olukorras, kus

kohus oli küsinud puudutatud isikult seisukohta ilma teda kolmanda isikuna kaasamata, pidas

Riigikohus võimalikuks lugeda adressaat kolmanda isikuna vaikimisi kaasatuks ja seetõttu

põhjendatuks ka kohtunõudele vastamisega temale kaasnenud menetluskulude hüvitamist.

Kuna halduskohus pidanuks kolmanda isiku kaasama juba kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlusele vastuse küsimisel, kuigi tegi seda alles menetluse hilisemas staadiumis, siis ei oleks

AS Tallinna Sadam menetluskulude vastavas osas (s.o advokaadibüroo 09.12.2014 arve

summas 722,40 eurot – I kd, tl 180-181) tema enda kanda jätmine põhjendatud.

24. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Uus Päike OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.11.2015 otsus muutmata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks

kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et

OÜ Uus Päike on tasunud kohtumenetluses riigilõivu kaebuselt ja esialgse õiguskaitse

taotlustelt kokku 75 eurot (I kd, tl 32; II kd, tl 50; II kd, tl 105) ning kandnud esimese ja teise

astme kohtus õigusabikulusid kokku 4991 eurot (II kd, tl 63-74). Kuna apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Tallinna linn ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole esitanud

ringkonnakohtule andmeid apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta,

mistõttu

jäävad

ka

vastustaja

ja

kolmanda

isiku

võimalikud

menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

AS Tallinna Sadam on esimese astme kohtumenetluses kandnud õigusabikulusid 2050,20

eurot (I kd, tl 175-176; I kd, tl 180-184; II kd, tl 55-61) ja taotlenud apellatsioonimenetluses

täiendavalt 866,40 euro suuruste advokaadikulude väljamõistmist (II kd, tl 179-180). Kulude

kandmine on advokaadibüroo arvete ja nende tasumist kinnitavate maksekorraldustega

nõuetekohaselt tõendatud (nt Riigikohtu 12.12.2013 otsus nr 3-3-1-54-13, p 30). Arvetele

lisatud spetsifikatsioonidest nähtuvalt seonduvad need täies ulatuses õigusteenuse

osutamisega praeguses haldusasjas nr 3-14-52733. Kokku 6,2 töötunni ulatuses

menetluskulude kandmine on asja mahtu ja iseloomu arvestades põhjendatud. Kohtupraktikast

tulenevalt ei ole samas alust mõista välja arvetel kajastuvat kantseleikulu kogusummas 9 eurot

(koos sellele vastava käibemaksuosaga), sest bürookulude puhul ei ole võimalik hinnata

nende seost konkreetse kohtuasjaga ja mõistlik on eeldada, et bürookulud sisalduvad

advokaadi teenuse hinnas (nt Riigikohtu 13.04.2016 otsus nr 3-3-1-51-15, p 15). Seega tuleb

apellandilt kolmanda isiku kasuks mõista HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel välja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 855 euro ulatuses ning ülejäänud osas jätta AS

Tallinna Sadam menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Altnurme

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pikamäe

(allkirjastatud digitaalselt)

Virgo Saarmets