3-15-2898/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2898

Haldusasi

Nordline Baltic OÜ kaebus Keskkonnainspektsiooni

3. septembri 2015 ettekirjutuse nr 0000067 ja

16. oktoobri 2015 vaideotsuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nordline Baltic OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nordline Baltic OÜ,

esindaja juhatuse liige Dmitri Käsk

Vastustaja Keskkonnainspektsioon,

esindaja Katrin Lehtla

RESOLUTSIOON

Jätta Nordline Baltic OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

20. aprilli 2016. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16. jaanuar 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsiooni (KKI) 3. septembri 2015 ettekirjutusega nr 0000067

kohustati Nordline Baltic OÜ-d likvideerima Tartu maakonnas Haaslava vallas Tõõraste

külas Reola tuhajaama kinnistul (katastri nr 18501:001:0008) olevad jäätmed (vanarehvid

jäätmekoodiga 16 01 03) ning andma need üle taaskasutusse suunamiseks asjakohast

keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale hiljemalt 31. märtsil 2016. Ettekirjutus loetakse

täidetuks, kui Reola tuhajaama kinnistul ei asu enam vanarehve.

2. 16. oktoobri 2015 vaideotsusega KKI jättis rahuldamata kaebaja vaide

ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt ettekirjutuse tähtaja

pikendamiseks 31. detsembrini 2016.

3. 18. novembril 2015 esitas Nordline Baltic OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse

KKI 3. septembri 2015 ettekirjutuse nr 0000067 ja 16. oktoobri 2015 vaideotsuse

tühistamiseks.

4. 19. novembri 2015 määrusega anti kaebus kohtualluvuse järgi üle menetlemiseks

Tartu Halduskohtule.

5. Kaebuse kohaselt on ettekirjutuse täitmise tähtaeg ebaproportsionaalselt lühike.

Tähtaja määramisel ei ole arvesse võetud vanarehvide Reola tuhajaama kinnistult

likvideerimise ja nende taaskasutusse suunamise tegelikke võimalusi, seda eriti olukorras,

kus vanarehvid ei kujuta ladustamiskohas keskkonnale olulist ohtu. Asjaolu, et kaebaja ei

ole suutnud täita kohustust vanarehvid Reola tuhajaama kinnistult likvideerida, näitabki

objektiivsete võimaluste puudumist.

6. KKI vaidles kaebusele vastu, leides, et pärast jäätmeloa kehtivuse lõppemist 31.

detsembril 2014 on kaebajal olnud piisavalt aega rehvid ise likvideerida. Kuna kaebajal

puudub jäätmeluba rehvide ladustamiseks ja varasemas jäätmeloas oli kaebajale pandud

kohustus vanarehvid vastavat jäätmeluba omavale käitlejale üle anda, siis ei saanud

vastustaja teistsugust otsustust teha.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2016 otsusega jäeti Nordline Baltic OÜ kaebus

rahuldamata.

8. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt väljastati kaebajale jäätmeluba 27.

detsembril 2013. Seega alates sellest päevast oli kaebaja teadlik kohustusest, et hiljemalt

kolm kuud enne jäätmeloa lõppemist 31. detsembril 2014 peab territoorium olema

korrastatud ja vanarehvid üle antud vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Vaidlust ei

ole selles, et alates 1. jaanuarist 2015 puudub kaebajal jäätmeluba Reola tuhajaama

kinnistul vanarehvide vaheladustamiseks ning ta ei ole esitanud uut jäätmeloa taotlust.

Juba 9. detsembril 2014 andis Nordline Baltic OÜ juhatuse liige D. Käsk KKI-le kirjaliku

seletuse, mille kohaselt oli 2013 lõpus Reola tuhajaama kinnistul asuvas jäätmekäitluskohas

olevate rehvide laojääk 3200 tonni, millest ligikaudu 30% pidi 2015 jaanuariks olema ära veetud.

26. veebruaril 2015 edastas kaebaja vastuse KKI päringule lubades Reola tuhajaama kinnistu

täieliku vabastamise vanarehvidest hiljemalt 31. detsembriks 2016.

Kohus ei nõustunud, et kuna vanarehvide nõudlus on alates KKI-le tegevuskava esitamisest

vähenenud, siis oleks pidanud vastustaja seda ettekirjutuse tähtaja määramisel arvestama.

Kaebaja pidi ise arvestama tekkivate riskidega. Teades ette, et jäätmeloas ettenähtud kohustust ei

suudeta tähtajaks täita ning tegevuskava on esitatud tururiske hindamata, oleks kaebaja pidanud

leidma teisi võimalusi oma kohustuste täitmiseks. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 2,5 aastat

pärast kohustuse tekkimist. Nimetatud tähtaeg ei ole ebaproportsionaalselt koormav. Kuna

kaebajal puudus Reola tuhajaama kinnistul olevate vanarehvide ladustamiseks jäätmeluba, siis ei

olnud KKI-l võimalik kaaluda mitme erineva võimaluse vahel, vaid teha kaebajale ettekirjutus

vanarehvide likvideerimiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. Nordline Baltic OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

20. aprilli 2016 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

10. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole asjas vaidlust selles, et kaebajal puudub

jäätmeluba vanarehvide ladustamiseks Reola tuhajaama kinnistul ning vastavalt on ta

kohustatud rehvid kinnistult eemaldama. Vaidluse all on, milline tähtaeg ettekirjutuse

täitmiseks oleks proportsionaalne ja mõistlik. Vastustaja on jätnud kasutamata

diskretsiooniõiguse selle küsimuse otsustamisel. Halduskohus on aga kaebuse

rahuldamata jätmisel tuginenud üksnes sellele, et asjaoludest tulenevalt polnud KKI-l

muud võimalust, kui nõuda kaebajalt rehvide äraviimist.

Ettekirjutuse andmisel ei ole KKI arvestanud vähenenud nõudlust vanarehvide järele ega seda, et

taotletav eesmärk ei ole kiireloomuline. Kiireloomulisus võiks esineda vaid siis, kui vanarehvid

põhjustaksid tervise- või keskkonnaohtu või keskkonnahäiringuid. Vanarehvid ei ole iseenesest

mürgised, ohtlikud ega eralda ka haisu, müra vms, mida võiks pidada negatiivseks

keskkonnamõjuks. Seejuures on vastustajale teada, et kaebajal puudub võimalus rehve

äravedamiseks ette valmistada (purustada) ja ära vedada ettekirjutuses nõutud tempos. Kaebaja

on jätkuvalt tegelenud rehvide purustamise ja äraveoga. Apellatsioonkaebuse esitamise ajaks oli

purustatud ca 1850 tonni ja ära veetud 204,58 tonni rehve.

11. Keskkonnainspektsioon vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

Halduskohus on otsuses hinnanud ettekirjutuse täitmise tähtaja proportsionaalsust ning otsusest

nähtuvad kohtu kaalutlused selle kohta, kuidas kohus on jõudnud seisukohale, et vastustaja

määratud tähtaeg on proportsionaalne. KKI on ettekirjutuse koostamisel lähtunud

Nordline Baltic OÜ seisukohtadest, et ta puhastab platsi 2014 ja 2015 lõpuks ning järeldanud, et

selliste lubaduste andmisel pidas apellant objektiivselt võimalikuks vanarehvide üle andmist.

Proportsionaalsuse põhimõtte hindamisel ei tule arvestada mitte ainult ettekirjutuse adressaadi

huve, vaid ka avalikke huve. Ettekirjutuse tegemisel on hinnatud vanarehvide ohtlikkust

koosmõjus väliskeskkonnaga ning leitud, et lisaks ülemäärasele keskkonnarisustamisele on

vanarehvide puhul tegemist ka suure põlenguohuga. Juba süttinud rehve on raske kustutada ja

need paiskavad õhku inimese tervisele ohtlikke aineid. Ettekirjutuse tegemisel on arvesse võetud

Päästeameti ettekirjutust ja Raadi platsi varasemaid põlenguid.

Jäätmeloa väljastamisel 27. detsembril 2013 sai Nordline Baltic OÜ teada, et kohustus

vanarehvide likvideerimiseks saabub 1. oktoobril 2014 ehk selleks ajaks pidid juba vanarehvid

likvideeritud olema. Õiguskuuleka käitumise korral pidi apellant kohustuse täitmisega tegelema

loa kehtivuse ajal, mitte lugema kohustuse tekkimise alguseks kohustuse täitmise viimast

kuupäeva.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et Nordline Baltic OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid

siinkohal korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.

13. Apellatsioonimenetluses on Nordline Baltic OÜ seisukohal, et kuigi kaebajal on

kohustus Reolas tuhajaama kinnistul asuvad vanarehvid likvideerida, siis kaevatavas

ettekirjutuses selleks määratud tähtaeg on ebaproportsionaalselt lühike. Seejuures ei ole

KKI põhjendanud otsustust tähtaja pikkuse ega sunniraha suuruse kohta.

14. Vaidlust ei ole selles, et Keskkonnaameti 20.12.2013. a korraldusega nr JT 1-

15/13/723 (tl 3235) otsustati väljastada Nordline Baltic OÜ-le jäätmeluba nr

L.JÄ/324264 (tl 29-31). Jäätmeloa alusel sai kaebaja õiguse vanarehvide kogumiseks

Reola tuhajaama kinnistul ja veoks alates 27. detsembrist 2013 kuni 31. detsembrini

2014. Samas ei tekkinud see õigus koheselt jäätmeloas märgitud päevast. Jäätmeloas

nimetatud õiguse vanarehvide vaheladustamiseks, kogumiseks ja veoks tekkimise

tingimuseks seati kaebaja varasema tegevuse tulemusena kinnistule kogutud kõigi

vanarehvide taaskasutusse suunamine (tl 35).

Jäätmeloa kehtivuse ajal kaebaja talle seatud tingimust ei täitnud, mistõttu ei olnud tal võimalik

2014. aastal Reola tuhajaama kinnistul vanarehve täiendavalt vastu võtta. Vastustaja analüüsist

(tl 36) ilmneb, et seda ei ole kaebaja ka teinud. Seega võttis kaebaja viimased vanarehvid vastu

eelmise jäätmeloa kehtivuse ajal, s.o enne 8. juulit 2013. Seda kinnitavad kaebaja 2013. aasta

(tl 65-67) ja 2014. aasta (tl 68-69) jäätmearuanne.

15. Seega kohustati kaebajat juba Keskkonnaameti 20. detsembri 2013. aasta

korraldusega käesolevas asjas vaidlustatud KKI ettekirjutusega nõutud tegevuse

elluviimiseks. Olukorras, kus kaebaja vanarehvide likvideerimise kohustusele vastu ei

vaidle, ei analüüsi ringkonnakohus küsimust täiendavalt, märkides üksnes, et sellise

kohustuse esinemine vanarehvide kogumiseks, ajutiseks vaheladustamiseks ja veoks

antud jäätmeloa tähtaja saabumisel on ilmne ning käesoleval juhul ei esine asjaolusid,

mis sellise kohustuse välistaksid.

16. Eeltoodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei näe ringkonnakohus alust pidada

kaebajale vanarehvide likvideerimiseks seatud tähtaega ebaproportsionaalseks.

17. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, nagu ei

kujutaks vanarehvide pikaajaline ladustamine ohtu keskkonnale või isikute tervisele või

keskkonnahäiringu tekkimiseks. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et vanarehvide

ladustamine on oluline keskkonnarisk. JäätS § 25 lg 2 p 5 kohaselt on rehvid

probleemtoode, s.t toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või

keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (JäätS § 25 lg

1). Säte loob eelduse, et rehvide kogumine ja ladustamine on seotud keskkonnariskiga.

Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, miks käesoleval juhul tuleks asuda teistsugusele

seisukohale. Suurest kogusest rehvidest lähtuvat tuleohtu ilmestab Päästeameti 30. aprilli

2015 ettekirjutus kaebajale. Ringkonnakohus loeb siinjuures üldteada asjaoluks, et

rehvide põlemisel vabanevad keemilised ühendid on keskkonnale kahjulikud ning

ohustavad otseselt ka inimeste tervist.

Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, nagu ei oleks vanarehvide likvideerimine

kiireloomuline ülesanne ja selle täitmise tähtaja võiks probleemideta edasi lükata.

18. Teiseks osutab ringkonnakohus, et vaidlustatud ettekirjutus tugineb muu hulgas

sellele, et kaebaja vanarehvide taaskasutusse suunamise andmetest nähtuvalt ei olnud

Nordline Baltic OÜ alates 2011. aastast vastu võetud vanarehve osaliselt taaskasutusse

suunanud. Tulenevalt vanarehvide pikaajalisest ladustamisest opereeris kaebaja sisuliselt

prügilat selleks vastavat jäätmeluba omamata.

JäätS § 34 lg 1 järgi on prügila jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa

alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks

vähemalt aasta vältel. Prügila ei ole jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või

taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta

jooksul nende ladustamisest arvates (JäätS § 34 lg 2 p 2). Nordline Baltic OÜ vanarehvide

vastuvõtu ja laoseisu andmetest nähtub, et 2015. aasta lõpuks oli valdav osa 2963,52 tonnist

vanarehvidest olnud ladustatud Reola tuhajaama kinnistule juba vähemalt kolm aastat. Vähem

kui kolm aastat olid ladustatud üksnes 2013. aastal vastu võetud 451,22 tonni rehve, mille osas

kolmeaastane tähtaeg saabus hiljemalt 8. juulil 2016, s.o kolm aastat pärast rehvide

vastuvõtmiseks õiguse andnud jäätmeloa kehtivuse lõppemist.

Ringkonnakohus ei näe võimalust, et vastustaja oleks ettekirjutusega andnud kaebajale sedavõrd

pika tähtaja vanarehvide likvideerimiseks, et sellega oleks kaudselt legitimeeritud prügila

pidamine kinnistul.

19. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et on jätkuvalt 2. juuni 2016 määruses

väljendatud seisukohal, et jäätmeloa puudumise tõttu ei ole kaebaja õigustatud

vanarehvide

käitlemiseks

(purustamiseks)

Reola

tuhajaama

kinnistul.

Jäätmekäitlustegevuseks on vaja jäätmeluba (JäätS § 73 lg 1). Kaebaja ei saa jäätmeloa

puudumise tõttu vanarehve õiguspäraselt taaskasutusse suunata tema soovitud viisil ehk

rehve purustades. Seetõttu on kaebaja ainus võimalus vanarehvide likvideerimiseks

käitudes ettekirjutuses nõutud viisil, s.o vanarehvid taaskasutusse suunamiseks üle anda

asjakohast keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale.

Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja väited, mis puudutavad raskusi rehvide purustamisel ja

rehvipuru turustamisel. Vastustaja ei saanud ettekirjutuse täitmise tähtaja määramisel arvestada

kaebaja sooviga jäätmete ebaseaduslikuks töötlemiseks.

20. Samuti ei pea ringkonnakohus asjakohaseks kaebaja selgitusi vanarehvide

nõudluse vähenemise kohta. Nordline Baltic OÜ seisukohast ilmneb, et tema sooviks on

likvideerida vanarehvid äriühingule majanduslikult kasu andval viisil. Vanarehvide

kogumise ja taaskasutusse suunamise tasuvus on kaebaja äririsk. Kuigi ettekirjutusega

taotletava eesmärgi saavutamiseks tuleb üldjuhul valida isikut vähem koormav viis, ei saa

kaebaja huviga tulu teenida arvestada olukorras, kus see tooks kaasa seaduses sätestatud

jäätmekäitlusnõuetega vastuolus oleva ettekirjutuse andmise. Lisaks lubamatu

keskkonnariski aktsepteerimisele asetataks kaebaja sellega teiste turuosalistega võrreldes

soodsamasse positsiooni, kuna temalt ei nõutaks jäätmekäitluseks ja prügila pidamiseks

vajalike nõuete täitmist. Kui jäätmete üleandmine asjakohast keskkonnaluba omavale

jäätmekäitlejale on võimalik üksnes selle eest tasu makstes, tuleb kaebajal vastav kulu

kanda. Sellega realiseerub Nordline Baltic OÜ jaoks vanarehvide kogumise tegevusega

võetud äririsk.

21. Toodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et ettekirjutuse täitmise tähtaja

määramisel 31. märtsiks 2016 on vastustaja teinud kaebajale võimalikest soodsama

otsuse. Vastustajal sisuliselt puudus võimalus määrata vanarehvide likvideerimise tähtaeg

hilisemale ajale. Kuna hiljemalt 8. juuli 2016 seisuga on kõigi Reola tuhajaama kinnistule

ladustatud rehvide osas möödunud JäätS § 34 lg 2 p 2 nimetatud kolmeaastane tähtaeg,

saanuks hilisema tähtaja määrata üksnes juhul, kui kaebaja oleks esitanud ja tõendanud

konkreetse tegevuskava olemasolu vanarehvide asjakohast keskkonnaluba omavale

jäätmekäitlejale üleandmiseks. Nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses on kaebaja

esitanud üksnes üldsõnalisi väiteid vanarehvide likvideerimise eeldatava lõpptähtaja

kohta.

22. Kaevatavas ettekirjutuses puudub otseselt selgitus ettekirjutuse täitmise tähtaja

määramise kohta. See ei too aga HMS § 58 kohaselt kaasa ettekirjutuse tühistamist.

Ettekirjutuse põhjendustest nähtuvalt on KKI ettekirjutuse andmisel, s.h tähtaja

määramisel, arvestanud kaebaja seisukohaga vanarehvide likvideerimise tähtaja kohta,

võtnud arvesse kaebaja toiminguid vanarehvide taaskasutusse suunamiseks, rehvidest

lähtuvat keskkonnaohtu ja vanarehvide käitlemisele kehtestatud nõudeid ja tähtaegu.

Nordline Baltic OÜ-l oli 2013. aasta lõpul jäätmeloa väljastamisest vanarehvide likvideerimiseks

aega vähemalt kaks aastat ja kolm kuud. Isegi vanarehvide turu madalseisu arvestades pidi

kaebaja korraldama oma tegevuse selliselt, et selle aja jooksul oleks võimalik täita jäätmeloast ja

vahetult seadusest tulenev kohustus vanarehvide taaskasutusse suunamiseks. Ka pärast

vaidlustatud ettekirjutuse andmist jäi kaebajale ca 7 kuud selle täitmiseks.

23. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et Keskkonnainspektsiooni 3. septembri

2015 ettekirjutus nr 0000067 on õiguspärane ja vastavalt puudub alus ka

16. oktoobri 2015 vaideotsuse tühistamiseks. Halduskohus on põhjendatult jätnud

Nordline Baltic OÜ kaebuse rahuldamata.

24. Ringkonnakohus jätab HKMS § 198 lg 3 alusel tähelepanuta Nordline Baltic OÜ

apellatsioonkaebuses esitatud seisukoha KKI ettekirjutuses tehtud sunniraha hoiatuse

õigusvastasuse kohta. Kaebaja ei ole sellele asjaolule halduskohtus tuginenud ega

selgitanud, miks see enne apellatsioonkaebuse esitamist võimalik ei olnud.

Siinjuures kordab ringkonnakohus siiski 2. juuni 2016 määruses toodud selgitust, et ettekirjutuse

alusel sunniraha rakendamine on vastustaja kaalutlusotsus. KKI võib sunniraha rakendada ka

hoiatuses märgitust väiksemas määras. Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada

proportsionaalsuse põhimõttega (HMS § 107 lg 2). Tulenevalt asendustäitmise ja sunniraha

seaduse § 3 lg-st 2 ei kohaldata sunniraha karistusena ja sunniraha rakendamise eesmärgiks võib

olla vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamine. Seega ka käesoleval juhul peab vastustaja

sunniraha rakendamisel arvestama kaebaja toimingutega ettekirjutuse täitmiseks.

25. Nordline Baltic OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

26. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks

kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1

kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Apellandi

menetluskulud apellatsioonimenetluses jäävad tema enda kanda.

Agu Timmi

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt