2-16-4774/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-4774

Tsiviilasi

M.P. ja H.-H.P. hagi M.P. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

900 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. augusti 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.P. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): M.P. (isikukood: XXXXX)

Vastustajad (hagejad):

1. M.P. (hageja I) (isikukood: XXXXX )

2. H.-H.P. (hageja II) (isikukood: XXXXX )

Seaduslik esindaja H.P. ; volitatud esindaja Ingrid Vinnal

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.P. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 24. augusti 2016 otsus

väljamõistetud elatise suuruse osas ning väljamõistetud

menetluskulude suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada M.P.

ja H.-H.P. hagi M.P. vastu elatise väljamõistmiseks

osaliselt ning mõista M.P. M.P. ja H.-H.P. kasuks välja

igakuine elatis 160 eurot kuus kummalegi lapsele alates

25. augustist 2016 kuni M.P. ja H.-H.P. täisealiseks

saamiseni, s.o M.P. puhul kuni XXXXX 2026 ning H.-H.P.

puhul kuni XXXXX 2029 ning ühekordne hüvitis perioodi

1. veebruar 2016 – 24. august 2016 eest summas 123 eurot

87 senti kummalegi lapsele.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon lõplikult sõnastatuks

järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Välja mõista M.P. M.P. kasuks igakuine elatis 160

(ükssada kuuskümmend) eurot alates 25. augustist 2016

kuni M.P. täisealiseks saamiseni XXXXX 2026.

4.3. Välja mõista M.P. H.-H.P. kasuks igakuine elatis 160

(ükssada kuuskümmend) eurot alates 25. augustist 2016

kuni H.-H.P. täisealiseks saamiseni XXXXX 2029.

4.4. Välja mõista M.P. M.P. kasuks ühekordne hüvitis

perioodi 1. veebruar 2016 – 24. august 2016 eest summas

(ükssada

kakskümmend

kolm)

eurot

(kaheksakümmend seitse) senti.

4.5. Välja mõista M.P. H.-H.P. kasuks ühekordne hüvitis

perioodi 1. veebruar 2016 – 24. august 2016 eest summas

(ükssada

kakskümmend

kolm)

eurot

(kaheksakümmend seitse) senti.

4.6. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis kuulub igakuise

maksena ülekandmisele või üleandmisele M.P. ja H.-H.P.

emale H.P. ule (arveldusarve nr AS-is SEB Pank

EEXXXXX ).

4.7. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o

iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu

viimasel kuupäeval.

4.8. Jaotada menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise

ulatusele. Mõista M.P. M.P. ja H.-H.P. kasuks välja kokku

menetluskuluna 60 (kuuskümmend) eurot.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. M.P. (hageja I) ja H.-H.P. (hageja II) (hagejad) esitasid 28. märtsil 2016 hagi M.P. (kostja)

vastu elatise väljamõistmiseks.

Alates hagejate vanemate abielusuhte lõppemisest jaanuaris 2016 on kostja tasunud elatist vaid

osaliselt. Kostja on tasunud veebruaris – märtsis hagejate ülalpidamiseks kokku 420 eurot.

Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-st 2 ning asjaolust, et kostja töötasu on 805 eurot

20 senti ning kostjal on veel kolmas ülalpeetav, tuleb kostjal tasuda iga ülalpeetava kohta 201

eurot 30 senti (805,20/4). Hagejad paluvad mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatise perioodi

1. veebruar 2016 kuni 31. märts 2016 eest 192 eurot 60 senti kummalegi hagejale ning alates

1. aprillist 2016 kummalegi hagejale 201 eurot 30 senti kuus.

Hagejad täpsustasid 24. augustil 2016, et tulenevalt hagejate nõude suurusest on kostjal perioodi

1. veebruar 2016 kuni 31. august 2016 eest tasumata 898 eurot 20 senti, s.o 449 eurot 10 senti

hageja kohta.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on kogu aeg toetanud hagejaid, kuid ei suuda maksta 430

eurot igakuiselt. Kostjal on ka kolmas laps, keda kasvatab tema ema ja kellele kostja annab ka

iga kuu raha. Kostja on nõus maksma igakuiselt kokku 300 eurot hagejate ülalpidamiseks, lisaks

kandma muud kulud, mis lisanduvad, s.o riided, kooli ja lasteaia asjad jne.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 24. augusti 2016 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hagejate

I ja II kasuks välja elatise 200 eurot kummalegi hagejale igakuiselt alates 25. august 2016 kuni

hagejate täisealiseks saamiseni, s.o hageja I puhul kuni XXXXX 2026 ning hageja II puhul kuni

XXXXX 2029, ühekordse hüvitise perioodi 1. veebruar 2016 – 24. august 2016 eest summas

394 eurot 83 senti kummalegi hagejale. Maakohus määras, et kohtuotsusega väljamõistetud

elatis kuulub igakuise maksena ülekandmisele või üleandmisele hagejate emale ning elatis tuleb

tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel

kuupäeval. Maakohus jättis menetluskulud 30% kostja kanda ja 70% hagejate kanda ning

mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskuluna 59 eurot 70 senti.

Maakohus leidis, et põhjendatud on rahuldada hagejate taotlus elatiste väljamõistmiseks

osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista elatis 200 eurot kuus hageja kohta alates 25. augustist

2016. Ajavahemiku 1. veebruar 2016 kuni 24. august 2016 tuleb elatis välja mõista hagejate

kasuks ühekordse summana 2 * 394 eurot 83 senti. Elatise väljamõistmisel arvestas maakohus

kostja poolt eespool viidatud perioodil tasutud elatist 1920 eurot.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel muuhulgas arvestada

asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on

vanem kohustatud hankima endale sissetulekut, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste

vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada

elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema

lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud

elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna

vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit

ega tulla ise toime ilma riigi abita. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui

suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised

lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal,

mil laps tema juures viibib.

Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja töötasu viimastel kuudel on 805 eurot

20 senti. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps, keda ta väidetavalt üleval peab. Konto

väljavõttest ei nähtu ja muid tõendeid pole esitatud, mis summas toetab kostja oma kolmandat

last. Jagades kostja netosissetuleku 805 eurot 20 senti 4 isikuga, tuleks kostjal tasuda iga

ülalpeetava kohta 200 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab väljamõistetud

elatise suurust ning perioodi 1. veebruar 2016 kuni 24. august 2016 väljamõistetud elatise

summat.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja võimeline tasuma hagejatele ülalpidamist kokku 300

eurot kuus ning lisaks sellele katma muud vajadused, nt riided, õppimisvahendid.

Maakohus ei arvestanud kostja varalist seisu PKS § 102 lg 1 kohaselt ega kostja kolmandat

ülalpeetavat, kellele kostja tasub elatist. Kostja ei teadnud, et kolmanda lapse

ülalpidamiskulude tõendamiskoormis lasub kostjal. Sellest tulenevalt esitab kostja enda ema

kinnituse elatise kolmandale lapsele tasumise kohta.

Maakohus jagas kostja töötasu neljaks, s.o kostja ja kolm last. Selline lähenemine ei tähenda

aga ühetaolisust, sest alaealistel lastel ei ole vaja nt elamist üürida jms. Samuti peaks laste ema

laste ülalpidamiseks kulutama sama summa. Võrdväärse sissetuleku ja varalise seisu korral

peavad vanemad panustama laste ülalpidamisse võrdselt. Kostja varaline seis on laste ema

omast kehvem. Seega peab kumbki vanem osalema laste ülalpidamises proportsionaalselt tema

varalise seisundiga.

Laste vajaduste ning kostja varalise seisundi muutumisel on kostja nõus ilma kohtumenetluseta

elatise suurust muutma.

29. novembri 2016 menetlusdokumendis teatas kostja, et hagejad ei ela emaga koos, vaid elavad

emapoolse vanaemaga, millest tulenevalt soovib kostja hagejate emapoolse vanaema

arvelduskonto numbrit elatise tasumiseks. Samas menetlusdokumendis tegi kostja ettepaneku,

et hagejad elaksid kaks nädalat kuus tema juures. Kostja soovib saada infot, kuidas hagejatele

makstavat elatist kasutatakse. Kostja ei tasunud veebruaris 2016 elatist, kuna lahku minnes

võttis hagejate ema endale kostja asjad. Kostja keeldub raha maksmisest seni, kuni on ta tagasi

saanud asjad enda valdusesse.

5. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

Vastuse kohaselt on maakohus elatist vähendanud alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra (2016.

aastal on elatis ühe lapse kohta 215 eurot kuus). Tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 võib kohus elatist

vähendada seaduses sätestatud määra eelkõige tulenevalt vanema töövõimetusest või olukorras,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Töövõimetust kostjal ei esine. Kostja ülal pidada on

veel lisaks hagejatele alaealine laps H.P. , kellega maakohus on elatise väljamõistmisel

arvestanud.

PKS § 102 lg 2 teise lause kohaselt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid

enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega peab kostja maksma iga alaealise ülalpeetava

kohta elatist summas 201 eurot 25 senti. Elatiseks makstav summa peab katma ka osaliselt laste

elamiskulud. Olukorras, kus lapsevanem üürib korterit, tuleb korteri üür ja kommunaalkulud

jagada korteris elavate isikute, sh laste vahel, millest tulenevalt peab tasutav elatis katma ka

osaliselt eluasemekulud. Kui kostja oma sissetuleku enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks

ühetaoliselt ära jagamise korral ei saa sissetulekust elatud, peab ta leidma võimaluse teenida

suuremat sissetulekut. Kui kostja tasuks iga ülalpeetava kohta vaid 150 eurot kuus, jääks tema

enda ülalpidamiseks 355 eurot. Sellisel juhul oleks apellant paremas olukorras, kui tema

alaealised lapsed. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

Laste ema kannabki kummagi hageja ülalpidamiseks vähemalt sama suure osa kui kostja, s.o

mõlema hageja eest kokku vähemalt 430 eurot kuus. Hagejate ema sissetulek on ligikaudu 600

eurot netos, mis on 200 eurot vähem kostja sissetulekust. Seega proportsionaalsuse põhimõttest

lähtuvalt peaks kostja tasuma elatist suuremas ulatuses kui hagejate ema.

Kuna praegusel juhul on elatis välja mõistetud alla miinimummäära, puudub hagejatel vajadus

enda vajadusi eraldi tõendada.

Kostja on jätnud põhjendamata, miks ta ei ole T.P. avaldust kostja kolmandale lapsele elatise

tasumise kohta maakohtu menetluses esitanud. Isegi, kui kostja tasub kolmanda lapse

ülalpidamiseks 100–200 eurot kuus, ei mõjuta see kohustust käsutada olevaid vahendeid enda

ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, s.o maksta kummalegi hagejale elatist 200 eurot kuus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse väljamõistetud elatise suuruse osas ning teeb asjas ise uue lahendi

(TsMS § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt iga hageja kasuks

välja igakuise elatise 160 eurot kuus alates 25. augustist 2016 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni, s.o hageja I puhul kuni XXXXX 2026 ning hageja II puhul kuni XXXXX 2029,

ühekordse hüvitise perioodi 1. veebruar 2016 – 24. august 2016 eest summas 123 eurot 87 senti

kummalegi hagejale.

7. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde

apellatsioonkaebusele lisatud T.P. avalduse kostja kolmanda lapse H.P. u ülalpidamiseks

tehtavate kulutuste kohta.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjal on H.P. u ülalpidamiskohustus. Asjaolu, kas kostja tasub

H.P. u ülalpidamiseks avalduses märgitud summa 100–200 eurot kuus, ei oma aga antud

vaidluses tähtsust. Kostjal on oma lapse ülalpidamiskohustus vähemalt miinimumulatuses.

Samuti ei mõjuta kolmanda lapse ülalpidamiseks tasutud elatise suurus hagejate õigust elatise

saamiseks. Kostja võib kolmandat last kasvatava vanemaga kokkuleppel maksta seaduses

kehtestatud miinimumsummast väiksemat elatist, kuid see ei pruugi olla hagejatele makstava

elatise vähendamise aluseks.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole elatise suuruse määramisel arvestanud kostja

suutlikkust elatise maksmiseks ning kolmanda ülalpeetava olemasolu PKS § 102 lg 2 järgi.

Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada,

et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib

PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sissetulek on 805 eurot 20 senti kuus (netos). Kuigi

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata

enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt oma

alaealise lapse ülalpidamisest. Vaidlust ei ole, et hagejad on alaealised.

Ringkonnakohus märgib, et vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema

käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda, et vanema

käsutuses olevad vahendid tuleb üksnes aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh

ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi

ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu 19. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-119-15, p 11). See tähendab ringkonnakohtu hinnangul, et vanemal tuleb kasutada

tema käsutuses olevad rahalised vahendid selliselt, et tagada kõigile ülalpeetavatele ligilähedalt

sarnane elatustase.

Asjaolu, et kostja hinnangul ei ole tema oma töötasu suuruse tõttu võimeline elatist

väljamõistetud summas tasuma, ei ole iseenesest elatise vähendamise aluseks. Vanemal on

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning

vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on

väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11;

24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-21-15, p 14; 12. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Praegusel juhul

on

kostja

igakuine

sissetulek

ligilähedane

Eesti

keskmisele

netosissetulekule

(https://www.stat.ee/pressiteade-2016-128), seega on tegemist tavapärase sissetulekuga, mida

kostjal tuleb kasutada nii enda kui oma alaealiste laste ülalpidamiseks.

Hagejatele elatise väljamõistmisel ei tohiks sattuda halvemasse olukorda kostja kolmas laps,

seega peaks kosta eelduslikult maksma kolmandale lapsele elatist vähemalt samas ulatuses,

nagu hagejatele. Olukorras, kus kostjal on 3 alaealist ülalpeetavat, keda ta eelduslikult toetab

majanduslikult vähemalt ühesuguses ulatuses, ei saa eeldada, et kostja on töötasu 805 eurot

(neto) puhul suuteline säilitama endale 200 euro eest toimetulekuks vajaliku.

9. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud

riiklike toetustega (Riigikohtu 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri

2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). RPTS § 5 lg 4 esimese lause kohaselt on

lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot.

Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt

vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema

kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena

ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja

varalise seisundiga, arvestades ka tema ja ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma

lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral

osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise

seisundi proportsioonile (Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16;

16. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 18).

Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

Kuivõrd hagejate igakuised vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega, jäävad

hagejate vanemate kanda sellevõrra väiksemad kulud. Ringkonnakohus arvestab hagejate

emale makstavate peretoetuste suurusega ning sellest tulenevalt mõistab kostjalt hagejate

kasuks välja elatise igakuiselt 160 eurot kummalegi hagejale. Tegemist ei ole hagejate nõudest

oluliselt väiksema summaga. Samas arvestades asjaolu, et osa hagejate vajadustest on kaetud

riiklike peretoetustega ning arvestades kostja majanduslikku seisu ja kolmandat ülalpeetavat,

on tegemist ringkonnakohtu hinnangul mõistliku summaga, mis katab hagejate vajadused ning

mida kostja peaks olema suuteline hagejatele maksma.

11. Maakohus on põhjendatult mõistnud kostjalt hagejate kasuks välja võlgnevuse perioodi eest

1. veebruar 2016 kuni 24 august 2016.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates

1. veebruarist 2016 kuni kohtuotsuse tegemise seisuga kindla summana ning edaspidi igakuiselt

kuni hagejate täisealisteks saamiseni. Ringkonnakohus leiab, et elatise väljamõistmine alates

1. veebruarist 2016 on põhjendatud. Pooled ei vaidle, et alates jaanuari lõpust ei ela kostja

hagejatega koos.

Kuivõrd ringkonnakohus vähendab maakohtu otsusega väljamõistetud elatise suurust, tuleb

muuta ka perioodi 1. veebruar 2016 kuni 24. august 2016 väljamõistetavat elatise võlgnevust.

Arvestades väljamõistetavat elatise suurust, s.o 160 eurot kuus kummalegi hagejale, oleks

kostja perioodi 1. veebruar 2016 kuni 24. august 2016 eest maksma hagejate ülalpidamiseks

kokku 2167 eurot 74 senti (6*160*2+160/31*24*2). Vaidlust ei ole, et alates 1. veebruarist

2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni on kostja maksnud elatist 300 eurot kokku kahe hageja

ülalpidamiseks. Kostja on eespool nimetatud perioodil maksnud kokku 1920 eurot, seega 247

euro 74 sendi võrra vähem, mis teeb kummalegi hagejale elatise võlgnevuseks 123 eurot 87

senti.

Kostja palus tühistada maakohtu otsus ka elatise võlgnevuse osas, põhjendades oma taotlust

sellega, et tema sissetulek ei võimalda võlgnevust tasuda. Asjaolu, et kostja sissetulek ei ole

piisavalt suur võlgnevuse tasumiseks ühekordse maksena, ei ole hagejate nõude rahuldamata

jätmise aluseks. Kostjal on võimalik hagejate seadusliku esindajaga kokkuleppel tasuda

võlgnevus osade kaupa (PKS § 100 lg 3 esimene lause).

12. Vastuseks apellatsioonkaebuses püstitatud küsimusele elatise kasutamise kohta märgib

ringkonnakohus, et hagejad nõudsid esialgses hagiavalduses elatist seadusega kehtestatud

miinimummääras. Menetluse jooksul vähendasid hagejad oma nõuet. Kehtestatud alammäär

põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse

vajadusi eraldi tõendama (Riigikohtu 9. märtsi 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20).

13. Kostja ettepanek, et hagejad elaksid osaliselt ka tema juures ei ole käesoleva vaidluse

esemeks, mistõttu kohus jätab selle tähelepanuta.

Kostja väide, et hagejate ema ei ela hagejatega koos, ei muuda kostja ülalpidamiskohustust.

Nimetatud väide on kostja poolt tõendamata. Vaidlust ei ole, et kostja ei ela hagejatega koos.

Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja taotluse hagejate emapoolse vanaema

arvelduskonto numbri saamiseks tähelepanuta. Hagejate ema on kohustatud kasutama

hagejatele makstavat elatist üksnes hagejate huvides ning vajaduste katteks.

Kostja väide hagejate vanemate lahkuminekul jagamata või ära võetud asjade kohta ei oma

hagejate elatise nõude juures tähtsust. Hagejate vanemate vahelised suhted ei mõjuta kostja

kohustust hagejatele elatise maksmiseks.

14. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse väljamõistetud elatise suuruse osas, tuleks

kooskõlas TsMS § 173 lg 3 muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus märgib, et

maakohus on iseenesest õigesti jaotanud menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

TsMS § 163 lg 1 järgi. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades,

samuti lähtudes hagi osalisest rahuldamisest on hagejate põhjendatud ja vajalik kulu maakohtu

menetluses 60 eurot (koos käibemaksuga).

Kuigi menetluskulud ringkonnakohtus tuleks seoses hagi ning apellatsioonkaebuse osalise

rahuldamisega jaotada TsMS 163 lg 1 järgi samuti vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, ei ole

ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude jätmine kostja kanda põhjendatud. Hagejate

menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 342 eurot (koos

käibemaksuga). Hagejate menetluskulude kostja kanda jätmisel suureneb kostja kohustus

hagejate ees veelgi ning kostja poolt hagejatele elatise maksmine võib osutuda raskendatuks.

Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke