3-16-2547/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. N. menetlusabi taotlus ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu (15 eurot) tasumisest.

2. Jätta A. N. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale saab taotleja esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7, § 204 lg

2).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtule saabus 09.12.2016 A. N. esialgse õiguskaitse taotlus, milles

ta soovib Tallinna Vanglalt sooja ihupesu ja jalanõusid, mis ei libise. A. N. palub end ka

riigilõivu tasumisest vabastada.

2. Tallinna Vangla selgitas vastuseks kohtunõudele 14.12.2016 vastuses, et A. N. on nii

sooja pesu kui ka libisemiskindlate jalanõude saamiseks esitanud vanglale taotlused ning seejärel

vaided nende taotluste rahuldamata jätmise peale. Vaided on vastuse koostamise hetkel veel

vangla menetluses. Vastusele on lisatud vastavad haldusmenetluse dokumendid. Vangla esitas ka

oma seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, milles leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata

alljärgnevatel põhjustel.

2.1. Eesti vanglates on kasutusel ühtne vangla riietus, mistõttu ei saa Tallinna Vangla

kinnipeetavatele väljastatud vangla riietust pidada ilmastikuoludele mittevastavaks. Arvestades

asjaolu, et kinnipeetavad viibivad õues lühiajaliselt, on vähetõenäoline, et selle aja jooksul hakkab

kinnipeetaval vangla väljastatud riietuses külm. Eesti kliimaolusid arvestades ei saa välistada, et

kinnipeetaval võib talvisel ajal vangla riietuses olla mõnevõrra jahedam, kuid ilmastikuolusid

arvestades ei saa vangla riietuses olla külm. Samuti teostatakse vangla territooriumil

vajadusepõhiselt lume- ja libedusetõrjet tagamaks isikutele sobivad liikumistingimused.

Tallinna Halduskohus

Sirje Kaljumäe

koht

15. detsember 2016, Tallinn

3-16-2547

A. N. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamine

3-16-2547

2.2. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla

kodukord“ (Kodukord) punkti 11.4.1 kohaselt on kinnipeetaval võimalik taotleda põhjendatud

vajadusel vanglalt riideesemeid ja jalanõusid, mis on talle vanglas lubatud, esitades selleks

korrektselt täidetud taotluse. Taotlust menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel

isikuarvel kasutamiseks olnud rahalisi vahendeid ja taotletud riideesemete ja jalanõude saamise

põhjendatust (vajadust).

2.3. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri

(Kinnipeeturegister) andmete kohaselt on kaebuse esitajale 02.08.2016 väljastatud kambrisse

vangla vorm: müts, jope, 4 T-särki, 2 paari lühikesi pükse, 2 jakki ja 2 paari pikki pükse.

Kinnipeeturegistri kohaselt on alates 28.03.2016 kaebajal jalatsitest kambris plätud „Nike“,

spordijalanõud „Ecco“ ja kingad (väljastatud humanitaarabi korras).

2.4. Õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust väljastada kinnipeetavatele sooja pesu või muid

nendele meeldivaid esemeid. Vangla väljastab kinnipeetavatele vormiriietuse, mis on tellitud

arvestades Eesti ilmastikuolusid ning mille hulka kuuluvad müts, jope, T-särgid, lühikesed ja

pikad püksid ning pikkade varrukatega jakid. Kaebuse esitajale on vangla vorm väljastatud, seega

on tal kohased riietusesemed olemas ning tal puudub reaalne vajadus sooja pesu kandmiseks.

Samuti on kaebuse esitajal kambris jalatsid, mis võimaldavad välitingimuste ringi liikuda.

Julgeolekukaalutlustel ei ole kinnipeetavatele võimalik väljastada naelte või muude teravate

otstega jalatseid või jalatsitele kinnitatavaid abivahendeid.

2.5. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust väljastada kinnipeetavatele soe pesu või

konkreetset tüüpi jalatsid. Sellesisuline otsus on vangla kaalutlusotsus ning kohus ei saa ka

käesoleval juhul vanglat kohustada kaebuse esitajale tema poolt soovitud esemeid väljastama ning

sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata.

2.6. A. N. paigutati 14.12.2016 seoses tema suhtes teostatavate menetlustoimingute tegemisega

Tartu Vanglasse.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või kaebuse eesmärgi

saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

4. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS §

249 lg 2). Taotleja on 06.12. 2016 esitanud Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla 02.12.2016

otsuse nr 5-8/16/24937-4 (tl 9-11) peale, mille p-ga 12 jäeti rahuldamata tema taotlus seoses sooja

ihupesu võimaldamisega (tl 12). Taotleja esitas 08.12.2016 vaide Tallinna Vangla 06.12.2016

vastuse nr 5-8/16/25460-2 (tl 14-15) peale, millega jäeti rahuldamata tema taotlus väljastada talle

jalanõud, mis ei libiseks jää ja lume peal (tl 16).

Tallinna Vangla 14.12.2016 vastusest nähtuvalt on need vaided praeguseks veel lahendamata.

Seega on esitatud taotlus lubatav, kuna asjas on käimas vaidemenetlus, mille käigus on isikul

õigus esialgset õiguskaitset taotleda.

5. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja palub rahuldada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal pole

selleks raha.

HKMS § 111 lg-te 1 ja 2 kohaselt antakse menetlusabi (sh vabastatakse riigilõivu tasumisest, kui

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta

suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse muu

hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale.

2(4)

3-16-2547

Taotleja maksevõimetus on tuvastatud paljudes hiljutistes kohtumenetlustes (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 14.12.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2278). Kuna taotleja taotlused sooja pesu

ja libisemiskindlate jalanõude saamiseks lahendatakse vangla kaalutlusotsusega ja tegemist on

taotleja jaoks igapäevaselt oluliste küsimustega, ei ole vähemalt praeguses menetlusetapis põhjust

edulootust taotluse lahendamisel päriselt välistada.

Seetõttu rahuldab kohus menetlusabi taotluse.

8. Tulenevalt HKMS § 249 lg-st 3 hindab kohus esialgse õiguskaitse vajadust, kaebuse

perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne.

Esialgse õiguskaitse korras saab kohus vastavalt HKMS § 251 lg 1 p-le 3 kohustada ka

haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma või toimingut tegema. Kohus möönab

põhimõtteliselt, et esialgse õiguskaitse korras on võimalik taotleda mingite esemete andmiseks

kohustamist.

9. Kohus nõustub Tallinna Vanglaga, et kehtivast õigusest ei tulene

kohustust anda kinnipeetavale sooja pesu või libisemiskindlaid jalanõusid.

Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust, kui seadusest ei

tulene teisiti. Justiitsminister ei ole senini täitnud kohustust anda VangS § 46 lõike 3 volitusnormi

(kehtestada vangla riietuse kirjeldus ja kandmise kord) täitmiseks rakendusmäärust (vt Riigikohtu

lahend asjas nr 3-3-1-59-16, p 11). Tallinna Vangla kodukorra punkti 3.6. kohaselt on

vanglariietuse vormielementideks 4 T-särki, 2 paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, 1

jope, 1 talvemüts. Kinnipeetavale, kellel puuduvad isiklik sall ja kindad, väljastatakse taotluse

alusel ajavahemikul 1. oktoober kuni 1. aprill 1 kandmiseks sooniksall ja 1 paar kindaid.

Kodukorra punkti 11.4.1 kohaselt on kinnipeetaval võimalik taotleda põhjendatud vajadusel

vanglalt riideesemeid ja jalanõusid, mis on talle Vanglas lubatud, esitades selleks korrektselt

täidetud taotluse. Taotlust menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel

kasutamiseks olnud rahalisi vahendeid ja taotletud riideesemete ja jalanõude saamise põhjendatust

(vajadust). Vangla selgituste kohaselt väljastab vangla kinnipeetavatele vormiriietuse, mis on

tellitud arvestades Eesti ilmastikuolusid ning mille hulka kuuluvad müts, jope, T-särgid, lühikesed

ja pikad püksid ning pikkade varrukatega jakid.

10. Kohus ei saa sellises õiguslikus olukorras kohustada vanglat väljastama konkreetseid

riietusesemeid, vaid vangla langetab vastava kaalutlusotsuse. Kohus saaks esialgse õiguskaitse

korras kohustada vanglat tagama kinnipeetavale ilmastikule vastavad esemed, kui nähtuks, et tal

sellised esemed puuduvad ja nende puudumine ohustaks taotleja tervist või kahjustaks oluliselt

tema väärikust arvestavat kinnipidamist.

Vangla on vastuses viidanud kinnipeeturegistri andmetele riietusesemete kohta, mis on kaebajale

väljastatud (väljavõte tl 17-18). Nende hulgas on ka pikad püksid, jope ja müts. Samuti kinnitab

esitatud väljavõte kahe paari kinniste jalanõude olemasolu (kingad ja spordijalatsid) ning vangla

kinnitab vastuses jalutusbokside pinna vajaduspõhist hooldamist ja hoidmist jää- ning

lumevabana. Kohus ei mõista taotleja tahet sellisena, et ta sooviks kindlasti spetsiaalseid (naeltega

vms) jalanõusid, vaid lihtsalt libisemist välistavaid jalanõusid. Kohus peab siiski asjakohaseks

vangla märkust, et sellised erielementidega jalanõud ei oleks vastavuses vangla

julgeolekunõuetega. Ka Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-59-16 (kohtuotsuse p 11) leidnud

tuginedes VangS §-le 41 ka põhiseaduse §-le 28, et vanglal on kohustus tagada ilmastikule

vastavate jalatsite olemasolu vähemasti neile kinnipeetavatele, kellel endal need puuduvad.

Sellest ei järeldu siiski kohustust tagada spetsiifilisi talvejalanõusid.

11. Kohus ei nõustu küll vangla seisukohaga, et soe pesu või spetsiaalsed talvejalatsid ei ole Eesti

kliimas hädatarvilikud. Talvel võib õhutemperatuur langeda vahel üsna madalale.

Siiski on

3(4)

3-16-2547

veenev vangla selgitus, et väljastatav riietus tagab üldjuhul normaalse väljas viibimise päevakavas

ettenähtud jalutuskäigu ajal. Samuti nähtub taotlejal kasutada olevate riietusesemete ja jalanõude

loetelust, et tal on välitingimustes viibimiseks sobivad jalanõud olemas. Seega ei pea kohus A. N.

taotlusi sooja pesu ja libisemiskindlate jalanõude saamiseks selliseks, mida tuleks lahendada

kiireloomuliselt esialgse õiguskaitse korras.

12. HKMS § 158 lg-st 2 tulenevalt peab kohus kohustamisnõude lahendamisel arvestama

asjaolusid kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Tallinna Vangla vastusest selgub, et taotleja on

vahetult enne käesoleva määruse tegemist, s.o 14.12.2016 viidud menetlustoiminguteks Tartu

Vanglasse. Seega ei saaks kohus hetkel kohustada Tallinna Vanglat andma A. N.le sooja

pesu või libisemiskindlaid jalanõusid. Tallinna Vangla vastusest järeldab kohus, et taotleja

viibimine Tartu Vanglas on ajutine (menetlustoimingute ajaks) ning vastavalt telefoni teel vangla

esindajalt saadud teabele umbes nädalaks. Sellisel juhul on vanglal jätkuvalt kohustus lahendada

tema vastavasisulised vaided ja otsustada sooja pesu ja taotletud jalatsite võimaldamine

kaalutlusõiguse alusel, sh arvestades taotleja tegelikke vajadusi ja olusid vanglas (sh

ilmastikutingimused).

13. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

4(4)