3-16-444/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Madis Ernits ja Tanel Saar

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

15. detsember 2016. a, Tartu

Haldusasja number

3-16-444

Haldusasi

Dmitri Jermolajevi kaebus Viru Vangla toimingu

õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega kaebajale

koostatud individuaalses täitmiskavas muudeti kaebaja

ohtlikkuse taset kõrgohtlikuks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. aprilli 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Dmitri Jermolajevi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Dmitri Jermolajev,

Esindaja Monica Meristo-Dmitrijev

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. aprilli

2016. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi.

2. Jätta Dmitri Jermolajevi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

(riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o hiljemalt 16. jaanuaril 2017.

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Jermolajev esitas 22. jaanuaril 2016 Viru Vanglale nõude toimingu kirjalikuks

põhjendamiseks, milles soovib põhjendusi, miks muudeti 2. juunil 2015 tema senist

individuaalset täitmiskava (ITK) ja hinnati isik kõrgohtlikuks.

2. Viru Vangla 22. veebruari 2016. a vastuses selgitustaotlusele selgitatakse, et isiku

ohtlikkuse taset on muudetud riskide hindamise tulemusena, millega on tuvastatud, et

ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ja teo toimepanemise tagajärg on suur

kahju.

3. D. Jermolajev esitas 29. veebruaril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt hinnati isik 20. mail 2014

koostatud ITK-s ohtlikuks, kuid 2. juunil 2015 muudeti ITK-s hinnang kõrgohtlikuks.

Kaebaja sõnul pole ta niisuguseks muudatuseks põhjust andnud ning see riivab tema eraelu ja

alandab väärikust, kuna võib mõjutada ennetähtaegse vabastamise või avavanglasse

paigutamise otsustamist. Õigusvastasuse tuvastamise kaebus aitab taastada endise olukorra ja

omab preventiivset eesmärki, kuna tagab tõhusa õiguskaitse võimalikes analoogsetes

olukordades.

4. Tartu Halduskohus on 21. märtsi 2016. a määrusega D. Jermolajevi kaebuse menetlusse

võtnud.

5. Viru Vangla 30. märtsi 2016. a vastuses kaebusele palutakse D. Jermolajevi kaebus jätta

läbi vaatamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on võetud ebaõigesti kohtu menetlusse,

kuna vastustaja hinnangul ei ole tuvastamiskaebus kaebaja esitatud põhjendustel lubatav ning

kaebusega ei võimalik saavutada kaebaja poolt märgitud eesmärke. Võimalik tuvastusotsus ei

muudaks tehtud määratluse kehtivust ning sellega ei ole võimalik määratleda tuleviku

õiguskaitsevahendeid. Samuti on ITK vaidlustatav vaid väga piiratud ulatuses, kuna ei loo

põhiosas kinnipeetavale vahetuid õigusi ja kohustusi.

6. D. Jermolajev esitas 5. aprillil 2016 seisukoha Viru Vangla vastusele, milles leiab, et

kaebaja on kaebust piisavalt põhjendanud, Viru Vangla vastus on meelevaldne ja

ennastõigustav.

7. Tartu Halduskohus jättis 19. aprilli 2016. a otsusega D. Jermolajevi kaebuse rahuldamata.

Kohus on esmalt tuvastanud kas vaidlustatud ITK vastab justiitsministri 14. mai 2008. a vastu

võetud määrusele nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise

juhend“. Vangistusseaduse (VangS) §-le 16 ja eespoolnimetatud juhendile tuginedes leiab

kohus kokkuvõtvalt, et puudub alus tunnistada ITK-d õigusvastaseks. Halduskohus viitab

Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-95-09 p 26, mille kohaselt ei ole ITK turvalisuseriske puudutava

osa iseseisev vaidlustamine võimalik, kuna puudub põhjendatud huvi. Samuti ei saa vastustaja

ITK-s tuvastatule tuginedes põhjendada oma tulevasi võimalikke otsuseid.

Kohtuotsuses märgitakse, et vastustaja ei ole ohtlikkusele tuginedes vastu võtnud mingit

otsust, mis vastaks haldusakti tunnustele ja seetõttu puudub halduskohtul vajadus anda

hinnangut sellele, kas kaebaja ohtlikkus on ITK-s õigesti märgitud või mitte.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Dmitri Jermolajev esitas 18. mail 2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse,

milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 19. aprilli 2016. a otsus ja rahuldada apellandi

kaebus.

Halduskohus ei ole arvestanud asjaoluga, et vanglas on ITK lähtedokumendiks järgnevate

otsuste vastuvõtmisel ja dokumentide koostamisel s.h avavanglasse paigutamisel ja

ennetähtaegsel vabastamisel. Samuti pole kohus pööranud tähelepanu, et vangla on isiku

hinnanud kõrgohtlikuks ilma põhjenduseta. ITK on olulisi fakte sisaldav dokument, mida

peaks olema võimalik vaidlustada. Apellatsioonkaebuses leitakse, et kõrgohtlikkuse märge

ITK-s muudab kinnipeetava õigusi.

9. Viru Vangla palub 11. juuli 2016. a vastuses apellatsioonkaebusele jätta see

rahuldamata, kuna apellatsioonkaebuses puuduvad sisulised põhjendused halduskohtu otsuse

tühistamiseks ning ennetähtaegse vabanemise võimalusele viitamine on abstraktne ja

hüpoteetiline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.

Ringkonnakohus jätab Tartu Halduskohtu otsuse resolutsiooni HKMS § 200 p 4 alusel

muutmata ning muudab halduskohtu otsuse põhjendusi.

11. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning

HKMS § 197 lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike

põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu

lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja

lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest

aspektidest lähtudes (RKHKo 13. novembrist 2008, nr 33126-08, p 11 ja seal viidatud

kohtulahendid).

12. Halduskohus jättis 19. aprilli 2016. a otsusega D. Jermolajevi kaebuse rahuldamata,

tunnistas ITK õiguspäraseks ja jättis toimingule hinnangu andmata, kuna vastustaja ei olnud

ohtlikkusele tuginedes vastu võtnud mingit otsust, mis vastaks haldusakti tunnustele.

Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada kaebuse rahuldamata jätmise õiguslikku alust.

13. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Seega on tuvastamiskaebuse esitamine lubatud juhul, kui isikul

on kaebeõigus s.t see on isiku õiguste kaitseks vajalik ning puuduvad tõhusamad

õiguskaitsevahendid. Kaebuse kohaselt muudab kõrgohtlikkuse märge ITK-s kinnipeetava

õigusi, selle tulemina võidakse kohtulikul arutamisel jätta isik vangistusest enne tähtaega

vabastamata või jätta ümber paigutamata avavanglasse. Õigusvastasuse tuvastamist

taotletakse preventiivsetel eesmärkidel ning see aitaks tagada tõhusa õiguskaitsevahendi

edaspidi analoogsetes olukordades.

Riigikohus on leidnud, et reeglina antakse kaebeõigusele hinnang kaebuse esitamise hetke

seisuga (RKHKo 28. maist 2014, nr 3-3-1-8-14, p 12; RKHKo 16. novembrist 2011,

nr 3-3-1-65-11, p 15; RKHKo 14. veebruarist 2011, nr 3-3-1-76-10 p 16-17). Kaebaja

põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks seoses preventiivse eesmärgiga hinnatakse

seega 29. veebruari 2016. a seisuga.

14. VangS § 16 kommentaaride kohaselt (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne.

P. Pikamäe, lk 66-67) on täitmiskava oma olemuselt mitte haldusakt, vaid üksiku kinnipeetava

vangistuse täideviimist planeeriv programmiline dokument, mis vahetult ei piira kinnipeetava

õigusi ega pane talle kohustusi. Kinnipeetaval on võimalus vaidemenetluses või halduskohtus

vaidlustada täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikke otsustusi, millega

piiratakse kinnipeetava õigusi ning mis vormistatakse eraldi haldusaktidega. Kohtupraktikas

on peetud võimalikuks ITK mõne osa kohtulikku vaidlustamist juhul, kui täitmiskava mõni

osa vastab sisuliselt haldusakti tunnustele, tekitades, muutes või lõpetades kinnipeetava õigusi

või kohustusi.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole märge kinnipeetava ohtlikkuse kohta haldusakti

tunnustele vastav märge. Kinnipeetavale ei tulene nimetatud märkest kohustusi ning kaebusest

ei nähtu, et vaidlusalune märge oleks seni mõjutanud kinnipeetava suhtes tehtud otsustusi.

Seega märkel puudub iseseisev mõju isiku õigustele ja kohustustele.

16. Lisaks ei nähtu, missugune oleks reaalne või õiguslik kasu, mida kaebaja märke

„kõrgohtlik“ õigusvastaseks tunnistamiseks saab, s.t isikul peab olema toimingu

õigusvastasuse kindlakstegemiseks põhjendatud huvi. Kaebaja sõnul võidakse nimetatud

märke alusel otsustada tema avavanglasse mittepaigutamine või ennetähtaegselt

mittevabastamine. Mõlemad otsustused tehakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades mitmeid

erinevaid tegureid ja vormistatakse haldusaktiga, mida kinnipeetaval on võimalik kohtulikult

vaidlustada, kui nendega õigusvastaselt tema õigusi riivatakse. Ringkonnakohus selgitab, et

isegi juhul, kui vaidlusaluse märke tegemist oleks võimalik tunnistada õigusvastaseks, ei

laiene märke õigusvastasus järgnevatele kinnipeetava ohtlikkuse kohta tehtavatele sarnastele

otsustustele ning see ei määra võimalikke õiguskaitsevahendeid tulevikus.

17. Riigikohus on sedastanud, et seadus ei anna õigust vaidlustada haldustoimingut või -akti,

mis ei riku kaebaja õigusi. Kui kohus leiab, et vaidlustatud haldustoiming või –akt ei riku

kaebaja õigusi, siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või

akti seaduslikkust (RKHKm 7. juunist 1999, 3-3-1-26-99, p 4). Eeltoodust tulenevalt jätab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja muudab halduskohtu otsuse põhjendusi

kaebuse rahuldamata jätmise aluse osas. Kaebus jääb rahuldamata vastavalt HKMS § 44 lg-

le 1 kaebeõiguse puudumise tõttu.

18. Apellatsioonkaebuse kohaselt on D. Jermolajevi ohtlikkuse hinnang muudetud

meelevaldselt. Ringkonnakohus esitatud väitega ei nõustu ja leiab, et Viru Vangla on piisavalt

selgitanud kaalutlusi, millel põhines isiku ohtlikkuse hindamine 22. veebruari 2016. a

vastuses selgitustaotlusele.

19. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. HKMS § 108 lg 1

esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole

enda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Seega kaebajalt vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/