2-15-18961/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-18961

Tsiviilasi

AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali

hagi Xxxx OÜ ja Xxxxvastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

47 156,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti

filiaal (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2B,

Tallinn 11314), volitatud esindaja Ülle Xxxx(e-post

ulle.XXXX@bta-kindlustus.ee)

Kostja I XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht XXX),

seaduslik esindaja Xxxx

Kostja II Xxxx(isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 19.10.2016 ja 21.11.2016

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Xxxx OÜ-lt AAS BTA Baltic Insuarance Company Eesti filiaali

kasuks võlgnevus 15 156,00 eurot.

3. Välja mõista solidaarselt XxxxOÜ-lt ja XXXX AAS BTA Baltic Insuarance

Company Eesti filiaali kasuks võlgnevus 32 000 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud solidaarselt kostja I XxxxOÜ ja kostja II Xxxxkanda.

5. Välja mõista XxxxOÜ-lt ja Xxxx solidaarselt AAS BTA Baltic Insuarance

Company Eesti filiaali kasuks menetluskulud 1 000 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (edaspidi hageja) esitas Harju

Maakohtule hagi XxxxOÜ (edaspidi kostja I) ja Xxxx(edaspidi kostja II) vastu võlgnevuse

nõudes. Hageja palub välja mõista kostjalt I lepingust I tulenev võlgnevus summas 2 156

eurot ja lepingust II tulenev võlgnevus summas 13 000 eurot, kokku 15 156,00 eurot ning

kostjalt I ja kostjalt II tulenev nõue solidaarselt summas 32 000 eurot, mis tuleneb vastavalt

lepingust II ja lepingust III. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista

solidaarselt kostjatelt hageja kasuks riigilõiv.

2. BTA Insurance Company SE (hageja õiguseellane) ja kostja I sõlmisid 30.10.2009

töövõtulepingu nr xxxx(edaspidi leping I), mille kohaselt osutab kostja I hagejale

kindlustusega seotud teenuseid. Lepingu I punkti 2.1.30 kohaselt on kostja I kohustatud

maksma hagejale klientidelt saadud kindlustuspreemiaid. Lepingu I punkti 4.3. kohaselt peab

kostja I klientidelt saadud kindlustuspreemiad, mis on saadud hageja nimel sõlmitud

kindlustuslepingutelt üle kandma hageja pangakontole, pidades kinni lepingu I lisast 1

tuleneva tasu. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal I hagejale tasumata arve nr XXXX

summas 731,25 eurot; arve nr XXXX summas 894.90 eurot ning arve nr XXXX summas

529,85 eurot. kogusummas 2 156,00 eurot.

3. Hageja ja kostja I sõlmisid 01.10.2014 finants-vastutuskindlustuse lepingu, poliisiga

XXXX, (edaspidi leping II) reisikorraldaja poolt võetud kohustuste täitmise kindlustamiseks

tarbijate ees. Lepingu II raames andis kostja I juhatuse liige Xxxx(edaspidi kostja II) hagejale

tagatiskirja, mille kohaselt ta võtab kindlustuslepingu alusel enda kanda kindlustusvõtja

kohustused summas 32 000 eurot, tagades nende kohustuste täitmise igasuguse vallas- ja

kinnisvaraga, sealhulgas rahaliste vahendite, tagatiste ja eraettevõtete väärtpaberitega. Kostja

I tunnistas 18.12.2014 oma maksejõuetust Tarbijakaitseametile. Tarbijakaitseamet võttis vastu

otsuse, et turismiseaduse § 15 lg 9 alusel tuleb tarbijate pakettreisilepingust tulenevad nõuded

rahuldada tagatisraha arvelt. Lepingu II alusel hüvitas hageja tarbijatele tekkinud kahju kokku

summas 45 000 eurot, vastavalt Tarbijakaitseameti 26.02.2015 nõudele nr xxxx. 12.05.2015

esitas hageja kostjale I lepingust II tuleneva tagasinõue summas 45 000 eurot, kuid kostja I

sellele ei reageerinud. 28.10.2015 esitas hageja kostjale I teise tagasinõude summas 45 000

eurot, kostja I sellele samuti ei reageerinud. 28.10.2015 esitas hageja kostjale II tagasinõude

summas 32 000 eurot, kuid kostja II sellele ei reageerinud.

KOSTJA I VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja I kohtule kirjalikku vastust hagile esitanud ei ole. Samuti ei ilmunud kostja I

19.10.2016 ja 21.11.2016 määratud kohtuistungitele.

KOSTJA II VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja II on ettevõtte endine omanik. Kostja II müüs 2014. aasta detsembris XxxxOÜ

Xxxx, kes pidi kõik võlad kinni maksma. Uus XxxxOÜ omanik sai kogu vara mis ületab BTA

võlgu. Kostja II on alates 2015 aastast invaliid töövõimetusega 70%. Kostjal II on kaks

alaealist last vanuses 4 ja 7 aastased. Kostjal II ja tema pereliikmetel ei ole mingit vara. Kostja

II elab munitsipaalkorteris, kostja pere sissetulek on 700 eurot kuus.

6. 21.11.2016 toimunud istungil selgitas kostja II, et kostjad said hageja poolt finantsgarantii,

algselt oli summa 13 000 eurot. Koostöö hagejaga kestis 5 aastat. Kostja II isiklik vara oli

garantiiks lepingu sõlmimisel. Kostja II vara vähenes 5 aasta jooksul, ta müüs maha korteri,

auto ja kõik saadud raha jagas laiali võlausaldajate vahel. 2014 aastani oli viimane leping ja

selleks ajaks ei olnud kostjal II mingit vara ja ta ei saanud esitada garantiisid. Kindlustusfirma

ei kontrollinud lepingu sõlmimisel kostja II vara. Selleks ajaks oli kostja II maksejõuetu.

Kuna kostja II ei valda isiklikult eesti keelt, siis ta ei teadnud, et pidi neid summasid isiklikult

kindlustama. Kostjal II puudub igasugune kinnis- ja vallasvara. Juhul, kui kohus tunnistab, et

kostja II on võlgades, siis ta on sunnitud esitama enda vastu pankrotiavalduse. Kostja II

summasid ja arveid ei vaidlusta, leiab, et need on õiged.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning

kuulates ära 21.11.2016 toimunud kohtuistungil pooled, et hagiavaldus on täielikult

põhjendatud ja tuleb täielikult rahuldada.

8. Kohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle poolte vahel

vaidlust ei ole:

1. hageja õiguseellane BTA Insurance Company SE ja kostja I sõlmisid 30.10.2009

lepingu nr xxxx, millega BTA volitab XxxxOÜ-d sõlmima BTA nimel

kindlustuslepinguid ja võtma klientidelt vastu kindlustuspreemiate makseid;

2. nimetatud lepingu kohaselt p 2.1.30 kohaselt on kostja I kohustatud maksma hagejale

klientidelt saadud kindlustuspreemiaid ning lepingu p 4.3. kohaselt peab kostja I

klientidelt saadud kindlustuspreemiad, mis on saadud hageja nimel sõlmitud

kindlustuslepingutelt üle kandma hageja pangakontole, pidades kinni lepingu I lisast 1

tuleneva tasu;

3. kostjal I on hagejale tasumata arve nr XXXX summas 731,25 eurot; arve nr XXXX

summas 894.90 eurot ning arve nr XXXX summas 529,85 eurot, kogusummas 2

156,00 eurot.

4. hageja ja kostja I sõlmisid 01.10.2014 vastutuskindlustuse lepingu, mille alusel

väljastati poliis nr XXXX reisikorraldaja poolt võetud kohustuste täitmise

kindlustamiseks tarbijate ees;

5. 01.10.2014 sõlmitud lepingu raames andis kostja I juhatuse liige Xxxx hagejale

garantii, mille kohaselt ta võtab kindlustuslepingu alusel enda kanda kindlustusvõtja

kohustused summas 32 000 eurot, tagades nende kohustuste täitmise igasuguse vallas-

ja

kinnisvaraga,

sealhulgas

rahaliste

vahendite,

tagatiste

ja

eraettevõtete

väärtpaberitega;

6. 18.12.2014 tunnistas kostja I oma maksejõuetust Tarbijakaitseametile;

7. Tarbijakaitseamet võttis 18.12.2014 vastu otsuse, et turismiseaduse § 15 lg 9 alusel

tuleb tarbijate pakettreisilepingust tulenevad nõuded rahuldada tagatisraha arvelt;

8. hageja hüvitas lepingu II alusel tarbijatele tekkinud kahju kokku summas 45 000 eurot;

9. hageja esitas 12.05.2015 kostjale I lepingust II tuleneva tagasinõue summas 45 000

eurot ning 28.10.2015 esitas hageja kostjale I teise tagasinõude summas 45 000 eurot;

10. 28.10.2015 esitas hageja kostjale II tagasinõude summas 32 000 eurot.

9. Esmalt analüüsib kohus hageja õiguseellase ja kostja I vahel 30.10.2009 sõlmitud lepingust

nr xxxx tulenevat hageja nõuet kostja I vastu summas 2 156 eurot.

Hageja on seisukohal, et hageja õiguseellane BTA Insurance Company SE ja kostja I vahel

30.10.2009 sõlmitud leping on töövõtulepingu. Kostja II nimetatule vastuväiteid esitanud ei

ole. 21.11.2016 toimunud kohtuistungil märkis hageja, et leping I sõlmiti kostjaga 30.10.2009

maakleriteenuse osutamiseks. Kohus leiab, et hageja BTA Insurance Company SE ja kostja I

vahel 30.10.2009 sõlmitud lepingust tulenev nõue tuleb ümber kvalifitseerida

käsunduslepinguks.

Kohus

ei

ole

seotud

hageja

õigussuhtele

antud

õigusliku

kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad

asjaolud (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-62-09, p 13 ja otsust nr 3-2-1-147-08, p 11).

Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kohus õiguse kohaldamisel seotud poolte õiguslike

väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8, § 688 lg 2), kuid

õiguse kohaldamine ei või tulla pooltele üllatuslikult (vt nt Riigikohtu 22. oktoobri 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15; 6. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-14,

p 12).

10. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei tule õiguse kohaldamine pooltele üllatuslikult, kuna

hageja on poolte vahel sõlmitud lepingut pidanud töövõtulepinguks, kuid ei ole hagiavalduses

välja toonud nimetatud lepingu alusel nõude alusena õiguslikku kvalifikatsiooni. Samuti

kostja I ei vaidlusta sõlmitud lepingut ega lepingu alusel esitatud nõuet. Samuti võib teatud

juhtudel olla töövõtulepingu ja käsunduslepingu eristamine keeruline. Lähtuda tuleb

pooltevahelise lepingu sisust ning eelkõige teenuse osutamiseks kohustatud lepingupoole

kohustuste iseloomust, poolte poolt omavahelise suhte tähistamiseks kasutatud nimetus ei ole

oluline (vt Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2009, § 635 komm 3.2.1,

lk 35).

11. Lepingu p 4.1.1 kohaselt volitab BTA kostjat I sõlmima BTA nimel kindlustuslepinguid ja

võtma klientidelt vastu kindlustuspreemiate makseid nendes lepingu lisas nr 1 loetletud

kindlustusliikides, milles kostja 1 vastavalt volitatud töötajad on osalenud BTA poolt

korraldatud koolitustel ja saanud BTA-lt vastava loa. Sama lepingu p 4.2.2 kohaselt volitab

BTA kostjat 1 meelitama ligi BTA kliente sõlmima kindlustuslepinguid käesolevas lepingu

lisas nr 1 loetletud kindlustusliikidele, mille tulemusel kostja 1 poolt meelitatud klientidega

sõlmib kindlustuslepinguid ja kindlustuspreemiate maksmisi saab BTA. Kohtu hinnangul

tuleneb eelpool nimetatust selgelt, et lepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte

tulemuse kui sellise saavutamine. Leping vastab seega VÕS §-s 619 sätestatud

käsunduslepingu mõistele, mitte VÕS §-s 635 sätestatud töövõtulepingu mõistele.

12. Seega saab hageja nõude õiguslikuks aluseks esitatud asjaoludel olla VÕS § 626 lg 1,

mille kohaselt käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi

täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi

täitmiseks ei kasutanud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

13. TsMS 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitas kohtule oma väidete

tõendamiseks järgmised tõendid. Hageja ja Kostja I vahel sõlmitud leping nr xxxx; arve nr

XXXX summa 731,25 euro tasumiseks; arve nr XXXX summa 7 894,90€ tasumiseks; arve

nr XXXX summa 529,85 euro tasumiseks; 02.02.2015 hageja pretensioon kostjale summas 2

156 eurot; kindlustuspoliis XXXX; finantsvastutuskindlustuse tingimused; kostja II poolt

antud tagatiskiri; 18.12.2014 Tarbijakaitseameti otsus; 26.02.2015 Tarbijakaitseameti kiri

xxxx; hageja maksekorraldused tarbijatele pakettreisikindlustust lepingust tulenevate nõuete

rahuldamiseks; 12.05.2015 hageja tagasinõue kostjale I summa 45 000 euro tasumiseks;

28.10.2015 hageja tagasinõue kostjale II summa 32 000 euro tasumiseks; 28.10.2015 hageja

tagasinõue kostjale I summa 45 000 euro tasumiseks.

14. Lepingu I p 2.1.30 kohaselt kohustus kostja I maksma BTA-le klientidelt saadud

kindlustuspreemiaid ning lepingu p 4.3 kohaselt klientide kindlustuspreemiad, mis on saadud

kostja I poolt BTA nimel sõlmitud kindlustuslepingutelt, peab kostja I hiljemalt järgneva kuu

10. kuupäevaks või sagedamini (kui BTA seda nõuab) täielikult üle kandma BTA

pangakontole, pidades kinni lepingu lisas nr 1 sätestatud korras ja mahus väljaarvutatud

kostjale I kuuluva tasu. Hagiavalduse kohaselt on kostja I tulenevalt hageja ja kostja I vahel

välja kujunenud tavast BTA-le kindlustuspreemiaid tasunud BTA poolt esitatud arvete alusel.

15. Hageja esitas kostjale I lepingu nr xxxx/47 alusel 03.11.2014 arve nr XXXX

maksetähtajaga 17.11.2014 summas 731,25 eurot (tl 22-25); 16.12.2014 arve nr XXXX

maksetähtajaga 30.12.2014 summas 894,90 eurot (tl 26-29) ning 05.01.2015 arve nr XXXX

maksetähtajaga 19.01.2015 summas 529,85 eurot (tl 30-32). Kokku esitas hageja kostjale I

arved kogusummas 2 156,00 eurot. Kostja I ei ole esitanud vastuväiteid esitatud arvete osas.

Kohtule esitatud pretensiooniga on tõendamist leidnud, et hageja esitas 02.02.2015 kostjale

pretensiooni summas 2 156 vabatahtlikuks täitmiseks (tl 33). Kostja I ei ole vaatamata kohtu

nõudele oma seisukohta ega tõendeid esitanud, samuti ei ilmunud kostja I määratud

kohtuistungitele. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta oleks oma lepingust I tuleneva kohustuse

hageja ees täitnud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja I ei vaidle hagile vastu

ja nõustub hageja väidetega. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt I hageja kasuks

väljamõistmisele lepingust I tuleneva võlgnevuse kogusummas 2 156,00 eurot.

16. Järgmisena analüüsib kohus hageja nõuet kostja I vastu summas 13 000 eurot, mis tuleneb

lepingust II ning hageja solidaarnõuet kostjate vastu mis tuleneb lepingust II ja III summas

32 000 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §

76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

17. Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja I sõlmisid 01.10.2014 finants-

vastutuskindlustuse lepingu, poliisiga XXXX reisikorraldaja poolt võetud kohustuste täitmise

kindlustamiseks tarbijate ees. Nimetatut tõendab kohtule esitatud kindlustuspoliis nr XXXX,

mille kohaselt on kindlustusperiood 11.11.2014 – 10.11.2015 ning kindlustussumma

maksimaalmäär on 45 000 eurot (tl 34). Kohtule esitatud lepingu II lahutamatuks osaks

olevate reisikorraldajate kohustuste täitmise kindlustustingimuste nr 1 p 7.4.1 kohaselt on

kostja I kohustatud hagejale tasuma kogu summa 10 päeva jooksul peale hagejalt vastava

teate saamist ja vastuväiteid esitamata (tl 35-37).

18. Kohtule esitatud Tarbijakaitseameti 18.12.2014 otsusega on tõendatud, et kostja I teavitas

18.12.2014 Tarbijakaitseametit asjaolust, et ei suuda täita pakettreisilepingust tulenevaid

kohustusi ning on sattunud maksejõuetusse (tl 41). Nimetatud otsuse kohaselt otsustas

Tarbijakaitseamet, et tarbijate pakettreisilepingust tulenevad nõuded tuleb rahuldada

tagatisraha arvelt. Kohtule esitatud Tarbijakaitseameti 26.02.2015 kirjaga nr xxxx on

tõendatud, et hagejal tekkis tagatisraha tasumise kohustus summas 45 000 eurot vastavalt

nõuete nimekirjale (tl 42-44). Kohtule esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et hageja

tasus tarbijatele (kostja I klientidele) lepingust nr II tulenevate kohustuste täitmiseks

pakettreisikindlustust lepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks kokku 45 932,78 eurot (tl

45-101). Hageja edastas 12.05.2015 kostjale I lepingust II tuleneva tagasinõude summas 45

000 eurot vabatahtlikuks täitmiseks (tl 102-103). Hageja edastas 28.10.2015 teistkordselt

kostjale I 01.10.2014 sõlmitud kindlustuslepingust poliisiga nr XXXX tuleneva kahju 45 000

euro nõude vabatahtlikuks täitmiseks (tl 105). Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud

kohustuse hageja ees täitnud.

19. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist

võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu

alusel. VÕS § 155 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta

lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist

tuleneva kohustuse. Kohtule esitatud garantiilepingust nähtuvalt andis kostja II garandina

hagejale garantii tagada kostja I kohustuse täitmine igasuguse vallas- ja kinnisvaraga,

sealhulgas rahaliste vahendite, tagatiste ja eraettevõtete väärtpaberitega (tl 39-40). Lepingu II

lahutamatuks osaks olevate reisikorraldajate kohustuste täitmise kindlustustingimuste nr 1 p

7.4.1. kohaselt on kostja I kohustatud hagejale tasuma kogu summa 10 päeva jooksul peale

hagejalt vastava teate saamist ja vastuväiteid esitamata. Kindlustuspoliis nr XXXX kohaselt

on maksimum kindlustussumma 45 000 eurot. Eeltoodu alusel on antud juhul tegemist kostja

I ja kostja II solidaarkohustusega hageja ees.

20. Nimetatud garantiiga kohustus garant, so kostja II, tegema hagejale viivituseta kõik

maksed kindlustuslepingus esitatud vääringus kindlustussummas 32 000 eurot, tegemata

seoses arveldustega mis tahes mahaarvamisi, vastuväiteid või nõudeid. Garantii antakse teise

isiku (põhivõlgniku) kohustuse tagamiseks võlausaldaja ees. Hageja edastas 28.10.2015

kostjale II 01.10.2014 sõlmitud garantiilepingust tuleneva 32 000 euro nõude vabatahtlikuks

täitmiseks (tl 105). Kostja II nimetatud kohustust hageja ees täitnud ei ole.

21. VÕS § 155 lg-st 2 tulenevalt ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on

olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Garandil on üldjuhul õigus esitada

võlausaldajale garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse

vastuväide). Kostja II on füüsiline isik, kes andis 01.10.2014 garantii tasuda hagejale kostja I

täitmata kohustused hageja ees summas 32 000 eurot. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte

kohaselt oli Xxxx alates 06.03.1998 kuni 05.01.2015 Xxxx OÜ juhatuse liige. Riigikohus on

selgitanud, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks

lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS §

155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või

aktsionäriks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-89-08, p 11). Kostja II oli sel ajal äriregistri

väljavõtte kohaselt kostja I ainus osanik. Seega oli kostja II garantii andmise ajal kostja I

juhatuse liige ning teda tuleb pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses.

22. Kostja II selgitas 21.11.2016 toimunud kohtuistungil kohtule, et ta ei oleks andnud

tagatiskirja sellisel juhul, kui ta ei oleks olnud Xxxx OÜ juhatuse liige (tl 151 pöördel). Seega

on kostja II poolt garantii andmine seotud tema majandus- ja kutsetegevusega. Seega ei ole

kostja II poolt väljastatud garantii tühine. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnik oleks

tagatislepingu sõlminud igal juhul, siis ei ole selle sõlmimine seostatav tema majandus- või

kutsetegevusega VÕS § 155 lg 1 järgi. Sellisel juhul on tagatiskokkulepe garantiilepinguna

tühine TsÜS § 87 järgi, sest VÕS § 155 lg-s 1 sätestatud keelu - mitte sõlmida

garantiilepinguid väljaspool majandus- või kutsetegevust - eesmärgiks on kolleegiumi arvates

tuua kaasa sellist keeldu rikkuvate lepingute tühisus (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-89-08, p

12).

23. Kostja II esitas 21.11.2016 toimunud kohtuistungil vastuväite, et lepingu sõlmimise ajal ei

olnud tal mingit vara ja ta ei saanud esitada garantiisid. Kindlustusfirma lepingu sõlmimisel

kostja II vara ei kontrollinud ning kostja II oli maksejõuetu. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et hagejal ei ole kohustust kontrollida garantii andmisel juhatuse liikme varalist

olukorda. Samuti ei vabasta firma müük uuele juhatuse liikmele Xxxx kostjat II garantii

andmise ajal võetud kohustusest. Kostjat II ei vabasta garantiilepinguga võetud kohustustest

ka asjaolud, et kostja II on alates 2015 aastast invaliid töövõimetusega 70%, alaealised lapsed

ega ka kostjal II vara puudumine. Samuti esitas kostja II vastuväite, et kuna kostja II eesti

keelt ei valda, siis ta ei saanud aru, et pidi neid summasid isiklikult kindlustama. Nimetatud

väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtule hageja poolt esitatud ja kostja II poolt

allkirjastatud garantii sõlmiti 01.10.2014 inglise keeles (vt tl 38). Kostja II ei ole esitanud

vastuväidet, et ta inglise keelt ei valda. Seega on asjakohatu kostja II väide, et ta ei saanud

aru, et ta pidi nimetatud summat isiklikult kindlustama.

24. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt I hageja

kasuks lepingust II tulenev võlgnevus 13 000 eurot. Samuti kuulub solidaarselt kostjalt I ja

kostjalt II hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 32 000 eurot.

MENETLUSKULUD

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud

solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti

solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist.

Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi ja suuremas ulatuses solidaarvõlgnikest kostjate

kahjuks, siis tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

26. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel

kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on

hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 000 eurot. Hageja esitas kohtule hagiavalduse

16.12.2015 kostjate vastu nõudesummaga 47 156,00 eurot. Sellise suurusega nõude esitamisel

tuli hagejal tasuda riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt riigilõivu summas 1

000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja kantud riigilõiv summas 1 000 eurot tasutud

seaduses sätestatud määras. Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

menetluskulu summas 1 000 eurot.

27. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik