3-16-2405/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2405

Haldusasi

D.R. ja Mittetulundusühingu Kose Tennis kaebus Kose

Vallavolikogu 20.10.2016 otsusele nr 333

Menetlusosalised

Kaebaja I – Mittetulundusühing Kose Tennis, volitatud

esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik

Kaebaja II – D.R., volitatud esindaja vandeadvokaat

Vahur Kivistik

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS§ 121 lg 4, § 203

lg 1, § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. Kose valla spordivaldkonnas tegutsevate eraspordiklubide esindajad otsustasid 2015. aasta

maikuus moodustada Kose valla elanike ühenduse nimega „Spordi töögrupp“ ning teha Kose

Vallavalitsusele ettepanek kaasata haridus- ja kultuurikomisjoni töögruppi kaks „Spordi

töögrupi“ liiget. 2016. aasta aprillis esitas haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Sven

Andresen vallavolikogule esildise ettepanekuga moodustada haridus- ja kultuurikomisjoni

juurde temaatiline töörühm Kose valla spordi töörühm (SP-töörühm). Kose Vallavolikogu

28.04.2016 otsusega nr 282 moodustatigi volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni juurde 18-

liikmeline SP-töörühm, mille liikmete hulgas olid ka P. P. ja D.R. MTÜ-st Kose Tennis.

2016. a oktoobris esitas haridus- ja kultuurikomisjoni esimees S. Andresen Kose

Vallavolikogule esildise ettepanekuga muuta SP-töörühma koosseisu selliselt, et igast

eraklubist jääb spordi töörühma üks esindaja. Vastasel juhul on töörühmas osalejate arv

kunstlikult suur. Ühtlasi tehti ettepanek arvata SP-töörühmast välja D.R., kuivõrd MTÜ Kose

Tennis esindajaks oli juba P. P., kes oli ühtlasi SP-töörühma esimees. Kose Vallavolikogu

20.10.2016 otsusega nr 333 muudeti otsust nr 282, lõpetades muu hulgas D.R. volitused SP-

töörühma juures.

2. D.R. ja MTÜ Kose Tennis esitasid 25.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kose

Vallavolikogu 20.10.2016 otsuse nr 333 tühistamiseks. Kaebajate arvates on otsus nr 333

2(4)

ebaseaduslik ja põhjendamata, seda ei ole nõuetekohaselt motiveeritud ja see on vastuolus

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ides 55 ja 56 sätestatud nõuetega.

1) Rikutud on ärakuulamisõigust – arvestades, et volikogu otsused tehakse haldusmenetluses,

peab haldusorgan isiku ära kuulama. Kose Vallavolikogu oleks pidanud istungile, kus

vaidlustatud otsus vastu võeti, kutsuma MTÜ Kose Tennis esindaja ja D.R.. Kose

Vallavalitsus kaebajatele ärakuulamisõigust ei taganud.

2) Rikutud on eneseteostuse vabadust – vaidlustatud otsuses nimetas Kose Vallavolikogu

omal valikul MTÜ Kose Tennis esindaja SP-töörühma, sekkudes nii MTÜ õigusesse end ise

teostada.

3) Otsus on põhjendamata – vaidlustatud otsusest ei selgu, mis ajendas vallavolikogu sellist

otsust vastu võtma ja mis on otsuse eesmärk. Otsusest ei nähtu kaalutlused ega põhjendused,

millest otsuse tegemisel lähtuti. Veelgi enam, kaebajatele oli otsus üllatuslik, kuna varem pole

keegi töörühma koosseisu muutmisest rääkinud. Töörühma liikmete arvu ei ole kunagi

fikseeritud, tegemist on vabatahtliku kuuluvusega. Kuigi vallavolikogu otsuse motivatsioonis

nimetatakse vajadust mitte ajada töörühma kunstlikult suureks, valiti viie välja arvatud

töörühma liikme asemele kuus muud isikut. 24.11.2016 seisuga on SP-töörühmas 20 liiget,

kusjuures osa spordialasid on esindatud rohkem kui ühe liikmega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus muu hulgas välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb aluseid

kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui selliseid

aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna kaebajatel

puudub kaebeõigus ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

5. Tulenevalt HKMS § 4 lg-st 1 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui asja suhtes pole seadusega ette nähtud teistsugust menetluskorda.

Halduskohtus vaidlustatavad haldustegevuse liigid on sätestatud omakorda HKMS §-s 6.

Haldusaktiks ja toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on haldusorgani poolt

haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 51 tähenduses, haldusleping sama seaduse § 95 tähenduses ja üksikjuhtumit

reguleeriv halduse siseakt ning haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming,

haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

6. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-

õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või

muu õigusakt. Vaidlustatud Kose Vallavolikogu 20.10.2016 otsuse nr 333 näol on kohtu

hinnangul tegemist halduse siseaktiga, sest nimetatud akt ei ole suunatud isikute õiguste või

kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. SP-töörühma moodustamise

otsustamine ja selle liikmelisuse põhimõtete kujundamine on kohaliku omavaltisuse (KOV)

enesekorraldusõigusega hõlmatud kohaliku elu küsimuse lahendamine. SP-töörühma

moodustamise alus tuleneb Kose valla põhimääruse § 24 lg-st 8. SP-töörühma näol on

tegemist KOV komisjoni juures tegutseva nõuandvat funktsiooni täitva struktuuriga. Sellise

struktuuri moodustamine on KOV sisepädevuse küsimus. Valla elanikel ning vallas

tegutsevatel mittetulundusühingutel puudub õigus nõuda konkreetse valdkondliku töörühma

moodustamist, samuti ei oma nad otsustusõigust töörühma moodustamise põhimõtete (nt mitu

esindajat ühest spordiklubist peaks töörühmas olema) või liikmelisuse (keda tuleks töörühma

liikmeks nimetada või keda ei tohiks sealt välja arvata) üle.

3(4)

7. Siseaktide puhul tuleb arvestada, et üldjuhul need haldusvälise isiku subjektiivseid õigusi ei

puuduta, seega saab kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1) nende vaidlustamisel tekkida vaid

erandjuhtudel (vt Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus

Juura, 2013. Komm § 7 III, lk 77). Sellise erandliku juhuga käesoleval juhul kohtu hinnangul

tegemist ei ole. Kohtule nähtub, et SP-töörühma moodustamisel on silmas peetud

valdkondlikku ja spordiklubide põhist, mitte aga isikupõhist (personaalset) esindatust.

Kohtule ei nähtu, et Kose vald oleks oluliseks pidanud, kes konkreetselt spordiklubisid

esindavad. Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees S. Anderseni 11.10.2016 esildisest nähtub,

et SP-töörühmast tuleb arvata välja mh MTÜ Kose Tennis juhatuse liige D.R.. Põhjendusena

on esildises kajastatud: „Et mitte muuta töörühma osalejate arvu kunstlikult suureks, jääb

igast eraklubist spordi töörühma 1 esindaja; MTÜ Kose Tennis esindajaks spordi töörühmas

jääb P. P., töörühma esimehena“. Kohtule ei nähtu, et 11.10.2016 esildise või sellele

järgnenud Kose Vallavolikogu 20.10.2016 otsusega nr 333 oleks riivatud MTÜ Kose Tennis

või D.R. õigusi. Mitu esindajat igast spordiklubist töörühma jääb, on Kose valla

otsustuspädevusse kuuluv küsimus, mille puhul spordiklubidel või nende esindajatel puudub

kaasarääkimisõigus. Ka ei nähtu kohtule, et riivatud või – veelgi enam – rikutud oleks MTÜ

Kose Tennis õigust vabale eneseteostusele. Jättes siinjuures kõrvale diskussiooni sellest, kas

PS § 19 lg-s 1 sätestatud põhiõigus vabale eneseteostusele üleüldse laieneb juriidilisele isikule

(vt PS § 9 lg 2 piirangut), ei viita haldusasja materjalides miski sellele, et Kose vald on

soovinud välistada justnimelt D.R. osalemise töörühma tegevusest ning näeb ainumõeldava

MTÜ Kose Tennis esindajana SP-töörühmas P. P. S. Anderseni 11.10.2016 esildisest

nähtuvalt on P. P. töörühma esimees, mis võib olla ka tema jätkamise põhjuseks. Kohtul

puudub alus pidada Kose valla tehtud otsust MTÜ Kose Tennis osas meelevaldseks. Ka

kaebajad ei ole esile toonud, et P. P. asemel peaks töörühma tegevuses MTÜ Kose Tennis

esindajana osalema just D.R.. Puudub mistahes info selle kohta, et MTÜ Kose Tennis soovi

liikmete vahetamiseks Kose vald ei aktsepteeriks. Seega on MTÜ Kose Tennis vaba

eneseteostuse õiguse rikkumine pelgalt teoreetiline ning ka selle tõttu tuleb sedastada

kaebeõiguse puudumist.

8. Kuna kaebeõigus puudub, ei ole vajadust analüüsida, kas Kose vald on rikkunud kaebajaid

ära kuulamata jättes menetlusreegleid. Kohus peab siiski vajalikuks juhtida kaebajate

tähelepanu HMS §-le 58, mille kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes

põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta

vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtule

jääb ebaselgeks, millise tulemuse oleks kaebajate ärakuulamine vaidlustatud akti

õiguspärasust silmas pidades andnud. Kas selle tulemusel oleks tulnud loobuda töörühma

moodustamise põhimõtete muutmisest, mille kohaselt igast eraklubist jääks töörühma 1

esindaja või oleks D.R. asemel pidanud töörühmast lahkuma P. P.? Viimast soovi ei ole

kaebajad aga kaebuses välja toonud. Seega ei saa esitatud kaebust pidada perspektiivikaks,

kuna kaebajate eesmärgid on ebaselged.

9. Perspektiivikaks ei saa kaebust pidada ka, arvestades väljatoodud etteheiteid

põhjendamiskohustuse rikkumise osas. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 ei hinda kohus

kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus kontrollib üksnes kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning

muude kaalutlusreeglite järgimist. Kohus ei saa seetõttu anda hinnanguid selle kohta, millise

liikmete arvu juures tuleb SP-töörühma pidada liiga suureks, millisel juhul parajaks. Kohtule

ei nähtu, et vastustaja oleks kaalutlusõiguse piire või reegleid rikkunud. Kohtule ei nähtu

näiteks, et mõni eraspordiklubi oleks saavutanud võrreldes MTÜ-ga Kose Tennis parema

positsiooni. Spordiklubide võrdse kohtlemise põhimõttega on õigustatav vastustaja soov ühe

valdkonna piires tagada erinevate spordiklubide esindatus, piirates samal ajal ühest klubist

osalevate esindajate arvu. Asjaolu, et SP-töörühma liikmete hulgas on mõnest

spordiorganisatsioonist rohkem esindajaid (Spordikool), näitab pigem seda, et SP-töörühma

4(4)

tuleb kaasata erinevate spordialade esindajad. Vastupidine tõlgendus tähendaks näiteks seda,

et kui vallas võimaldab ühe spordialaga tegeleda mitu erinevat spordiklubi, võib see

ebaproportsionaalselt mõjutada selle spordiala esindatust SP-töörühmas. Niisamuti, kui ühe

spordiklubi juures on võimalik harrastada mitut spordiala, kuid spordiklubile on ette nähtud

ainult üks koht SP-töörühmas, võivad mõned spordialad jääda esindatusest sootuks ilma.

Arvestades, et huvi- ja harrastustegevuse mõtteks on võimaldada elanikel leida endale

harrastamiseks sobiv spordiala, on oluline anda väljund erinevatele spordialadele.

10. Algselt moodustatud SP-töörühmas oli 18 liiget, 20.10.2016 muudatuste järel oli

töörühmas 19 liiget (lahkus 5 ja asemele tuli 6). Kaebajate väitel on seisuga 24.11.2016 SP-

töörühmas 20 liiget. Juhul, kui kaebus rahuldada, oleks töörühmas 25 liiget (sealjuures jääksid

töörühma mh need liikmed, kes on avaldanud soovi sealt lahkuda või ei ela enam Kose

vallas). Kujunevat SP-töörühma liikmete arvu silmas pidades ei saa kohtu hinnangul pidada

meelevaldseks Kose valla soovi mitte muuta töörühma osalejate arvu (kunstlikult) suureks,

arvestades muu hulgas, et osaleda soovivad spordiklubid saavad töörühmas esinduse. Silmas

tuleb pidada ka seda, et kui MTÜ-st Kose Tennis lubatakse töörühma tegevuses osaleda mitu

esindajat, tuleks võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes lubada seda ka teistele

spordiklubidele. Seetõttu võib kaebuse rahuldamise tagajärjel kasvada töörühma liikmete arv

edaspidi veelgi suuremaks.

11. Ülaltoodut silmas pidades tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastada.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS §

104 lg 5 p 2 alusel ei tagastata tasutud riigilõivu, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2

alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik