3-16-1359/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1359

Haldusasi

Valiano Group OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

05.04.2016

maksuotsuse

nr

12.2-3/034147-13

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Valiano Group OÜ, seaduslik esindaja Dmitri

Poljakov

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rivo Koemets

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.01.2017.

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 05.04.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/034147-13 kohustati

Valiano Group OÜ-d tasuma maksusumma 5840 eurot.

Maksuotsuse kohaselt kontrollis MTA Valiano Group OÜ käibemaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil märts ja juuni 2015. Kontrolli tulemusel vähendati

2015. a märtsi, juuni ja juuli deklareeritud sisendkäibemaksu 5840 eurot ja suurendati sama

perioodi tasumisele kuuluvat käibemaksu 5840 euro võrra.

Maksuarvestuse muudatused ja maksude määramine olid tingitud asjaoludest, et Valiano Group

OÜ: 1) ei soetanud tegelikult OÜ Scandinavian Trade nimel 13.03.2015 väljastatud arvel nr

ST151303 näidatud täispiimapulbrit ja lõssipulbrit OÜ-lt Scandinavian Trade, vaid tundmatult

kolmandalt isikult, teades, et arvel näidatud müüja ei olnud tegelik müüja; 2) ei soetanud

tegelikult OÜ Digital Steam nimel väljastatud arvetel nr 010615/1, 150615/1 ja 070715/1

näidatud täispiimapulbrit ja lõssipulbrit OÜ-lt Digital Steam, vaid tundmatult kolmandalt

isikult, teades, et arvel näidatud müüja ei olnud tegelik müüja. Kuna arved ei vasta nõuetele, ei

olnud Valiano Group OÜ-l õigust arvetel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas

kajastada.

2. Valiano Group OÜ esitas maksuotsuse pealele vaide, kuid MTA 06.06.2016 vaideotsusega

nr 6-1/3346-5 jäeti see rahuldamata.

2(10)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Valiano Group OÜ esitas 06.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.04.2016

maksuotsuse tühistamiseks.

Vaidlustatav otsus tuleb tühistada maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 p 2 alusel.

Kaebaja on vastustajale esitanud kõik tehingute toimumist kinnitavad dokumendid.

Maksuotsuses kahtluse alla seatud faktilised asjaolud on täiesti elulised ja ärivaldkonnas

tavapärased. MTA peab arvestama nii maksukohustust suurendavaid kui vähendavaid

asjaolusid, kuid praegusel juhul on MTA olnud pealiskaudne.

Peamine küsimus on selles, kas kaebaja käitus ostjana heauskselt (vt Riigikohtu otsus nr 3-4-1-

1-02 (p 16), 3-3-1-32-03 (p 10), 3-3-1-49-03 (p 18)). Vastustaja ei ole tõendanud ega

põhjendanud, et kaebaja käitus pahauskselt või teatud eesmärgiga. Põhjendatud kahtluse ja

maksupettuses osalemise tõendamine on aga MTA kohustus vastavalt MKS § 46 lg-le 2, § 95

lg-le 2 ja § 150 lg-le 2.

MTA tugineb üksnes subjektiivsele arvamusele, et OÜ-ga Scandinavian Trade tehingusse

astumisel oli käitumine tavapäratu, ja puudulikule dokumentatsioonile. MTA ei selgita

„tavapäratu käitumise“ mõistet. Ei saa nõustuda, et dokumentatsioon on puudulik, kui kaebaja

esitas vastustajale elektrooniliselt kogu dokumentatsiooni. Vastustaja heidab alusetult ette, et

kaebaja ei tuvastanud tehingupartneri juhatuse liiget ega kellegi esindusõigust. Kaebaja uuris

korduvalt OÜ Scandinavian Trade tausta, isikuid ja maksehäireid ning tegi päringuid ettevõtte

ja selle juhatuse kohta. Kaebaja on käitunud heauskselt ning eeldas, et arvel märgitud isik on

tegelik müüja. Kaebaja ei ole tehingu teostamisel hoolsusnõudeid rikkunud. Pole eluliselt

usutav, et kaebaja tasub isikut ja ettevõtte tausta tuvastamata isikule suure summa, sattudes teise

poole poolt kohustuse mittetäitmise või pettuse riski alla.

MTA seab tehingu toimumise kahtluse alla ka seetõttu, et kauba sertifikaadid, päritolu- ja

transpordidokumendid on edastatud koos kaubaga üksnes ostjale. Vastustaja ei sea kauba

olemasolu kahtluse alla ning kaebajalt kauba soetanud AS Paljassaare Kalatööstus ei ole

esitanud kaebajale pretensiooni dokumentide puudumise kohta. Kaebajale ei ole selge, miks ta

ei tohi dokumentatsiooni otse ostjale saata, olles ise vahendajaks. Vastustaja ei ole tõendanud

dokumentide puudumist ja tehingu mittetoimumist. Vastustaja ei ole AS-ilt Paljassaare

Kalatööstus dokumente nõudnud, kuigi MKS § 11 lg 2 kohaselt tuleb maksuhalduril koguda

asja otsustamiseks vajalikke tõendeid.

OÜ Scandinavian Trade kustutati käibemaksukohustuslaste registrist alles 07.05.2015, kuid

kaebaja tegi temaga tehingu märtsis 2015. Kaebaja ei nõustu, et ta saanuks prognoosida või

analüüsida OÜ Scandinavian Trade majandustegevust ning tehingu tegemisest loobuda.

Kaebajal puuduvad õiguslikud võimalused sellises ulatuses tõendite ja informatsiooni

kogumiseks. Tõendamiskoormus ei ole selles osas kaebajale üle läinud (MKS § 150 lg 1).

Vastustaja ei ole tõendanud, et OÜ-dega Scandinavian Trade ja Digital Steam toimunud

tehingud olid näilised, s.o et pooled leppisid kokku, et avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke

tagajärgi ei saabu. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist

hindamist (Riigikohtu määruse 3-2-1-139-08 p 8). Seega ei saa näiliku tehingu hindamisel

aluseks võtta vaid formaalseid asjaolusid. Eelkõige tõendavad tehingu toimumist tõendid üle

antud kauba kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises

ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitused tehingu toimumise kohta. Reeglina

ammenduvad maksukohustuslase võimalused tehingu toimumise tõendamiseks tehingupoolte

kinnituste, maksumenetluses antud seletuste ja kohtumenetluses antud ütlustega (vt Riigikohtu

otsuse nr 3-3-1-27-14 p-d 11, 14). Vastustajale esitatud dokumendid on ammendavad ning

kinnitavad tehingute toimumist.

3(10)

4. Maksu- ja Tolliamet palus 23.08.2016 vastuses kaebus rahuldamata jätta, jäädes

kontrollakti, maksuotsuse ja vaideotsuse põhjenduste juurde.

Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on formaalsete nõuete kõrval oluline, et tehingud oleksid

reaalselt toimunud. Ainult arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita

veel käibe toimumist ja käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene

isikule, kes teab, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja, osaleb maksupettuses või on

rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või

teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-08-115). OÜ-de

Scandinavian Trade ja Digital Steam rekvisiitidega arved on küll esitatud ja tasutud, kuid

kontrollaktis ja maksuotsuses tuvastatu kohaselt ei leidnud kinnitust, et nimetatud äriühingud

olid kauba tegelikud müüjad.

MTA on asjas tuvastatud faktilised asjaolud esitanud piisava põhjalikkusega ning põhjendanud,

miks need ei ole eluliselt usutavad ega tavapärased (kontrollakti p-d 1.1.2.2 ja 1.2.2.2). MTA

oli piisavalt põhjalik ning tegi endast kõik mõistlikult oleneva, et uurida tehingute sisu ka

väidetavatelt müüjatelt. MTA polegi tuginenud sellele, et tehingud olid sõlmitud tuttavate või

seotud tehingupoolte vahel, vaid just pigem sellele, et kaebaja ei ole tuvastanud

tehingupartnerite juhatuse liikme isikut ega seda, kas ja kellel oli õigus äriühinguid tehingute

tegemisel esindada.

Õige on kaebaja viide, et olukorras, kus puudub vaidlus kauba olemasolu üle, tuleb tuvastada

ka ostja pahausksus. Maksuhaldur näitas kontrollaktis ja maksuotsuses piisava põhjalikkusega,

et tal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaebaja mitte ainult ei pidanud teadma, et müüjad

polnud tegelikud müüjad, vaid ta teadiski seda. Näiteks tuvastas MTA OÜ Scandinavian Trade

nimel toimunud tehingute osas, et kauba tellis Jevgeni Teras kui Trading National LP esindaja

ning kogu kauba transpordi korraldas samuti J. Teras kui kaebaja seaduslik esindaja

(kontrollakti p-d 1.1.2.2-1.1.2.5). OÜ Digital Steam nimel toimunud tehingute osas tuvastas

MTA, et kaebaja võltsis AS Valmieras piens väljastatud sertifikaate, eesmärgiga saada OÜ

Digital Steam kaubale vajalikud sertifikaadid (kontrollakti p 1.2.2.5). Kõikide tuvastatud

asjaolude pinnalt on võimalik üheselt asuda seisukohale, et kaebajale oli teada, et nimetatud

äriühingud ei olnud tegutsevad ega müünud tegelikult talle kaupa. Tõendid viitavad sellele, et

kaebaja seadusliku esindaja D. Poljakovi tuttava kaudu hangiti üksnes arved eespool nimetatud

äriühingute nimele, et vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kaebaja on kaebuses

esitanud ainult paljasõnalisi väiteid, mis ei kõrvalda MTA põhjendatud kahtlust.

MTA pole tuginenud ainult subjektiivsele arvamusele, et kaebaja käitumine oli tavapäratu, vaid

ka kohtupraktikale. Lisaks on kaebaja seaduslikud esindajad ise tavapäratule käitumisele

viidanud (J. Terase suuliste seletuste protokolli p 20, D. Poljakovi suuliste seletuste protokolli

p-d 32 ja 47, p 43). Samuti on kaebuses viidatud, et on eluliselt ebausutav, et tuvastamata isikule

kantakse suur rahasumma, kuid samas on kaebaja seaduslikud esindajad kinnitanud, et just seda

tehtigi (Vt J. Terase suuliste seletuste protokolli p-d 21, 40, 59). MTA selgitas kontrollaktis, et

kauba päritoludokumendid ja tootja sertifikaat on olulised kauba identifitseerimiseks ja

võimalike nõuete esitamiseks, mistõttu oleks tavapärast praktikat arvestades mõistlik eeldada

selliste dokumentide olemasolu kaebaja raamatupidamises. Samuti on tavapraktika seisukohalt

oluline, et äriühing kontrollib, kellega tehingu teeb ja kellel on tehingu tegemisel esindusõigus.

Vastustaja ei ole tuginenud ainult kaebaja tavapäratule käitumisele, vaid kõigile tuvastatud

asjaoludele kogumis. Maksukohustuslane peab oma ettevõtlust ja maksuarvestust korraldama

nii, et põhjendatud kahtlusteks poleks alust või sellise kahtluse tekkimisel oleks täiendavate

tõendite esitamisega võimalik kahtlus hajutada või vähemalt näidata, et maksukohustuslane on

järginud hoolsusnõudeid (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-65-13 p 19). Kaebaja ei ole seda teinud,

vaid pigem kinnitab ka ise tavapäraste hoolsusnõuete järgimata jätmist.

4(10)

Maksuotsusega ei pea tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses. Piisab

põhjendatud

kahtluse

äranäitamisest,

millisel

juhul

läheb

tõendamiskoormus

üle

maksukohustuslasele (vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-15-13 p 10-15). Tartu Ringkonnakohus on

selgitanud, et kui sellistes olukordades aktsepteerida kontrollimatult nn „vahendustehinguid“,

siis muutuks ostjale, kes teadlikult soovis sisendkäibemaksu alusetult maha arvata,

maksukohustuste määramine sisuliselt võimatuks. Ei saa õigeks pidada seda, et teadlikult

alusetut maksueelist püüelnud ostja pääseks maksukohustusest üksnes seetõttu, et tehingute

ahelasse on kaasatud täiendav juriidiline isik, kelle puhul väidetakse, et ta vahendas teenust

(otsuse nr 3-11-2288 p 9). MTA tõi maksuotsuses välja põhjendatud kahtluse, et kaebaja teadis,

et väidetavad müüjad pole tegelikud müüjad ning põhjendas, miks on mõistlik eeldada kauba

sertifikaatide olemasolu. MTA esitas kontrollaktis ka argumentatsiooni sertifikaatide võltsimise

kohta, kuid kaebaja pole selles osas seisukohta võtnud.

Kontrollaktis ja maksuotsuses toodud asjaolude pinnalt nähtub selgelt, et kaebaja teadis, et tema

tehingupartneritel

puudub

tegelik

majandustegevus

ning

need

variisikud

lisatigi

tehinguahelasse üksnes eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Suutmatus

ümber lükata maksuhalduri järeldust variühingute kasutamise kohta, kahandab paratamatult

täiendavalt kaebaja väidete veenvust (Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-07-2228 p 10).

Vastuseks väitele, et MTA pole tõendanud tehingute näilikkust, viitab MTA jällegi kaebaja

tõendamiskoormusele ning sellele, et kaebaja pole suutnud MTA järeldusi ümber lükata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. MTA kontrollis Valiano Group OÜ tehingute toimumist OÜ-dega Scandinavian Trade ja

Digital Steam. OÜ Scandinavian Trade OÜ puhul kontrolliti täpsemalt, kas nimetatud äriühing

müüs tegelikkuses kaebajale 13.03.2015 arve ST151303 alusel 3000 kg täispiimapulbrit ja 1000

kg lõssipulbrit. OÜ Digital Steam puhul kontrolliti, kas nimetatud äriühing müüs kaebajale

arvete 010615/1, 150615/1 ja 070715/1 alusel vastavalt 3000 kg lõssipulbrit, 3000 kg

täispiimapulbrit ja 3000 kg lõssipulbrit. MTA ei sea arvetel näidatud kauba olemasolu kahtluse

alla, sest kaebaja on kauba edasi müünud AS-ile Paljassaare Kalatööstus ja OÜ-le Polven Foods

(vt tl 13-18, 18.03.2016 kontrollakti p 1.1.2.1 ja 1.2.2.1). Vaidlus käib selle üle, kas kauba

tegelikeks müüjateks olid OÜ-d Scandinavian Trade ja Digital Steam või tundmatu kolmas isik

ning kas kaebaja teadis, et arvetel märgitud müüjad ei olnud tegelikud müüjad. Sellest oleneb,

kas kaebajal oli OÜ-de Scandinavian Trade ja Digital Steam arvete alusel õigus

sisendkäibemaksu maha arvata.

6. Kaebaja väited ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Maksuhaldur on oma seisukohti

piisavalt põhjendanud kontrollaktis, mis on maksuotsuse p 1 kohaselt maksuotsuse lahutamatu

osa, ning 06.06.2016 vaideotsuses (tl 207-210). Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 165 lg-ga 2 tugineb kohus ka maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrollakti ning

vaideotsuse põhjendustele neid kõiki üle kordamata ja leiab kaebusele vastuseks järgmist.

7. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele

kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6

nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud

maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või

toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud

(§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise

korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Muu

hulgas tuleb arvele märkida maksukohustuslase nimi, aadress ja maksukohustuslasena

5(10)

registreerimise number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ja kauba kogus või teenuse

maht (KMS § 37 lg 7 p-d 2, 5, 6). Riigikohus on näiteks 24.01.2011 otsuses nr 3-3-1-73-10

selgitanud, et kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu

tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb

tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et see tundmatu kolmas

isik on käibemaksukohustuslane (p 10). Riigikohus selgitas 19.05.2009 otsuses nr 3-3-1-32-09,

et juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja

teenust

on

osutatud,

kuid

seda

ei

saadud

arvel

märgitud

registreeritud

käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus (p 10).

8. Maksuhaldur leidis, et 13.03.2015 arve ST151303 puhul ei olnud kauba müüjaks OÜ

Scandinavian Trade, vaid tundmatu kolmas isik, tuginedes järgmistele asjaoludele: 1) kaebaja

käitumine OÜ-ga Scandinavian Trade tehingusse asumisel oli tavapäratu ning tehingu

dokumentatsioon puudulik – kuigi äriühingud ei olnud omavahel varem tehinguid teinud, ei

tuvastanud kaebaja OÜ Scandinavian Trade juhatuse liikme isikut ega seda, kas kellelgi oli

õigus äriühingut esindada; kaebajal oli ostutehingu kohta esitada ainult arve, kuid sertifikaadid,

kauba päritolu- ja transpordidokumendid edastati koos kaubaga otse ostjale; OÜ-lt

Scandinavian Trade kauba saamisel selle kvaliteeti kaebaja juhatuse liikme Jevgeni Terase

sõnul ei kontrollitud; J. Terase sõnul puudusid tal andmed kauba päritolu kohta (kontrollakti p

1.1.2.2); 2) OÜ-l Scandinavian Trade puudub tavapärane majandustegevus – äriühing kustutati

käibemaksukohustuslaste registrist alates 07.05.2015; äriühing jättis MTA-le esitamata 2015. a

märtsi-aprilli dokumendid ega tõendanud seega majandustegevuse toimumist; äriühingul

puudusid kontrollitaval perioodil töötajad; pärast MTA tähelepanu alla sattumist vahetati

juhatuse liige Stanislav Antonov välja Läti kodaniku Agris Apinis vastu; uus juhatuse liige pole

e-maksuametis volitusi võtnud, seega oli juhatuse liikme vahetus formaalne; äriühing ei võta

registrijärgselt aadressilt posti vastu ja endine juhatuse liige väldib MTA-d; äriühingu 2015. a

märtsi käibedeklaratsiooni andmed on ebausaldusväärsed ning keegi pole deklareerinud müüki

OÜ-le Scandinavian Trade; äriühingu pangakonto väljavõte ei kinnita kauba soetust; kaebaja

poolt 13.03.2015 arve alusel tasutud raha on OÜ Scandinavian Trade pangakontolt laekumisega

samal ja järgmisel päeval sularahas välja võetud (kontrollakti p 1.1.2.3); 3) kaebaja esitatud

teave on tõenditega vastuolus ning tegelikkusele mittevastav – väidetavalt OÜ-le Scandinavian

Trade kuulunud kaupa (3000 kg täispiimapulbrit) ei viidud Kaunases UAB Raselo lao juurde

kuskilt mujalt selleks, et kauba saaks koos kaebaja enda poolt UAB-st Raselo tellitud kaubaga

(samuti 3000 kg täispiimapulbrit) Eestisse transportida, nagu selgitas J. Teras, vaid kogu

nimetatud kaup võeti 24.03.2015 peale otse laost ning kauba müüjaks oli UAB Raselo; nii

kaebaja poolt UAB-st Raselo soetatud täispiimapulbrile (3000 kg) kui ka väidetavalt OÜ-lt

Scandinavian Trade soetatud täispiimapulbrile (3000 kg) on välja antud ühine sertifikaat tootjalt

A.S Mlekarna Hlisko kaubakogusele 6000 kg, tegemist on ühe kaubapartii tellimusega; seega

ei vasta tõele J. Terase ütlused, et talle polnud teada kauba päritolu ning et ta lootis selle

kvaliteedile heas usus, vaid talle oli kvaliteet seoses kaubale saadud sertifikaadiga teada;

20.03.2015 e-kiri, millega kaebaja justkui tellis kauba OÜ-lt Scandinavian Trade, on formaalne

ja koostatud tagantjärele, sest J. Teras oli juba 19.03.2015 esitanud AS-ile DSV Transport

transporditellimuse kauba 7000 kg pealelaadimiseks UAB Raselo laost, seega oli tellimus kogu

kauba ostuks esitatud 19.03.2015 ning samal päeval tellitud ka transport; UAB Raselo laost

24.03.2015 peale laaditud ja kaebajale lähetatud 1000 kg lõssipulbri (7000 kg kaupa – 6000 kg

täispiimapulbrit) päritolu ja algse ostja kohta puuduvad tõesed andmed. AS-i Paljassaare

Kalatööstus esitatud lõssipulbri sertifikaat nr 9-2 on 31.05.2015 välja antud tootja AS Valmieras

piens poolt kaebajale. Kaebaja ostis 31.03.2015 arve nr 2882277 kohaselt 1000 kg lõssipulbrit

Lätist AS-ilt Rigas piena kombinats ning sellele arvele on lisatud eespool nimetatud sertifikaat

nr 9-2. Selle kauba müüs kaebaja 02.04.2015 arvega OÜ-le Polven Foods. Seega esitas kaebaja

6(10)

AS-ile Paljassaare Kalatööstus ning sellega ka MTA-le kauba päritolu kohta teadlikult valed

andmed (kontrollakti p 1.1.2.4).

Asjaolu, et kaebaja teadis, et OÜ Scandinavian Trade ei ole tegelik müüja, põhjendas MTA

järgmiselt: 1) Leedu maksuhaldurilt saadud teabe kohaselt teostas UAB Raselo 24.03.2015 ühe

tehingu arvega RFA-829 (3000 kg täispiimapulbri müük) kaebajaga, kelle esindajaks oli J.

Teras, ning teise tehingu arvega RFA-830 (3000 kg täispiimapulbri müük) Läti

käibemaksukohustuslase numbrit omava, Suurbritannias registreeritud Trading National LP-ga,

kelle esindajaks ja ostutellimuse esitajaks oli samuti J. Teras; 2) UAB-le Raselo esitati Trading

National LP kauba ühendusest väljaviimise kohta cmr, mille laadimisaadressiks oli UAB

Raselo ladu, kuid sihtkohaks üks Läti aadress ja vedajaks SIA Kvinta. Tegelikult ei viidud

kaupa Lätti, vaid transporditi Eestisse (AS DSV Transport teave, kaebaja seaduslike esindaja

selgitused); 3) MTA järeldab 1000 kg lõssipulbri Eestisse toimetamise asjaoludest, et ka selle

kauba ostis Trading National LP. Lisaks andis UAB Raselo seaduslik esindaja Gediminas

Lingys selgituse, et OÜ-ga Scandinavian Trade ei ole ostu-müügitehinguid toimunud ning

Roman ja Stanislav Antonovi nimed on talle võõrad; 4) Arvestades, et kauba tellis J. Teras

Trading National LP esindajana ja transpordi korraldas J. Teras kaebaja esindajana, siis oli talle

teada, et OÜ Scandinavian Trade ei olnud tegutsev äriühing ega kauba müüja; 5)

Ühendusesisese käibemaksualase infovahetuse andmebaasi VIES andmetel puuduvad Trading

National LP-l kaupade ühendusesisesed tarned. Kuna MTA-l puuduvad tõsikindlad tõendid, et

kaebaja ostis kaubad National Trading LP-lt, tuleb müüjaks lugeda tundmatu kolmas isik

(kontrollakti p 1.1.2.5).

9. Maksuhaldur leidis, et arvete 010615/1, 150615/1 ja 070715/1 puhul ei olnud kauba

müüjaks OÜ Digital Steam, vaid tundmatu kolmas isik, tuginedes järgmistele asjaoludele: 1)

kaebaja käitumine OÜ-ga Digital Steam tehingusse asumisel oli tavapäratu ning tehingu

dokumentatsioon puudulik – kaebaja juhatuse liikme Dmitri Poljakovi sõnul jätkas kaebaja

tehinguid OÜ-ga Scandinavian Trade, kuid arve tuli neile teadmata OÜ Digital Steam nimele

ning D. Poljakovi arvates polnud vahet, kes oli arvele müüjaks märgitud; kuigi äriühingud ei

olnud omavahel varem tehinguid teinud, ei tuvastanud kaebaja OÜ Digital Steam juhatuse

liikme isikut ega seda, kas kellelgi oli õigus äriühingut esindada; ostutehingute kohta on

kaebajal esitada ainult arved, millel pole märgitud, kes need koostas ja väljastas, kuid tal polnud

esitada kauba sertifikaate, päritolu- ja transpordidokumente, sest need edastati otse ostjale; J.

Teras selgitas, et kauba võttis kuskil parklas vastu OÜ Andrita ja toimetas selle otse kaebaja

klientidele, kuid transpordidokumente esitada ei ole (kontrollakti p 1.2.2.2); 2) OÜ-l Digital

Steam puudub tavapärane majandustegevus – äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste

registrist alates 22.07.2015; äriühing jättis MTA-le esitamata 2015. a mai-juuli dokumendid ega

tõendanud seega majandustegevuse toimumist; äriühingul puudusid kontrollitaval perioodil

töötajad; pärast MTA tähelepanu alla sattumist vahetati osanik ja juhatuse liige Roman Antonov

välja Läti kodaniku Deniss Kortavenkovsi vastu; uus juhatuse liige pole e-maksuametis volitusi

võtnud, seega oli juhatuse liikme vahetus formaalne; äriühing ei võta registrijärgselt aadressilt

posti vastu ja endine juhatuse liige väldib MTA-d; äriühingu 2015. a juuni ja juuli

käibedeklaratsiooni andmed on ebausaldusväärsed ning keegi pole deklareerinud müüki OÜ-le

Digital Steam; äriühingu pangakonto väljavõte ei kinnita kauba soetust; kaebajalt 12.06.2015

OÜ Digital Steam pangakontole laekunud raha kanti edasi OÜ-le Scandinavian Trade ning võeti

sularahas välja ja kaebajalt 30.06.2015, 03.07.2015 ja 13.07.2015 laekunud summad võeti

samadel päevadel sularahaautomaadist välja (kontrollakti p 1.2.2.3); 3) kaebaja esitatud teave

on tõenditega vastuolus ning tegelikkusele mittevastav – J. Teras ja D. Poljakov selgitasid, et

kaupade tellimine ja suhtlus OÜ-ga Digital Steam toimus e-kirja vahendusel, kuid ühtki e-kirja

saadetud tellimusega neil esitada ei olnud; J. Terase sõnul võttis OÜ Andrita autojuht OÜ-le

Digital Steam kuuluva kauba vastu kuskil parklas ning kuigi teine juhatuse liige D. Poljakov ei

7(10)

pidanud kaubaga toimetamist parklas normaalseks, siis kauba kvaliteeti ja hinda arvestades ei

omanud see tähtsust; selle kohta, kuidas ja kelle kaudu sai kaebaja teada kauba transpordi

sihtkohast (parklast), on D. Poljakov esitanud mitmeid vastuolulisi versioone; OÜ-lt Andrita,

AS-ilt VIA 3L, OÜ-lt Polven Foods ning AS-ilt Paljassaare Kalatööstus kogutud teave ei

kinnita, et OÜ Andrita on kogu OÜ Digital Steam nimele vormistatud kauba transportijaks

kaebaja klientideni, nagu väitis J. Teras. Kaebaja raamatupidamises ei kajastu 02.06.2015 OÜ-

le Polven Foods ja 19.06.2015 AS-ile Paljassaare Kalatööstus teostatud vedude kohta

väljastatud arveid, transpordisaatelehti ega transporditeenuse eest tasumist, mis viitab kaebaja

teadlikule varjatud tegevusele; D. Poljakovi põhjendused tavapäratult toimunud tehingutele on

ebausaldusväärsed (D. Poljakov väitis, et kvaliteet oli normaalne ja hind sobis) ning kauba

hinna oluline langetamine enne müüki näitab, et kaebaja esindajad olid teadlikud, et kaup ei

vasta kvaliteedinõuetele. Nimelt tagastas OÜ Polven Foods talle 06.07.2015 transporditud 975

kg-st lõssipulbrist kaebajale 675 kg, sest see oli kasutamiseks kõlbmatu (kontrollakti p 1.2.2.4).

Asjaolu, et kaebaja teadis, et OÜ Digital Steam ei ole tegelik müüja, põhjendas MTA järgmiselt:

1) OÜ Polven Foods esitas 2000 kg lõssipulbri, mille kaebaja soetas arvega nr 010615/1 ja

müüs edasi arvega 0106/50, kohta AS Valmieras piens sertifikaadid nr 10-3/2015 (15.05.2015)

ja 15-3/2015 (27.05.2015), kuid Läti maksuhaldurilt saadud teabe kohaselt pole selliseid

sertifikaate olemas. Samas on kaebaja 26.05.2015 ostnud ise Lätist Rigas piena kombinatsilt

1000 kg lõssipulbrit, millele on lisatud AS Valmieras piens poolt konkreetselt kaebajale

väljastatud 28.05.2015 sertifikaat nr 15-2/2015. Eelnevast ei saa MTA järeldada muud, kui et

kaebaja kasutas sertifikaati nr 15-2/2015 selleks, et võltsida OÜ Digital Steam kaubale

vajalikud sertifikaadid nr 10-3/2015 ja 15-3/2015; 2) kaebaja poolt OÜ-lt Digital Steam arvega

nr 150615/1 soetatud 1000 kg lõssipulbrist müüdi 975 kg edasi OÜ-le Polven Foods ning

viimane esitas MTA-le kauba kohta AS Valmieras piens sertifikaadi nr 11-2/2015 (29.04.2015).

Läti maksuhaldurilt saadud teabe kohaselt pole sellist sertifikaati olemas. OÜ-lt Digital Steam

arvega nr 070715/1 soetatud ja OÜ-le Polven Foods edasi müüdud 3000 kg lõssipulbri kohta

esitas OÜ Polven Foods sertifikaadi nr 10-2/2015 (29.04.2015). Läti maksuhaldurilt saadud

teabe kohaselt on AS Valmieras piens väljastanud 29.04.2015 sertifikaadi nr 10-2/2015 kaebaja

nimele (Rigas piena kombinatsilt ostetud 500 kg lõssipulbrile). Kaebaja on 29.04.2015 ostnud

arve RPK2497279 kohaselt Lätist Rigas piena kombinatsilt 500 kg lõssipulbrit ning sellele

kaubale on kaebaja lisanud AS Valmieras piens poolt konkreetselt kaebajale väljastatud

29.04.2015 sertifikaadi nr 9-2 (29.04.2015). Läti maksuhaldurilt saadud teabe kohaselt pole

viimati nimetatud sertifikaati olemas. Eelnevast ei saa MTA järeldada muud, kui et kaebaja

kasutas enda nimele väljastatud 29.05.2015 sertifikaati nr 10-2/2015 selleks, et võltsida OÜ

Digital Steam kaubale vajalikud sertifikaadid; 3) J. Terase selgitus, et sertifikaadid olid aluste

vahel ja läksid koos kaubaga otse ostjale, ei vasta tegelikkusele ning tegemist on teadlikult

valeandmete esitamisega klientidele ja seega ka MTA-le. Kahtluse, et sertifikaadid võis võltsida

keegi teine, lükkab ümber see, et kaebajale väljastatud sertifikaati nr 10-2/2015 ei ole kaebaja

MTA-le esitanud. Ainult kaebajal oli 27.05.2015 sertifikaat nr 15-2/2015 ja 29.04.2015

sertifikaat nr 10-2/2015. OÜ Digital Steam kaubale vormistatud sertifikaatide kuupäevad ja

numeroloogia viitab otseselt kaebaja valduses olnud sertifikaatidest uute sertifikaatide

koostamisele; 4) Arvestades, et OÜ Scandinavian Trade nimel toimunud tehingutes tellis kauba

J. Teras Trading National LP esindajana ning transpordi J. Teras kaebaja esindajana, oli talle

teada, et Scandinavian Trade ei olnud kauba müüja. Arvestades, et sarnaseid tehinguid jätkati,

ent

arvete

väljastaja

muutus

seoses

OÜ

Scandinavian

Trade

väljaarvamisega

käibemaksukohustuslaste registrist, oli kaebaja seaduslikele esindajatele teada ka see, et OÜ

Digital Steam ei olnud tegutsev äriühing ja kauba müüja; 5) Kuna MTA-le pole teada OÜ

Digital Steam nimele vormistatud kauba tootja ega algse müüja ja ostja andmed, sest kaebaja

võltsis etteplaneeritult dokumente ja käitus tehingutes tavapraktikat eiraval viisil, tuleb müüjaks

lugeda tundmatu kolmas isik (kontrollakti p 1.2.2.5).

8(10)

10. Kohus leiab, et eeltooduga on maksuhaldur piisavalt põhjendanud nii tehingute

mittetoimumist arvetel näidatud poolte vahel kui ka kaebaja pahausksust.

11. Kaebaja arvates on ebaõige ja tõendamata, et OÜ-ga Scandinavian Trade tehingusse

astumisel oli kaebaja käitumine tavapäratu.

Kontrollaktist on selgelt arusaadav, milline oli kaebaja tavapäratu käitumine tehingusse

asumisel. Kaebaja ei tuvastanud tehingupartnerite juhatuse liikme isikut ega kontrollinud, kas

ja kellel on õigus äriühinguid esindada, kuigi kaebaja ei olnud nende äriühingutega varem

tehinguid teinud (kontrollakti p 1.1.2.2 d, 1.2.2.2 e). J. Terase suuliste seletuste kohaselt vaadati

tehingupartnerite puhul krediidiinfost, ega äriühingutel pole võlgu, et tegemist ei ole uute

firmadega ning kus need asuvad, kuid ei kontrollitud kehtivaid kontakte, juhatuse liikmete

vahetusi ega tuvastatud isikut (06.10.2015 maksukohustuslase suuliste seletuste protokolli p 21,

40). J. Terase sõnul kaebaja ei teadnud, kes olid need isikud, kes võisid äriühingu nimel kaupa

müüa ja arveid väljastada (06.10.2015 seletuste protokolli p 59). D. Poljakov ja J. Teras ei

teadnud, kellega nad OÜ-dest Scandinavian Trade ja Digital Steam suhtlesid, sh ei tundnud nad

fotodelt ära OÜ Digital Steam juhatuse liiget R. Antonovit, kuigi D. Poljakovi sõnul saadi R.

Antonoviga kord restoranis kokku (06.10.2015 seletuste protokolli p 6, 18, 19). Seega kaebaja

juhatuse liikmete sõnade kohaselt kontrollisid nad küll tehingupartnerite tausta üldisemalt, kuid

tõele ei vasta kaebuse väide, et kontrolliti ka juhatuse liikmeid või muude esindusõiguslike

isikute olemasolu. Kohus nõustub MTA-ga selles, et kuigi kaebuse kohaselt pole eluliselt

usutav, et kaebaja tasus isikut ja ettevõtte tausta tuvastamata isikule suure summa, siis J. Terase

antud seletuste kohaselt just isikut tuvastamata seda tehtigi (06.10.2015 seletuste protokolli p

21, 40, 59). Kaebaja võis küll tehingupartnerite tausta kontrollida, kuid tehinguid sõlmivad

reaalselt siiski füüsilised isikud ning olukord, kus ostja esmakordsete tehingute tegemisel ei

kontrolli, kas ja millisel füüsilisel isikul on volitused äriühingu nimel tehingute tegemiseks, on

tavapäratu ja riskantne. Eelnevast nähtub ka, et kaebajale pole ette heidetud mitte seda, et ta

sõlmis tehinguid tuttavatega, vaid pigem vastupidi. Samuti oli tavapäratu, et kuigi J. Terase

sõnul on kauba soetamisel kõigepealt vaja kontrollida kvaliteeti, siis OÜ-lt Scandinavian Trade

kauba soetamisel seda ei tehtud, vaid väidetavalt usuti, et see peab sobima (vt kontrollakti p

1.1.2.2 h viitega 06.10.2015 maksukohustuslase suuliste seletuste protokolli p-le 20). Lisaks ei

pidanud D. Poljakov tehingutes OÜ-ga Digital Steam normaalseks kaubaga toimetamist parklas

ning see tekitavat kahtlusi, kuid sellegipoolest tehingud tehti (vt kontrollakti p 1.2.2.4 b viitega

06.10.2015 seletuste protokolli p-le 43).

Kui kaebaja peab selle all, et „kõik tehingud peaksid olema absoluutselt tagatud“ silmas

maksuhalduri etteheidet, et kaebaja ei omanud oma raamatupidamises kummagi äriühinguga

tehtud tehingute osas sertifikaate ega dokumente kauba päritolu kohta, siis nõustub kohus

MTA-ga, et vastavate dokumentide olemasolu on igati loogiline eeldada. Kauba päritolu

dokumendid ja tootja sertifikaat on olulised kauba identifitseerimiseks ja võimalike nõuete

esitamiseks. Asjaolu, et ostja ei kindlusta endale võimalust tõendada kauba mittevastavust

(kvaliteedi)nõuetele, viitab sellele, et arve on teadlikult vormistatud mittetoimunud tehingu

kohta, teades, et kaebaja ei asu ostjana niikuinii OÜ-le Scandinavian Trade mingisuguseid

nõudeid esitama, sest viimane ei müünudki kaebajale kaupa. Kahtlemata on äriühingutel

lubatud tegeleda nö vahendamisega (st osta kaupa ning müüa seda üldreeglina kallimalt edasi),

kuid tegemist on siiski ostu-müügi tehingutega, mille puhul on mõistlik eeldada kauba kvaliteeti

puudutava dokumentatsiooni olemasolu ostja raamatupidamises. Vastustaja ei tuginegi sellele,

et dokumente polnud olemas, vaid sellele, et tavapraktika kohaselt peaks dokumentatsioon

olemas olema ka kaebajal endal. MTA ei tugine ka ainuüksi sellele, et kaubaga seotud

dokumendid edastati kaubaaluste vahel otse järgmisele ostjale, vaid tuvastatud asjaoludele ja

tõenditele kogumis.

12. Kaebaja arvates ei ole vastustaja tõendanud ega põhjendanud, et kaebaja käitus pahauskselt.

9(10)

Kohus leiab, et kontrollaktis ja maksuotsuses on piisava põhjalikkusega ning tõenditele

tuginedes näidatud ära MTA põhjendatud kahtlus, et kaebaja teadis, et OÜ-d Scandinavian

Trade ja Digital Steam polnud kauba tegelikud müüjad. Asjaolud, millele MTA tugines, on

kokkuvõtlikult esitatud käesoleva otsuse p-des 8 ja 9. Kohus märgib OÜ-sse Digital Steam

puutuvalt ka, et kaebaja ei vaidle vastu MTA kahtlusele sertifikaatide võltsimise osas. Kaebaja

käitumine, mille kohaselt ta võltsis ise sertifikaate väidetavalt OÜ-lt Digital Steam saadud

kaubale, kinnitab kaebaja pahausksust ning seda, et dokumente on teadlikult vormistatud

erinevalt võrreldes sellega, kuidas tehingud tegelikkuses toimusid. MTA kõikide tuvastatud

asjaolude pinnalt on võimalik üheselt asuda seisukohale, et kaebajale oli teada, et nimetatud

äriühingud ei olnud tegutsevad ega müünud tegelikult talle kaupa. Tõendid viitavad sellele, et

kaebaja juhatuse liikme D. Poljakovi tuttava kaudu hangiti üksnes arved eespool nimetatud

äriühingute nimele, et vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu.

13. Maksuotsuse faktiliseks aluseks saab olla kas asjaolu, et kaebaja on seotud maksupettusega

või et kaebaja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või siis järeldus, et ta pidi seda teadma

(vt Riigikohtu 05.05.2010 otsuse nr 3-3-1-18-10 p 10). Järelduse, et maksukohustuslane pidi

teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, saab teha siis, kui maksukohustuslasel oli teave

asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga või kui

maksukohustuslane saanuks sellistest asjaoludest teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel

(vt nt asjas nr 3-3-1-34-06 tehtud otsuse p 14 ja asjas nr 3-3-1-74-09 tehtud otsuse p 11). Kuna

eespool kirjeldatu kohaselt tuginetakse vaidlusaluses maksuotsuses sellele, et kaebaja teadis, et

OÜ-d Scandinavian Trade ja Digital Steam ei olnud tegelikud müüjad, mitte et ta pidi seda

teadma, siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebaja poolt hoolsuskohustuse täitmist, mida

on sisuliselt soovitud kaebuse p-des 2.3 ja 2.4. Sellele, et kaebaja ei kontrollinud oma

tehingupartnerite esindajaid, on tuginetud „tavapäratu käitumise“, mitte kaebaja pahausksuse

kontekstis.

14. Kaebaja tugines veel sellele, et OÜ Scandinavian Trade kustutati käibemaksukohustuslaste

registrist alles 07.05.2015, kuid kaebaja tegi temaga tehingu märtsis 2015. Kaebaja ei nõustu,

et ta saanuks prognoosida või analüüsida OÜ Scandinavian Trade majandustegevust ning

tehingu tegemisest loobuda. Kaebajal puudub võimalus sellises ulatuses tõendite kogumiseks.

MTA alustas OÜ Scandinavian Trade ettevõtlusega tegelemise kontrolli 23.04.2015

korraldusega nr 12.2-3/31801-1 (tl 70-71), millest nähtub, et kontrolliti ettevõtlusega tegelemist

ajavahemikul 2015 märts kuni mai. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist

05.05.2015 otsuse nr 12.2-3/31801-3 (tl 73-74) alusel, kuna ta ei tõendanud ettevõtlusega

tegelemist kontrollitaval perioodil. Seega on tuvastatud, et OÜ-l Scandinavian Trade puudus

reaalne majandustegevus mh ajal, mil kaebaja temaga väidetavalt 13.03.2015 arve alusel

tehingu tegi. Kaebaja väidab sisuliselt, et ilma MTA-poolse otsuseta selle kohta, et OÜ

Scandinavian Trade tuleb ettevõtluse tõendamatuse tõttu käibemaksukohustuslaste registrist

kustutada, ei saanud kaebaja teada, et äriühingul puudub reaalne majandustegevus. Kohus ei

jaga kaebaja seisukohta ning leiab, et tuvastatud asjaolude pinnalt on selge, et kaebaja teadis

OÜ-l Scandinavian Trade reaalse majandustegevuse puudumisest ning sellest, et äriühing ei

müünud talle tegelikult kaupa. Kohus ei korda siinkohal täies ulatuses kontrollakti p 1.1.2.5

põhjendusi, kuid märgib, et kaebaja ei ole ümber lükanud MTA seisukohta, et väidetavalt OÜ-

lt Scandinavian Trade soetatud kauba tellis J. Teras Trading National LP esindajana ning

transpordi korraldas J. Teras kaebaja esindajana. Järelikult kaebaja ilmselgelt teadis, et

tegelikuks müüjaks ei olnud OÜ Scandinavian Trade ning reaalset tegevust mitteomav OÜ

Scandinavian Trade lülitatigi tehinguahelasse eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat

käibemaksu.

15. Kaebaja leiab, et maksuotsus tuleb tühistada MKS § 102 lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja on

vastustajale esitanud kõik tehingute toimumist kinnitavad dokumendid. Vastustaja ei ole

10(10)

tõendanud, et OÜ-dega Scandinavian Trade ja Digital Steam toimunud tehingud olid näilised,

s.o et pooled leppisid kokku, et avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi ei saabu.

MKS § 102 lg 1 p 2 sätestab, et maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu

või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem

teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Sellele

sättele viitamine on asjakohatu, kui kaebaja ei viita uute asjaolude ilmnemisele ega esita uusi

tõendeid. Fakt, et kaebaja on enda hinnangul maksuhaldurile esitanud kõik tehingute toimumist

kinnitavad dokumendid, ei ole selliseks asjaoluks. Kohus kontrollib kaebajale tehtud

maksuotsuse õiguspärasust nende materjalide pinnalt, mille maksuhaldur on kogunud.

Materjalidest tulenevad maksuhalduri järeldused on kokkuvõtlikult esitatud käesoleva otsuse

p-des 8 ja 9. Neist nähtub, et olenemata sellest, et kaebaja esitas MTA-le dokumendid, justkui

oleksid tehingud OÜ-dega Scandinavian Trade ja Digital Steam toimunud, annavad tõendid

kogumis alust järeldada, et tehingud on toimunud hoopis tundmatu kolmanda isikuga. Seega

nõustub kohus MTA-ga, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on formaalsete nõuete kõrval

oluline, et tehingud oleksid reaalselt toimunud, ning ei piisa ainult arvete vormistamisest ja

pangaülekannete tegemisest. MTA põhjendus, et tõendid viitavad, et kaebaja seadusliku

esindaja D. Poljakovi tuttava kaudu hangiti üksnes arved OÜ-de Scandinavian Trade ja Digital

Steam nimele, tähendabki, et tehingud olid näilikud, s.o korraldati arvete vormistamine ilma, et

kaebaja ja OÜ-de Scandinavian Trade ja Digital Steam vahel oleks reaalselt tehingud toimunud.

16. Riigikohus on 25.03.2009 otsuse nr 3-3-1-3-09 p-s 20 viitega kohtuasja nr 3-3-1-34-07 p-

le 13 märkinud, et kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase

esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab

maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Seega ei ole

õige kaebaja seisukoht, et maksuhalduril peavad iga järelduse kohta olema esitada otsesed

tõendid, vaid piisab sellest, kui maksuhaldur on nõuetekohaselt motiveerinud põhjendatud

kahtluse. Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, lasus kaebajal kohtumenetluses

kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1). Kaebaja ei esitanud uusi

tõendeid ja kaebuse väited ei anna maksuotsuse tühistamiseks alust. Seega jääb kaebus

rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit