Legislator Case Law & Legislation
3-16-1180/15 AI generated

3-16-1180/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-16-1180/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla 14.03.2016.a käskkirjaga nr 6-3/320 ja 28.03.2016.a käskkirjaga nr 6-3/379 - 14.03.2016.a käskkirjaga nr 6-3/320 kartserisse paigutamine 30 ööpäevaks. Kaebajat

Legislator headnote

AI generated

3-16-1180/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kaebajat

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-1180

Otsuse kuupäev

13. detsember 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i kaebus Viru Vangla 14.03.2016.a käskkirja

nr 6-3/320 ja 28.03.2016.a käskkirja nr 6-3/379

tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.01.2017.a.

Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Viru Vangla 14.03.2016.a käskkirjaga nr 6-3/320 ja 28.03.2016.a käskkirjaga nr 6-3/379

(edaspidi koos nimetatud vaidlustatud käskkirjad, tl 33-35 ja 14-16) määrati ile

järgmised distsiplinaarkaristused:

- 14.03.2016.a käskkirjaga nr 6-3/320 kartserisse paigutamine 30 ööpäevaks. Kaebajat

süüdistati selles, et ta ei allunud 12.02.2016.a vanglateenistuse ametniku seaduslikule

korraldusele asuda tööle;

- 28.03.2016.a käskkirjaga nr 6-3/379 kartserisse paigutamine 30 ööpäevaks. Kaebajat

süüdistati selles, et ta ei allunud 26.02.2016.a vanglateenistuse ametniku seaduslikule

korraldusele asuda tööle.

2. esitas 11.04.2016.a vaidlustatud käskkirjadele vaided. Viru Vangla jättis

10.05.2016.a vaideotsustega nr 6-12/80-2 (tl 29) ja 6-12/81-2 (tl 31) vaided rahuldamata.

3. esitas 08.06.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus vaidlustatud

käskkirjad tühistada. Kaebaja keeldus koristajana tööle asumast oma tervisliku seisundi tõttu.

Kaebajal on astma ja allergia. Kaebaja ei saa oma perearsti Nikolai Kulikovi soovitustele

tuginedes töötada tolmuses ruumis toksiliste ainetega ehk koristajana. Vangla arsti Jelena

Lobacheva 02.09.2015.a tõendi kohaselt on kaebaja IgE näit 17,0, selle näidu korral esineb

enamusel allergiale iseloomulikke sümptomeid. Koristustööd eeldavad tolmuses keskkonnas

töötamist, samuti kasutatakse ja võidakse kasutada keemilisi puhastusaineid.

Kaebaja kahtleb arstide Reet Aadamsoo ja Elle Elbergi pädevuses määrata kindlaks kaebaja

töövõime, sest need arstid on terviseameti registri kohaselt eriarsti abid. Kaebaja usaldab

eelkõige oma perearsti arvamust ja soovitusi, kellega ta on pidevalt ühenduses ja kes omab

samu kaebaja tervisekaardi andmeid mis ka vangla arstid.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased.

Kaebaja on kinnipeetavana kohustatud töötama. Kaebaja tööle määramisel andis

meditsiiniosakond selleks kooskõlastuse, sh leidis, et astma diagnoos ei ole vanglas kinnitust

leidnud.

Kaebaja tugineb perearst Nikolai Kulikovi seisukohale, kuid ei too välja dokumenti, kust

selline seisukoht tuleneb. Kui kaebaja tugineb 17.06.2015.a väljastatud arst Nikolai Kulikovi

tõendile (tl 60), mis on juba mitmes kohtuasjas läbi käinud, siis märgib vangla, et tegemist ei

ole vanglas töötava arstiga. Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses alates 14.07.2014.a ning

17.06.2015.a ei ole kaebaja käinud väljaspool vanglat arsti vastuvõtul. Seega ei ole Nikolai

Kulikov kaebajat faktiliselt näinud ega üle vaadanud. Lisaks ei ole tõendatud kaebaja väide, et

Nikolai Kulikovil on olemas vanglas peetava kaebaja tervisekaardi andmed. Väljaspool

vanglat töötaval arstil puudub ligipääs vangla infosüsteemidele, sh terviseandmetele. Vangla

andmetel ei ole kaebaja viimase pooleteise aasta jooksul Nikolai Kulikoviga kirjavahetuses

olnud ning viimase aasta jooksul ei ole kaebaja Nikolai Kulikovile helistanud. Vanglal on

väga hea ülevaade kinnipeetavate tervislikust seisundist, seetõttu on usaldusväärsed vangla

arstide andmed.

Kaebaja ei ole pädev iseseisvalt tõlgendama analüüside tulemusi Internetist pärinevate

andmete põhjal. Üld IgE näit 17,0 x 1000 int.unit/l on negatiivne. Referentsväärtus ehk

väärtus, mille puhul analüüsi tulemus viitab allergiale, on täiskasvanud inimesel 95 ku/l.

Negatiivne on ka tolmuallergeenide segu hx2 IgE näit <0,10, kuna referentsväärtuseks on

0,35. Kaebajal puuduvad antikehad tolmuallergeenide vastu. Kaebajal ei ole allergiat (tl 61-

64).

Terviseameti registrisse on kantud kõik ametlikult registreeritud arstid, kes omavad D-koodi

(doktor). Kõigil registrisse kantud arstidel on õigus osutada üldarstiabi, mis on ka vanglas

töötavate arstide põhitegevus. Töötavate tervishoiutöötajate registri andmete kohaselt on Reet

Aadamsoo kutselt arst (D02396) ning Elle Elberg (D01728) on arst, kes on omandanud juurde

dermatoveneroloogia eriala. Vanglal ei ole alust kahelda arstide pädevuses.

Kohtu seisukoht

5. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma

vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

VangS § 37 sätestab kinnipeetava töökohustuse järgmiselt:

- kinnipeetav on kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti (§ 37 lg 1);

- töötama ei ole muuhulgas kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel

võimeline töötama (§ 37 lg 2 p 3);

- kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (§ 37 lg 3).

Ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda

tööst, mille täitmine seab ohtu tema tervise.

Kui kinnipeetav kasutab õigust keelduda tööst, mis seab ohtu tema tervise, siis ei riku ta

VangS § 67 p 1, mis kohustab kinnipeetavat vanglateenistuse ametnike korraldustele alluma.

6. Vaidlustatud käskkirjadega määrati kaebajale distsiplinaarkaristused selle eest, et kaebaja

ei allunud 12. ja 26.02.2016.a vanglaametniku korraldusele asuda tööle eluosakonna

koristajana. Kaebaja kinnitab fakti, et ta ametnike korraldusi ei täitnud. Kaebaja tugineb

sellele, et tal oli õigus keelduda tööst oma tervisliku seisundi tõttu.

Valvuri 12.02.2016.a ettekande (tl 38) kohaselt keeldus kaebaja tööle asumast V7 osakonna

koristajana ja soovis meditsiinitöötaja ülevaatust. Kaebaja terviseseisundit kontrollinud

meditsiiniõde Olga Soomi tõendi (tl 39) kohaselt kurtis kaebaja selja- ja maovalu. Õde

kontrollis kaebaja vererõhku ja kehatemperatuuri ning tööst vabastamiseks põhjust ei

esinenud.

Valvuri 26.02.2016.a ettekande (tl 20) kohaselt keeldus kaebaja täitmast korraldust asuda

tööle V7 eluosakonna koristajana. Kaebaja ei soovinud meditsiiniosakonna töötajat. Valvuri

ettekandest ei nähtu, millisel põhjusel kaebaja tööst keeldus.

Kohtueelses menetluses esitatud vaietes (tl 47-48) tugines kaebaja sellele, et ta keeldus

mõlemal juhul tööst kroonilise bronhiaalastma tõttu. Kohtule esitatud kaebuses tugines

kaebaja sellele, et tal on astma ja allergia.

Muid etteheiteid kaebajal vaidlustatud käskkirjale või läbi viidud distsiplinaarmenetlusele ei

ole. Seega peab kohus kohtuasja lahendamiseks tuvastama, kas töötamine 12. ja 26.02.2016.a

eluosakonna koristajana oleks seadnud ohtu kaebaja tervise seetõttu, et kaebajal on astma või

allergia. Kuna väiteid töötamist takistanud selja- või maovalu kohta kaebaja kohtueelses

menetluses või kaebuses ei esitanud, siis kohus neid kaebaja väidetavaid tervisehäireid ei

käsitle.

7. Kaebaja määrati tööle Viru Vangla 08.02.2016.a käskkirjaga nr 6-2/188 (tl 21). Tööle

määramise menetluses esitas kaebaja väite, et tal on mitmed kroonilised haigused, sh

bronhiaalne astma. 03.02.2016.a hindas kaebaja tervislikku seisundit arst Elle Elberg, kelle

otsuse järgi on kaebaja töövõimeline (tl 24). Õde Olga Soom väljastas 05.02.2016.a

kooskõlastatult perearstiga tõendi kaebaja tervisliku seisundi kohta (tl 22-23). Selle kohaselt

ei ole kaebajal alates 02.03.2015.a Viru Vanglas astmahoogu fikseeritud. Vastavalt kaebaja

sõnadele on märgitud, et 2003. aastal on Narva haiglas diagnoositud astma, vangla perearsti

vastuvõtul ei ole kopsudes kuulda astma tunnuseid. Eeltoodut arvestades otsustas vangla

kaebaja tööle määrata.

Kohus märgib, et Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja tööle määramise käskkirja

vaidlustanud. Tegemist on kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga, milles on juba

käsitletud kaebaja väidet, et ta ei saa töötada koristajana astma tõttu. See tekitab kahtluse, kas

kaebajal üldse oli konkreetse tööülesande saamisel tööst keeldumise õigus TTOS § 14 lg 5 p 4

alusel. Kohus siiski leiab, et kuna õigus tervise kaitsele on üks Eesti Vabariigi põhiseaduses

sätestatud põhiõigustest (põhiseaduse § 28), siis ei saa TTOS § 14 lg 5 p 4 tulenev tööst

keeldumise õigus sõltuda sellest, kas isik vaidlustas algse haldusakti tema tööle määramise

kohta.

8. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kaebaja põeb astmat ja kui jah, siis kas see takistab

kaebajal töötada eluosakonna koristajana.

Vastustaja esitas kohtule 05.02.2016.a kaebaja tervisekaardi andmete põhjal koostatud tõendi

(tl 22-23), millest tuleneb, et kaebajal ei ole alates 02.03.2015.a Viru Vanglas astmahoogu

fikseeritud, 2003. aastal kaebajal diagnoositud astma kohta on tervisekaarti märge tehtud

kaebaja sõnade alusel ning vangla arsti andmetel ei ole kopsudes kuulda astma tunnuseid.

Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta põeb astmat ja ei ole taotlenud

selliste tõendite väljanõudmist. Vastustaja esitas kohtule kaebaja viidatud tõendi, mille on

17.06.2015.a välja andnud perearst Jevgenia Kulikova juures töötav arst Nikolai Kulikov (tl

60). Tõendil on diagnoosiks märgitud J45 ja soovitusena märgitud, et tervise seisundi tõttu ei

saa töötada tolmuses ruumis, toksiliste ainetega. Rahvusvahelises haiguste klassifikaatoris

(kättesaadav Interneti-aadressil rhk.sm.ee) tähistab J45 astmat.

Kohus nõustub vastustajaga, et vangla arstide andmed kaebaja tervisliku seisundi kohta on

kaalukamad ja usaldusväärsemad kui Nikolai Kulikovi tõendil olevad andmed. Kaebaja ei ole

vastu vaielnud vastustaja seisukohale, et Nikolai Kulikov ei ole kaebajat vangistuse ajal

isiklikult läbi vaadanud. Vastustaja on tekitanud põhjendatud kahtluse selles, kas Nikolai

Kulikovi käsutuses saavad olla kaebaja täielikud terviseandmed, kuna kaebaja ei ole

vangistuse ajal Nikolai Kulikoviga ühenduses olnud. Kaebaja ei ole neid väiteid ümber

lükanud.

Vastustaja on jälginud kaebaja terviseseisundit alates kaebaja vangistuse algusest

14.07.2014.a. Seetõttu loeb kohus usaldusväärseks vastustaja andmed. Nende põhjal ei ole

kaebajal vanglas astmahooge esinenud ning arst kooskõlastas kaebaja tööle määramise, teades

seejuures, et kaebaja väitel põeb ta astmat. Usutav on ka vastustaja väide, et kui koristustööd

eluosakonnas põhjustaksid kaebajal tervisehäireid, siis oleksid need tervisehäired pidanud

ilmnema kaebaja igapäevase elutegevuse, sh kaebaja kambri koristamise käigus.

Eeltoodu kogumis näitab, et kaebaja kas ei põe üldse astmat või siis on haigus sedavõrd kerge,

et see ei takista töötamist eluosakonna koristajana. Kaebajal puudus õigus keelduda 12. ja

26.02.2016.a tööst põhjusel, et ta põeb astmat

9. Kaebaja esitas kaebuses esmakordselt väite, et tal on allergia. Kaebaja viitas seejuures õde

Jelena Lobacheva 02.09.2015.a tõendile (tl 62). Vastustaja esitas kohtule lisaks eelnimetatud

tõendile ka Kai Irdi 28.08.2015.a tõendi (tl 61) ning arst Elle Elbergi 19.01.2016.a tõendil ja

selgituse (tl 63-64).

Kõigist eelnimetatud dokumentidest tuleneb, et kaebajal allergiat ei ole, kuna nii üld IgE näit

17,0 x 1000 int.unit/l kui ka tolmuallergeenide segu/hx2 IgE näit <0,10 jäävad alla

referentsväärtuse. Referentsväärtus on väärtus, millest alates tulemus viitab allergiale.

Antikehad tolmuallergeenide vastu kaebajal puuduvad. Kohus loeb usaldusväärseks

meditsiinitöötajate andmed ja selgitused.

Kohus ega kaebaja ei ole pädevad iseseisvalt tõlgendama analüüside tulemusi Internetist

pärinevate andmete põhjal. Kohus siiski märgib, et kaebaja viidatud Interneti-lehekülje

www.quattromed.ee (praegusel ajal ümber suunatud lehele www.synlab.ee) alajaotuste

„Tulemuste interpretatsioonid“ -> „Allergia uuringud“ ja „Referentsväärtuste tabel“ alusel

ajab kaebaja segamini näitajad üld IgE, mis mõõdab allergia esinemist üldiselt, ja spets IgE,

mis mõõdab tundlikkust konkreetsetele allergeenidele, näiteks tolmule või olmeallergeenidele.

Referentsväärtus ehk väärtus, millest alates tulemus viitab allergiale, on nende näitajate puhul

väga erinev: üld IgE-l 95 ja spets IgE-l 0,35. Kaebaja viidatud fraas, et näidu 3,5 - 17,49

puhul esineb enamusel isikutel allergiale iseloomulikke sümptomeid, käib spets IgE kohta

(kaebaja spets IgE näit tolmu puhul on väiksem kui 0,10). 17,0 on kaebaja üld IgE näit, üld

IgE puhul aga esinevad allergia sümptomid alates näidust 95.

Seega on tõendatud, et kaebajal allergiat ei esine ning kaebajal puudus 12. ja 26.02.2016.a

õigus keelduda tööst põhjusel, et tal on allergia.

10. Kaebaja seab kahtluse alla Viru Vangla arstide Reet Aadamsoo ja Elle Elbergi pädevuse.

VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt on tervishoiutöötajad arst,

hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis. VangS § 52 lg 2 näeb

ette, et vangla arstil tuleb jälgida kinnipeetavate terviseseisundit, ravida neid vanglas olevate

võimaluste piires ja vajaduse korral suunata ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde,

samuti täita teisi talle pandud ülesandeid. See tähendab muuhulgas, et vangla arstil on

pädevus otsustada, kas ta lahendab patsiendi probleemi ise või tuleb patsient suunata eriarsti

juurde.

Avalikult kättesaadavate terviseameti registrite (mveeb.sm.ee) kohaselt on Reet Aadamsoo

kutse arst (kood D02396) ning Elle Elbergi kutse arst ja eriala dermatoveneroloogia (kood

D01728). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et need arstid on kutselt eriarsti abid. Kohtul

puudub põhjus kahelda selles, et Reet Aadamsoo ja Elle Elberg olid piisavalt pädevad

hindamaks kaebaja tervislikku seisundit.

Reet Aadamsoo ja Elle Elbergiga sama ehk arsti kutse on ka Nikolai Kulikovil (kood

D01603). Seega puudub kaebajal põhjus seada kahtluse alla Reet Aadamsoo ja Elle Elbergi

kvalifikatsiooni ja pädevust, kui ta samal ajal Nikolai Kulikovi pädevuses ei kahtle.

11. Kohus märgib, et kaebaja esitas väite, et tal on õigus keelduda tööst astma ja allergia tõttu,

ka kohtuasjades 3-15-2418, 3-15-2896, 3-15-3225, 3-15-3226 ja 3-16-220. Kõigis asjades

lükkas halduskohus kaebaja väited tagasi. Kohtuotsused ei ole jõustunud.

12. Kokkuvõttes leiab kohus, et töötamine eluosakonna koristajana 12.02.2016.a ja

26.02.2016.a ei saanud kahjustada kaebaja tervist. Seega puudus kaebajal mõlemal juhul

õigus jätta vanglaametniku korraldus täitmata ja kaebajale on õigesti määratud

distsiplinaarkaristused. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude

väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta.

Kohus määras 08.11.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamise tähtajaks 23.11.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule

ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik