Legislator Case Law & Legislation
2-16-107252/10 AI generated

2-16-107252/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-16-107252/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

põhivõlg 500 eurot, intress 10 eurot, laenulepingu tasu 10 eurot ning võlgnevuse viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

Legislator headnote

AI generated

2-16-107252/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: põhivõlg 500 eurot, intress 10 eurot, laenulepingu tasu 10 eurot ning võlgnevuse viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

13. detsember 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-16-107252

Tsiviilasi

OÜ ITM Inkasso hagi Kasper Reegi vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

620,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ ITM Inkasso (rk 11100041), lepinguline

esindaja: Marek Aunver (e-post jurist@itm.ee)

Kostja: Kasper Reek (ik XXX; tegelik elukoht

teadmata; XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Kasper Reegilt OÜ ITM Inkasso kasuks:

2.1. põhivõlg 500 eurot, intress 10 eurot, laenulepingu tasu 10 eurot ning võlgnevuse

sissenõudmisega tekkinud kahju 10 eurot, kokku 530 eurot;

2.2. viivis 10.02.– 01.07.2016 eest 15,77 eurot;

2.3. viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

02.07.2016 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju 34 eurot osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 95 % kostja kanda ja 5 %

hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Kasper Reegilt riigilõiv 118,75 eurot ja õigusabikulu 95 eurot, kokku

menetluskulu 213,75 eurot OÜ ITM Inkasso kasuks.

Kaja esitamine

8. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

9. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

10. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. OÜ ITM Inkasso (hageja) esitas 04.04.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Kasper Reegi (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohtunikuabi lõpetas

07.06.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostjale ei õnnestunud makseettepanekut

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Harju Maakohus keeldus 04.07.2016 määrusega

hagi menetlusse võtmisest ja edastas selle lahendamiseks kohtualluvuse kohaselt

Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus võttis hagi menetlusse 23.08.2016 määrusega.

2. Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on

toimetatud kostjale kätte avalikult, avaldamisega 26.10.2016 Ametlikes Teadaannetes

(tlk 66). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel loeb kohus

menetlusdokumendid kätte toimetatuks 10.11.2016. Hagile vastamiseks antud 20-

päevane tähtaeg saabus 30.11.2016. Kostja ei ole hagile vastanud.

3. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6

sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata.

4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

5. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu

tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).

6. Hageja on esitanud nõude võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju 44 eurot

väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtub, et võlgnevuse menetlemisega seotud kahju on

meeldetuletuskirjade saatmine kostjale. Menetluskirja saatmine on kõige tavapärasem

sissenõudmistoiming. Meeldetuletuskirja võib saata posti teel, aga ka nt e-posti või SMS-

ga. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1132 sätestab sissenõudmiskulude hüvitamise tarbija poolt

ning sätestab ülempiiri sissenõudmiskulude kogusummale. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel

võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000

eurot. Hagiavalduse järgi on hageja nõue 620,02 eurot. VÕS § 1132 lg 3 täpsustab, et

pärast lepingu lõppemist võib majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata

esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu

lõppemisest. VÕS § 1132 lg 6 kohaselt on § 1132 regulatsioon imperatiivne ning sellest

tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega, liiga lühikese ajavahemiku

jooksul pärast lepingu lõppemist saadetud tasulise meeldetuletuskirja hüvitise nõue on

tühine. Hagiavaldusest nähtub, et leping lõppes 09.02.2016 ning tasuline võlateatis

saadeti kostjale 10.02.2016. Kohus on seisukohal, et tasuliste võlateatiste lühikese aja

jooksul edastamise eesmärk ei tohi olla VÕS-s sätestatud sissenõudmiskulude ülempiiri

ulatuses hüvitise saamine (VÕS § 1132 lg 3).

Hagiavalduse järgi on vastavalt hageja hinnakirjale esimese võlateatise saatmise hind 12

eurot, teise võlateatise saatmise hind 12 eurot ning kolmanda võlateatise saatmise hind 20

eurot (tlk 21). Esimese meeldetuletuskirja edastamise hüvitise tühisuse tõttu ei ole hagejal

õigust nõuda hageja hinnakirjast tulenevat meeldetuletuse saatmise tasu 12 eurot. VÕS §

1132 lg 2 p 2 alusel võib hageja pärast lepingu lõppemist nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude

hüvitist

kummagi

järgmise

kahe

saadetava

tasulise

meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Kohus vähendab hageja poolt nõutavat

meeldetuletuskirja saatmise tasu VÕS-s sätestatud määrani. Hagejal on õigus nõuda

esimese kirja eest 5 eurot ning teise kirja eest 5 eurot (10 eurot kokku).

7. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma

500 eurot, intress 10 eurot (intressimäär 48 % aastas), lepingutasu 10 eurot, võlgnevuse

sissenõudmisega tekkinud kahju 10 eurot, viivis 10.02-01.07.2016 eest 15,77 eurot ning

viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

02.07.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Hagi on õiguslikult põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju 34 eurot osas.

8. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 95 % kostja kanda ja 5 % hageja kanda ning kostja menetluskulud tema

enda kanda.

9. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud hagiavalduse järgi on hageja riigilõiv

125 eurot ja õigusabikulu 100 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal

hüvitada riigilõivust 118,75 eurot ning õigusabikulust 95 eurot, kokku menetluskulu

213,75 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik