2-14-55418/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

12.12.2016, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-55418

Kohtuasi

Korteriühistu Sakala 16 avaldus Sakala 16

Arendus OÜ, Seskon Arendus OÜ ja Suursa OÜ

vastu

tehnorajatiste

talumiskohustuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.05.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sakala 16 Arendus OÜ ja Seskon Arendus OÜ

määruskaebus

Korteriühistu Sakala 16 vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Korteriühistu Sakala 16 (registrikood

80371673), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Oliver Nääs ja vandeadvokaadi abi Rainer Ratnik

Puudutatud isik I Sakala 16 Arendus OÜ

(registrikood 11487933)

Puudutatud isik II Seskon Arendus OÜ

(registrikood 12398539)

Puudutatud isikute I ja II lepingulised esindajad

vandeadvokaat Ramil Pärdi ja vandeadvokaat

Katri Tomson

Puudutatud isik III Suursa OÜ (registrikood

11553506)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31.05.2016 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus ja vastumääruskaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud solidaarselt Sakala 16 Arendus OÜ ja Seskon Arendus OÜ kanda.

4. Määrata Sakala 16 Arendus OÜ ja Seskon Arendus OÜ poolt Korteriühistu

Sakala 16 kasuks hüvitamisele kuuluvate ringkonnakohtus kantud menetluskulude

suuruseks 670,5 eurot.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud vastumääruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud Korteriühistu Sakala 16 kanda.

6. Määrata Korteriühistu Sakala 16 poolt Sakala 16 Arendus OÜ ja Seskon

Arendus OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvate ringkonnakohtus kantud

menetluskulude suuruseks 195 eurot.

7. Tasaarvestada Sakala 16 Arendus OÜ ja Seskon Arendus OÜ ning

Korteriühistu Sakala 16 vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista solidaarselt Sakala 16 Arendus

OÜ-lt ja Seskon Arendus OÜ-lt Korteriühistu Sakala 16 kasuks välja

menetluskulud 475,5 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Sakala 16 Arendus OÜ-l ja

Seskon Arendus OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates

määruse ärakirja kättesaamisest.

Avaldus ja esitatud taotlus

1. Korteriühistu Sakala 16 (avaldaja) esitas 04.08.2014 avalduse Sakala 16 Arendus

OÜ (puudutatud isik I), Seskon Arendus OÜ (puudutatud isik II) ja Suursa OÜ

(puudutatud isik III) vastu tehnorajatiste talumiskohustuse tuvastamiseks ja

servituudi seadmiseks kinnistusraamatusse. 28.09.2015 täpsustas avaldaja nõuet ja

palus eelnevale lisaks kohustada Sakala 16a kinnistute igakordseid omanikke andma

nõusolek toruühenduste lõpuni ehitamiseks ja ühendamiseks. Menetluskulud palus

avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.

Avalduse kohaselt jagasid toonased omanikud 13.12.2001 Tallinnas, Sakala 16

kinnistu kaheks selliselt, et moodustusid kinnistud Sakala 16 ja Sakala 16a. Sakala

16a kinnistule seati erinevad piiratud asjaõigused. Sakala 16 ja Sakala 16a kinnistute

veevarustuse tarvis on varem rajatud tsentraalne veetorustik Sakala tänava alla.

Sakala 16 kinnistu veevarustus on alati olnud tagatud läbi Sakala 16a kinnistu,

kuivõrd viimane külgneb Sakala tänavaga ja Sakala 16 kinnistu asub Sakala tänavalt

vaadates hoovi pool.

Sakala 16 kinnisasjal asuv hoone võeti ehitusregistri andmetel esmalt kasutusele

1901. aastal ja Sakala 16a kinnisasjal asuv büroohoone 2013. aastal. Enne büroohoonet

asus samal kohal kahekorruseline puumaja. Sakala 16a kinnistule uue hoone

ehitamisega kavandasid Sakala 16a kinnistu omanikud uue veevarustuse trassi

rajamise Sakala 16a ja Sakala 16 teenindamiseks. Sakala 16 varustamise trassid

hakkasid kulgema varasematest trassidest erinevalt – suures osas piki Sakala 16

kasuks seatud teeservituuti. Sakala 16a kinnistul ehitati uued veetrassid mõlema

kinnistu jaoks kavandatud tehnovõrkude koondplaani alusel. Veetrasse ei ehitatud

välja Sakala 16 kinnistul. Ehituse ajal oli veevarustus Sakala 16 kinnistule tagatud

ajutiste torudega, mis asendasid varasemalt Sakala 16a kinnistult teisest kohast

kulgenud veetrasse. Ajutine veeühendus oli töös kuni 01.08.2014, mil puudutatud

isikud keerasid vee kinni avaldaja survestamiseks. Avaldaja on palunud tänastelt

Sakala 16a kinnistu omanikelt puudutatud isikutelt I, II ja III nõusolekut veetrasside

osas reaalservituudi seadmiseks, torude ühendamise kooskõlastuse saamiseks ja

pakkunud Sakala 16a omanikele kulutuste hüvitamist. Puudutatud isikud on

eelnevast keeldunud.

Praegusel juhul esinesid reaalservituudi seadmise eeldused vastavalt

asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg-tele 1 ja 2, s.t vee ja kanalisatsiooni kasutamine oli

Sakala 16 kinnistu omanikele vajalik, kuid juurdepääs oli võimalik tagada üksnes

naaberkinnistu kaudu, Sakala 16 kinnistu omanikud nõustusid veevarustuse

korraldamisega läbi Sakala 16a kinnistu ja kirjeldatud lahendus oli tehniliselt

mõistlik, sest võrgustik oli välja ehitatud ja kajastus nii detailplaneeringus kui Sakala

16a kinnistu tehnovõrkude skeemil. Puudutatud isikud keeldusid reaalservituudi

sissekandmisest õigusliku aluseta. Alternatiivselt tulenes alus servituudi

kinnistusraamatusse kandmiseks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-

st 152, kuivõrd veetrassid Sakala 16 kinnisasja teenindamiseks kulgesid juba enne

maa esmakinnistamist läbi tänase Sakala 16a kinnistu.

Sõltumata sellest, mis norm võtta aluseks reaalservituudi seadmisele, ei olnud

puudutatud isikutel praeguses asjas õigust nõuda rajatise püstitamisega kaasnevaid

kulutusi järgmistel põhjustel: (1) AÕS § 158 lg 5 järgi saab enda kinnisasjal teist

kinnisasja teeniva tehnovõrgu või -rajatise ümber paigutada vaid juhul, kui

ümbertõstja kannab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud; (2)

puudutatud isiku I esindaja esitas 01.11.2010 ja 07.11.2011 garantiikirjad, milles

garanteeris, et ehitustööde käigus tagatakse Sakale 16 hoonele veevarustus ja

puudutatud isik I garanteerib tagatavate torustike ehituskulude katmise ja vajalike

liitumislepingute tasude maksmise; (3) puudutatud isik I ei ole käsundita

asjaajamisele asudes väljendanud kavatsust esitada hüvitisnõudeid; (4) torude

väljaehitamine oli puudutatud isiku I huvides. Kõnealune võlaõiguslik nõue tuleb

lahendada eraldi hagimenetluse raames, sest tegemist ei ole omandiõigusel põhineva

nõudega.

Puudutatud isikute I ja II vastuväited

2. Puudutatud isikud avaldasid, et on nõus Sakala 16 korteriomandite kasuks

reaalservituudi seadmisega avalduse esemeks olevate tehnorajatiste osas tingimusel,

et avaldajalt mõistetakse puudutatud isiku I kasuks välja vee- ja

kanalisatsioonitrasside rajamise kulud 30 609,73 eurot ja kohustatakse avaldajat

maksma seatavast reaalservituudist tuleneva talumiskohustuse eest õiglast hüvitist

kohtu poolt määratud summas. Menetluskulud palus puudutatud isik I jätta avaldaja

kanda.

Avaldaja huviks on reaalservituudi seadmise kõrval ka puudutatud isiku I poolt

rajatud trasside kasutusele võtmine, s.t nõusoleku saamine trasside lõpuni

ehitamiseks ja ühendamiseks Sakala 16 kinnistul. Puudutatud isik I on valmis andma

nõusoleku tingimusel, et avaldaja hüvitab puudutatud isikule I avaldaja tarbeks

ehitatud trasside ehituskulud avaldajale langevas osas. Trasside ehituskulude

hüvitamise nõue tuleb lahendada praeguse tsiviilasja raames, sest nõuet kohustada

puudutatud isikut I andma nõusolek trasside lõpuni ehitamiseks ja ühendamiseks, ei

saa kohus rahuldada enne, kui puudutatud isiku I ehituskulude hüvitamine on

otsustamata. Eelnevat kinnitab ka Riigikohtu praktika (RKTKo 3-2-1-12-11). Samuti

on see menetlusökonoomiliselt otstarbekas.

Tehnovõrkude osas ei ole varasemalt ühtegi servituuti Sakala 16a kinnistule seatud.

39 567,90 eurot, mis kulus tehnovõrkude ehitamiseks Sakala 16a kinnistul nii Sakala

16 kui Sakala 16a tarbeks, kandis puudutatud isik I. Kusjuures vaidlusalused vee- ja

kanalisatsioonitrassid Sakala 16a kinnisasjal rajati eeskätt avaldaja huvides.

Puudutatud isikud kasutasid trassidest u 22,64% ja ülejäänud osa oli vajalik avaldaja

teenindamiseks. Sakala 16 kinnistu sihipäraseks kasutamiseks vajalikud tehnovõrgud

rajati Sakala 16a hoone ehitamise käigus selleks, et hiljem ei tuleks Sakala 16a

kinnistut läbivat Sakala 16 kinnistu juurdepääsuteed tehnovõrkude jaoks uuesti üles

kaevata. Avaldaja kohustus hüvitada vee- ja kanalisatsioonitrasside endale langev

osa tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1023 lg-test 1 ja 2 või alternatiivselt VÕS §-dest

1041 ja 1042. Samuti AÕS § 179 lg-test 1 ja 2.

Puudutatud isikud palusid määrata AÕS § 158 lg 3 alusel mõistliku tasu tehnovõrgu

talumise eest, arvestades seda, et hüvitis kataks vähemalt reaalservituudi aluse maa

eest tasumisele kuuluva maamaksu ja õiglase hüvitise omandi väärtuse vähenemise

ja reaalservituudi talumiskohustuse eest.

Vastulausena avaldaja alternatiivsele õiguslikule alusele märkisid puudutatud

isikud, et AÕSRS § 152 ei saanud praegusel juhul tulla kohaldamisele, sest AÕSRS §

152 lg 1 järgi on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või

-rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus

enne 1999. a 1. aprilli. Eelnevat kinnitab ka Riigikohus lahendis 3-2-1-105-12.

Praegusel juhul tehnovõrk, millele avaldaja reaalservituudi seadmist taotles, rajati

2013. aastal. Samuti ei kuulu kohaldamisele AÕS § 158 lg 5, sest avaldaja kasuks ei

olnud seatud ühtegi servituuti ning tegu ei olnud avaldaja omandis olevate

trassidega, mida oleks AÕS § 158 lg 5 mõttes ümber paigutatud. Veel enam, Sakala 16

hoone 2002. a ehitusloa seletuskirjast nähtub, et varasemalt alati Sakala 16a kinnistut

läbinud toruühendus likvideeritakse ja Sakala 16 rajab ise uue süsteemi, mh

veeühenduse Tatari tänaval paiknevast veetrassist.

Maakohtu määrus

3. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja tuvastas Tallinnas, Sakala 16a asuvate ja

kinnistusraamatu registriosadesse nr 26621901, nr 26622001, nr 26622101, nr 26622201,

nr 26622301, nr 26622401, nr 26622501, nr 26622601, nr 26622701, nr 26622801,

nr 26622901, nr 26623001, nr 26623101, nr 26623201, nr 26623301 ja nr 26623401 kantud

korteriomandite osas ühise seadusjärgse kinnisomandi kitsenduse, mis seisneb veetrassi

talumise kohustuses, ühiselt Tallinnas Sakala 16 asuvate ja kinnistusraamatu registriosadesse

nr 24358401, nr 24358501, nr 24358601, nr 24358701, nr 24358801, nr 24358901,

nr 24359001, nr 24359101, nr 24359201, nr 24359301, nr 24359401, nr 24359501 kantud

korteriomandite kasuks. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus tuvastas, et puudutatud isikutel oli veetrasside talumise kohustus tulenevalt

AÕSRS §-st 152, sest veetrass oli olemas enne maa esmakinnistamist, mis omakorda toimus

enne 1. aprilli 1999.

AÕSRS §-st 152 märgitud tehnorajatise korral toimub tasu määramine AÕSRS § 154 alusel.

Riigikohus on selgitanud lahendis nr 3-2-1-87-14, et sõltumata kinnisasja omandamise ajast ja

viisist on selle igakordsel omanikul õigus saada tehnorajatise omanikult perioodilist

talumistasu vähemasti ulatuses, milles kinnisasja omanik peab kandma kulusid, kuid ei saa

kinnisasja või selle osa tehnorajatise tõttu ise kasutada. Puudutatud isikuid ei toonud esile

tegelike hoolduskulude olemasolu ega vajadust kanda selliseid kulusid, mis seonduksid

piisavalt otseselt vaidlusaluse veetrassi talumisega. Seega selles osas kohus perioodilist tasu

välja ei mõista. Kuna veetorud paiknevad maa all ja ei piira maa kasutamist, ei ole

põhjendatud ka maamaksu väljamõistmine puudutatud isikute kasuks. Kinnisasja väärtuse

vähenemise eest tasu väljamõistmist AÕSRS § 154 lg 1 ette ei näe.

Veetrasside rajamise kulude hüvitamise nõuet ei olnud võimalik lahendada praeguse

menetluse raames. Samuti ei olnud kulude hüvitamise nõuet võimalik käsitleda vastuväitena.

Eelnev on tingitud asjaoludest, et asjaõigused on ammendavalt sätestatud seaduses ja

samamoodi on seadusega paika pandud asjaõigused kõigi isikute suhtes (absoluutselt) kehtiv

sisu, mida saab kokkuleppel kolmandate isikute suhtes kehtivalt muuta üksnes seaduses

sätestatud ulatuses. AÕS või AÕSRS kohaselt ei ole trasside rajamise kulu talumiskohustuse

määramise eelduseks. Puudutatud isiku I nõudel puudus otsene seos avaldaja nõude

lahendamisega. Puudutatud isiku I vastuväide kulude hüvitamiseks on iseseisev nõue, mida

tuleb eraldi menetlusse võtta ja tasuda riigilõiv.

AÕSRS § 152 ei sätesta õigust nõuda teise kinnisasja koormamist reaalservituudiga nii, nagu

seda näeb ette AÕS § 158 lg 2. Kinnisomandi seadusjärgne kitsendus kehtib AÕS § 141 lg 1

järgi kinnistusraamatusse kandmata. AÕS § 141 lg 11 järgi saab eraõiguslikku seadusjärgset

kitsendust kanda asjaõigusena (eelkõige servituudina) kinnistusraamatusse üksnes juhul, kui

kinnisasja omanik ja õigustatud isik lepivad kokku kitsenduse muutmises. Kohtulahendil, mis

tehakse vahetult seadusjärgse kitsenduse üle peetavas vaidluses, saab olla ainult deklaratiivne

iseloom.

Kuivõrd hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset

õigusabi, ei saa õigusabi kasutamise korral menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et

õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Praegusel juhul

ei olnud vaidlus sisult selline, mis eeldanuks õigusabiteenuse tellimist, mistõttu oli

põhjendatud jätta kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda.

Puudutatud isikute I ja II määruskaebus

4. Puudutatud isikud I ja II esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu määrus

ja teha uus määrus, millega jätta avaldus läbi vaatamata ning kõik menetluskulud avaldaja

kanda. Alternatiivselt palusid puudutatud isikud tühistada maakohtu määrus ja teha uus

määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isikud palusid määruskaebuse esitamisel kantud menetluskulud jätta avaldaja

kanda. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse norme.

Kuivõrd ringkonnakohus on 31.07.2015 määruses selgitanud, et avalduse rahuldamine

esitatud kujul ei aita saavutada avaldaja eesmärki ja sama on nentinud maakohus

vaidlustatavas lahendis, tuleb hagi jätta vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 2 ja TsMS § 477 lg-le

1 läbi vaatamata.

Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kui väljus avalduses toodud nõude

raamidest ning tegi tarbetu ja sisutu lahendi, millega avaldaja soovitud eesmärki ei saavuta,

kuid mille tulemusel on puudutatud isikud kandnud olulisel määral menetluskulusid.

Kohus kohaldas ebaõigesti AÕSRS § 152 lg 1. Nimetatud sätet tuleb mõista selliselt, et sättes

kirjeldatud talumiskohustus on olemas juhul, kui esinevad AÕS § 158 lg-s 1 kirjeldatud

eeldused osas, mis puudutavad tehnovõrkude rajamise võimatust muust kohast ja

tehnovõrkude mujalt rajamise kulusid. See tähendab, et kui valitseva kinnistu teenindamiseks

vajaliku tehnovõrgu saab rajada mujalt ja/või selle mujalt rajamine ei ole ülemääraselt

kulukas, siis sellega ammendub AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenev seadusjärgne kitsendus.

Omandikitsendusega kaasneb üksnes passiivne talumiskohustus. Õiguse üldpõhimõtetega ei

ole kooskõlas olukord, kus olemasoleva amortiseerunud trassiga seonduvad kulud peab

kandma teeniva kinnistu omanik. Praegusel juhul ei ole ka kohaldatav AÕSRS § 152 lg 4,

kuivõrd tehnovõrgu, mille ümberpaigutamine puudutatud isikutele kuuluval kinnisasjal oli

vajalik, omanikud olid puudutatud isikud. Samuti ei olnud puudutatud isikutel vaja avaldaja

maaüksust teenindavat trassi likvideerida, sest seda nõudis detailplaneering ja Sakala 16

maaüksusel asuva hoone ehitusprojekt ja ehitusluba.

Maakohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt

kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning praeguses

asjas on lahendid tehtud avaldaja huvides.

Avaldaja vastuväited ja vastumääruskaebus

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus määruskaebus jätta rahuldamata.

Maakohtu määrus on õiguspärane ja põhjendatud (välja arvatud osas, mille kohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda). Avaldaja esitas vastumääruskaebuse määrusele osas, milles

kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuasja on aeganõudvamaks ja rahaliselt kulukamaks teinud puudutatud isikute nõue

menetleda praeguse asja raames puudutatud isikute väidetavat võlanõuet, kuigi puudutatud

isikud ei ole esitanud vastuhagi ja tasunud riigilõivu. Samuti on puudutatud isikud asunud

menetluse kestel vastu vaidlema üha uutele asjaoludele, mille üle varasemas menetlusetapis ei

olnud vaidlust. Seetõttu on äärmiselt ebaõiglane avaldaja suhtes, kui kohus ei kohusta

puudutatud isikuid avaldaja menetluskulusid hüvitama. Samuti tuleb menetluskulude jaotuse

määramisel arvestada, et avaldaja on kortermaja elanikke esindav ühistu, kuid puudutatud

isikud äriühingud.

Maakohus on ebaõigest TsMS §-st 2 järeldanud, et hagita menetluses menetluskulusid ei

hüvitata ja selles menetlusliigis saaks hakkama ka eriteadmisteta inimene. Seda enam, et

praeguse asja raames on koos avaldusega esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja vastumääruskaebusega ning

tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p-i 1 alusel tuleb maakohtu

määrus jätta muutmata ning määruskaebus ja vastumääruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuse ja vastumääruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6

järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuses ja vastumääruskaebuses esitatud seisukohtadele

vastab ringkonnakohus järgmist.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et praegusel juhul ei esine aluseid maakohtu määruse

tühistamiseks ja avalduse läbivaatamata jätmiseks. Asjaolu, et kohtumenetluse käigus ei

lahendata ära kõiki menetlusosalistevahelisi probleeme ja õigusküsimusi, ei tähenda, et

vaidlus on automaatselt perspektiivitu.

Puudutatud isikud I ja II on määruskaebuses toonud välja, et maakohtu määrusega ei ole

võimalik avaldaja eesmärki saavutada. Avaldaja huviks ja eesmärgiks oli võtta kasutusele

puudutatud isiku I rajatud ja tema omandis olevad veetrassid ja ühendada sellesse Sakala 16

maaüksusele rajatavad trassid, kuid lahendi tegemisel ei omistanud kohus sellele tähtsust.

Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isikud ei saa avaldaja asemel nõuda avaldaja taotluse

rahuldamist. Seda saab teha üksnes avaldaja ise, sest igaüks pöördub vastavalt TsMS § 3 lg-le

1 ise kohtu poole oma õiguse või huvi kaitseks. Avaldaja on vastuses määruskaebusele aga

märkinud, et tema hinnangul on maakohtu määrus selles osas õiguspärane ja põhjendatud.

Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute I ja II väitega, et AÕSRS § 152 lg-t 1 tuleb

tõlgendada selliselt, et nimetatud sättes kirjeldatud talumiskohustus on olemas juhul, kui

esinevad AÕS § 158 lg-s 1 nimetatud eeldused (tehnovõrkude rajamine muust kohast on

võimatu ning tehnovõrgu mujalt rajamine põhjustab ülemääraseid kulusid). AÕSRS § 152 lg 1

sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist,

mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta

1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad AÕS

§-s 1581 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. Seega on kinnisasja omanikul

tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustus, kui esineb vähemalt üks kolmest eeldusest, s.t (1)

tehnovõrk või -rajatis püstitati enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne

1999. aasta 1. aprilli või (2) tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu

tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda

sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või

-rajatise arendamiseks või (3) esineb muu talumiskohustus. Nimetatud AÕSRS säte ei sätesta

talumiskohustuse eeldusena AÕS § 158 lg-s 1 nimetatud asjaolude esinemist. Tõsi on see, et

kuna AÕSRS-is puudub tehnovõrgu ja -tehnorajatise mõiste, on analoogia korras praktikas

juhindutud AÕS § 158 lg-s 1 kirjeldatud tehnovõrgu ja -tehnorajatise mõistest. Eelnevat

praktikat ei saa aga laiendada selliselt, et AÕSRS § 152 lg-s 1 kirjeldatud eelduste asemel või

kõrval tuleb silmas pidada ka AÕS § 158 lg-s 1 kirjeldatud eeldusi.

Kuivõrd praegusel juhul tuli tuvastada talumiskohustus AÕSRS § 152 lg 1 alusel AÕS § 158

lg-s 1 kirjeldatud eeldusi arvestamata, ei pidanud erinevalt puudutatud isikute I ja II esitletust

kohus määruse tegemisel tähenduse omistama asjaolule, et väidetavalt jättis avaldaja hoone

arendaja ise avaldaja kinnistu tarbeks tehnovõrgud projekteerimata ja välja ehitamata ning

23.04.2005 väljastatud ehitusloast nr 27335 nähtus, et olemasolev veesisestus kõrvalmajast

avaldaja hooneni likvideeritakse ja rajatakse uus veesisestus Tatari tänaval paiknevast

veetrassist.

Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute I ja II väitega, et maakohus on tõlgendanud ja

kohaldanud valesti AÕSRS § 152 lg-t 4. Maakohus kohaldas nimetatud sätet tuvastamaks, kas

asjaolu, et avaldaja kinnistut veega ammusest ajast varustanud torustiku likvideerimine võis

välistada AÕSRS § 152 kohaldamise ning leidis, et ainuüksi torustiku asukoha muutumine ja

vana torustiku uue materjaliga asendamine AÕSRS § 152 kohaldamist ei välistanud.

Maakohus ei ole analüüsinud, kas selle sätte alusel oleks puudutatud isikul I õigus saada

hüvitist kantud kulutuste eest või mitte. Hoopis vastupidi, maakohus selgitas, et käimasoleva

hagita asja raames ei olnud võimalik asuda analüüsima puudutatud isiku I võimalikku

võlaõiguslikku nõuet avaldaja vastu, sest puudutatud isiku I nõudel puudus otsene seos

avaldaja nõude lahendamisega.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis õigesti menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule laia diskretsiooniõiguse kalduda esimeses lauses

sätestatud üldreeglist kõrvale, kui see oleks asjaolusid arvestades õiglane. Maakohus pidas

õiglaseks kulude jätmist poolte endi kanda, kuivõrd hagita menetluses puudub üldjuhul

vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa

menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt

menetlusosaliselt välja mõistetakse.

Menetluskulud

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata.

Kuna puudutatud isikute I ja II määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus

puudutatud isikute I ja II kanda puudutatud isikute I ja II määruskaebusega seonduvad

puudutatud isikute I ja II ja avaldaja menetluskulud. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 tuleb

ringkonnakohtul hinnata, kas kantud menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud.

Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja puudutatud isikute I ja II määruskaebuse

menetlusemisega kandnud põhjendatud ja vajalikke õigusabikulusid kokku 5,7 tundi, s.o 1

tund 28.06.2016, 3,95 tundi 28.06.2016 ja 0,75 tundi 30.06.2016. Ringkonnakohus ei

arvestanud määruskaebuse menetlemisel põhjendatud ja vajalike kuludena kuupäevadel

17.05.2016, 31.05.2016 ja 09.06.2016 kantud ajakulu, kuivõrd need kanti enne puudutatud

isikute I ja II poolt määruskaebuse esitamist. Samuti vähendas ringkonnakohus

proportsionaalselt põhjendatud ja vajalikke õigusabikulusid esindajate poolt kuupäevadel

28.06.2016 ja 30.06.2016 tehtud töö eest, kuivõrd nimetatud kuupäevadel kulus avaldajal

aega ka vastumääruskaebuse koostamiseks. Avaldajat esindas määruskaebuse menetlemisel

kaks esindajat. Oliver Nääsi tunnihind oli 130 eurot ja Rainer Ratniku tunnihind 115 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa nimetatud tunnitasud keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Puudutatud isikutel I ja II tuleb avaldajale hüvitada kulu õigusabi osutamise

eest 670,5 eurot (1 x 130 + 4,7 x 115).

Kuna avaldaja vastumääruskaebus jääb samuti rahuldamata, jätab ringkonnakohus

avaldaja kanda avaldaja vastumääruskaebusega seonduvad avaldaja ja puudutatud

isikute I ja II menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isikud I ja II

avaldaja vastumääruskaebuse menetlemisega kandnud põhjendatud ja vajalikke

õigusabikulusid kokku 1,5 tundi, s.o 0,75 tundi vastumääruskaebusega tutvumisele

14.07.2016 ja 0,75 tundi vastuväidete ja põhjenduste kirjutamisele ning esitamisele

14.07.2016. Esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt, on puudutatud isikutele I

ja II osutatud õigusabi 8 tundi 5 minutit ning selle eest on tasutud 3 600 eurot (koos

käibemaksuga). Pidades silmas asjaolu, et tegu on hagita menetlusega ja asjaolud ei

ole keskmisest keerukamad ning vaidlus keskmisest mahukam, on ringkonnakohtu

hinnangul keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu arvestades praegusel

juhul kohane tunnihind õigusabi osutamise eest 130 eurot. Avaldajal tuleb

puudutatud isikutele I ja II hüvitada õigusabi kulud 195 eurot (1,5 x 130).

Vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele võib kohus tasaarvestada menetlusosaliste

vastastikused nõuded. Eelnevast juhindudes tasaarvestab kohus avaldaja ja

puudutatud isikute I ja II vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad

menetluskulud ja määrab, et puudutatud isikutel I ja II tuleb avaldajale hüvitada

kulu õigusabi osutamise eest 475,5 (670,5-195) eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 puudutatud isikutel I ja II tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots