Legislator Case Law & Legislation
2-16-7246/6 AI generated

2-16-7246/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-7246/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

osaühing Probus (hageja) esitas 06.05.2016 hagi AS Süda Maja (pankrotis, kostja) vastu tunnistamiseks. Hageja palub tunnistada kehtetuks AS-i Süda Maja (pankrotis) 26.04.2016

Legislator headnote

AI generated

2-16-7246/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hageja palub tunnistada kehtetuks AS-i Süda Maja (pankrotis) 26.04.2016

Keywords

AI generated
bankruptcy claim third-party claim procedure in attachment set-off in bankruptcy cooperative bank satisfaction of claim bank guarantee claim event
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

12.12.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-7246

Tsiviilasi

osaühing Probus hagi Süda Maja (pankrotis) vastu

võlausaldajate 26.04.2016 üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.07.2016 määrus hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

osaühing Probus määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Probus (registrikood 10655707),

tehinguline esindaja v/adv Marika Kütt

Kostja: AS Süda Maja (pankrotis, registrikood

10927962), toimkonna esimees Kristin Möldre

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.07.2016 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebekord

Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Asjaolud

1. osaühing Probus (hageja) esitas 06.05.2016 hagi AS Süda Maja (pankrotis, kostja) vastu

AS Süda Maja (pankrotis) 26.04.2016 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks. Hageja palub tunnistada kehtetuks AS-i Süda Maja (pankrotis) 26.04.2016

võlausaldajate üldkoosoleku otsus „üldkoosolek otsustas 239 438 poolthäälega ja 176 324

vastuhäälega heaks kiita Aktsiaselts KH Energia-Konsult 22.03.2016 kompromissettepanek“.

Hageja palub kohtul tunnistada pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 alusel kehtetuks AS Süda

Maja (pankrotis) 26.04.2016 võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega üldkoosolek otsustas

kiita heaks Aktsiaseltsi KH Energia-Konsult (edaspidi KH) 22.03.2016

kompromissettepaneku. Hageja hinnangul esinevad 2 alust vaidlustatud otsuse kehtetuks

tunnistamiseks: 1) vaidlustatud otsus on vastuolus seadusega ja 2) vaidlustatud otsusega

rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 1 alusel.

Kohus leidis, et PankrS § 83 lg 3 kohaselt ei saa vaidlustada üldkoosoleku otsust, mille

kinnitamine on antud kohtu pädevusse. Hageja on vaidlustanud AS Süda Maja (pankrotis)

26.04.2016 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega otsustati heaks kiita

pankrotimenetluses tehtud kompromissettepanek. PankrS § 183 lg 1 kohaselt esitab haldur

kompromissotsuse viivitamata kinnitamiseks kohtule, misjärel otsustab kohus kompromissi

kinnitamise, tehes selle kohta määruse. Hageja (võlausaldaja) võib selle otsuse kohta esitada

vastuväited haldurile, kes peab need esitama kohtule koos kinnitamiseks esitatava

üldkoosoleku otsusega. Kuna kompromissi kinnitamine on antud kohtu pädevusse, siis ei saa

hageja nõuda kostja 26.04.2016 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist

PankrS § 83 lg 1 alusel.

Määruskaebus

3. Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Kohus kohaldas vääralt pankrotiseaduse sätteid

ja leidis ekslikult, et 26.04.2016 võlausaldajate üldkoosoleku otsus on kompromissotsus

PankrS § 180 lg 1 mõttes. Tegemist ei ole kompromissotsusega pankrotiseaduse mõttes ja

vaidlusalune otsus on vastuolus seadusega. Võlausaldaja ei saa pankrotiseaduse kohaselt teha

ettepanekut pankrotikompromissi sõlmimiseks. Samuti ei hõlmanud KH

kompromissettepanek kõiki võlausaldajate nõudeid võlgniku vastu ega näinud ette nõuete

rahuldamise ulatust ega tähtaega. Kompromissettepanekus on KH selgitanud, et tegemist ei

ole kompromissiga pankrotiseaduse mõttes, millega kogu pankrotimenetlus lõppeks, vaid

kompromissiga suuremate kohtuvaidluste lõpetamiseks.

Kaebuse esitaja leiab, et kompromissettepanek puudutab 4 kohtuvaidlust, mis kõik on

ebasoodsad KH jaoks. Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses ei ole otsustada

pankrotihalduri algatatud kohtuasjades tehtava kompromissi üle. Vastasel korral ei oleks

pankrotihalduril võimalik võita võlgniku jaoks kahjulikud tehingud tagasi, sest

suurvõlausaldajal oleks võimalik üldkoosoleku otsusega vastavad kohtuasjad lõpetada

(kasutades häälteenamust üldkoosolekul).

Menetluse edasine käik

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §

667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

TsMS § 371 lg 2 sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise

hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagi menetlemisest

keeldumine on viidatud sätte kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Seejuures lasub kohtul

keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Hagis märgitud faktiliste

asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat

õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas

esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid

lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi

menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte

kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (nt Riigikohtu 02.05.2012 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-31-12, p 13; 09.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12; 18.11.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12).

Vaidlustatud kohtumääruses pole maakohus eelmärgitut TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel

piisavas ulatuses arvestanud.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti keeldunud 15.07.2016 määrusega hagi

menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hageja on vaidlustanud AS Süda

Maja (pankrotis) 26.04.2016 üldkoosoleku otsuse, mida ta PankrS § 83 lg 3 kohaselt teha ei

saa. Nõustuda saab määruskaebuse väitega, mille kohaselt võlausaldaja poolt 22.03.2016

esitatud ettepanek ei ole kompromissettepanek PankrS § 180 lg 1 mõttes. Võlausaldaja KH on

ise oma ettepanekus selgitanud, et tegemist ei ole kompromissiga pankrotiseaduse mõttes,

vaid kompromissiga suuremate kohtuvaidluste lõpetamiseks (tl 193 teine lõik). Kolleegium

on seisukohal, et hagiavalduses välja toodud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada

selle üle, kas esinevad alused vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks või mitte.

Nimetatu peab maakohus välja selgitama asja sisulisel läbivaatamisel. Asja menetlusse

võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt. AS Süda

Maja (pankrotis) 26.04.2016 üldkoosoleku otsuse on vaidlustanud ka pankrotihaldur (tsiviilasi

nr 2-16-2741).

Menetluskulude jaotuse üle otsustab vastavalt TsMS § 173 lg 3 teisele lausele alama astme

kohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm

Indrek Soots

Imbi Sidok-Toomsalu