2-16-5962/19 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2016. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-5962

Tsiviilasi

ERGO

Insurance SE hagi Tarbetehnika

OÜ,

Al.Alliksaar OÜ, Aleksander Alliksaar’e ja Katrin

Alliksaar’e vastu kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

106 106 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013),

esindajad vandeadvokaadid Andrus Kattel ja Arsi Pavelts

Kostja I Tarbetehnika OÜ (registrikood 12212517),

advokaat Kalju Hanni

Kostja II Al.Alliksaar OÜ (registrikood 12287449)

Kostja III Aleksander Alliksaar (isikukood 37009090299)

Kostja IV Katrin Alliksaar (isikukood 46904090005)

Kostjate II-IV esindajad vandeadvokaat Karoliina

Kõrgesaar ja advokaat Asso Prii

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud

15. november 2016. a

Hageja esindajad vandeadvokaadid Andrus Kattel ja Arsi

Pavelts

Kostja II esindaja advokaat Kalju Hanni

Kostjate II-IV esindajad vandeadvokaat Karoliina

Kõrgesaar ja advokaat Asso Prii

RESOLUTSIOON

1. Jätta ERGO Insurance SE hagi Tarbetehnika OÜ, Al.Alliksaar OÜ, Aleksander

Alliksaar’e ja Katrin Alliksaar’e vastu kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ERGO Insurance SE kanda.

3. Määrata kindlaks Tarbetehnika OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja välja mõista ERGO Insurance SE Tarbetehnika OÜ kasuks

menetluskulud 4015 eurot.

4. Määrata kindlaks Al.Alliksaar OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja välja mõista ERGO Insurance SE Al.Alliksaar OÜ kasuks

menetluskulud 1527,50 eurot.

5. Määrata

kindlaks

Aleksander

Alliksaar’e

maakohtus

hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista ERGO Insurance SE Aleksander

Alliksaar kasuks menetluskulud 1833 eurot.

6. Määrata kindlaks Katrin Alliksaar’e maakohtus hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja välja mõista ERGO Insurance SE Katrin Alliksaar’e kasuks

menetluskulud 1833 eurot.

7. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb hagejal

kostjatele Al.Alliksaar OÜ, Aleksander Alliksaar ja Katrin Alliksaar hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (12.12.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. ERGO Insurance SE (hageja) esitas 15.04.2016 maakohtule hagi Tarbetehnika OÜ (kostja I),

Al.Alliksaar OÜ (kostja II), Aleksander Alliksaar’e (kostja III) ja Katrin Alliksaar’e (kostja IV)

vastu hagi kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt toimus 26.10.2012 AS-i HANSABUSS bussiga Läti Vabariigis raske

liiklusõnnetus. Kostja I tegi 22.11.2012 pakkumise bussi kahjustuste parandamiseks

kogumaksumusega 64 733,30 eurot. 18.04.2013 puhkes tulekahju ajal, mil buss oli kostja I

poolt viidud avarii remondi teostamise käigus keemilise puhastuse tegemiseks Karla külla Kose

vallas Harjumaal. Tulekahju puhkes ajal, kui bussis tegid puhastust kostja III ja kostja IV.

Tulekahju tagajärjel kahjustus ulatuslikult bussi elektrisüsteem, buss sai lisaks muid tule-,

suitsu-, tahma-, ning kustutustegevuse kahjustusi, mille tõttu selle taastamisremont ei olnud

majanduslikult otstarbekas. Hageja otsustas 06.08.2013 hüvitada bussi tulekahju eelse väärtuse

(127 000 eurot) ja tasus bussi omanikule kindlustushüvitisena kokku 125 000 eurot. Lisaks

tasus hageja tulekahju põhjuse väljaselgitamise (ekspertiisi) eest 600 eurot ning

tulekahjustustega bussi jäänuki transpordi ja müügi korraldamise eest 2464,90 eurot. Bussi

jäänuki müügist sai hageja 44 500 eurot. Seega on hageja kahju seoses bussi tulekahjuga

83 564,90 eurot. Hagejal on kostja I vastu töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju nõue.

Kahju võis ja pidi olema kostjale I ettenähtav, sest töövõtu raames on asjatundjaks töövõtja.

Sõiduk toodi kostjale I avariiliste kahjustustega ning seejuures paluti eraldi kontrollida

võimalike varjatud kahjustuste esinemist. Kostjal I oli ka üldisest käibekohustusest tulenev

hoolsuskohustus teha omalt poolt kõik vajalik selleks, et vältida hageja omandi kahjustumist

selle kasutamise käigus. Kostjad II-IV peavad hagejale hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju.

Kostjad III-IV ei käitunud mõistlikult, kui asusid raske avarii läbinud bussi seadmeid, sh

mootori eelsoojendit Webasto kasutama, ilma et oleksid kontrollinud nende korrasolekut.

Kostjad III-IV ei pööranud ka seejärel mingit tähelepanu tekitatud tuleohule (kärsahais) ega ka

juba tekkinud põlemisele (suits), mistõttu jõudis tuli takistamatult bussi kahjustada. Kostjatel

II-IV oli lisaks üldisest käibekohustusest tulenev kohustus teha omalt poolt kõik vajalik selleks,

et vältida teise isiku asjal viibides omandi kahjustumist. Kostja II vastutab kostjate III-IV

tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kuivõrd kahju tekitamine oli seotud kostja

II majandustegevusega.

Kuna buss oli kostjate mõjusfääris ja valduses, siis ei ole hagejale teada, kes kostjatest ning

mida bussiga täpselt tegi, et selle kahjustumine võimalikuks osutus. Kostja I töövõtu mahu

piirangu vastuväide on kahju hüvitamise nõude seisukohalt asjakohatu. Kostja I peab kahju

hüvitama isegi juhul, kui tema töövõtu põhikohustuseks ei olnud kõikide varjatud puuduste

tuvastamine, sest sellisel juhul rikkus ta oma lepingulist kõrvalkohustust. Juhul kui kostjal I

puudusid lepingulised kohustused, siis tuleb hageja nõue alternatiivselt kostja I suhtes

rahuldada deliktiõiguslikul alusel.

Kostja I vastuväited

2. Kostja I vaidleb hagile vastu.

Kostja I leiab, et AS-i HANSABUSS buss ei ole hävinud juhuslikult ning kostja I ei vastuta

sõiduki hävimise eest, mistõttu on hageja nõue kahjuhüvitise ning viivise saamiseks alusetu ja

põhjendamatu. Kostja I on hinnapakkumises märkinud, et pakkumine ei sisalda varjatud

vigastuste või pakkumises välja toomata detaile ning vahetust. Töövõtulepingu järgi pidi kostja

I teostama keretööd vastavalt kostja I pakkumusele. Lisaks pidi kostja I tellija ning

kindlustusandja saadud juhiste järgi kontrollima enne keretööde algust võimalike varjatud

kahjude olemasolu esisillas, roolikarbis, käigukastis ning mootoris. Webasto eelsoojendi ei

kuulu sõiduki juhtimissüsteemi, ei ole alusvankri, esisilla, roolikarbi, käigukasti ega mootori

osa, vaid kuulub sõiduki eelsoojendussüsteemi ning on oma olemuselt iseseisva süsteemina

lisavarustus. Hageja poolt viidatud Webasto kontrollimine ei kuulunud töövõtulepingu mahtu

ning tellija ei täpsustanud selle kontrollimise vajadust töövõtjale antud juhistes. Sõiduki

avariijärgne seisund (sh vajalik remonditööde maht) oli tuvastatud tellija ja kindlustusandja

poolt enne sõiduki kereremondi töödeks üleandmist kostjale I. Tegemist ei ole juhusliku

hävimisega, kuna bussis tekkinud tulekahju ei ole juhusliku faktori tagajärg, vaid konkreetselt

bussi enda omadustest tulenev. Antud juhul on bussi hävimine saanud alguse selle enda

süsteemidest, mitte välistest mõjuritest. Kostja I ei saanud kasutada eelsoojendit bussi pesemise

või salongi puhastuse ajal, kuna süsteemi kasutamine ei olnud kostja I poolt võimalik. Webasto

eelsoojendi sundlülitamine armatuurlaualt ei ole tehniliselt võimalik, kui selle süsteemi

juhtpaneel on eelnevalt programmeerimata. Kuivõrd buss ei süttinud kostja I poolt tellija juhiste

järgi kontrollitud bussi süsteemidest, siis kostja I vabaneb vastutusest bussi kahjustumise eest.

Kostja I ei sea kahtluse alla, et tulekahju kese oli Webasto elektrimootori juures.

Kostjate II-IV vastuväited

3. Kostjad II-IV vaidlevad hagile vastu.

Tõendatud ei ole, et tulekahju sai alguse Webasto eelsoojendist. Kostjate II-IV hinnangul võis

raske liiklusõnnetuse tulemusel tõenäoliselt saada kahjustatud ka mõni muu elektriline

seadeldis või kogu bussi elektrisüsteem ning hiljem põhjustada selle süttimise. Hageja ei ole

tõendanud, et eelsoojendi oli sisse lülitatud. Kostjad III-IV ei ole bussi puhastustööde käigus

Webasto eelsoojendit kasutanud ning selleks puudus ka vajadus. Hageja ei ole tõendanud, et

kostjad III-IV oleksid Webasto eelsoojendi sisse lülitanud. Kostjate III-IV ülesandeks oli

teostada bussi sisemiste pindade puhastus, mis ei sisalda endast bussi käitamist ning bussi

sisemise puhastamise jaoks ei ole vajalik ühegi bussi juurde kuuluva tehnoloogilise või

elektroonilise seadme kasutamine. Kostjatel II-IV ei olnud teada, millise avarii oli buss täpselt

läbinud ning mis oli kahjustada saanud. Samuti ei ole kostjaid II-IV mingil viisil teavitatud

võimalikest varjatud ohtudest või tehnilistest puudustest. Juhul, kui kohus peaks leidma, et

hageja nõue kostjate II-IV vastu on osaliselt või täies ulatuses põhjendatud, siis peaks kohus

kostjatelt II-IV väljamõistetavat kahju vähendama, arvestades seda, et kostjate III ja IV puhul

on tegemist füüsiliste isikutega, samuti seda, et nende poolt teostatud tööde maht piirdus 450

euroga. Lisaks tuleks kahjuhüvitise määramisel arvesse võtta hageja käitumist, kus ta esitas

kostjate II-IV vastu hagiavalduse alles 3 aasta möödudes ning kostjatega II-IV eelnevalt

kohtuväliselt kontakteerumata. Lisaks paluvad kostjad II-IV jätta hagi rahuldamata

nõudeõiguse lõppemise tõttu.

Kostjad II-IV leiavad, et juhul kui bussi kindlustusjuhtumieelne väärtus oli hageja hinnangul

127 000 eurot, millest hageja maksis kindlustushüvitisena välja 125 000 eurot, siis sai hagejal

tekkinud kahju olla 125 000 – 65 000 = 60 000 eurot, millele lisandusid 600 eurot ekspertiisi ja

2464,90 eurot transpordi eest ehk 63 064,90 eurot, mitte 83 564,90 eurot.

Maakohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.

5. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle:

 AS-i HANSABUSS kasutuses oleva bussiga juhtus 26.10.2012 Läti Vabariigis

liiklusõnnetus (buss paiskus kraavi paremale küljele ja sai ulatuslikke kahjustusi, tl 9-

10);

 Hageja oli bussi kindlustusandja ja Swedbank Liising Aktsiaselts kindlustatud isikuks

(tl 8);

 Hageja ja kostja I vahel sõlmiti töövõtuleping bussi remontimiseks kokku 635 töötunni

ulatuses maksumusega 64 733,30 eurot (tl 11-15, 16-17);

 Kostja I tellis kostjalt II bussi keemilise puhastuse. Buss viidi puhastustööde

läbiviimiseks kostja I poolt Karla külla Kose valda, kus puhastustöid tegid kostja III ja

kostja IV (kostja II töötajad);

 Bussi puhastustööde ajal 18.04.2013 süttis buss põlema;

 Buss sai tulekahju järel kahjustada ja seda ei taastatud. Hageja hüvitas

kindlustushüvitisena bussi omanikule 125 000 eurot, tulekahju põhjuse väljaselgitamise

eest 600 eurot, müügi korraldamise eest 2464,90 eurot. Bussi jäänuki müügist sai hageja

44 500 eurot (tl 28-29, 30-31,33-37).

6. Tulenevalt vara kahjustamisest nõuab hageja kostjatelt solidaarselt varalise kahju hüvitamist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 137 lg 1 alusel. Esmalt analüüsib kohus kostja I vastutuse eeldusi.

7. Hageja ja kostja I vahel on bussi remontimiseks sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 järgi

töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest

tasu. Pooled vaidlevad töövõtu ulatuse üle ning kas kostjal I oli Webasto eelsoojendi korrashoiu

kontrollimise kohustus või eeldas selline kontroll tellija konkreetset juhist.

Hageja toob välja, et töövõtu eesmärgiks oli bussi taastamine ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks

sobivasse seisundisse viimine. Hageja väidab, et kostja I pidi tuvastama ka muud võimalikud

varjatud puudused, sest selline oli poolte tahe lepingu sõlmimisel. Kostja I väidab, et töövõtt

oli piiritletud kindlustusandja ja kindlustusvõtja juhistega, mis ei sisaldanud endas eelsoojendi

korrashoiu kontrollimise kohustust ning põlengu põhjustas süsteemi viga või puudus, mis oli

olemas enne töövõtulepinguliste kohustuste võtmist.

8. Kuna töö hävis, tuleb kohaldada VÕS § 640 sätet. Nimetatu sätestab töövõtja vastutuse kuni

töö valmimiseni. VÕS § 640 lg 2 järgi töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline,

kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või

vastuvõetuks lugemiseni.

Käesolevas asjas ei olnud töö hageja poolt vastu võetud, mistõttu tuleb hinnata VÕS § 640 lg 2

kohaldamist. VÕS § 640 ei rakendu, kui töö hävimine või selle kahjustumine toimus ühe või

teise töövõtulepingu poole tegevuse tagajärjel. Siinjuures on vaidlus selles, kas hageja pidi

kostjale I andma korralduse Webasto eelsoojendi korrashoiu kontrollimiseks. Arvestada tuleb

lepingueelsete läbirääkimise sätetega. VÕS § 14 lg 1 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidavad

või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise

huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus

andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 14 lg 2 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidav või

muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest,

mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist

asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Seega on pooltel

kohustus käituda läbirääkimistel teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt, arvestada üksteise õiguste

ja huvidega. Vaatamata üldisele teatamiskohustuse tunnustamisele on lepingupoolel endal

samuti kohustus teavet hankida, et oma huve kaitsta.

9. Kohtul tuleb tuvastada, kas bussi hävimine oli juhuslik, ehk kas see on toimunud asjaolu tõttu,

mille eest kumbki lepingupool ei vastuta. Õiguskirjanduse kohaselt on selliseks asjaolu, mis

asub väljaspool mõlema poole mõjupiirkonda ning mida ei ole põhjustanud kummagi

lepingupoole tegu või tegevusetus (P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2007, lk 25, p 3.1.2). Seega on tegemist asjaoluga, mida töövõtulepingu pool ei saanud

mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise

ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või vastava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Kohtul tuleb tuvastada, kas tegemist oli juhusliku asja hävimisega. Hageja on esitanud tulekahju

tekkepõhjuste tõendamiseks ekspertarvamuse nr 20120501001, mida kohus hindab

dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 2). Nimetatud asjatundja arvamuse kohaselt süttis

põlema bussi mootoriruum ning tulekahju võis tekkida Webasto eelsoojendi elektrimootorist,

millele viitavad tugevad termilised kahjustused antud piirkonnas. Samuti on märgitud, et

tulekahju tekkimine oli võimalik ainult sisselülitatud Webasto eelsoojendiga (tl 19-27). Kostja

on esitanud asjatundja arvamuse, mille kohaselt Webasto eelsoojendi veatõrke korral ei lase

eelsoojendi end käivitada, samas on võimalik, et korraliste hoolduste tegemata jätmisel võib

elektrimootor süttida (tl 71).

Käesolevas asjas pole tõendatud, et Webasto eelsoojendi oli bussi koristamise ajal sisse

lülitatud. Samuti pole tõendamist leidnud asjaolu, et Webasto eelsoojendi oli korrapäraselt

hooldatud. Ekspertarvamusest nr 20120501001 saab lugeda tuvastatuks, et tulekahju kese oli

Webasto eelsoojendi elektrimootori juures, samas on asjatundja arvamus tulekahju

tekkepõhjuse kohta oletuslikku laadi, sedastades, et „… võib jõuda järeldusele, et tulekahju võis

tekkida Webasto eelsoojendi elektrimootorist (vaata ka joonist 1), millele viitavad tugevad

termilised kahjustused antud piirkonnas“ (tl 27). Samuti pole nimetatud arvamuses tuvastatud,

et Webasto eelsoojendi oli sisse lülitatud.

Hageja leiab, et kostja I pidi teadma Webasto eelsoojendi süttimise riskist, kuna tegemist oli

raske avarii läbi teinud bussiga. Kohtu hinnangul ei ole hageja konkreetseid juhiseid süsteemi

korrashoiu kontrollimise kohustusele andnud. Hageja viitab asjaolule, et kostja I näol on

tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva äriühinguga, mistõttu oli neil suurem kontrolli

kohustus, viidates VÕS § 641 lg 3 sättele. Kuna hageja kahjuhüvitise nõue tuleneb töö

hävimisest, siis tuleb kohtul kohaldada VÕS § 640 sätet.

10. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist bussi juhusliku hävimisega. Riskiteguriteks võisid olla

asjaolud, et bussi Webasto eelsoojendi oli jäetud nõuetekohaselt hooldamata või selle süsteem

sai avarii käigus kahjustada. Nimetatud asjaolu ei saanud olla kostjale I töölepingu sõlmimisel

teada. Samuti ei ole sellisest ohust kostjat I teavitatud. Riskitegureid ei välista uuringu raport

nr 16026 ega lükka ümber AS-i HANSABUSS koostatud kinnitus, et buss oli igapäevaselt

kasutuses ja tehniliselt korras (tl 137, 141-145). Asjaolu, et Webasto eelsoojendi võimalik

süttimine oli kostja I kontrolli all, on ümber lükatud Webasto eelsoojendite ametliku esindaja

Eestis, Aktsiaseltsi K.G. Knutsson tootejuhi Meelis Laanemets’a arvamuse ja kasutusjuhendiga

(tl 179-184). Sellest tulenevalt on ekspertarvamuse nr 20120501001 järeldus tehtud

pinnapealselt, kuna seadet ei ole piisavalt põhjalikult lahatud, teostamata on jäetud eelsoojendi

juhtaju diagnostika, mille abil oleks olnud võimalik saada informatsiooni seadme töörežiimi ja

veakoodide kohta. Puuduvad tõendid, et kostjad oleksid süsteemi sisse lülitanud, kuid isegi

süsteemi sisse lülitamisel ei oleks defektne Webasto eelsoojendi käivitumine võimalik selle

kontrollmehhanismi tõttu. Seega on tõendamata, et tulekahju sai alguse eelsoojendi

elektrimootorist. Webasto eelsoojendi süttimine lisapõhjuseta on välistatud.

Teiseks leiab kohus, et poolte läbirääkimistest tulenevalt oli töövõtt antud määratletult.

Pakkumises on kirjas, et „pakkumine ei sisalda varjatud vigastuste või antud pakkumises välja

toomata detaile ning vahetust“ (tl 12-15). Samuti on tellija andnud korralduse, et tuvastada tuleb

võimalikud probleemid esisillas, roolikarbis, käigukastis ja mootoris (tl 16-17). Lisaks on tellija

andnud konkreetsemaid juhiseid kahjustuste likvideerimiseks (tl 11). Asjatundja Meelis

Laanemets’a arvamusega on tuvastatud, et vooluringi iga katkestamise tulemusena on vaja enne

Webasto eelsoojendi kasutamist süsteemi juhtplokk eelprogrammeerida ning enne seda ei ole

eelsoojendi sundkäivitamine võimalik (tl 179-184). Kohus leiab, et Webasto eelsoojendi

süsteemi kontrollimine ei kuulunud töövõtulepingu mahtu ega olnud ka eraldi tellija juhistega

antud kostjale I parandamiseks.

11. Kohtu hinnangul ei tulene kostja I vastutus ka lepinguvälistest sätetest. VÕS § 1044 lg

2 järgi lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis

sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest

tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud

lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist

nõutakse. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine.

12. Järgnevalt analüüsib kohus kostja II, kostja III ja kostja IV vastutuse eeldusi. Hagejal

lepinguline suhe kostjatega puudus. Seega tulevad kohaldamisele lepinguvälise vastutuse sätted

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 1054 lg 2 ja § 1050 lg 1. VÕS § 1054 lg 2 järgi kui isik

kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud

kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai

võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. Kostja III ja kostja IV vastutuse eelduseks on

kostja II õigusvastane ja süüline käitumine. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5

järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või

sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Hageja heidab kostjatele ette käibekohustuse rikkumist, sest nad ei käitunud mõistlikult, kui

asusid raske avarii läbinud bussi seadmeid, sh Webasto eelsoojendit, kasutama ja ei

kontrollinud süsteemi korrasolekut. Samuti ei pööranud kostjad mingit tähelepanu tekitatud

tuleohule (kärsahais) ega ka juba tekkinud põlemisele (suits), mistõttu jõudis tuli bussi hävitada.

13. Kostja II teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub hagejal ning kostjatel tuleb

vastutusest vabanemiseks tõendada süü puudumise (et kostja II tegi kõik mõistlikult vajaliku ja

võimaliku käibekohustuse täitmiseks) või vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude

esinemise.

Üldine käibekohustus tähendab õigusteoorias üldtunnustatud seisukoha järgi hoolsuskohustust.

Seega eeldab kolmanda isiku vastutus, et kahju tekkis kostja II loodud ohu tagajärjel ning et

kostja II süü ehk üldise käibekohustuse rikkumine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt

ilmselgelt välistatud.

14. Kohus leiab, et kostjate vastutus on välistatud. Kohtu hinnangul on tõendamata, et

kostjad lõid oma tegevusega bussi põlemise olukorra ning et buss hävis sellisest olukorrast

lähtunud riski realiseerumise tagajärjel. Puuduvad tõendid, et kostja III ja kostja IV oleksid

Webasto eelsoojendi sisse lülitanud, kuid isegi süsteemi sisse lülitamisel ei oleks defektne

Webasto eelsoojendi käivitumine võimalik selle kontrollmehhanismi tõttu.

Seega on tõendamata, et tulekahju sai alguse eelsoojendi elektrimootorist. Webasto eelsoojendi

süttimine täiendava põhjuseta on välistatud (vt otsuse p 9-10). Kui poleks olnud täiendavat

põhjust, ei oleks eelsoojendi süttinud.

15. Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostja III ja kostja IV käitumise tulemusena oleks

saanud põlengut ära hoida. Hageja tugineb kostja III antud seletuskirjale (tl 18). Kohtu

hinnangul nimetatud seletuskiri ei tõenda, et kostjad oleksid hoolimatult suhtunud bussi

põlengusse ega võtnud tarvitusele abinõusid põlengu kustutamiseks.

16. Kuna kostjate vastutuse eeldused on täitmata ei hinda kohus kahju suurusega seotud

asjaolusid.

Menetluskulud

17. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuna hagi jääb rahuldamata,

jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

18. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab kindlaks kostjate

menetluskulud:

 Kostja I menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 4675 eurot käibemaksuta (tl 236-

238);

 Kostja II menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 1527,50 eurot käibemaksuta (tl

239-242);

 Kostja III menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 1833 eurot käibemaksuga (tl

239-242);

 Kostja IV menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 1833 eurot käibemaksuga (tl

239-242).

Hageja ei ole kostjate menetluskuludele vastu vaielnud.

19. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust

esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud

mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-

1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1-145-13). Arvestades asja mahtu ja

keerukust leiab kohus, et kuni 130 eurot käibemaksuta on mõistlik tunnitasu suurus. Kuna

kostjad III ja IV ei ole TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt käibemaksukohustuslased, siis käsitleb

kohus kostjate III ja IV menetluskulusid käibemaksuga. Kostjad I ja II on

käibemaksukohustuslased ja seega paluvad kostjad I ja II menetluskulud välja mõista ilma

käibemaksuta.

20. Kohus ei nõustu osaliselt kostja I ajakuluga. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud

järgmine ajakulu: 23.09.2016 konsultatsioon kliendiga 4 t 50 min ja 15.11.2016 kohtuistungi

ettevalmistamine 4 t. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud ajakulu vähendada ja mõistlikuks

ajakuluks on vastavalt 1 t 50 min ja 1 t. Seega on põhjendatud kostja I menetluskulud (36 t ja

30 min x 110) 4015 eurot. Kostjate II-IV esindajate menetlustoimingutele kulunud aja osas

leiab kohus, et see on põhjendatud ja vastab tsiviilasja toimikus olevatele toimingutele. Seega

on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja II kasuks 1527,50 eurot, kostja III kasuks 1833

eurot ja kostja IV kasuks 1833 eurot.

21. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostjate II-IV taotlus menetluskuludelt

viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

22. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meeli Kaur

kohtunik