2-15-15701/23 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2016.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-15-15701

Tsiviilasi

KÜ XXXX hagi XXXX vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2091,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: KÜ XXXX(reg.kood: XXXX; asukoht:

XXXX)

Hageja lepinguline esindaja: Margus Saulep (e-post:

margus.saulep@ekyl.ee)

Kostja: XXXX(IKXXX; elukoht: XXXX; e-post:

XXXX)

Kostja

lepinguline

esindaja:

Ingrid

Proos

(ingrid.proos@mail.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

07.11.2016

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Jätta rahuldamata hageja nõue 66,80 euro ulatuses.

3. Mõista kostjalt XXXX hageja KÜ XXXX kasuks välja arvestusperioodi veebruar

2012 kuni juuni 2015 (k.a) majandamiskulude võlgnevus 2024,26 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 96 % ulatuses kostja kanda ja 4 % ulatuses hageja kanda.

2. Rahuldada KÜ XXXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXXX välja

KÜ XXXX kasuks menetluskulud 96 % ulatuses s.o 1875,51 eurot käibemaksuta

(õigusabikulud, riigilõiv, sidekulu).

3. Jätta rahuldamata KÜ XXXX menetluskulude avaldus 166 euro ulatuses

(õigusabikulud).

4. Rahuldada XXXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista KÜ-lt XXXX välja

XXXX kasuks menetluskulud 4% ulatuses s.o 73,34 eurot käibemaksuga

(õigusabikulu).

5. Jätta

rahuldamata

XXXX

menetluskulude

avaldus

422,40

euro

ulatuses

(õigusabikulud).

6. Tasaarvestada KÜ XXXX ja XXXX vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt XXXX välja hageja KÜ

XXXX kasuks menetluskulud summas 1802,17 eurot.

7. XXXX kohustub lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue, põhjendused ja seisukohad vastuväidetele

Hagiavalduse kohaselt on XXXX korteri nr 5 omanik ja XXXX Korteriühistu liige. Kostja on

korteriomanikuna kinnistusraamatusse kantud 21.07.2015. Augustis 2015 esitas hageja kostjale

tasumiseks arve summas 2117,51 EUR. Arve tasumise tähtaeg oli 20. august 2015. Kostja

tasus arvet osaliselt s.t üksnes juuli 2015 teenuste eest summas 26,45 eurot. Seega jättis kostja

tähtaegselt tasumata 2091,06 eurot. Kostja tasumata osa (nõutav võlgnevus) puudutab makseid,

mis on jäänud tasumata kostja õiguseelneja poolt. Võlasumma on kujunenud perioodil

veebruar 2012 kuni juuni 2015 s.h, võlgnevuselt viiviseid arvestatud ei ole. Hooldustasu ja

remondifondi maksed on arvetel seotud tariifiga 0,26 eur/ m2 kohta. Hageja on remondifondi

tariifi puhul võtnud aluseks oma 30.06.2008 otsuse, millega kehtestati makse suuruseks 4kr/m2

ehk 0,26 eur/m2. Nõudeperioodi juuni 2015 arvel on remondifondi tariifina fikseeritud 0,50

eur/m2 kohta. Vastav hageja otsus on vastu võetud 21.06.2015. Hooldustasu tariif 4 kr/m 2

(0,26 eur/m2) on kehtestatud 30.06.1999 otsusega. Hageja poolt majandatav elamu asub

Riisipere kaugküttepiirkonnas. Soojusenergiat müüb hagejale (sh müüs nõudeperioodil)

kohalik soojaettevõtja Nissi Soojus AS.

Hageja põhikiri ei sätesta, et kütte-, remondi- ja hooldustasusid määratakse seadusest erinevalt

(nt jagatakse korterite vahel võrdselt). Seega on hageja õigesti hooldustasu-, remondifondi - ja

küttekulumaksed ruutmeetrite järgi määranud.

Käesolev menetlus ei hõlma hageja varasemaid nõudeid, mida on juba kohtulikult menetletud

ning mille osas läbiviidud täitemenetluse kaudu on hageja raha saanud.

KÜS § 7 lg 3 kohane võlgnevuse tõend esitati kohtutäiturile 02.06.2015, hageja ei ole

informatsiooni kinni hoidnud.

Hagejale jäävad arusaamatuks kostja viited VÕS § 119 lg-le 1. Käesoleva vaidluse asjaolud

välistavad VÕS § 119 kohaldamise. Antud säte kohaldub siis, kui võlausaldaja ei võta

õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult

kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse

täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Viidatud paragrahv reguleerib

olukorda, kus võlgniku kohustuse täitmine on takistatud võlausaldajast sõltuvate asjaolude

tõttu, ning esitab loetelu vastuvõtuviivituse eeldustest (vt RKTKo 3-2-1-67-09, p 18).

Käesoleval juhul ei ole hagejale kohustuste täitmist pakutud, vastupidi. Kostja on keeldunud

hageja nõude täitmisest, mistõttu algataski hageja kohtumenetluse.

Kostja oletuslikud seisukohad XXXX õigusvõimest käesolevasse vaidlusesse ei puutu, tegemist

on kostja paljasõnaliste väidetega, mis on tõendusliku katteta.

Hageja palub kostjalt välja mõista KÜS § 7 lg 3 alusel arvestusperioodi veebruar 2012 kuni

juuni 2015 (s.h) majandamiskulude võlgnevuse 2091,06 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja vastuväidete kohaselt omandas ta vaidlusaluse korteri täitemenetluses toimunud

enampakkumiselt. Enampakkumisteates oli kirjas, et kinnistut koormab keelumärge kinnisasja

käsutamise keelamiseks KÜ XXXX(registrikood 80067320), kohtutäitur Kristiina Feinman

kasuks. Keelumärge kustutatakse peale vara müüki enampakkumisel. Korteril on KÜ XXXX

ees kommunaalteenuste võlgnevus, mille katteks toimub korteri müük. Kinnisasjaga

tutvumiseks kostja elukaaslane XXXX suhtles korduvalt kohtutäituriga ja korteriühistu

juhatuse liikmetega, kes 01.06.2015 ametlikus teadaandes avaldatule midagi täiendavat juurde

ei lisanud, sealhulgas ei teavitanud kostjat sellest, et korteriomandi enampakkumisel ostmisel

tuleb tal lisaks ostuhinnale tasuda veel eelmise omaniku poolt tasumata makseid hagejale.

Eeltoodust tulenevalt oli kostja korterit enampakkumiselt ostes veendunud, et korteri

ostuhinnast tasutakse võlgnevused hagejale ja kostjal enam midagi täiendavalt tasuda ei tule.

Mõni aeg pärast enampakkumist saabus kostjale arve hagejalt, kus nõuti 2117.51 euro suuruse

võla tasumist hiljemalt 20.08.2015. Kostja on korduvalt palunud hageja seaduslikul esindajal

esitada kohtule hagi tagamise avaldus ja hagi kolmandalt isikult vastava rahasumma kätte

saamiseks. Hageja esindajad on aga seda pidanud ebavajalikuks ja andnud kohtusse hagi isiku

vastu, kes heauskselt ostis korteri enampakkumiselt ja tasus selle eest ettenähtud summa.

Kostja on seisukohal, et ei ole põhjendatud ega õiglane nõuda kolmanda isiku poolt tekitatud

võlgnevust kostjalt, vaid hageja peab hagema kolmandat isikut või tasumata nõude hoopis

hageja seaduslikult esindajalt välja nõudma, kuna viimane kannab tegelikku vastutust.

Kui hageja oleks enne enampakkumist esitanud kohtutäiturile ka ülejäänud tekkinud võla kohta

täitedokumendi (kohtulahendi), siis oleks antud enampakkumisel ka hageja nõue saanud suures

osas rahuldatud. Hageja otsustas kohtutäiturile täitedokumenti mitte esitada, milleta võlgnik ei

saanud oma kohustust täita, mistõttu on hageja sattunud VÕS § 119 lg 1 kohaselt

vastuvõtuviivitusse, mille eest kostja ega võlgnik ei vastuta. Hagejal ei olnud õigust keelduda

korteriomandi eelmiselt omanikult võlgnevuse täitmise vastuvõtmisest ainuüksi sel põhjusel,

et KÜS § 7 lg 3 võimaldab tal sedasama võlga nõuda ka uuelt omanikult, kelleks aga kostja

sel ajal veel polnud.

Hageja ei ole enne enampakkumise toimumist esitanud kohtutäiturile TMS § 153¹ lg 2

sätestatud tõendit KÜS § 7 lõikes 3 nimetatud võla sissenõutavaks muutunud suuruse ja kulude

edasise arvestuse aluse kohta.

Hageja ei ole tõendanud korteriomandi eelmise omaniku võlgnevust ja selle suurust, mille

täitmist käesolevas hagis nõuab kostjalt. Hageja on esitanud hulgaliselt teatisi, arveid ja

tabeleid, kuid neist ei nähtu sihtotstarbeliste maksete määramise aluseid ega suurust.

Hagiavaldusest ei nähtu, kellelt ja millise võlgnevuse tasumiseks on juulis 2015 hagejale

laekunud 1708,93 eurot ning millal, mille alusel ja millises ulatuses ja kellele vara müügist

järelejäänud raha 2041,71 eurot välja maksti, sest kostja tasus enampakkumisel 3750 eurot (

3750 - 1708,93 = 2041,07).

Kostja palub kohtul ka tuvastada hageja nõude aegumine ja jätta vastavas osas hagi

rahuldamata. Kuivõrd hageja on teatud perioodi eest võlgnetava summa osas esitanud juba

kohtule hagid, kuid mingis osas on nende nõue veel rahuldamata, siis saab kohus hinnata

asjaolusid ja võtta nõude aegumist arvesse.

Lisaks seab kostja kahtluse alla korteriomandi eelmise omaniku XXXXõigusvõime, mistõttu

puudus tal vähemalt alates 01.01.2007 aastast võime omandada tsiviilõigusi ja kanda

kohustusi, s.t omandada õigusi ja kanda kohustusi XXXXkorteriühistu liikmelisusest, mistõttu

ei saa tal olla täitmata kohustusi hageja ees millised tuleneksid perioodi veebruar 2012 kuni

juuni 2015 tasumata majandamiskulude maksetest ning mille eest peaks käesoleval ajal KÜS

§ 7 lg 3 kohaselt vastutama kostja. Hageja jättis avaldamata, et võlgniku vastu on

hagiavalduse esitamine kohtusse võimatu, sest tema viibimiskoha kohta puuduvad andmed.

Kui hageja või kohtutäitur oleks kostjat teavitanud müüdava vara võlgnevuse suurusest ja

asjaolust, et vara ostjal tuleb lisaks ostuhinnale tasuda veel üle kahe tuhande euro suurune

majandamiskulude võlg ja et omanik on tegelikult üldse pikemat aega teadmata kadunud

mistõttu teda tegelikult peetase isegi surnuks, poleks hageja enampakkumisel osalenud ega

korteriomandit omandanud. Arvestades sellega, et kohtutäitur ega hageja kostjat KÜS § 7

lõikes 3 nimetatud võla sissenõutavaks muutunud suuruse ja kulude edasise arvestuse aluse

kohta ei teavitanud ning need andmed ei nähtu ka 10.07.2015 enampakkumise aktist ja kostjal

puudus võimalus neid andmeid muul viisil saada, siis on kohtutäitur ja korteriühistu rikkunud

VÕS § 14 lg 2 sätteid. Kostja osundab, et eelnimetatud teave oli kostjale vajalik ja hageja oli

kohustatud seda teavet kostjale andma isegi siis, kui hageja seda otseselt küsida ei osanud.

Sellega on hageja rikkunud kohustust ja täitemenetluses müüdava vara kohta esitanud kostjale

ebaõigeid andmeid, mis on kostjale aluseks hagejale ebaõige teabe esitamisest VÕS § 115 lg

1 kohase kahju nõude esitamiseks hageja nõutud 2091,06 euro ulatuses.

Lisaks eeltoodule pole kostja arvates hageja käitunud kostja suhtes ka hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes.

Kostja esitab hagejale avalduse vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks, mille kohaselt

tasaarvestab enda kahju hüvitamise nõude summas 2091,06 eurot käesolevas hagiavalduses

esitatud hageja nõudega alates 20.08.2015 summas 2091,06 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on osaliselt

põhjendatud ja kuulub seega osaliselt rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 238 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel jätab kohus arvestamata

järgmiste tõenditega: I kd tl 72-78, I kd tl 97-103, kuivõrd kostja elukaaslase poolt sooritatud

telefonikõnede kestvust ei ole vaja antud tsiviilasjas tõendada; II kd tl 146, vaidluse all on

üksnes enampakkumise eelselt esitatud info, samas tõendist nähtuv päring tehti kohtutäiturile

peale enampakkumise toimumist.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kostja omab korteriomandit XXXX

alates 21.07.2015 (I kd tl 14); 2) XXXXelumaja haldab KÜ XXXXregistrikandega alates

28.01.1999 (I kd tl 13, I kd tl 21-27); 3) hageja on KÜ XXXXliige; 4) kostja omandas

XXXXkorteri

täiteasjas

nr

034/2011/2628

10.07.2015

kinnitatud

toimunud

kordusenampakkumiselt alghinnaga 3750 eurot (I kd tl 51-55).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas hagejal on kostja suhtes nõudeõigus perioodil veebruar

2012 kuni juuni 2015 tekkinud kommunaalvõlgnevuse osas summas 2091,06 eurot.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 156 kohaselt tekib omand enampakkumisel müüdud

kinnisasjale enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega.

Kohus on kinnistusraamatu väljavõtte alusel tuvastanud, et kostja kanti kinnistusraamatusse

XXXXkorteriomandi omanikuna 21.07.2015 kohtutäituri 16.07.2015 avalduse alusel, enne

vastava kande tegemist oli vaidlusaluse korteriomandi omanik XXXX(I kd tl 14).

Kordusenampakkumine viidi läbi korteriomandi eelmise omaniku XXXXsuhtes täitmisele

pööratud kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-11-21522 alusel kommunaalvõlgnevuse nõude katteks (I

kd tl 67-71, I kd tl 146-147).

Korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme

korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus

on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 5 lg 2 kohaselt korteriühistusse

kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu

liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva.

XXXXkorteriomandi omanikuna on kostja KÜS § 5 lg-te 1 ja 2 alusel KÜ liige.

KÜS § 5¹ kohaselt lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel

korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja

kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Sama seaduse § 7

lg 3 järgi on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud

korteriühistule

tasuma

korteriomandi

võõrandaja

või

pärandaja

tasumata

jäänud

majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused

elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude

kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt on

majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja

nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning

tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas

energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri

kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 2 järgi

tekib solidaarkohustus ka juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille

täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra.

Kohus on hooldus- ja kommunaalteenuste arvete alusel tuvastanud, et perioodil veebruar 2012

kuni juuni 2015 tekkis XXXX korteril võlgnevus KÜ XXXX ees summas 2091,06 eurot (104-

144). Seega tekkis võlgnevus enne kostja korteriomandi omanikuks saamist.

Kohus on seisukohal, et KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse

kohustuse, s.t viidatud sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral

võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Kõnealuse

sätte eesmärgiks on lihtsustada KÜ nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi

omanik on vahetunud. Korteriomanik on KÜ liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS §

13 lg 4 järgi KÜ otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise

ning majandamiskulude kandmise kohta.

Seega saab viidatud sätete alusel KÜ nõuda perioodil veebruar 2012 kuni juuni 2015 XXXX

tekkinud hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevust kostjalt kui korteriomandi omandajalt.

Tsiviilasja materjalide järgi on kostja esitanud nõude aegumise vastuväite.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg 1 kohaselt korduvate kohustuste, välja

arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline

on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle

kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 160 lg

1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks.

Kohus on seisukohal, et majandamiskulud korteriühistuseaduse (KÜS) § 15¹ mõttes kujutavad

endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Korteriühistu põhikirjaga on praegusel juhul lepitud

kokku ühiste kulude jaotamises selliselt, et korteriühistu liikmed peavad tasuma kulude eest

perioodiliselt (hageja põhikirja p 3.2.6, I kd tl 21-27). Kuivõrd kulude eest tasumise kohustus

on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada TsÜS § 154 lg 1, mis

reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. Lisaks kohaldub

käesolevas tsiviilasjas haginõuete aegumisele TsÜS § 160 lg 1, mistõttu peatus esitatud nõuete

aegumine alates 21.10.2015.

Hageja nõuded on tekkinud aastatel 2012, 2013, 2014 ja 2015, juhindudes TsÜS § 154 lg 1 ja

TsÜS § 160 lg 1 sätestatust algas majandamiskulude nõuete aegumine 2012. aasta osas

01.01.2013 ja lõppeks 31.12.2015, 2013. aasta osas 01.01.2014 ja lõppeks 31.12.2016, 2014.

aasta osas 01.01.2015 ja lõppeks 31.12.2017 ning 2015. aasta osas 01.01.2016 ja lõppeks

31.12.2018. Kõikide eelnimetatud nõuete aegumine on peatunud hagiavalduse esitamisega

21.10.2015, nimetatust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja aegumise vastuväide tuleb

jätta rahuldamata, kuna hagis esitatud nõuded ei ole aegunud.

Tsiviilasja materjalide järgi on kostja esitanud vastuväited korteriühistu poolt esitatud hooldus-

ja kommunaalkulude suurusele.

Hageja on kohtule tõendina esitanud XXXXKÜ põhikirja, mille p 3.2.6 kohaselt kohustub

ühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks,

elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt

kehtestatud suuruses ja korras. Tsiviilasjas esitatud arvete ja arvestuse aluseks olevate

aruannetega on tõendatud (II kd tl 44-96), et hageja esitas küttekulude, hoolduse ja remondi

eest arveid ruutmeetripõhiselt, mis on kooskõlas KÜS § 15¹ lg 1.

Poolte vahel on vaidlus hooldustasu määramise üle. Tsiviilasja materjalide järgi on hooldustasu

suuruseks vaidlusalusel perioodil 0,26 eurot m2 kohta, tasu määramise alust tõendab

30.06.1999 otsus (II kd tl 99). Kohus märgib siinjuures, et kuivõrd hageja 30.06.1999 otsust ei

ole vaidlustatud, on see kehtiv ning KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu liikmetele kohustuslik.

Remondifondi suuruse 0,26 eurot /m2 määramise alust tõendab 30.06.2008 üldkoosoleku otsus

(II kd tl 97), alates juuni 2015 on remondifondi määra suuruseks kehtestatud 0,50 eurot m2 (II

kd tl 98).

Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal oli perioodil juuni 2013 kuni september 2013, juuni 2014

kuni september 2014 ja juuni 2015 õiguslik alus küsida remondifondi eest suuremat makset,

kui 0,26 eurot. Tsiviilasja materjalide järgi on hageja esitanud perioodil juuni 2013 kuni

september 2013, juuni 2014 kuni september 2014 ja juuni 2015 remondifondi arveid summas

17,40 eurot kalendrikuus, seega arvestatult korteri m2 kohta 0,5 eurot.

Hageja on seisukohal, et 19.06.2016 üldkoosoleku protokollis on hooldustasu ja remondifondi

määra suurusele antud heakskiit tagantjärgi (II kd tl 121-123). Kostja on seisukohal, et

protokoll koostati pärast arvete esitamist ja see ei kehti varasemalt esitatud arvete osas,

tagantjärgi ei saa tariife kehtestada.

Kohus asub seisukohale, et kuigi TsÜS § 111 lg 1 kohaselt võib tehingule anda heakskiidu

tagantjärele, peab selline tahteavaldus olema selge. Antud juhul ei ole hageja 19.06.2016

tahteavaldus remondifondi määra muutmise osas kohtule selge. Protokolli p 4 kohaselt on

soovitud kinnitada remondifondi suuruseks 0,26 eurot m2 kohta v.a suvekuudel rakendatud

eritariifsete otsuste osas, samas ei nähtu kohtule suvekuude eritariifi suurust ega pole tõendina

esitatud ka p 4 viidatud otsuseid. Protokolli ebaselguse tõttu ei loe kohus tagantjärgi antud

heakskiitu tõendatuks.

Kohus on seisukohal, et hageja poolt tõendina esitatud 21.06.2015 üldkoosoleku otsusega (II

kd tl 98) on tõendatud üksnes juuni 2015 remondifondi maksemäär 0,5 eurot m2 kohta.

Ülejäänud remondifondi nõue perioodi eest juuni 2013 kuni september 2013, juuni 2014 kuni

september 2014 ei ole määr 0,5 eurot m2 kohta tõendatud, eeltoodust tulenevalt jätab kohus

rahuldamata hageja remondifondi nõude kogusummas 66,80 eurot. Ülejäänud osas on

majandamiskulude suurus ja arvestamise alus kohtu hinnangul tõendatud.

Kostja vastuväite kohaselt ei nähtu esitatud materjalidest, kellelt ja millise võlgnevuse

tasumiseks on juulis 2015 hagejale laekunud 1708,93 eurot ning kellele vara müügist

järelejäänud raha 2041,71 eurot välja maksti, sest kostja tasus enampakkumisel 3750 eurot (

3750 - 1708,93 = 2041,07).

Hageja poolt esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et vaidlusaluse korteriomandi

hooldus- ja kommunaalkulude võlgnevuse täitemenetluses laekus kohtutäitur Katrin Velletilt

27.07.2015 tsiviilasja nr 2/1-557/02/03 täitmisnõudes 424,80 eurot (II kd tl 100, 102-104) ning

17.07.2015 kohtutäitur Kristiina Feinmanilt tsiviilasja nr 2-11-21522 täitmisnõudes 1284,13

eurot (II kd tl 101, 105-106). Seega kahelt kohtutäiturilt kokku 1708,93 eurot. Tsiviilasjas nr

2/1-557/02/03 menetles kohus hageja nõuet perioodist veebruar 2001 kuni oktoober 2003 k.a

(II kd tl 103-104). Tsiviilasjas nr 2-11-21522 menetletud nõudeperiood ulatus 2011 märtsini (II

kd tl 105-107). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on hageja tõendanud, et käesolev

menetlus ei hõlma hageja varasemaid nõudeid, mida on juba kohtulikult menetletud ning mille

osas läbiviidud täitemenetluse kaudu on hageja raha saanud.

Kostja on kohtule ise esitanud tõendina väljavõtte kohtutäituriga peetud e-kirjavahetusest,

milles kostjale selgitati, et vara müügist järelejäänud raha tagastati võlgnikule (I kd tl 57).

Kohus juhib kostja tähelepanu, et lisaks sissenõudja poolt esitatud nõudele arvestatakse

laekunud summadest maha TMS § 37 lg 1 kohaselt täitekulud, milleks on kohtutäituri tasu

ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist

täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud

võlgnik.

Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja enne enampakkumise toimumist esitanud kohtutäiturile

TMS § 153¹ lg 2 sätestatud tõendit KÜS § 7 lõikes 3 nimetatud võla sissenõutavaks muutunud

suuruse ja kulude edasise arvestuse aluse kohta.

TMS § 153¹ lg 2 kohaselt esitab korteriühistu enne enampakkumist kohtutäiturile täiendava

tõendi KÜS § 7 lõikes 3 nimetatud võla suuruse kohta, mis on muutunud sissenõutavaks pärast

täitmisavalduse esitamist, kuid enne enampakkumise toimumist. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on

korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule

tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja

muude maksete eest.

Kohus ei nõustu kostjaga, hageja on esitanud tõendina 02.06.2015 kohtutäiturile saadetud e-

kirja (I kd tl 94), mille kohaselt on hageja kohtutäituri büroole teatanud XXXXvõlgnevusest

seisuga 31.05.2015 3773,54 eurot. Tegemist on KÜS § 7 lg 3 sätestatud andmetega. Kuivõrd

enampakkumine algas 01.07.2015 (I kd tl 67), siis on täidetud TMS § 153¹ lg 2 sätestatud

tingimus andmete esitamise tähtaja osas.

Kostja on seisukohal, et hageja kannab vastutust oma tegevusetuse tõttu. Kui hageja oleks enne

enampakkumist esitanud kohtutäiturile ka ülejäänud tekkinud võla kohta täitedokumendi

(kohtulahendi), siis oleks antud enampakkumisel ka hageja nõue saanud suures osas

rahuldatud. Hageja otsustas kohtutäiturile täitedokumenti mitte esitada, milleta võlgnik ei

saanud oma kohustust täita, mistõttu on hageja sattunud VÕS § 119 lg 1 kohaselt

vastuvõtuviivitusse, mille eest kostja ega võlgnik ei vastuta. Hagejal ei olnud õigust keelduda

korteriomandi eelmiselt omanikult võlgnevuse täitmise vastuvõtmisest ainuüksi sel põhjusel,

et KÜS § 7 lg 3 võimaldab tal sedasama võlga nõuda ka uuelt omanikult, kelleks aga kostja

sel ajal veel polnud.

VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma

kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult

vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse

täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks

vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei kohaldu VÕS § 119 lg 1 sätestatu, kuivõrd tegemist ei

ole VÕS § 119 lg 1 nimetatud olukorraga. TMS § 2 esitab ammendava loetelu

täitedokumentidest, mille alusel on kohtutäituril võimalik nõudeid täita. TMS § 2 lg 1 p 1

kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -

määrus tsiviilasjas. Korteriühistu tõendi alusel täitemenetlust alustada ei saa. Kohus on

eelnevalt märkinud, et KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse

kohustuse, seega asjaolu, et hagejal puudus ülejäänud võlgnevuse sissenõudmiseks

täitedokument ei välista võlgnevuse nõudeõigust kostja vastu.

Lisaks seab kostja kahtluse alla korteriomandi eelmise omaniku XXXXõigusvõime. Kostja on

seisukohal, et XXXX´l puudus vähemalt alates 01.01.2007 aastast võime omandada

tsiviilõigusi ja kanda kohustusi, s.t omandada õigusi ja kanda kohustusi XXXXkorteriühistu

liikmelisusest, mistõttu ei saa tal olla täitmata kohustusi hageja ees millised tuleneksid

perioodi veebruar 2012 kuni juuni 2015 tasumata majandamiskulude maksetest ning mille

eest peaks käesoleval ajal KÜS § 7 lg 3 kohaselt vastutama kostja.

Hageja ja kostja poolt avaldatud asjaolude kohaselt ei ole XXXXelu- või viibimiskoht teada

juba aastaid, enne täitemenetluses korteriomandi müüki ei olnud isik korterit aastaid kasutanud.

Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamise alused on seaduseandja sätestanud

TsÜS § 17 jj.

Arvestades, et käesolevaks ajaks ei ole XXXXsuhtes läbi viidud isiku surnuks tunnistamise

menetlust ja isiku surma osas puuduvad nii hagejal kui ka kostjal andmed, siis on kostja

seisukoht isiku õigusvõime puudumise kohta paljasõnaline ja oletuslik, seega tuleb eeldada

isiku õigusvõime olemasolu. Lisaks on kohus seisukohal, et korteriühistul saab KÜS § 2 lg 1

kohaselt olla kohustus pöörduda TsÜS § 18 lg 1 alusel kohtu poole teadmata kadunud isiku

varale hoolduse seadmiseks üksnes juhul, kui selleks on olemas vastav korteriühistu liikmete

otsus. Antud juhul ei ole ühistu liikmed pidanud põhjendatuks vastava avalduse esitamist

kohtule, kuivõrd neil on võimalik olnud nõue võlgniku vastu rahuldada täitemenetluses, kohtu

poole pöördumise kohustust nimetatud olukorras hagejal ei ole, seega on hageja õiguspäraselt

kasutanud õiguskaitsevahendeid.

KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, s.t viidatud

sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud

maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Seega, olenemata asjaolust, et korteri

eelmise omaniku XXXXarvelduskontole on peale enampakkumise toimumist laekunud

rahasumma (I kd tl 57-62) on hageja õigustatult esitanud oma nõude kostja vastu olukorras, kus

korteriomandi omanik on vahetunud.

Kostja vastuväite kohaselt oli kostja korterit enampakkumiselt ostes veendunud, et korteri

ostuhinnast tasutakse võlgnevused hagejale ja kostjal enam midagi täiendavalt tasuda ei tule.

Kui hageja või kohtutäitur oleks kostjat teavitanud müüdava vara võlgnevuse suurusest ja

asjaolust, et vara ostjal tuleb lisaks ostuhinnale tasuda veel üle kahe tuhande euro suurune

majandamiskulude võlg ja et omanik on tegelikult üldse pikemat aega teadmata kadunud

mistõttu teda tegelikult peetase isegi surnuks, poleks hageja enampakkumisel osalenud ega

korteriomandit omandanud. Arvestades sellega, et kohtutäitur ega hageja kostjat KÜS § 7

lõikes 3 nimetatud võla sissenõutavaks muutunud suuruse ja kulude edasise arvestuse aluse

kohta ei teavitanud ning need andmed ei nähtu ka 10.07.2015 enampakkumise aktist ja kostjal

puudus võimalus neid andmeid muul viisil saada, siis on kohtutäitur ja korteriühistu rikkunud

VÕS § 14 lg 2 sätteid. Kostja osundab, et eelnimetatud teave oli kostjale vajalik ja hageja oli

kohustatud seda teavet kostjale andma isegi siis, kui hageja seda otseselt küsida ei osanud.

Sellega on hageja rikkunud kohustust ja täitemenetluses müüdava vara kohta esitanud kostjale

ebaõigeid andmeid, mis on kostjale aluseks hagejale ebaõige teabe esitamisest VÕS § 115 lg 1

kohase kahju nõude esitamiseks hageja nõutud 2091,06 euro ulatuses. Kostja esitab hagejale

avalduse vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks, mille kohaselt tasaarvestab enda kahju

hüvitamise nõude summas 2091,06 eurot käesolevas hagiavalduses esitatud hageja nõudega

alates 20.08.2015 summas 2091,06 eurot. Lisaks eeltoodule pole kostja arvates hageja käitunud

kostja suhtes ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes.

VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu

põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas

olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Lg 2 kohaselt arvestatakse

mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala

praktikat, samuti muid asjaolusid.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud kostja vastuväited tuginedes VÕS § 6 lg 1 hea

usu põhimõtte rikkumisele, VÕS § 7 lg 1 mõistlikkuse põhimõttele ega ka lepingueelse teabe

esitamata jätmisel VÕS § 14 lg 2 koosmõjus VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamisega seonduvalt.

XXXXkorteri (täiteasi nr 034/2011/2628) kordusenampakkumine toimus 10.07.2015 endise

omaniku võlgnevuse katteks, seega oli kostja võlgnevuse probleemi olemasolust teadlik.

Antud juhul on hageja esitanud kohtule kohtutäituri asendajaga peetud kirjavahetuse korteri

endise omaniku XXXXtäitemenetluses, millest nähtuvalt on hageja teavitanud kohtutäiturit

korteri kommunaalkulude võlgnevuse suurenemisest (I kd tl 92-95). Kostjale kohtutäituri

asendaja poolt peale enampakkumise toimumist saadetud vastusest nähtuvalt kinnitas

kohtutäituri asendaja, et vastav võlgnevuse informatsioon oli enne enampakkumise toimumist

täituril olemas, kuid kostja ise ei tundnud (erinevalt teistest huvilistest) selle vastu huvi (I kd tl

96, I kd tl 59-65). Seega on tõendatud hageja poolt võlgnevuse suuruse kohta info avaldamine

vastavalt TMS § 156¹ lg 2 ja KÜS § 7 lg 3 ning tõendamata on kostja väited, mille kohaselt on

hageja pahatahtlikult jätnud kostjale võlgnevuse kohta andmed esitamata.

Ka 07.11.2016 toimunud kohtuistungil antud ütluste alusel ei ole võimalik kohtul tuvastada

hageja pahatahtlikku andmete esitamata jätmist kostjale. Annika Soolaid andis hageja juhatuse

liikmena vande all järgmisi ütlusi: /…/ Ma ütlesin, et lisaks ostusummale on korteril lisavõlg.

Priit Laanekivi küsis kui palju see on. Mina vastasin, et kuna mina olen arvutist eemal, siis

täpset summat ei oska öelda, kuid see ei ole väiksem kui 1500 eurot/…/.(II kd lk 155 pöördel).

Tunnistajana ülekuulatud kostja elukaaslane Priit Laanekivi avaldas, et: „Ma mäletan seda, et

võlg on olemas, ja et läheb võlgade katteks, kuid ta ei osanud hetkel öelda kui suur võlgnevus

oli“ (II kd lk 155).

Kohtu hinnangul ei ole hageja antud juhul rikkunud VÕS § 6 lg 1 ega ka VÕS § 14 lg 2 teabe

andmise

kohustust,

asjas

puuduvad

tõendid,

et

hageja

oleks

keeldunud

korteri

majandamiskulude

võlgnevuse

informatsiooni

esitamisest

või

esitanud

kostjale

valeinformatsiooni. Kohus on seisukohal, et korteril lasuva võlgnevuse suuruse puhul ei ole

tegemist informatsiooniga, mida mõistlik inimene küsida ei oskaks, seda eeskätt põhjusel, et

KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, s.t viidatud

sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud

maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt, tegemist on kostja seadusest tuleneva

kohustusega. Juhul, kui hageja juhatuse liige ei osanud kostjale etteteatamata telefonikõnes

koheselt öelda võlgnevuse täpset suurust, oleks kostja mõistliku isikuna pidanud paluma

summa suurust hagejal hiljem täpsustada (paluma andmed hiljem esitada), kostja ei ole seda

teinud. Kohus arvestab asjaoluga, et hageja on juhindudes TMS § 156¹ lg 2 ja KÜS § 7 lg 3

sätestatust esitanud vajaliku informatsiooni kohtutäiturile, kelle käest oleks kostjal olnud

võimalik soovi korral vastav informatsioon saada. Eeltoodud põhjendustel asub kohus

seisukohale, et kostjal puudub hageja vastu kahju hüvitamise nõue, kuivõrd kohus on

tuvastanud, et hageja ei ole kostjale kahju tekitanud, seega jääb rahuldamata ka kostja

tasaarvestusavaldus.

Asja materjalidega on tõendatud ning kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt KÜS § 7

lg 3 alusel hageja kasuks 2024,26 eurot.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus

rahuldas hagi osaliselt, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades.

Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 96 % ulatuses kostja kanda ja 4 % ulatuses hageja kanda.

Hageja

esitas

menetluskulude

nimekirja

ja

taotluse

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista

menetluskulu kokku summas 2119,66 eurot käibemaksuta (riigilõiv 250 eurot + ülekandetasu

0,16 eurot + õigusabikulu 1869,50 eurot).

Kostja palub hageja menetluskulud kindlaks määrata üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja

esitas

menetluskulude

nimekirja

ja

taotluse

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks. Kostja palub hagejalt välja mõista

menetluskulu kokku summas 2256 eurot käibemaksuga.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohuslane.

Hageja vastuväidete kohaselt ei ole kostja menetluskulud osaliselt põhjendatud 25.04.2016,

16.06.2016, 15.08.2016 ja 17.10.2016 menetlusdokumentidega seonduvalt.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita

menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS §

477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1-2 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ja sidekulu.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige

võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu)

põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on

vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu

1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks Ingrid Proos tunnihinnaga

96 eurot (s.h käibemaks 16 eurot) ja kostja lepinguliseks esindajaks on Margus Saulep

tunnihinnaga 83-84 eurot käibemaksuta. Maakohus asub seisukohale, et arvestades käesoleva

tsiviilasja keerukust ja mahukust ning asjas esitatud tõendeid, samuti menetluse kestust ja

esindajate kvalifikatsiooni on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks

esindajatasu suuruseks tunnihinda 83-84 eurot käibemaksuta ja kostja lepingulise esindaja

mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 96 eurot käibemaksuga.

Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks ja

vajalikeks järgmises ulatuses:

-

Nõudega seotud kliendi dokumentatsiooniga tutvumine 1 h, 83 eurot 1h, kokku 83

eurot;

-

Hagiavalduse koostamine 1,5h, 83 eurot 1 h, kokku 124.50 eurot;

-

Kostja hagivastusega tutvumine ja dokumentatsiooni analüüs ei ole kohtu hinnangul

põhjendtaud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,5 h ulatuses (83 eurot 1 h, kokku 41,50

eurot), arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

Kostja hagivastusega seotud konsultatsioon kliendiga 0,5h, 84 eurot 1 h, kokku 42

eurot;

-

Kliendilt hagivastusele seisukoha koostamiseks saadud lisamaterjalidega tutvumine

0,5h, 84 eurot 1 h, kokku 42 eurot;

-

21.12.2015 esitatud menetlusdokumendi koostamine (hageja seisukoht kostja

hagivastusele, aegumise kohaldamisele ja menetluslikele taotlustele) 5,5h, 83 eurot 1 h,

kokku 456.50 eurot;

-

Kostja 8.02.2016 esitatud menetlusdokumendiga tutvumine 0,25h, 83 eurot 1 h, kokku

20.75 eurot;

-

22.02.2016 esitatud menetlusdokumendi koostamine (hageja seisukoht kostja taotlusele

ja vastuväidetele) ei ole kohtu hinnangul põhjendtaud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 1

h ulatuses (83 eurot 1 h, kokku 83 eurot), arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu;

-

Kostja 25.04.2016 lõppseisukohtadega tutvumine 0,5 h, 84 eurot 1h, kokku 42 eurot;

-

02.05.2016 seisukoha koostamine 0,5 h, 84 eurot 1 h, kokku 42 eurot;

-

Konsultatsioon kliendiga ei ole kohtu hinnangul põhjendtaud ja vajalik õigusabi

rohkem, kui 0,5 h ulatuses (83 eurot 1 h, kokku 41,50 eurot), arvestades esitatud

menetlusdokumendi sisu ja konsulteerimisele kuluvat aega;

-

Kliendi esitatud tõenditega tutvumine ja analüüs 1,5 h, 83 eurot 1 h, kokku 124,50

eurot;

-

16.06.2016 menetlusdokumendi koostamine 2,25 h, 83 eurot 1 h, kokku 186,75 eurot;

-

Kostja 11.07.2016 vastusega tutvumine 0,25 h, 83 eurot 1 h, kokku 20,75 eurot;

-

15.08.2016 menetlusdokumendi koostamine 1,25 h, 83 eurot 1 h, kokku 103,75 eurot;

-

07.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik õigusabi rohkem, kui 0,5 h ulatuses (83 eurot 1 h, kokku 41,50 eurot),

arvestades kaasuse keerukust ja esitatud materjalide sisu;

-

07.11.2016 kohtuistungil osalemine 2,5 h, 83 eurot 1 h, kokku 207,50 eurot.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 250 eurot, mis oli

kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 (hagilt hinnaga 2091,06 eurot tuleb

tasuda riigilõivu 250 eurot). Riigilõivu tasumisega kaasnev ülekandetasu summas 0,16 eurot on

TsMS § 144 p 2 kohaselt kohtuväline sidekulu.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 1703,50 eurot, millele lisandub riigilõiv 250 eurot

ja sidekulu 0,16 eurot, kokku 1953,66 eurot käibemaksuta, millest 96 % on 1875,51 eurot.

Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude nõude 166 euro ulatuses (õigusabikulud).

Kohus peab kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks ja

vajalikeks järgmises ulatuses:

-

15.04.2016 – 25.04.2016 nõupidamine kliendiga, hagimaterjalidega tutvumine sh e-

toimikust, kostja lõplike seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine 6,25 h (600

eurot);

-

16.06.2016 hageja kirjaliku seisukoha ja täiendavate tõenditega tutvumine, analüüs ei

ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 2,5 h ulatuses (240

eurot);

-

11.07.2016 kostja vastuse koostamine ja esitamine 1 h (96 eurot);

-

15.08.2016 hageja vastusega tutvumine 0,35 h (33,60 eurot);

-

17.10.2016 täiendava vastuse koostamine ja esitamine ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 6,5 h ulatuses (624 eurot);

-

07.11.2016 kohtuistungil osalemine 2,5 h (240 eurot).

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 1833,60 eurot (s.h käibemaks 305,60 eurot),

millest 4% on 73,34 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude nõude 422,40 euro

ulatuses (õigusabikulud).

TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Juhindudes TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused

kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus

kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1802,17 eurot (1875,51 eurot - 73,34 eurot

= 1802,17 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase

avalduse. Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb kostjal alates määruse jõustumisest, s.o

menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik