3-14-50437/135 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.12.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50437

Haldusasi

KS-K, JHK, B-PS ja MI kaebused Kuressaare Linnava-

litsuse 01.04.2014 korralduse nr 211 ja 02.04.2014

ehitusloa nr 7305 õigusvastasuse kindlakstegemiseks

ning 16.12.2014 korralduse nr 877 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – KS-K, JHK, B-PS ja MI, esindajad v.adv

Ramil Pärdi ja adv Sandor Elias

Vastustaja – Kuressaare linn, esindaja Vilma Kippak

Kolmas isik – OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt,

esindajad v.adv Liisa Linna ja Veljo Maripuu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.04.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KS-K, JHK, B-PS ja MI apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 27.09.2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta KS-K, JHK ja B-PS apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 27.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-50437 muutmata

osas, millega jäeti KS-K, JHK ja B-PS kaebused rahuldamata, mõisteti KS-K-lt, JHK-lt

ja B-PS-lt solidaarselt OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt kasuks välja menetluskulu

2876,25 eurot (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus eurot ja 25 senti) ning jäeti

KS-K, JHK, B-PS ja Kuressaare linna menetluskulud nende endi kanda.

3. Mõista KS-K-lt, JHK-lt ja B-PS-lt solidaarselt OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt

(registrikood 10250549) kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 1170 (üks tuhat ükssa-

da seitsekümmend) eurot.

4. Jätta KS-K, JHK, B-PS ja Kuressaare linna apellatsioonimenetluse kulud nende

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.01.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-14-50437

2(15)

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kuressaares Tiigi tn 2/Tolli tn 12 asuva kinnistu ehitusõigus oli määratud Kuressaare

Linnavolikogu 23.03.2006 otsusega nr 22 „Tolli tn 12 detailplaneeringu muudatuse kehtesta-

mine“ kehtestatud detailplaneeringus, mis nägi Tiigi tn 2/Tolli tn 12 kinnistu sihtotstarbeks

100% elamumaa. Detailplaneering on ellu viidud ning kõnealusele kinnistule on ehitatud kaks

hoonet aadressidega Tiigi tn 2 ja Tolli tn 12. Hoonetele väljastati 2008. a kasutusload ehitise

kasutamise otstarbega „muu kolme või enama korteriga elamu“.

Teiste hulgas KS-K, JHK ja B-PS on ning MI oli Tiigi tn 2/Tolli tn 12 asuva üheteistkümneks

korteriomandiks jaotatud kinnistu korteriomanikud. KS-K-le ja JHK-le kuulub ühisomandina

korteriomand, mille reaalosaks on Tolli tn 12 korter nr 2. B-PS-le kuulub kaasomandina korte-

riomand, mille reaalosaks on Tolli tn 12 korter nr 4. MI-le kuulus korteriomand, mille reaalo-

saks on Tiigi tn 2 korter nr 1.

Kuressaare Linnavalitsus andis 21.01.2014 korraldusega nr 45 „Nõusoleku andmine Tiigi 2

projekteerimiseks Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ eskiisprojekti alusel“ OÜ-le Kuressaare

Kommunaalprojekt loa kavandada Tiigi tn 2/Tolli tn 12 kinnistul asuva Tiigi tn 2 korterelamu

korterid nr 2 ja nr 3 büroopinnaks täiendavate projekteerimistingimusteta OÜ Kuressaare

Kommunaalprojekt koostatud eskiisprojekti alusel (I kd, tl 40). Kuressaare Linnavalitsus muu-

tis 11.03.2014 korraldusega nr 167 oma korraldust nr 45 ja sõnastas selle punkti 1 järgmiselt:

„Lubada Tiigi 2/Tolli 12 kinnistul asuva Tiigi 2 korterelamu korter 2 ja 3 rekonstrueerimine

täiendavate projekteerimistingimusteta Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ poolt koostatud

eskiisprojekti alusel“ (I kd, tl 42).

OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt esitas 31.03.2014 ehitusloa taotluse. Kuressaare Linna-

valitsus otsustas 01.04.2014 korraldusega nr 211 (I kd, tl 10) anda ehitusloa Tiigi tn 2 korte-

rite nr 2 ja nr 3 liitmiseks OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt 19.02.2014 projekti (töö nr T-

010-14, I kd, tl 39-48) alusel. Kuressaare Linnavalitsus väljastas 02.04.2014 ehitusloa nr

7305 ehitise rekonstrueerimiseks (I kd, tl 11-14).

Kuressaare Linnavalitsus andis 03.12.2014 korraldusega nr 877 kasutusloa Tiigi tn 2 asu-

vale eluruumile – korterile nr 2 (I kd, tl 138-140).

Kuressaare Linnavolikogu tunnistas 28.05.2015 otsusega nr 34 oma 23.03.2006 otsusega nr

22 kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks Tiigi tn 2/Tolli tn 12 kinnistu osas vastavalt otsuse-

3-14-50437

3(15)

le lisatud skeemile. Kuressaare Linnavolikogu 28.05.2015 otsus nr 34 on vaidluse esemeks

haldusasjas nr 3-15-1646.

Kuressaare Linnavalitsus andis 03.11.2015 korralduse nr 713, millega otsustati muuta OÜ-le

Kuressaare Kommunaalprojekt kuuluva Tiigi tn 2 korteri nr 2 kasutusotstarve eluruumist bü-

rooks (resolutsiooni p 1); peatati sama korralduse p 1 kehtivus, kuni kohtumenetluses tuvasta-

takse, et korteriomandi Tiigi tn 2-2 eluruumi kasutusotstarbe bürooks muutmiseks on piisav

Tiigi tn 2/Tolli tn 12 korteriomanike enamuse nõusolek (resolutsiooni p 2), ning sätestati, et

korralduse p 1 ei jõustu, kui kohtumenetluse käigus tuvastatakse, et nõutav on kõigi korteri-

omanike nõusolek ja seda ei asendata kohtuotsusega (resolutsiooni p 3). Samuti seati Tiigi tn

2/Tolli tn 12 katastriüksuse sihtotstarbe muutmise kõrvaltingimusena Tiigi tn 2-2 omanikule

kohustus hüvitada teistele korteriomanikele maamaksutõus ja kanda see asjaõigusliku kinnis-

omandi kitsendusena kinnistusraamatusse (resolutsiooni p 4). Kuressaare Linnavalitsuse

01.12.2015 korraldustega nr 781 ja nr 782 muudeti korraldust nr 713, täiendades selle põhjen-

dusi ning tunnistades kehtetuks resolutsiooni p 4.

Tallinna Ringkonnakohus peatas 11.02.2016 esialgse õiguskaitse määrusega haldusasjas nr 3-

15-3232 Kuressaare Linnavalitsuse 03.11.2015 korralduse nr 713 p-de 2 ja 3 kehtivuse kuni

selles asjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Nimetatud haldusasi on

Tallinna Halduskohtu menetluses. Halduskohtu menetluses on ka haldusasi nr 3-15-3047, kus

vaidluse esemeks on samuti Kuressaare Linnavalitsuse 03.11.2015 korraldus nr 713. Pärnu

Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-14-53324 (KS-K ja B-PS avaldus korteriomandiseadu-

sest (KOS) tulenevate õiguste tuvastamiseks ja OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt vastuaval-

dus tahteavalduste andmiseks kohustamiseks).

2. KS-K, JHK, B-PS ja MI esitasid Tallinna Halduskohtule 04.04.2014 ja 06.04.2014

kaebused (hiljem täiendatud ja muudetud) nõuetega tunnistada Kuressaare Linnavalitsuse

01.04.2014 korraldus nr 211 ja 02.04.2014 ehitusluba õigusvastaseks ning tühistada

16.12.2014 korraldus nr 877. Halduskohus liitis haldusasjades nr 3-14-50437, 3-14-50439 ja

nr 3-14-50440 esitatud kaebused ühiseks menetlemiseks haldusasjana nr 3-14-50437.

1) Eskiisjooniselt nähtuvalt korterid ühendatakse, korterite vaheline seinaosa lammutatakse ja

ehitise välisseina rajatakse ukseava. Vastustaja ei ole ehitusloa väljastamisel veendunud pro-

jekti ohutuses, eelkõige selles, kas hoone olemasolevad (alles jäävad) seinad peavad täienda-

vale koormusele vastu. Projekti ekspertiis on teostamata (ehitusseaduse (EhS) § 21 lg 2). Ehi-

tusluba on väljastatud eskiisjooniste alusel ning puudub võimalus kontrollida, kas seinte lam-

mutamisel on mõju ehitise ohutusele ja püsimisele. Olukorras, kus ehitise osa lammutamist

lubav ehitusluba on antud järgmisel päeval pärast taotluse esitamist pelgalt eskiisjooniste alu-

sel, on vastustaja jätnud täitmata kohustuse veenduda, et ehitusloa aluseks olev projekt oleks

kooskõlas hea ehitustava, ehitusprojekti käsitlevate õigusaktidega ega kujutaks ohtu inimese

elule, tervisele, varale või keskkonnale.

2) Kaebajad jäeti ilma õigusest esitada ehitusloa väljastamisel oma arvamus ja vastuväited.

Kaebajad on ehitise kaasomanikud ning ehitusloaga muudetakse ja lammutatakse kaasomandi

osasid, millega kaebajad ei oleks kindlasti nõustunud. Samuti puudub kaebajatel kindlus, et

kortereid kasutatakse ka pärast ehitusloa realiseerimist eluruumina. Aluse kahtluseks, et korte-

rite liitmiseks algatatud ehitusloa menetlus on vaid kattevari ning tegelikult soovib OÜ Kures-

saare Kommunaalprojekt võtta seni eluruumidena kasutuses olnud korterid kasutusele äripin-

dadena, annab kolmanda isiku 31.01.2014 pöördumine korteriomanike poole ning soov rajada

eraldi sissepääs tänavalt. Isikul, kellele ehitusluba väljastati, puudus EhS § 23 lg 11 kohane

volitus ehitusloa taotlemiseks. Ehitusluba puudutavas küsimuses ei ole korteriomanike üld-

koosolekut toimunud. Korteriomanikud ei ole esitanud ehitise osa lammutamiseks ühisaval-

dust.

3-14-50437

4(15)

3) Kolmas isik on esitanud vastustajale teadlikult ebaõigeid andmeid, mille esitamata jätmise

korral oleks korraldus nr 211 ja ehitusluba jäetud andmata. Vastustaja väitel lähtuti ehitusloa

andmisel teadmisest, et kolmas isik saavutas KÜ Tolli-Tiigi 28.03.2014 üldkoosolekul korte-

riomanike enamuse nõusoleku ehitise rekonstrueerimistööde teostamiseks, kuid üldkoosoleku

protokollist ei nähtu, et korteriomanike poolt oleks antud kolmandale isikule nõusolek ehitus-

loa taotlemiseks. Lisaks oli KÜ üldkoosoleku protokoll ehitusloa väljastamise hetkel veel all-

kirjastamata, mis viitab sellele, et kolmas isik andis vastustajale teadlikult valeinfot.

4) Ehitusloa aluseks olev projekt ei vasta eluruumidele ja ehitusprojektile esitatavatele nõuete-

le. Ehitusloa taotlemise tegelikuks eesmärgiks on kehtivast detailplaneeringust mööda hiilides

korteriomandite kasutuselevõtmine bürooruumina. RPN Projekt OÜ teostas projekti ülevaatu-

se (III kd, tl 73-76) ning asus seisukohale, et rekonstrueeritavad korteriomandid ei ole kavan-

datud kasutamiseks mitte eluruumide, vaid bürooruumidena; projekt ei vasta eluruumidele

esitatavatele nõuetele; projekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele.

5) Kasutusloa õigusvastasus tuleneb ehitusloa õigusvastasusest ning EhS § 12 lg 2 viimasest

lausest, mille kohaselt ei anna ehitusluba õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku

loata. Kuna ehitus- ja kasutusluba puudutavad kaasomandi eseme muutmist, siis võrdub ehiti-

se omaniku luba KOS § 16 lg-st 1 tulenevalt korteriomanike kokkuleppega, mida praegusel

juhul ei ole sõlmitud. Vastustaja oli kohustatud kokkuleppe olemas-olu kontrollima. Kaas-

omanike notariaalses vormis 05.07.2013 sõlmitud kokkuleppe p 5.9 reguleerib korterisiseseid

ehitustöid. Tiigi tn 2 hoone välisseina on aga rajatud ukseava, millega seotud otsesed (välis-

fassaadi muutus) ja kaudsed (nt turvalisus) mõjud väljuvad korteriomandi piiridest. Tallinna

Ringkonnakohus ei nõustunud 29.01.2016 määruses tsiviilasjas nr 2-14-53324, millega maa-

kohtu lahend tühistati, maakohtu järeldusega, et viidatud kokkuleppega on kaasomanikud

andnud oma nõusoleku ükskõik millisteks ümberehitustöödeks. Lisaks on 07.12.2015 jõustu-

nud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-51980 tuvastatud KÜ Tolli-Tiigi 28.03.2014 üldkoos-

oleku otsuse p 5 tühisus, kusjuures Tallinna Ringkonnakohus leidis, et ehitustööde teostami-

seks tuli sõlmida korteriomanike kokkulepe.

6) Ehitusloa realiseerimisega kaasneb kaebajate omandiõiguse rikkumine, sest kaebajate nõus-

olekuta muudetakse kaasomandis oleva ehitise osade otstarvet, rajatakse ehitisse täiendav sis-

sekäik, lammutatakse kortereid lahutav vahesein ning lähtutakse äriruumidele esitatavatest

ehitusnormidest, mis toovad eluruumidele esitatavate normidega võrreldes naaberkorteritele

kaasa suuremate negatiivsete mõjutuste lubamise. Avalikul võimul on kohustus tagada igaühe

põhiõigused. Asjaoludest, et ehitusloa väljastamise ajal kehtinud detailplaneering nägi krundi-

le ette elamumaa sihtotstarbe ning kuni 31.06.2015 kehtinud majandus- ja kommunikatsioo-

niministri 17.09.2010 määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ § 2 lg 3 kohaselt peab ehitus-

projekt olema kooskõlas detailplaneeringuga, saab järeldada, et ehitusprojekt on koostatud

tahtlikult vastuolus kehtivate normidega.

3. Kuressaare linn palus jätta kaebused rahuldamata.

1) Ehitusloa andmise õigusliku eeldusena lähtus vastustaja EhS § 23 lg-st 11, mille kohaselt

oli ehitusloa taotlejal saavutatud korteriomanike enamuse nõusolek ehitise rekonstrueerimis-

tööde teostamiseks (KÜ Tolli-Tiigi 28.03.2014 üldkoosoleku protokoll ja väljavõtted projekt-

lahendusest korteriomanike allkirjadega). Kolmas isik esitas vastustajale ka korteriomanike

allkirjadega dokumendi „Korteriomandi sihtotstarbe muutmine“, milles anti nõusolek rekonst-

rueerimistöödeks ja lisaks ka Tiigi tn 2 korterite nr 2 ja nr 3 kasutusotstarbe muutmiseks. EhS

ei sea kohalikule omavalitsusele kohustust, et kaasomanike enamuse otsuse kohaselt ehitusloa

väljastamisel tuleks siiski alustada haldusmenetlust kõigi kaasomanike arvamuse väljaselgi-

tamiseks. Ehitusloa alusel ehitustegevuse kooskõlastamine on kaasomanike kokkuleppe küsi-

mus vastavalt EhS § 12 lg-le 2, mille kohaselt ei anna ehitusluba õigust ehitada ilma maaüksu-

3-14-50437

5(15)

se või ehitise omaniku loata. Ehitusluba ei reguleeri EhS § 12 lg-st 2 tulenevaid kaasomanike-

vahelisi eraõiguslikke suhteid. Kaasomandi osa suhtes ehitustööde tegemisel võib olla tege-

mist sisult eraõiguslike suhete rikkumisega KOS järgi juhul, kui tegemist on kaasomandi ese-

me korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemisega. Kaebajatele

väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist on õigus nõuda eraõiguslike kahju hüvitamise sätete

alusel.

2) Ehitusloa taotlemise aluseks ei olnud eskiis, vaid OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt koos-

tatud projekt. Kuressaare Linnavalitsuse projektide läbivaatamise komisjoni poolt projekti

kooskõlastamine tagab kavandatavate ehitustööde ehitustehnilistele nõuetele vastavuse. Korte-

rite ühendamine ja välisseinas aknaava ukseavaks ümberehitamine ei kujuta endast EhS § 2 lg

6 p 5 mõttes lammutamist. EhS § 21 lg 2 kohase ekspertiisi nõudmine on alusetu. Linnavalit-

susel on vastavate ametnike-spetsialistide näol vajalik kompetents, et tagada rekonstrueeri-

misprojekti nõuetele vastavuse hindamine ja ehitise ohutus. Ehitusloa realiseerimine ei sea

ohtu ehitise püsivust ega kujuta endast ohtu inimeste elule ja tervisele. RPN Projekt OÜ koos-

tatud ehitusprojekti ülevaatuses on antud arvamusi projekti kohaselt kasutatavate materjalide,

ruumilahenduste jm suhtes. Ehitusluba nõudvad projektlahendused on ukseava tegemine kahe

korteri vahele ning välisseinas oleva aknaava ümberehitamine ukseavaks. Muud tööd ei nõua

ehitusluba ning on korteriomanike endi otsustada. Projekti kohaselt on korterites Vabariigi

Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 39 sätestatud eluruumidele esitatavad nõuded jätkuvalt

täidetud. Ehitises korteriomandite senise kasutusotstarbe muutmiseks (nt bürooruumideks)

puudus kohalikul omavalitsusel õiguslik võimalus, sest kehtiva detailplaneeringu kohaselt oli

krundi ainukeseks sihtotstarbeks elamumaa.

3) Korralduse nr 877 seletuskirjas on esitatud piisavad kaalutlused, põhjendamaks kasutusloa

väljastamise õiguspärasust.

4) Vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ega riku kaebajate õigusi.

5) Kuressaare Linnavolikogu 28.05.2015 otsuse nr 34 alusel kadus Tiigi tn 2 hoone osas seni

kehtinud kasutusotstarbe piirang (üksnes eluruum) ning kinnistu osas kehtivad nüüdsest Ku-

ressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi üldplaneeringu tingimused, mille kohaselt on

tegemist vanalinna segahoonestusalaga, kus on lubatud katastriüksuse sihtotstarvetena ela-

mumaa, ärimaa ja ühiskondlike hoonete maa. Pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist

lähtutakse hoone edaspidiste ümberehituste kavandamisel üldplaneeringus lubatud juhtotstar-

vetest ja sihtotstarvetest.

4. OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt palus jätta kaebused rahuldamata.

1) Tiigi tn 2/Tolli tn 12 asuva kahe korterelamu kaasomanikud on 05.07.2013 notariaalses

vormis sõlmitud kokkuleppe p 5.9 kohaselt andnud korteriomanikele nõusoleku teha ilma teis-

te nõusolekuta ruumide ümberehitus-, remondi- ja parendustöid. Tiigi tn 2 korterite nr 2 ja nr

3 omanik soovis teha korterites ümberehitustöid, tutvustas hea tava kohaselt 2014. a jaanuaris

teistele kaasomanikele korterite ühendamise projekti ning küsis veelkord nõusolekut korte-

riomandite liitmiseks. Nõusoleku andsid kaheksa korteriomandi omanikku üheteistkümnest.

Kolmas isik saatis ehitise kaasomanikele 01.02.2014 pöördumise, andes teada kasutusotstarbe

muutmise vajadusest ning pakkus maamaksukohustuse ja teiste negatiivsete mõjude vältimi-

seks reaalkoormatise ja hoidumisservituudi seadmist. KÜ Tolli-Tiigi 28.03.2014 üldkoosole-

kul tutvustas kolmas isik veelkord korterite ümberehitamise plaane, esitas ka ehitusprojekti

põhiplaani ja vaated koos korteriomanike nõusoleku tabeliga, mille allkirjastasid kohapeal

kaheksa korteriomandi omanikud. Korterite liitmise projekti tutvustati kaebajate esindajale

vastustaja juures 08.03.2014 toimunud kohtumisel, kus kaebajate esindaja esitas seisukohad ja

vastuväited. Kui kohtu arvates 05.07.2013 kaasomanike kokkulepe ümberehitamisele ei ko-

haldu, tuleb juhinduda EhS § 23 lg-s 11 sätestatud häälteenamuse nõudest, mille kolmas isik

3-14-50437

6(15)

on saanud kahel korral (kaheksa korteriomandi omanikku üheteistkümnest). Seega oli kol-

mandal isikul õigus esitada ehitusloa taotlus.

2) Väited valeandmete esitamise kohta jäävad arusaamatuks. Projekti kooskõlastustabelisse

allkirjade kogumine on tavaline praktika. Haldusmenetluse seisukohast ei oma tähtsust, kuidas

KÜ protokoll vormistati, kuna protokoll ei ole korteriomanike häälteenamuse tõendamise alu-

seks. Vastustajal oli teave selle kohta, et ehitusloa taotlemiseks on olemas korteriomanike

häälteenamus.

3) Ehitusloa taotlemise aluseks on kolmanda isiku poolt koostatud ehitusprojekt, mille Kures-

saare Linnavalitsuse projektide läbivaatamise komisjon kooskõlastas enne ehitusloa väljasta-

mist. Projektis ja selle seletuskirjas on selgitatud, et korterite ühendamiseks tekitatakse ava

laiusega 1200 mm, mis on sillutatud metalltaladega, ava seinad on kindlustatud metallsärgiga.

Konstruktiivsetes tööjoonistes on märgitud kasutatavad materjalid (nurkteras, nurkraud) ning

ehitusvõtted (keevis, kiilpolt). Selline materjalide kasutus ja teostus on ehitise kandekonst-

ruktsioonidele ohutu üldtuntud ehitusvõte. Lisaks on ehitusprojektis lae toestiku plaan enne

ava sisselõikamist. Seega puudub risk, et ehitise kandevõime ehitamise käigus või hiljem vä-

heneks. Kaebajate väited ulatuslikust ehitustegevusest ja lammutamisest on valed. Korterite

vaheseina ukseava tegemine ja välisseina ukse lisamine ei ole lammutamine. Avatäite vahe-

tamine on EhS § 2 lg-s 9 nimetatud tegevus, milleks piisanuks ka EhS § 16 lg 1 p-de 4 ja 5

kohaselt kirjalikust nõusolekust. Välisuks oli planeeritud otse tänavalt juba ehitise arhitektuur-

ses projektis ning vastavalt on teostatud ka kergkonstruktsioon, ukse alumine osa oli kaetud

vineeriga. Uue ukseava kohta on täpne tööjoonis, mille kohaselt aken asendatakse uksega.

Seega ei mõjuta välisukse lisamine kuidagi ehitise kandevõimet. Tegemist ei ole ehitustegevu-

sega, mis eeldaks ekspertiisi EhS § 21 lg 2 mõistes, mistõttu ei pidanud vastustaja teostama

ehitusprojekti ekspertiisi. Kaebajate väited ohu kohta on kummalised, sest samasuguseid ehi-

tustöid on tehtud kaebajate korterites (Tolli tn 12 korterites nr 1 ja nr 2 toimus korterite ühen-

damine ning tehti kaks seinaava kandvasse seina; Tolli tn 12 korteris nr 4 ehitati rõdu ja selle

jaoks tehti ava läbi kandva seina; Tiigi tn 2 korteris nr 1 tehti uks õue läbi kandva seina ja

ehitati terrass). Ehitusprojektijärgsed tegevused ei too kaasa mõju kandekonstruktsioonidele

ning ehitis ei muutu ohtlikuks inimestele ja varale.

4) Ehitusloa taotlemisel esitatud projekt on koostatud projekteerimiseks pädeva spetsialisti

poolt ning vastab EhS ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruses nr

67 „Nõuded ehitusprojektile“ sätestatud nõuetele. Kaebaja tellitud projekti ülevaatus ja selle

eesmärk jääb arusaamatuks. Ülevaatuse on koostanud RP (RPN Projekt OÜ), kellel ei ole ehi-

tusprojektide ekspertiisi tegemise eest vastutava isiku pädevust. Ehitusloa menetlus on toimu-

nud õiguspäraselt, kaebajad on olnud haldusmenetlusse igakülgselt kaasatud ning nende õigu-

si ei ole ehitusloa väljastamisega rikutud. Kaebajad eksivad, väites, et ehitusluba on antud

vastuolus detailplaneeringuga ning eluruumi ümberehitamiseks äriruumiks. Ehitusluba on

antud ehitustöödeks eluruumides ning kasutusotstarbe muutmist see ei käsitle. Ehitusluba oli

vastavuses selle väljastamise ajal kehtinud detailplaneeringuga ja hea ehitustavaga, sh heliiso-

latsiooni standardiga. Ehitis vastab nii eluruumidele kui ka äriruumidele esitatavatele nõuete-

le. RPN Projekt OÜ ei viita ühelegi Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 sättele,

mille vastu ehitusloa aluseks olevas projektis oleks eksitud. Välja toodud „puudused“, nagu

näiteks see, et korterisse on planeeritud ohutusmärgis, hädavalgustus, automaatne tulekahju-

signalisatsioon, klaasuksed, üleliigse helipidavusega vaheseinad, on otsitud. Ükski õigusakt

ega standard ei keela vastavaid lahendusi ka eluruumides. Viited sellele, et teatud lahendusi

praktikas eluruumides ei kasutata, on ebapädevad. Kolmanda isiku eluruumides on olemas nii

kööginurk kui ka magamisruum ning korter on olnud kasutuses eluruum-ateljeena.

5) Ehitusloa ega kasutusloa taotlemiseks ei ole vaja kõigi korteriomanike nõusolekut (EhS §

23 lg 11 ja § 33 lg 8). EhS-s ei ole sätestatud kasutusloa väljastamisest keeldumise alusena

3-14-50437

7(15)

kõigi kinnisasja omanike nõusoleku puudumist. Kaebajad ei ole tõendanud ehitise mittevasta-

vust ehitisele kehtestatud nõuetele ega ole toonud välja muid põhjendusi, kuidas ruumi kasu-

tamine eluruumina ohustab Tiigi tn 2 või Tolli tn 12 hoonet. Ehitamine on toimunud vastavalt

projektile ja ehitusloale ning täidetud on kõik õigusaktidest ja ehitusnormidest tulenevad nõu-

ded. Valminud ehitis ei saanud kuidagi kahjustada hoone konstruktsioonide püsivust, heliiso-

latsiooni, soojapidavust vms, mis oleks takistanud selle kasutuselevõtmist. Kasutusluba väljas-

tati eluruumile. Ajal, mil kasutusluba taotleti, ei olnud veel võimalik taotleda sellele muud

kasutusotstarvet põhjusel, et kinnistu osas kehtinud detailplaneering nägi ette 100% elamumaa

sihtotstarbe. Korter võeti ajutiselt kasutusele eluruumina seni, kuni oli võimalik kasutusotstar-

vet muuta. Kolmas isik ei ole ehitus- ega kasutusloa menetluses esitanud valeandmeid.

6) Kolmas isik ei ole kunagi varjanud oma eesmärki muuta ka korteri kasutusotstarvet ning on

esitanud selleks ehitusseadustiku alusel Kuressaare Linnavalitsusele kasutusteatise. Kolmanda

isiku hinnangul muutus 16.12.2014 korraldusega nr 877 väljastatud kasutusluba 03.11.2015

korralduse nr 713 jõustumisega kehtetuks.

7) Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2016 määrusest tsiviilasjas nr 2-14-53324, millega asi saa-

deti maakohtule täiendavaks uurimiseks, ei ole võimalik välja lugeda, et tsiviilkolleegium

oleks võtnud lõpliku seisukoha, et ehitustegevus vajas eelnevalt kõigi kaasomanike kokkule-

pet. Kaebajad viitavad ka tsiviilasjale nr 2-14-51980, kus vastustaja ja kolmas isik ei olnud

menetlusosalisteks. Selles asjas oli keskseks küsimuseks KÜ pädevus ja kohus leidis, et ehi-

tustegevuse osas otsuste vastuvõtmine ei ole KÜ pädevuses. Asjaolu, kas ja kuidas KÜ kooso-

lekul ehitusküsimust arutati, ei oma tähtsust, sest ehitusluba ei väljastatud mitte KÜ otsuse,

vaid projekti kooseisus esitatud kooskõlastuste lehe alusel, mille oli allkirjastanud korteri-

omanike häälteenamus.

5. Tallinna Halduskohus jättis 27.04.2016 otsusega kaebused rahuldamata (resolutsiooni

p 1), jättis kaebajate ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2) ning

mõistis kaebajatelt solidaarselt OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt kasuks välja menetluskulu

3835 eurot (resolutsiooni p 3).

1) Lisaks ehitusloale on praeguseks kaotanud kehtivuse ka 16.12.2014 korraldusega nr 877

antud kasutusluba. EhS § 32 lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba nõusolek, et valminud ehitis

või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud

kasutamise otstarbele. Kasutusloale kanti muu hulgas ehitise kasutamise otstarve (EhS § 37 p

5). Kasutusluba anti Tiigi tn 2-2 korterile kui eluruumile, sest kinnistu osas kehtis detailpla-

neering, mis nägi ette maa sihtotstarbe 100% elamumaa. Kuressaare Linnavalitsuse

03.11.2015 korraldusega nr 713 (01.12.2015 korralduse nr 782 redaktsioonis) muudeti nimeta-

tud korteri kasutusotstarve eluruumist bürooruumiks (IV kd, tl 181-184). Ehitusseadustiku §

47 lg 1 kohaselt tuleb ehitise kasutamisest või selle kasutusotstarbe muutmisest pädevat asu-

tust eelnevalt teavitada, st esitada kasutusteatis. Kolmas isik esitas 07.10.2015 kasutusteatise

(IV kd, tl 73-78). Ehitusseadustiku § 47 lg-st 6, § 50 lg-test 1-3 ja § 57 lg 2 p-st 3 järeldub, et

pärast Tiigi tn 2/ Tolli tn 12 kinnistu detailplaneeringu osalist muutmist, Tiigi tn 2-2 korteri

kohta kasutusteatise esitamist ja korteri kasutusotstarbe muutmist ei vasta kasutusluba enam

varasemale olukorrale ja on muutunud kehtetuks (õiguslik toime on ammendunud), kuna seda

asendab kasutusteatis. Kaebajad ei ole muutnud 16.12.2014 korralduse nr 877 ega selle alusel

väljastatud kasutusloa suhtes esitatud nõuet.

2) Kaebajad peavad ehitusloa väljastamist õigusvastaseks kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel:

vastustaja ei veendunud projekti ohutuses (kas hoone seinad peavad vastu täiendavale koor-

musele) ja jättis teostamata projekti ekspertiisi (ehitusloa realiseerimine kujutab potentsiaalset

ohtu inimeste elule, tervisele, varale või keskkonnale); ehitusluba on antud eskiisjooniste alu-

sel; kaebajad jäeti ilma õigusest esitada oma arvamus ja vastuväited; kolmandal isikul puudus

3-14-50437

8(15)

EhS § 23 lg-s 11 sätestatud korteriomanike volitus ehitusloa taotlemiseks; korteriomanikud ei

ole esitanud ühisavaldust ehitise osa lammutamiseks.

3) Väärad on kaebajate väited, et vastustaja on jätnud täitmata kohustuse kontrollida, kas ehi-

tisele mõjuvad koormused jm mõjud ei põhjusta ehitise või selle osa varisemist; ehitusloa rea-

liseerimine kujutas ohtu inimese elule, tervisele või varale; projekt vajas ekspertiisi ja ehitus-

luba on antud eskiisjooniste alusel. 01.04.2014 korralduses nr 211 on selgelt märgitud, et ehi-

tusluba antakse projekti alusel, mille on 19.02.2014 koostanud OÜ Kuressaare Kommu-

naalprojekt (töö nr T-010-14) ja mis on kooskõlastatud 31.03.2014 Kuressaare Linnavalitsuse

projektide läbivaatamise komisjoni poolt, protokoll nr 1300. Tegemist ei olnud lammutamise-

ga, mistõttu on kaebajate tuginemine EhS § 23 lg-le 4 asjakohatu. Tegemist oli põhiprojektiga

(vt I kd, tl 39; seda kinnitab ka RPN Projekt OÜ nimel RP, III kd, tl 73), mis oli linnavalitsuse

pädeva organi poolt kontrollitud ja saanud vajalikud kooskõlastused. Projekti seletuskirja ko-

haselt on projekti eesmärk renoveerida ja ühendada korterid nr 2 ja nr 3 ning kavandada pea-

sissepääs otse tänavalt, Tiigi ja Pika tänavate nurgalt (I kd, tl 43). Kaebajad ei ole tõendanud,

et ehitusprojekt ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele või ei ole pädevalt koostatud (EhS

§-d 3 ja 18). See käib ka RP märkuste ja tähelepanekute kohta. Esiteks ei ole kohtule teada

nimetatud isiku pädevus nn ekspertiisi tegemiseks; teiseks on selles dokumendis keskendutud

üksnes viidete otsimisele, et renoveeritavaid ruume soovitakse hakata kasutama bürooruumi-

dena. Tegemist ei ole sõltumatu eksperdi usaldusväärse hinnanguga. Samas on projekt saanud

asjaomastelt isikutelt kõik vajalikud kooskõlastused.

4) Arusaamatuks jäävad kaebajate väited teadvalt valeandmete esitamisest ja võimatusest esi-

tada omapoolseid arvamusi. Asjast nähtub selgelt, et kolmas isik ei ole kordagi püüdnud vas-

tustaja eest varjata oma lõppsoovi – muuta rekonstrueeritav eluruum bürooruumiks.

21.01.2014 korraldusega nr 45 andiski linnavalitsus nõusoleku projekteerida korterid büroo-

pinnaks (I kd, tl 40), kuid seda korraldust muudeti 11.03.2014 korraldusega nr 167 (jäeti välja

rekonstrueerimine bürooruumiks), kuna MI juhtis märgukirjas tähelepanu asjaolule, et detailp-

laneeringu kohaselt on krundi sihtotstarve 100% elamumaa (I kd, tl 42). Kolmas isik ei ole

varjanud seda eesmärki ka teiste korteriomanike eest, mis nähtub korteriomandi sihtotstarbe

muutmiseks 07.01.2014-14.01.2014 kogutud allkirjadest (I kd, tl 75) ja ka kolmanda isiku

31.01.2014 kirjast korteriomandite omanikele, kus muu hulgas räägitakse kavatsusest lisada

hoone tänava poolele uks; kinnitatakse, et tegelema ei hakata ettevõtlusega, mis tooks kaasa

negatiivseid mõjusid teistele omanikele (põhimõtteliselt sama oli selgitatud eelviidatud allkir-

jade lehel) ning avaldatakse valmisolekut selgitada oma plaane ühistu üldkoosolekul (II kd, tl

17). Korteriühistu 28.03.2014 üldkoosolekul ongi küsimust arutatud (päevakorra p 5) ning

otsustatud anda nõusolek esitada kasutusotstarbe muutmise taotlus. Protokollist nähtuvalt osa-

lesid koosolekul kõigi 11 korteri omanikud või nende esindajad, kellest 8 olid korteri büroo-

pinnaks ümberehitamiseks nõusoleku andmise poolt (I kd, tl 29-33). Samas ei oma see ehitus-

loa vaidluses tähtsust, sest 01.04.2014 korraldusega nr 211 ei antud ehitusluba bürooruumide

ehitamiseks, samuti ei kajasta ehitusluba korterite bürooruumideks rekonstrueerimist.

Korraldust nr 211 ja ehitusluba ei muuda õigusvastaseks ja kaebajate õigusi ei riiva asjaolu, et

korraldus võeti vastu ehitusloa taotluse esitamisele järgneval päeval. Vastavalt EhS § 23 lg-le

8 väljastatakse ehitusluba või keeldutakse selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taot-

luse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise

päevast arvates. Kui taotlus ja sellele lisatud dokumendid on nõuetekohased ning puuduvad

ehitusloa väljastamisest keeldumise alused, siis ei ole takistusi selle väljastamiseks ka kohe-

selt. Linnavalitsus oli juba varasemalt kõnealuse rekonstrueerimise küsimusega tegelenud

ning oluline on ka rõhutada, et ehitusloa andmisel juhindub kohalik omavalitsus EhS-s sätes-

tatud alustest ja korrast. Linnavalitsuse pädevusse ei kuulu omanike nõusoleku andmist ja

selle vormistamist puudutavate vaidluste lahendamine. Ehitusloa väljastamiseks nõutav EhS §

3-14-50437

9(15)

23 lg 11 kohane korteriomanike enamuse kooskõlastus oli olemas. Samuti oli vastustaja tead-

lik Tiigi tn 2/Tolli tn 12 korteriomanike vahel 05.07.2013 notariaalselt sõlmitud lepingust (I

kd, tl 168-192), mille alusel on tehtud vastav kanne ka kinnistusraamatu III jakku koormatiste

ja kitsenduste alla. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga

(HKMS § 158 lg 2). Seetõttu ei mõjuta pärast ehitusloa andmist algatatud pooleliolevad tsi-

viilvaidlused kohtu hinnangut praeguse vaidluse esemele. Samuti ei oma tähtsust hilisemad

vaidlused ehitustööde üle. Ehitusluba ja ehitamine ei ole sünonüümid ning ehitusluba ei anna

õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata (EhS § 12 lg 2).

5) 16.12.2014 korralduse nr 877 ja kasutusloa osas ei ole kaebajad esitanud muid põhjendusi

kui see, et kasutusluba on antud õigusvastase ehitusloa alusel. EhS §-s 34 loetletud kasutusloa

andmisest keeldumise alused puuduvad. Korralduses nr 877 (koos seletuskirjaga) sisalduvad

nii selle andmise õiguslik ja faktiline alus kui ka kaalutlused. Kinnitust ei leidnud kaebajate

väide, et kasutusloa õigusvastasus tuleneb ehitusloa õigusvastasusest – kohus ei tuvastanud

ehitusloa õigusvastasust. Ka ei saaks kohus korraldust nr 877 ja kasutusluba tühistada, sest

nagu märgitud, on need kaotanud kehtivuse, kuna kolmas isik on esitanud kasutusteatise uutel

alustel. Kaebajad ei ole taotlenud tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekut ega

selgitanud oma põhjendatud huvi. Isegi kui eeldada, et kaebajate sooviks on esitada edaspidi

kahju hüvitamise nõue, ei ole sellel erilist perspektiivi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. KS-K, JHK, B-PS ja MI palusid apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja

rahuldada kaebused.

1) 01.04.2014 korraldus nr 211 ja ehitusluba on õigusvastased ehitusprojekti vastuolu tõttu

detailplaneeringuga, mille kohaselt oli kinnistu sihtotstarve 100% elamumaa (EhS § 24 lg 1 p

1). Kohus järeldas vääralt, et ehitusloaga ei antud luba korterite ehitamiseks bürooruumiks.

Selline väide on formalistlik. Lähtuda tuleb sellest, mis mõju oli haldusaktil tegelikult ja milli-

se sisuga loa linnavalitsus andis. Ehitusloa alusel lubati de facto korterite liitmist ja ümberehi-

tamist bürooks, sest eskiisprojekt ja 19.02.2014 projekt olid mõeldud büroo rajamiseks. Selle-

le viitavad järgmised asjaolud: 21.01.2014 korraldusega anti nõusolek korterite ümberehitami-

seks büroopinnaks ja hiljem muudeti korraldust üksnes sõnastuslikult (jäeti ära sõna „büroo-

pinnaks“), kuid luba rekonstrueerimiseks anti sama eskiisprojekti alusel; ehitusloa taotlusele

lisatud 19.02.2014 projekt kattus lahenduselt eskiisprojektiga; projekt oli selgelt suunatud

büroo rajamisele (sissepääs otse tänavalt, puudusid köök, magamistuba, vannituba jne). Büroo

ehitamist kinnitab RPN Projekt OÜ (RP) eksperdiarvamus, kus on põhjalikult toodud eluruu-

mi ja bürooruumi erinevused. Kohtu kahtlus eksperdi pädevuses pole põhjendatud, sest arva-

musest nähtub, et RP töötab RPN Projekt OÜ-s, mille tegevusala registreeringuteks on omani-

kujärelevalve, ehitusjuhtimine ja ehitiste ekspertiisid. Kaebajad võivad tõendada oma seisu-

kohti eriteadmistega isiku arvamusega ning arvamus ei saa olla ebausaldusväärne pelgalt põh-

jusel, et selle tellisid kaebajad. Kohus jättis ebaõigesti eriteadmistega isiku arvamuse kui

tõendi sisuliselt arvestamata. Kohtu käsitus on ka vastuoluline, sest järgnevalt leidis kohus

õigesti, et kolmanda isiku lõppsoov on muuta rekonstrueeritav eluruum büroopinnaks. Jääb

arusaamatuks, kuidas teeniks korteri eluruumiks rekonstrueerimine büroo rajamise eesmärki.

Vastustaja jättis korraldust nr 211 ja ehitusluba väljastades kontrollimata, kas rekonstrueeri-

mine vastab eluruumile esitatavatele nõuetele. Eriteadmistega isiku arvamusest nähtuvalt see

nii ei ole ja vastupidiseid tõendeid kohtumenetluses ei esitatud. Tegelikkuses kasutabki kol-

mas isik korterit juba alates 16.12.2014 büroona. Kuna ehitusloa taotlusele lisatud projekt oli

suunatud korterisse büroo rajamisele, aktsepteeris vastustaja sisuliselt büroo rajamist vas-

tuolus detailplaneeringuga.

3-14-50437

10(15)

2) Ehitusloa taotlemiseks vajalik kaasomanike enamuse otsus puudus (EhS § 23 lg 11 ja § 24

lg 1 p 5). 01.04.2014 korraldus ja ehitusluba anti KÜ Tolli-Tiigi 28.03.2014 üldkoosoleku

otsuse alusel, mis on tunnistatud tühiseks 07.12.2015 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr

2-14-51980. Seejuures rõhutas Tallinna Ringkonnakohus 21.09.2015 otsuses, et kahe korteri

ümberehitustöid bürooruumideks saab lugeda asja oluliseks muutmiseks ja korteriomandi ka-

sutusotstarbe muutmise korral on tegemist kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muuda-

tusest suurema ümberkorralduse tegemisega, mis eeldab kõigi kaasomanike nõusolekut. Sa-

muti leidis tsiviilkohus, et 05.07.2013 sõlmitud kokkuleppe p-s 5.9 sätestatut tuleb hinnata

koosmõjus sama lepingu p-ga 4.1; viimati nimetatud punktiga on korteriomanikud piiritlenud

selgelt, et korteriomandite kasutusotstarve on eluruum ning korteriomanike tahe, et ka pärast

p-s 5.9 sätestatud ümberehitus-, remont- ja parendustööde teostamist jääb korteri otstarve en-

diseks. Järelikult puudus kehtiv korteriomanike/kaasomanike enamuse otsus, mis saanuks olla

ehitusloa taotlemise ja väljastamise aluseks. Halduskohus on ekslikult viidanud korteriomani-

ke 05.07.2013 kokkuleppele, mis vastavalt eelviidatud jõustunud kohtuotsusele ei olnud büroo

ehitamise nõusoleku aluseks.

Isegi kui nõustuda halduskohtuga selles, et kohalik omavalitsus ei pea tuvastama omanike

nõusoleku andmise/vormistamise kehtivust, puudus korteriomanike enamuse nõusolek ka si-

suliselt. Kasutusotstarbe muutmise poolt olevatest korteriomanikest on üksnes 3 erapooletud.

Lisaks kaebajatele on seega erapooletud Tolli tn 12-6 omanik, Tiigi tn 2-5 omanik ja Tolli tn

12-3 omanik, kellest viimane pole oma seisukohast märku andnud. Seega on tegemist poolte

erapooletute korteriomanike vastuseisuga ning nende käsitlemine n-ö vaidleva vähemusena

viitab kaalutlusveale. Korteriühistu põhikirja p 7.8.7 kohaselt ei või ühistu liige hääletada, kui

ühistu otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tege-

mist või temaga juriidilise menetluse alustamist või lõpetamist. Järelikult puudus OÜ-l Kures-

saare Kommunaalprojekt, tema osanikul, osaniku abikaasal ja ämmal korteriühistu üldkoos-

olekul üldse hääletamisõigus. Halduskohus asus üllatuslikult seisukohale, et korteriomanike

nõusolek on korteriühistu otsuse mittekehtivusest hoolimata tuvastatud. Seega on ehitusluba

õigusvastane ka põhjusel, et ehitusloa taotlus ei vastanud EhS tingimustele – puudus korte-

riomanike enamuse nõusolek.

3) Ehitusloa väljastamisel ei ole ehitise ohutust piisavalt kaalutud ja kontrollitud. Ehkki EhS §

21 lg 2 kohaselt on ehitusprojekti ekspertiis kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemise,

suurõnnetuse ohu või muul moel kõrgendatud riskiga seotud ehitiste ehitusprojektile, on ilm-

ne, et maja välisseina ukse raiumisel olukorras, kus projekti on koostanud ehitusloa taotleja

ise, tulnuks võimaliku ohu ja huvide konflikti vältimiseks tellida ehitusprojekti ekspertiis.

4) Halduskohus leidis, et 16.12.2014 korraldus nr 877 on 03.11.2015 korralduse nr 713 and-

misega muutunud sisuliselt kehtetuks, kuna korteri kasutusotstarve on muudetud. Kuna kor-

ralduse nr 713 p-de 2 ja 3 kohaselt kasutusotstarbe muutmine peatati ning Tallinna Ringkon-

nakohtu 11.02.2016 määrusega haldusasjas nr 3-15-3232 peatati esialgse õiguskaitse korras

korralduse nr 713 p-de 2 ja 3 kehtivus kuni haldusasjas nr 3-15-3232 kohtuotsuse või menet-

lust lõpetava määruse jõustumiseni, siis on kasutusotstarve praeguse seisuga muudetud üksnes

kuni viidatud haldusasja lõppemiseni. Pole võimatu, et korralduse nr 713 p 1 kaotab pärast

viidatud kohtuvaidlust kehtivuse ning seetõttu ei saa pidada korraldust nr 877 täielikult õigus-

jõudu kaotanuks HMS § 61 lg 2 mõttes. Isegi kui kohus leidis, et korralduse nr 877 kehtivus

on ammendunud, tulnuks tuvastada haldusakti õigusvastasus. Kaebajatel on selleks põhjenda-

tud huvi tulevase võimaliku hüvitamisnõude esitamise tõttu.

Valminud büroo ei vastanud eluruumidele esitatud nõuetele (vt eriteadmistega isiku arvamust)

ega detailplaneeringule. Järelikult on korraldus nr 877 õigusvastane (EhS § 33 lg 3 ja § 34 lg 1

p-d 1, 5 ja 8).

3-14-50437

11(15)

7. Kuressaare linn palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Väide rekonstrueerimisprojekti vastuolu kohta tollal kehtinud detailplaneeringuga on aluse-

tu, sest korraldus nr 211 ja ehitusluba nr 7305 väljastati kahe eluruumi kasutusotstarbega kor-

teriomandi rekonstrueerimiseks. Kolmanda isiku poolt algusest peale kavandatud projekteeri-

misbüroo väljaehitamist peeti perspektiivis potentsiaalselt võimalikuks, sest kinnistu asub

üldplaneeringu järgi segahoonestusalal, kus maakasutuse üks võimalikest sihtotstarvetest on

ka ärimaa.

Seoses väidetega, et korteri eluruumina rekonstrueerimise ehitusluba väljastati sisuliselt bü-

rooruumi, mitte eluruumi projekti alusel ning vastustaja pidanuks tagama ehitusprojekti vasta-

vuse eluruumidele esitatud nõuetele, leiab vastustaja jätkuvalt, et ehitusloa väljastamisel re-

konstrueerimisprojekti alusel, millega sooviti kaks korterit renoveerida ja ühendada ning ka-

vandati peasissepääs otse tänavalt, ei pidanud vastustaja hindama projektikohast sisekujun-

dust, ruumide paigutust, tehnilist seadistust vmt. Ehitusloa andmestik (ehitise tehnilised and-

med, ehitise materjalid, tehnosüsteemid, spetsifikatsioon) ei pea käsitlema ehitise detailsemaid

andmeid. Eluruumi kasutusotstarbega korteri ümberehituse projekti nõuetekohasuse hindami-

sel ei ole puudusena käsitatav see, et korterisse on planeeritud ohutusmärgis, hädavalgustus,

automaatne tulekahjusignalisatsioon, klaasuksed, helipidavusega vaheseinad jne. Ükski õigus-

akt ega standard ei keela vastavaid lahendusi ka eluruumides. Kõik viited sellele, et teatud

lahendusi praktikas eluruumide puhul ei kasutata, on ehitusloa õiguspärasuse hindamise sei-

sukohast asjakohatud.

EhS § 2 lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine

ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Kui nimetatud tege-

vusi ei teostata, siis ei ole tegemist ehitusluba nõudva ehitamisega ning ehitusluba pole vaja

taotleda ega väljastada. Tiigi tn 2 korterite nr 2 ja nr 3 rekonstrueerimisprojektis on ette näh-

tud ukseava kahe korteri vahele ja välisseinas oleva aknaava ümberehitamine ukseavaks, mis

on ehitusluba nõudvad projektlahendused. Muud tööd ehitusluba ei nõua ja on korteriomanike

endi otsustada. Projekti kohaselt olid korterites jätkuvalt täidetud Vabariigi Valitsuse

26.01.1999 määrusega nr 39 eluruumidele sätestatud nõuded. Kolmanda isiku korteris on

olemas nii kööginurk kui ka magamistuba. RPN Projekt OÜ koostatud dokument on asjakoha-

tu.

2) Vastustaja lähtus ehitusloa andmise õigusliku eeldusena EhS § 23 lg-st 11, mille kohaselt

oli ehitusloa taotlejal saavutatud korteriomanike enamuse nõusolek ehitise rekonstrueerimis-

tööde teostamiseks (vt KÜ Tolli-Tiigi 28.03.2014 üldkoosoleku protokolli ja projektlahenduse

väljavõtteid korteriomanike allkirjadega nõusoleku kohta, I kd, tl 29-33). Ehitusloa taotluse

alusena esitas kolmas isik vastustajale ka korteriomanike 2014. a jaanuari allkirjadega doku-

mendi „Korteriomandi sihtotstarbe muutmine“, milles on nõusolekud rekonstrueerimistöödeks

ja lisaks ka Tiigi tn 2 korterite nr 2 ja nr 3 kasutusotstarbe muutmiseks (I kd, tl 75). EhS § 23

lg 11 nõude täitmiseks piisab vabas vormis selgelt väljendatud seisukohtadest (mida kooskõ-

lastati, korteri number, nimi ja allkiri). Korteriomanike valikul võib nõusolek olla väljendatud

ka KÜ protokollis koos allkirjadega. Kõik korteriomanike kooskõlastustega dokumendid on

selged ja üheselt tõlgendatavad. Viide KÜ Tolli-Tiigi üldkoosoleku pädevuse küsimust käsit-

lenud tsiviilasja nr 2-14-51980 lahendi seisukohtadele pole asjakohane, sest ehitusluba ei väl-

jastatud KÜ otsuse, vaid eelkõige projekti koosseisus esitatud kooskõlastuste lehe alusel, mille

oli allkirjastanud korteriomanike enamus.

3) Rekonstrueerimisprojekti puhul ei olnud ilmselgelt tegemist ekspertiisikohustusliku projek-

tiga. Projekti vaatas 31.03.2014 läbi linnavalitsuse projektide läbivaatamise komisjon, mille

koosseisu kuuluvad vastava ala kõrgharidusega ametnikud-spetsialistid (arhitektid, ehitusnõu-

nik, ehitusjärelevalve insener, linnainsener jt spetsialistid). Komisjoni liikmete näol on vastus-

3-14-50437

12(15)

tajal olemas vajalik kompetents, et tagada ehitamise aluseks oleva projekti nõuetele vastavuse

hindamine ja ehitise ohutus. Kaebajad ei ole tõendanud, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele või

ei ole pädevalt koostatud.

4) Kasutusluba puudutavas osas nõustub vastustaja halduskohtu seisukohtadega. Väiteid, et

valminud ehitis ei vastanud eluruumidele esitatud nõuetele ega detailplaneeringule, on vastus-

taja juba käsitlenud seoses ehitusloaga. Vaidlustatud haldusaktid on põhjendatud ja õiguspära-

sed ning nendega ei rikuta kaebajate seadusega kaitstud õigusi.

8. OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Halduskohtu järeldused on õiged ja piisavalt põhjendatud. Kohus ei jätnud hindamata RPN

Projekt OÜ koostatud dokumenti, vaid luges sellega mh tõendatuks, et ehitusluba anti põhi-

projekti staadiumis ehitusprojekti, mitte eskiisi alusel, nagu kaebajad ekslikult väitsid. Samuti

leidis kohus, et viidatud ülevaatuses toodud märkuste ja tähelepanekutega ei ole tõendatud, et

ehitusprojekt ei vasta nõuetele või ei ole pädevalt koostatud. Ehitusloa aluseks olev ehituspro-

jekt nägi ette kolmandale isikule kuuluva kahe korteri vahelisse seina ukseava tegemise, et

korterid oleksid faktiliselt liidetud, ja ühe korteri akna asendamise uksega. Kergkonstrukt-

sioonina nähti ukse ette tuulekoja ehitamine, elutuppa projekteeriti kamin ning tualettruum

jagati kergseinaga kaheks. Projekteeritud muudatused ei muuda korterit elamiskõlbmatuks,

eluruumile esitatavatele nõuetele mittevastavaks ja elukorteriks sobimatuks. Vastupidist ei

kinnita ka RPN Projekt OÜ koostatud dokument, mis ei sisalda ühtegi väidet selle kohta, et

korter ei vastaks ehitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 nõue-

tele. Ehitus viidi läbi projekti kohaselt. Ühendatud korterites tehtud ehitustööd ei muutnud

korteri välisseinte, põranda ega lae heliisolatsiooni näitajaid, mis olid juba algselt hoone ehi-

tamisel kavandatud selliselt, et need vastaksid ka äriruumi-eluruumi vaheliste seinte nõuetele.

Korteris on tualettruum, duširuum ja kööginurk. Põhiprojekti faasis ei ole kohustuslik näidata

teiste ruumide täpsemat kasutusotstarvet (kas ruum on magamistuba, elutuba, töötuba vms).

Tubade jaotust ei pea korteriomanik teiste korteriomanikega kooskõlastama. Ka hoone püsti-

tamise projektis pole ruumide täpsemaid nimetusi. Kui kolmas isik oleks soovinud jätta ühen-

datud korteri suurema perekonna eluruumiks, tulnuks teha samad ehitustööd, mistõttu pole

oluline, kas vaheseina ukse tegemise eesmärk oli kunagi korterisse rajatava büroo sujuvam

toimimine (büroo töötajad ei peaks üksteise juures käima ühiskoridori kaudu) või kas aknast

ukse tegemine oli mõeldud selleks, et büroo töötajad ja kliendid saaksid teisi majaelanikke

häirimata büroosse siseneda. Väide, et välisseina raiuti uks, ei ole õige, sest ukseava oli juba

hoone püstitamisel olemas. Projekti arendamise käigus paigaldati sellesse avasse avatäitena

aken ning selle alla jäi kandva rollita kergkonstruktsioon. Vastustaja ei pea igasuguse pisiehi-

tuse puhul tegema kaalutlusotsust selle kohta, miks ta ei pea vajalikuks nõuda ehitusprojekti

ekspertiisi.

2) Väär on kaebajate väide, et kolmas isik tegi ehitustöid kaebajate nõusolekuta. Nõusolek

sisaldub kõigi korteriomanike vahel 05.07.2013 notari juures sõlmitud kinnistu valdamise ja

kasutamise korras. On tõsi, et kolmas isik kavatses juba korterite soetamisel võtta need kasu-

tusele arhitektuuribüroona ning ta ei ole seda kavatsust kunagi varjanud. Korterite liitmiseks

ehitusloa taotlemisel võttis kolmas isik riski, et pärast ümberehitust ei tunnista kohalik omava-

litsus siiski detailplaneeringut kehtetuks või tuleb läbi viia uus planeerimismenetlus, mis ei

päädi kinnistule osaliselt ärimaa sihtotstarbe lubamisega. Samuti oli kolmas isik teadlik, et

kohalik omavalitsus võib kasutusotstarbe muutmisest keelduda. Seega võttis kolmas isik ehi-

tusloa ja ehitustegevusega riski, et korterit tuleb kasutada eluruumina, ning seda arvestades ei

saanud ehitustegevus toimuda selliselt, et kasutusotstarbe muutmata jätmise korral tuleks ehi-

tuseelne olukord taastada, kuna vastasel juhul poleks võimalik korterit edasi kasutada. Korter

oli mõnda aega pärast ümberehitust kasutuses ühe bürootöötaja eluruumi ja ateljeena, sel ajal

3-14-50437

13(15)

kliente korteris ei teenindatud. Kui kasutusotstarvet ei oleks olnud võimalik muuta, oleks

kolmas isik pidanud leidma büroole muu asukoha ja andma korteri rendile.

3) Halduskohus ei hinnanud kasutusloa kehtivust valesti. Ehitise omanikul on alates

01.07.2015 õigus muuta oma ehitise kasutamise otstarvet, st kasutusotstarbe muutmine toimub

väljaspool haldusmenetlust. Kasutusluba ammendus hetkel, kui kolmas isik muutis oma korte-

ri kasutusotstarvet (12.02.2016). Kuna ehitusseadustiku § 61 lg-st 2 tulenevalt on ehitisregist-

risse kantud teatistel õiguslik tähendus, oli vastustajal kolmanda isiku kasutusteatise alusel

oluline muuta ehitisregistri kannet kasutusotstarbe kohta, mis ongi 03.11.2015 korralduse nr

713 sisuks. Kasutusloa õigusjõud ei taastu haldusasjas nr 3-15-3232 kolmanda isiku kaebuse

rahuldamata jätmise korral. Isegi kui korralduse nr 713 üle toimuvad kohtuvaidlused lõpevad

kolmanda isiku kahjuks, ei muutu kasutusotstarve seeläbi automaatselt eluruumiks. Vastustaja

saab sundida kolmandat isikut kasutusotstarvet tagasi muutma vaid ehitusseadustiku §-s 44

toodud alustel. Halduskohus ei jätnud kasutusluba tühistamata ainuüksi seetõttu, et luges selle

ammendatuks seoses kasutusteatise järgse kasutusotstarbe jõustumisega, vaid võttis kasutus-

loa osas ka sisulise seisukoha, leides, et selle andmine toimus kooskõlas seaduse nõuetega.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2016 istungil toetasid kaebajad oma apellatsioonkaebust

ning vastustaja ja kolmas isik vaidlesid sellele vastu. MI esitas ringkonnakohtule 28.09.2016

kaebusest loobumise avalduse. Tallinna Ringkonnakohus võttis 10.10.2016 määrusega MI

kaebusest loobumise avalduse vastu ja tühistas halduskohtu 17.04.2016 otsuse osas, millega

jäeti MI kaebus rahuldamata ja mõisteti kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja

menetluskulu 2876,25 eurot ületavas osas, s.o 958,75 eurot. Ringkonnakohus lõpetas MI kae-

buse osas haldusasja menetluse ning jättis tema menetluses osalemisega kaasnenud esimese ja

teise astme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsu-

sega kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Kuressaa-

re Linnavalitsuse 01.04.2014 korraldus nr 211 ja selle alusel antud ehitusluba ning 16.12.2014

korraldus nr 877 ja selle alusel antud kasutusluba on õiguspärased haldusaktid. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Kaebajad peavad apellatsioonkaebuses korraldust nr 211 ja ehitusluba õigusvastaseks

ehitusprojekti vastuolu tõttu detailplaneeringuga, kuna nad ei nõustu halduskohtu järeldusega,

et ehitusloaga ei antud luba korterite ehitamiseks bürooruumideks. Väidetavalt lubas vastusta-

ja korterite liitmist ja ümberehitamist bürooks, sest eskiisprojekt ja projekt olid suunatud bü-

roo rajamisele ning rekonstrueerimine ei vastanud eluruumidele esitatavatele nõuetele. Väide-

tavalt kinnitab kaebajate seisukohta RPN Projekt OÜ (RP) eksperdiarvamus, mille haldusko-

hus jättis sisuliselt hindamata. Ringkonnakohus kaebajate seisukohaga ei nõustu.

Halduskohus järeldas õigesti, et ehitusluba anti eluruumi, mitte bürooruumide ehitamiseks.

Ainuüksi asjaolu, et kolmanda isiku varjamatuks kavatsuseks oli võtta tulevikus võimaluse

korral oma kaks kokku ehitatavat korterit kasutusele bürooruumidena ning rekonstrueeritavat

eluruumi on hõlpsasti võimalik kohandada ka kasutamiseks büroona, seda seisukohta ei väära.

Halduskohus ei ole jätnud kaebajate esitatud eriteadmistega isiku arvamust (RPN Projekt OÜ

(RP) töö „Ehitusprojekti ülevaatus Tiigi tn 2, Kuressaare“, III kd, tl 73-75) tõendina tähelepa-

nuta, kuid on pidanud sellest kaalukamaks ehitusprojekti kooskõlastamist linnavalitsuse pro-

jektide läbivaatamise komisjoni poolt, kuhu vastustaja sõnul kuuluvad samuti oma ala asja-

tundjad (arhitektid, ehitusnõunik, ehitusjärelevalve insener, linnainsener jt spetsialistid).

Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et RPN Projekt OÜ tööst

ei selgu, millistele eluruumidele esitatavatele nõuetele kavandatud ehitamine ei vasta. Töös

3-14-50437

14(15)

toodud märkuste ja tähelepanekute kohaselt ei seata eluruumide puhul üldiselt müranõudeid,

praktikas ei kasutata korterite välisustena klaasuksi, projekteeritud põrandakate on mõeldud

bürooruumidele, hüdroisolatsioon on kavandatud ainult duširuumi põrandale, automaatne tu-

lekahjusüsteem pole nõutav, hädavalgustus pole nõutav, evakuatsioonipääs ei pea olema tähis-

tatud, ohutusmärke ei nõuta, WC-des on kasutatud lahendusi, mida praktikas eluruumides ei

kasutata, puudub köök, ruumide loetelus elu-, töö- ja magamistubade määratlemata jätmine

pole projekteerimise hea tava. Töös on toodud välja, mis pole eluruumide puhul nõutav ja

tavapärane, kuid tööst ei selgu, milline eluruumile esitatav nõue on täitmata. Seoses köögi

puudumisega osutab ringkonnakohus, et vaidlustatud ehitusloast (I kd, tl 11-14) nähtuvalt ei

ole Tiigi tn 2 korterelamu üheski korteris kööki, küll aga on kõigis neis kööginišid.

12. Kaebajad näivad nõustuvat teiste menetlusosaliste seisukohaga, et ehitusprojekti eksper-

tiis ei olnud praegusel juhul EhS § 21 lg-st 2 tulenevalt kohustuslik. Siiski tulnuks kaebajate

arvates teha ehitusprojektile ekspertiis, sest maja välisseina raiuti uks ja projekti koostajaks oli

ehitusloa taotleja ise. Ringkonnakohus ei jaga kaebajate seisukohta. Kaebajad ei ole ümber

lükanud teiste menetlusosaliste väiteid, et välisseinas olnud aken, mille all oli kandva rollita

kergkonstruktsioon, asendati uksega. Aknaaluse mittekandva seinaosa eemaldamine ei saa

ohustada ehitise püsivust. On tõsi, et ehitusloa taotluse esitas ehitusprojekti koostaja OÜ Ku-

ressaare Kommunaalprojekt, kuid sellest ei saa kuidagi järeldada huvide konflikti, st kolman-

da isiku huvi projekteerida ohtlikku ehitist.

13. Kaebajad ei pea õigeks halduskohtu seisukohta, et ehitusloa taotlemiseks oli olemas EhS

§ 23 lg 11 kohane korteriomanike enamuse nõusolek. Halduskohtu seisukoht on õige. Ehitus-

loa taotlemiseks vajalik EhS § 23 lg 11 kohane korteriomanike enamuse nõusolek kavandata-

vaks ehitustegevuseks ja ehitusloa taotlemiseks nähtub selgelt 07.01.2014-14.01.2014 kogutud

allkirjadest (I kd, tl 75) ning projektile antud allkirjadest (I kd, tl 32-33), millest nähtuvalt on

11 korteriomandi omanikest 8 korteriomandi omanikud andnud nõusoleku ning 3 korterio-

mandi omanikud (Tolli tn 12 korteri nr 2 omanikud KS-K ja JHK, Tolli tn 12 korteri nr 4

omanikud B-PS ja EIR ning Tiigi tn 2 korteri nr 1 omanik MI) ei ole andnud nõusolekut.

Kaebajate viited KÜ Tolli-Tiigi 28.03.2014 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisele ning

korteriühistu põhikirjas reguleeritud hääletamise korrale, samuti arutlus erapooletutest ja era-

poolikutest korteriomanikest ei ole asjakohane, sest EhS kohaselt on nõutav korteriomanike

häälteenamus. Korteriomanikud on oma otsustuses vabad ning sellel, millised on korterioma-

nike omavahelised suhted (kas nad on nt ehitamisest otseselt huvitatud juriidilise isiku juhtor-

gani liikme sugulased või hõimlased), ei ole mingit tähtsust. Igal korteriomanikul on üks hääl

ja kui korteriomand kuulub mitmele isikule, teostavad nad hääleõigust ühiselt ning nendel on

mitme peale üks hääl (KOS § 19 lg 1). EhS § 23 lg 11 ei nõudnud ehitusloa taotlemiseks kõigi

kaasomanike nõusolekut ning seda ka siis, kui tegemist oleks olnud kahe korteri ümberehita-

misega bürooruumideks. Asjaolu, et ehitamiseks võib olla nõutav kõigi korteriomanike nõuso-

lek, ehitusloa väljastamist ei takista.

14. Korraldus nr 877 ja kasutusluba on kaebajate väitel õigusvastased, kuna valminud ehitis

ei vastanud eluruumidele esitatavatele nõuetele ega detailplaneeringule. Neid väiteid on ring-

konnakohus korralduse nr 211 ja ehitusloa õiguspärasust hinnates juba käsitlenud ning ei

nõustunud kaebajate seisukohaga. Lisaks käesoleva otsuse p-s 11 toodule osutab ringkonna-

kohus, et korralduses nr 877 on selgelt märgitud, et kasutusluba antakse rekonstrueeritud elu-

ruumi kasutamiseks ning kasutusotstarbeks on kolme või enama korteriga elamu (ehitise kasu-

tamise otstarbe kood 11220). Kasutusluba ei ole vastuolus detailplaneeringuga.

15. Seisukoha võtmine küsimuses, kas vaidlusalune kasutusluba hetkel kehtib või mitte, ei

ole praeguse vaidluse lahendamiseks oluline, mistõttu ei ole ringkonnakohtul vaja peatuda

halduskohtu ja menetlusosaliste sellekohasel argumentatsioonil. Nii 16.12.2014 korralduse nr

3-14-50437

15(15)

877 ja selle alusel antud kasutusloa tühistamisnõude kui ka tuvastamisnõude rahuldamise es-

maseks eelduseks on korralduse ja kasutusloa õigusvastasus, mis ei leidnud aga tuvastamist ka

apellatsioonimenetluses.

16. Eeltoodud põhjustel jääb KS-K, JHK ja B-PS apellatsioonkaebus rahuldamata ning hal-

duskohtu 27.04.2016 otsus muutmata osas, milles ringkonnakohus ei tühistanud 10.10.2016

määrusega halduskohtu otsust seoses MI kaebusest loobumisega.

17. Ringkonnakohus ei tühista KS-K, JHK ja B-PS kahjuks tehtud halduskohtu otsust, mis-

tõttu jäävad nende apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.

18. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 109 lg 1 alusel vastustaja enda

kanda.

19. OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt taotles apellatsiooniastmes esialgu kaebajatelt esin-

daja kulu väljamõistmist summas 1560 eurot. Seoses MI kaebusest loobumisega loobus kol-

mas isik taotlusest mõista MI-lt välja menetluskulud ning ringkonnakohus jättis 10.10.2016

määrusega MI menetluses (sh apellatsioonimenetluses) osalemisega kaasnenud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Seega vajab praeguse otsusega jagamist kolmanda isiku apellat-

sioonimenetluse kulu ¼ võrra väiksemas suuruses, s.o summas 1170 eurot. Kulu kandmine ja

seotus praeguse asjaga on kuludokumentidega tõendatud ning tegemist on vajaliku ja põhjen-

datud menetluskuluga HKMS § 109 lg 6 mõttes. Nimetatud kulu tuleb HKMS § 108 lg-te 1 ja

8 alusel kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets