2-16-106342/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-106342

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-106342

Tsiviilasi

PlusPlus Legal OÜ hagi Annemarie Hendrikson vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 357,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja PlusPlus Legal OÜ (registrikood 12752805,

asukoht Jõe 3 – II korrus, 10151 Tallinn), lepinguline

esindaja Triin Linholm (e-post triin@plusplus.ee)

kostja Annemarie Hendrikson (isikukood XXX, elukoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PlusPlus Legal OÜ hagi Annemarie Hendrikson vastu osaliselt.

2. Välja mõista Annemarie Hendrikson’ilt PlusPlus Legal OÜ kasuks võlgnevus 537,09

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 205,85 eurot, kokku 742,94 eurot.

3. Jätta hagi võlgnevuse 141,79 euro ning viivise 473,03 euro osas rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud hageja kanda 45% ulatuses ja kostja kanda 55% ulatuses.

5. Välja mõista Annemarie Hendrikson’ilt PlusPlus Legal OÜ kasuks menetluskulu summas

165 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

PlusPlus Legal OÜ (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagi Annemarie Hendrikson

(kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 678,88 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 678,88 eurot. Nõude aluseks on Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel

19.09.2010. a sõlmitud liitumisleping XXX. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 19.12.2013. a

nimetatud lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.09.2016. a. TsMS § 317 lg 1 p

1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas võlgnevuse sissenõudmise kulu

summas 141,79 eurot, mille tasumise kohustus tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse

kasutamise üldtingimuste punktidest 4.7 ja 9.3, millest tulenevalt oli klient kohustatud

hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega ja võlgnevuste

sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute abi eest ning kolmandate

isikute poolt võlgnevuse sissenõudmise kulud.

Sissenõudmiskulude hüvitamise nõude näol on tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hageja

on 15.06.2015. a menetlusdokumendis viidanud, et tegemist on teenustasuga, mis rakendub

lepingu rikkumise korral, et hüvitada kulud, mis on tekkinud seoses võlgnevuse

sissenõudmisega (kirjade edastamine, sh posti teel, maksehäireregistri teenused, volitatud

inkassofirma teenustasud jne). Samas hagiavaldusest ei nähtu, milliseid konkreetseid

toiminguid on võlgnevuse sissenõudmisega seoses tehtud ning millised on nendega seotud

kulud. Hüvitamisele saavad kuuluda vaid reaalselt kantud kulud. Sissenõudmiskulu eest

hüvitise saamiseks ei piisa üksnes arve esitamisest. Eeltoodut arvestades asub kohus

seisukohale, et sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ning

141,49 euro ulatuses tuleb hageja põhinõue jätta rahuldamata. Hageja põhinõue kuulub

rahuldamisele 537,09 euro (678,88 eurot - 141,79 eurot) ulatuses.

Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi

teenuse kasutamise üldtingimustest.

Kohus leiab, et Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimused on tüüptingimused

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7

on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste

kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hageja on arvestanud viivist alates 19.09.2011. a kuni 2.06.2016. a. Nimetatud perioodil oli

seadusjärgne viivis vahemikus 8-8,75% aastas. Seega ületab Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse

kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,15% päevas (s.o 54,75% aastas) seadusjärgset

viivisemäära enam kui kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud seisukohta, on

üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine.

Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades et hageja võlgnevuse

sissenõudmise kulude hüvitamise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, on hagejal õigus nõuda

viivist põhivõlgnevuse summalt 537,09 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates kostjale

esitatud viimase arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast (s.o 19.09.2011. a) kuni

hagiavalduse koostamise päevani (s.o 2.06.2016. a). Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuse

summalt 537,09 eurot perioodil 19.09.2011. a kuni 2.06.2016. a on kokku 205,85 eurot.

Seega on hageja viivisenõue põhjendatud 205,85 euro ulatuses ning viivise 473,03 euro

(678,88 eurot – 205,85 eurot) osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 45% ulatuses ja kostja kanda 55% ulatuses.

Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 488 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ning

õigusabikulu 288 eurot. Arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja

asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1). Hageja on

tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud

kokku 300 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu 165 eurot (300 eurot x 55%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik