2-16-110859/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-16-110859

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-110859

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Teevo Trossek vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 240,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn), lepinguline

esindaja Kadri Timuska (e-post jurist@julianus.ee)

kostja

Teevo

Trossek

(isikukood

XXX,

elukoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Teevo Trossek vastu osaliselt.

2. Välja mõista Teevo Trossek’ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks võlgnevus 556,36 eurot

ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 134,93 eurot, kokku 691,29 eurot.

3. Jätta hagi käsitlustasu 63,91 euro ning viivise 485,29 euro osas rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud hageja kanda 45% ulatuses ja kostja kanda 55% ulatuses.

5. Välja mõista Teevo Trossek’ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas

165 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Osaühing Aktiva Finants (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagi Teevo Trossek (kostja)

vastu, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 620,27 eurot (mis sisaldab muu hulgas

käsitlustasu summas 63,91 eurot) ning sissenõutavaks muutunud viivise 620,22 eurot. Nõude

aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 1.06.2013. a sõlmitud liitumisleping nr 2504486 ja

liitumislepingu lisa nr 2504491. Elisa Eesti AS loovutas 2.12.2014. a nõude kostja vastu

põhisummas 620,27 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.09.2016. a. TsMS § 317 lg 1 p

1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 63,91

eurot, mille tasumise kohustus tulenes järelmaksuga vara müügilepingu (liitumislepingu lisa)

tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse

rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste

katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.

Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Elisa Eesti AS-i teenuse

kasutamise üldtingimuste p-st 7.8.

Kohus leiab, et kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu

tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, ning Elisa

Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p 7.8 on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimused on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja §

42 lg 1 järgi tühised.

Järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda

käsitlustasu tasumist, tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu

kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju

suurust. Käsitlustasu 63,91 tuleb pidada ebamõistlikult suureks.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hageja on arvestanud viivist alates 16.07.2013. a kuni 12.09.2016. a. Nimetatud perioodil on

seadusjärgne viivis jäänud vahemikku 8-8,5% aastas. Seega ületab Elisa Eesti AS teenuse

kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,15% päevas seadusjärgset viivisemäära enam

kui kolm korda.

Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades et hageja käsitlustasu nõue ei

ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist käsitlustasu maksmisega

viivitamise eest. Käsitlustasu kajastus arvel nr XXX. Hageja on arvestanud viivist alates iga

arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani

12.09.2016. a. Arve nr XXX summas 80,12 eurot tasumisega viivitamise eest on hagejal

õigus nõuda viivist alates 16.07.2013. a kuni 12.09.2016. a summas 20,68 eurot; arve nr

XXX summas 95,94 tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates

16.08.2013. a kuni 12.09.2016. a summas 24,07 eurot; arve nr XXX summas 28,70 eurot

tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 18.09.2013. a kuni

12.09.2016. a summas 6,98 eurot; arve nr XXX summas 351,60 eurot (arve summalt 415,51

on arvestatud maha käsitlustasu 63,91 eurot) tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus

nõuda viivist alates 16.10.2013. a kuni 12.09.2016. a summas 83,20 eurot. Seega on hageja

viivisenõue põhjendatud kokku 134,93 euro ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 556,36 euro (620,27 eurot –

63,91 eurot) ning viivisenõue 134,93 euro ulatuses. Käsitlustasu 63,91 euro ning viivise

485,29 euro (620,22 eurot - 134,93 eurot) osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 45% ulatuses ja kostja kanda 55% ulatuses.

Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 1150 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ning

õigusabikulu 950 eurot. Arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja

asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1). Hageja on

tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud

kokku 300 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu 165 eurot (300 eurot x 55%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik