1-15-4360/46 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-4360

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 14. novembri 2016

määrus Joel Sepa (Sepp, ik 37811150232) tingimisi

enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Joel Sepa kaitsja advokaat Kalju

Kutsar, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) advokaat

Kalju Kutsarile määruskaebemenetluses Joel Sepale riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista Joel Sepalt välja menetluskulu 48 eurot määruskaebemenetluses kaitsja

poolt osutatud õigusabi eest.

4. Joel Sepal tasuda väljamõistetud menetluskulu määrusele lisatud makseinfo

alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 9. juuli 2015 otsusega mõisteti Joel Sepale KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9, §

120, § 266 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning

ärakandmisele kuulus 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistuses

viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks arvestati 9 kuud ja 29

päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks 29. juuli

2014 Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 329 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi

mõistetud raskema karistusega, s.o 5 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti

09.02.2014 ja karistusaja lõpuks 09.05.2019.

2. Tartu Vangla esitas 23. septembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Sepa

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 14. novembri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega

vangistusest vabastamise formaalsed eeldused on täitmata, kuna kinnipeetava poolt märgitud

aadressile ei saa leviala puudumise tõttu elektroonilist järelevalvet kohaldada. Piisava

andmesidelevi puudumisel ei ole võimalik süüdimõistetut elektrooniliselt kontrollida ja

sisuline valve puuduks. Samuti leidis maakohus, et kinnipeetavat ei saa vabastada lootuses, et

ta muretseb kunagi oma tulevasse elukohta levi parandava suhteliselt kalli tehnika. Lisaks

leidis maakohus KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid kogumis arvestades, et ka nendel alustel ei

ole võimalik J. Seppa vabastada. Nimelt on J. Sepp korduvalt kriminaalkorras karistatud isik,

kes on ka mitmel korral viibinud vanglas. Maakohtul puudub veendumus, et J. Sepp käituks

vabadusse pääsedes õiguskuulekalt. Lisaks on J. Seppa käesoleva aasta jooksul kahel korral

kinnipidamiskohas distsiplinaarkorras karistatud. Kui isik ei suuda õiguskuulekalt käituda ka

vanglas, on vähe tõenäoline, et vabaduses olles, kus on olemas ligipääs alkoholile, suudaks J.

Sepp õiguskuulekalt käituda. Maakohus leidis, et negatiivsed aspektid on ülekaalus ja

mõningased positiivsed asjaolud, nagu lähedaste toetus ja väidetav soov muutuda, ei anna

alust isikut ennetähtaegselt vabastada.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Sepa kaitsja advokaat K. Kutsar, kes taotleb Tartu

Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega

vabastamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et seadus ei sea tingimisi vabastamise võimalust

sõltuvusse „piisavast“ andmelevist, kuna taoline lähenemine viiks kinnipeetavate ebavõrdse

kohtlemiseni. Isik peab vabastamise korral valima elukoha, kus elektrooniline järelevalve on

võimalik. Samas ei saa vabastamisele takistuseks olla „piisava andmelevi“ puudumine, kuna

selline mõiste on ebamäärane ning ei anna kinnipeetavale võimalust leida endale sobivam

elukoht, kuhu tingimisi vabastamise korral elama asuda. Maakohus on jätnud tähelepanuta J.

Sepa selgituse, et teatud lisaseadme paigaldamise läbi on võimalik levitingimusi parandada

ning sellise seadme muretsemiseks on tema lähedased nõusoleku andnud.

5. J. Sepal on tasuda olulises ulatuses tsiviilhagisid ja menetluskulusid, kuid nende summade

tasumise tõenäosus on suurem siis, kui ta viibib vabaduses ja töötab. Kinnipeetaval on

ennetähtaegse vabanemise korral võimalik asuda tööle, teenida endale sissetulekut ja täita

varalisi kohustusi. Kriminaalhooldajal on vabanemise korral võimalik kontrollida, kas J. Sepp

asub tööle ettevõttes, kuhu talle on lubatud rakendust leida ning kas ta järgib keeldu mitte

tarvitada alkoholi.

6. Maakohus põhjendas J. Sepa vabastamata jätmist muuhulgas sellega, et kinnipeetavat on

mitmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Samas on jäetud tähelepanuta

distsiplinaarrikkumiste asjaolud. J. Sepp on keeldunud suhtlemast seksuaalkuritegude eest

süüdimõistetud isikutega, kuid taolist suhtumist ei saa üheselt taunida, kuna taolisi kuritegusid

toimepannud isikud pälvivad erilist hukkamõistu ka seaduskuulekate isikute poolt.

Ringkonnakohtu järeldused

7. Ka ringkonnakohus ei vabasta J. Seppa vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub

maakohtu põhjendustega. Kuigi kinnipeetav on avaldanud soovi ennast parandada, oleks tema

ennetähtaegne vabastamine siiski ennatlik.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et täitmata on tingimisi ennetähtaega

elektroonilise järelevalve vabastamise formaalsed eeldused. Maakohus on õigustatult viidanud

Justiitsministri 22. veebruari 2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve

kord“ § 51 lg 2 p-le 3, mis sätestab, et elukoht peab asuma GSM-i (globaalne

mobiilisidesüsteem) levialas. Käesoleval juhul on kriminaalhooldusametnik 2. augustil 2016

teostatud kontrolli käigus asunud seisukohale, et leviala puudumise tõttu ei ole võimalik

elektroonilist järelevalvet kohaldada. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et „piisava

andmelevi“ puudumine ei saa olla vabastamise takistuseks ning ei anna kinnipeetavale

võimalust leida endale sobivat elukohta, kuhu vabanemise korral elama asuda. Kui

süüdimõistetu on andnud nõusoleku ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla

vabastamiseks, peab ta valima elukoha, mis vastaks elektroonilise järelevalve kohaldamise

tingimustele. Kui kinnipeetaval ei ole võimalik vabanemise korral asuda elukohta, kus oleks

võimalik täita elektroonilise järelevalve alla vabastamise formaalseid eelduseid, siis ei ole

võimalik tagada riiklikku järelevalvet süüdlase käitumise üle ning ennetähtaegne vabastamine

elektroonilisele järelevalvele allutamisega ei ole võimalik. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga ka selles, et süüdimõistetut ei ole võimalik vabastada oletuse põhjal, et ta võib

levitingimusi parandava seadme mingil hetkel hankida.

9. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et J. Sepa vabastamist ei toeta ka KarS § 76 lg 4

toodud asjaolud kogumis. J. Seppa on kriminaalkorras karistatud kümnel korral ning ta

kannab neljandat reaalset vanglakaristust. Süüdimõistetut on karistatud nii vara- ja

isikuvastaste kui ka ühiskonnaohtlike kuritegude eest. Varasemate kuritegude ajendiks on

olnud majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks alkoholisõltuvus. Valdav enamus J.

Sepa tutvusringkonnast on kriminaalkorras karistatud isikud ning isik ise tunnistab, et on

teiste isikute poolt kergesti mõjutatav, eriti alkoholijoobes. J. Sepp ei ole varasemalt olnud

motiveeritud ametlikult töötama ning ka kinnipidamiskohas on andnud teada, et ta keeldub

tegemast majandustöid. Kuigi isik on kinnipidamisasutuses osalenud taasühiskonnastavates

tegevustes, on ta korduvalt rikkunud ka vangla korda. Arvestades J. Sepa varasemat elukäiku

ning toimepandud kuritegusid, puudub ringkonnakohtul veendumus, et J. Sepp suudab

vabaduses olles õiguskuulekalt käituda.

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 14. novembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

11. J. Sepa kaitsja advokaat K. Kutsar taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 48 eurot, sh

käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning

rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu kokku 48 eurot J. Sepa

kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk