2-16-15159/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

08.12.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-15159

Tsiviilasi

AL ja G-AL hagi AL vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 03.11.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AL apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 870 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad G-AL (ik XXXXXXXXX) ja AL (ik

XXXXXXXXX)

Hagejate seaduslik esindaja EM

Kostja AL (ik XXXXXXXXXXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta AL apellatsioonkaebus menetlusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 03.11.2016 otsus ja saata asi uueks menetlemiseks

maakohtule eelmenetluse staadiumis.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebe kord ja selgitused

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud, hagejate nõuded ja menetluskäik

1. G-AL (hageja I) ja AL (hageja II, edaspidi koos hagejad) esitasid 07.10.2016 Harju

Maakohtule hagi oma isa AL (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid kostjalt

välja mõista elatis kummalegi hagejale pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammääras alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealisuseni ja tagasiulatuvalt ajavahemiku

01.09.-06.10.2016 eest.

Hagiavalduse kohaselt on EM (laste ema) ja kostja kooselust sündinud 2 last: XX.XX.XXXX

tütar G-A ja XX.XX.XXXX poeg A, kes viibivad ema juures (tl 3). Laste vanemate abielu on

lahutatud ja vanemad elavad eraldi. Haginõude põhjendustel ei esine kostja suhtes

ülalpidamisnõude piiravaid ja välistavaid asjaolusid (nt töövõimetus), mis vabastaksid teda

elatise maksmise kohustusest.

2. Kostja vaidles 27.10.2016 kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja on täitnud laste

ülalpidamiskohustust ja on ostnud lastele riideid, mänguasju, mööblit jne. Lapsed on küll

registreeritud ema elukohta, kuid tegelikult elavad ka isa juures.

Laste ema viibib tihti välismaal ja lapsed elavad koos isaga. Haginõue tagasiulatuva elatise osas

on ebaselge ning sellest ei nähtu, kui suur on nõutav hüvitis (tl 36).

3. 28.10.2016 vastuses kostja hagiavalduse vastusele (tl 43-44) taotles hagejate seaduslik

esindaja jätta vastus tähelepanuta, kuivõrd kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja ei ole

esitanud lepingulise esindaja volikirja.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks alates hagi

esitamisest igakuise elatise pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni

hagejate täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.09.2016 kuni

06.10.2016 eest 258 eurot.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kuna hagejate nõue on esitatud elatise alammääras, ei pea hagejad oma vajadusi põhjendama

ja tõendama. Kostja on hagejate isa ja seega kohustatud neid ülal pidama. Kostja ei ole esitanud

tõendeid hagejate ülalpidamise kohta. Kohus märgib, et kui kostja tõendab, et ta kannab

hagejate kulusid otse, siis on vanemal, kes korraldab laste igapäevaelu, õigus nõuda elatist, aga

mitte teise vanema poolt kulude otse kandmist.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõue on esitatud ajavahemiku 01.09.2016

kuni 06.10.2016 eest. Kostja ei ole tõendanud nimetatud perioodil hagejate kulude kandmist.

Kohus rahuldas tagasiulatuva elatise nõude elatise summas 258 eurot kummagi hageja kohta.

Kohus jättis menetluskulud hageja seadusliku esindaja ja kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja palus kohtuotsus tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Kaebuse

põhjendustel on vaidlus selles, et kostja peab laste emaga võrdselt lapsi ülal ja lapsed on samuti

koos isaga. Kohus on jätnud selle tähelepanuta ega ole pidanud vajalikuks kostja väiteid

kontrollida. Kuna elatis kuulub väljamõistmisele üksnes juhul, kui vanem ei täida

ülalpidamiskohustust, tuleb kohtuotsus tühistada ja jätta hagi uue otsusega rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsus

6. Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt, kuna ringkonnakohus ei tee ise uut otsust.

TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt peab kohus eelmenetluses muu hulgas välja selgitama

menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida

menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab TsMS §

435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi

tegemiseks valmis.

Maakohus ei viinud sisuliselt läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1,

§ 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning § 398. Kuigi mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei osutu

menetlusõiguse normi niivõrd oluliseks rikkumiseks, et tooksid kaasa kohtulahendi tühistamise,

siis praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise

tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

Kolleegium lisab, et TsMS § 392 lg-st 1 lähtuvad eelmenetluse ülesanded tuleb kohtul täita

sõltumata sellest, kas asja lahendatakse kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1) või arutatakse

kohtuistungil.

Kostja vastuväidetel ei kuulu hagi rahuldamisele, kuna kostja leiab, et ta on

ülalpidamiskohustust täitnud ja tegelikult elavad lapsed ka tema juures. Sellele viimasele

vastuväitele ei ole hageja vastu vaielnud. Samuti ei ole hageja esitanud vastuväiteid kostja

väitele selle kohta, et laste ema viibib tihti välismaal ja lapsed elavad koos isaga. Kui hageja ei

vaidle vastu kostja vastuväitele, et lapsed viibivad mõlema vanema juures, tuleb maakohtul

selgitada välja lastele tehtavate põhjendatud ja vajalike kulutuste suurus ja otsustada, millise

osa neist kumbki vanema kannab ning seejärel tuvastada hagi rahuldamiseks vajalike eelduste

olemasolu.

Maakohus rikkus mh TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada eelmenetluses

välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Selline rikkumine toob

üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (Riigikohtu 14.06.2016 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12).

Kuna maakohus on rikkunud mh selgitamiskohustust, tuleb asi saata maakohtule menetluse

jätkamiseks

alates

eelmenetluse

staadiumist.

Seetõttu

ei

käsitle

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse muid väiteid, sh materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta.

Menetlusõiguse üldise mõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus alles apellatsioonimenetluses

lahendataks esimest korda vaidlus sisuliselt, sest apellatsiooniastmes esmakordselt asja

lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises osas tuvastamisel või selle

puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust

kohtuotsuse peale faktilitse asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.

Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja sisulisel lahendamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok - Toomsalu

Indrek Soots