3-15-2288/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

08.12.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2288

Haldusasi

OÜ Orgita Põld kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 15.01.2015. a otsuse nr 12-6/24

ja 17.07.2015. a vaideotsuse nr 124/15/14-2 osalise

tühistamise ning Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti kohustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.04.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Orgita Põld apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Orgita Põld

Volitatud esindajad v.adv. Martin Triipan, v.adv.abi

Maria Teder

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Tagastada OÜ-le Orgita Põld 30.11.2016. a menetlusdokumendi lisad ning

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile 08.11.2016. a menetlusdokumendi

lisad.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.04.2016. a

otsus osas, milles kohus jättis kaebuse rahuldamata Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 15.01.2015. a otsuses nr 12-6/24 ja 17.07.2015. a vaideotsuses nr

124/15/14-2 märgitud KSM toetuse 10% ulatuses vähendamist puudutavas osas ning

saata asi vastavas osas läbivaatamiseks tagasi samale halduskohtule. Jätta kaebus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.01.2015. a otsuse nr 12-6/24 ja

17.07.2015. a vaideotsuse nr 12-4/15/14-2 tühistamise ning vastavas osas kohustamise

nõuetes 76 põllumassiivi puudutavas osas läbi vaatamata.

3. Jätta muus osas apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

29.04.2016. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi vastavalt

käesoleva otsuse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 09.01.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Orgita Põld esitas 14.05.2014 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(PRIA) ühtse pindalatoetuse taotluse nr 11014113636, milles taotles keskkonnasõbraliku

majandamise toetust.

2. PRIA määras 15.01.2015. a

otsusega

nr 12-6/24 „2014. aastal taotletud

keskkonnasõbraliku majandamise toetuse osaline määramine“ OÜ-le Orgita Põld

keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse osaliselt. Otsuse kohaselt on KSM toetus

Euroopa Liidu eelarvest Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi

eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2007-2013 ettenähtud

põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameede ning KSM toetust makstakse EL Nõukogu

määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 39 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse (ELÜPS) 6. peatüki 2. jao sätete alusel. Täpsemad nõuded KSM toetuse

saamiseks on kindlaks määratud põllumajandusministri 21.04.2010. a määrusega nr 46

„Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 46), lisaks Euroopa Komisjoni määrustega (EÜ) nr

1122/2009, (EÜ) nr 1974/2006 ja (EL) nr 65/2011, põllumajandusministri 21.02.2014. a

määrusega nr 14 „2014. aastal „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ alusel antavad Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused (määrus nr 14) ning

põllumajandusministri 17.02.2010. a määrusega nr 11 „Head põllumajandus- ja

keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord,

püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa

säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord“ (määrus nr 11). PRIA vähendas

KSM toetust summas 94,91 eurot taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu

(määrus nr 46 § 11 lg 1, EK määrus nr 65/2011 art 16 lg 3 lõik 2); vähendas KSM toetust

kokku 80 põllumassiivi puhul, kuna toetust ei arvestata maa ja hektarite ulatuses, millel

puudub kehtiv KSM toetuse kohustus (määrus nr 46 § 14, määrus nr 14 § 4); vähendas

keskkonnasõbraliku majandamise toetust summas 11 095,95 eurot nõuetele vastavuse

tingimuste rikkumise tõttu (määrus nr 46 § 4 lg 9, § 11 lg 2, EK määrus nr 65/2011 art 21, art

19 lg 2, EK määrus nr 1122/2009 art 71, EL nõukogu määrus nr 1698/2005 art 51 lg 1 ja 4 p

a) 10%.

3. PRIA jättis 17.07.2015. a vaideotsusega nr 12-4/15/14-2 rahuldamata OÜ Orgita Põld

vaide PRIA 15.01.2015. a otsuse nr 12-6/24 peale. PRIA selgitas, et põllumassiivil

nr 53252912080 on taotlejal KSM kohustus 5,16 ha ulatuses, kuid 4,93 ha osas toetust ei

maksta, kuna selles osas pole vastavat kohustust; põllumassiiv nr 52853599216 läks juba

2011. a KSM kohustuse alt välja; põllumassiivid nr 52452286122 ja 52552503728 olid alates

2013. a OÜ Orgita Põld kasutuses ja KSM toetust ei taotletud.

4. OÜ Orgita Põld esitas 21.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada

PRIA 17.07.2015. a vaideotsus nr 12-4/15/14-2 ja osaliselt 02.12.2014. a otsus nr 12-6/931,

15.01.2015. a otsus nr 12-6/24 ja 26.01.2015. a otsus nr 12-6/76 ning kohustada PRIA-t

taotlused tühistatud osas uuesti läbi vaatama.

5. Tartu Halduskohus eraldas 10.09.2015. a määrusega OÜ Orgita Põld kaebuses esitatud

nõuded eraldiseisvatesse menetlustesse. Haldusasjas 3-15-2288 otsustas kohus menetleda

OÜ Orgita Põld kaebust PRIA 15.01.2015. a otsuse nr 12-6/24 osalise tühistamise,

17.07.2015. a vaideotsuse nr 12-4/15-14-2 osalise tühistamise ja PRIA kohustamise nõudes.

6. OÜ Orgita Põld väitis kaebuses 15.01.2015. a otsuse ja 17.07.2015. a vaideotsuse peale,

et ta vaidlustab PRIA 15.01.2015. a otsust osas, milles vähendati KSM toetust 81

põllumassiivi puhul ja osas, milles KSM toetust vähendati summas 11 095,95 eurot. Kaebaja

väitel võeti põldude nr 53252912080 ja 52853599216 suhtes KSM kohustus 2009. aastal

viieks aastaks ja 2014. aastal pikendati aasta võrra; põllumassiivid nr 52452286122 ja

52552503728 on registreeritud kaebajale põllumassiivide registris; ülejäänud põldude osas

puudub arusaam, miks ning milliste mõõtetulemuste ja -andmete alusel on PRIA vähendanud

põldude pindalasid, kuid tegemist võib olla põldude ülemõõtmise küsimusega. Kaebaja

arvates on PRIA toetust vähendanud valel õiguslikul alusel.

7. OÜ Orgita Põld esitas 11.04.2016 kaebuse täienduse, milles ta märkis, et otsus ega

vaideotsus ei ava kaalutlusi, miks ei ole PRIA pidanud võimalikuks mittesisulisi rikkumisi

arvestamata jätta ning rakendatud ei ole kaalutlusõigust ja PRIA on jätnud toetuse mõnel

põllumassiivil või põllul üldse määramata. Kaebaja tõi välja, et kontroll-lehel puuduvad

kuupäevad, millal on loetud rikkumine alanuks, millal jõudis PRIA-sse kaebaja teavitus ja

millal teavituse kohta PRIA süsteemis märge tehti. Kaebaja hinnangul ei ole rikkumised

PRIA poolt esitatud tõendite alusel tuvastatavad.

8. Tartu Halduskohus jättis 29.04.2016. a otsusega OÜ Orgita Põld kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused:

1) Kaebaja on vaidlustanud otsust osas, mis puudutab 80 põllumassiivi (kaebuses 81) ning

osas, mis puudutab toetuse vähendamist 10% summas 11 095,95 eurot. Lõpliku

vähendusprotsendi leidmiseks on kokku liidetud suurim tavarikkumine (mittekorduv

rikkumine) ja korduvusega rikkumine (1+9=10%), lähtudes komisjoni määrusest (EÜ) nr

1122/2009 art-st 71 (lg 5). PRIA on eelnimetatud sätet õiguspäraselt kohaldanud. PRIA on

selgitanud, et rikkumisi hinnatakse ühtse metoodika „Nõuetele vastavuse ja kontrolli

hindamismaatriksid“ alusel. Art 71 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse vähendamist, kui

kindlakstehtud rikkumine tuleneb hooletusest, mis võib kujutada ohtu rahva- või

loomatervisele. PRIA on määranud toetuse vähendamise kindlaks tuvastatud asjaoludel,

hinnanud rikkumiste ulatust, tõsidust, korduvust ja asunud õigesti seisukohale taotletud KSM

toetuse osalise vähendamise osas.

2) PRIA-l olid olemas dokumendid otsustuse tegemiseks ja kaebaja oli teadlik tuvastatud

rikkumistest, kuna ta sai tutvuda Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) kontrollaktiga. Kaebaja on

saanud teha selle kohta omapoolseid märkmeid ja kaebaja poolt PRIA-le saadetud

muudatused on PRIA saanud võtta aluseks otsustuse tegemisel, mistõttu on saanud kaebaja

esitada omapoolseid seisukohti. PRIA koduleheküljel on hindamismaatriksid olemas ja

kõigile nähtavad, samuti oleks kaebaja saanud teha PRIA-le päringu hindamise metoodika

kohta. PRIA on kaebajale saatnud enne otsustuse tegemist teavituskirja. Kui on tuvastatud

nõuete rikkumine, puudub vajadus kaalutlust teostada. Otsus on õiguspärane, vastab

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54, § 55 lg 1 ja § 56 lg 2 nõuetele. Haldusaktis on selgelt

välja toodud, millistele õiguslikele alustele on tuginetud. Haldusakt on vähem motiveeritud

tavanõudest, kuid see ei anna alust tühistamiseks, kuna haldusaktist saab välja lugeda

põhjendused, millele on tuginetud ja see ei ole viinud haldusorganit valele otsustusele.

Kuupäevaliste märgete puudumine kontroll-lehel ei too kaasa haldusakti tühistamist, kuna see

ei muuda olematuks PRIA poolt fikseeritud rikkumisi ega kontroll-lehe olemasolu. Samuti ei

muuda muud võimalikud puudused dokumentides fikseeritud rikkumisi olematuks.

3) Vaideotsuses on põhjalikult lahti seletatud ja analüüsitud vaides toodud seisukohti.

PRIA vaideotsust saab pidada alushaldusaktiga koostoimes olevaks. Vaideotsus vastab HMSis

sätestatud nõuetele, järgitud on tähtaegu ning vaideotsuse tühistamiseks puudub õiguslik alus.

4) Kuna ei rahuldata kaebaja taotlust PRIA otsuse osaliseks tühistamiseks, ei saa

haldusorganit kohustada asja selles osas uuesti läbi vaatama. Kohus ei pea hindama

menetlusosaliste väiteid, millel pole asja otsustamise seisukohast tähtsust, seega jäävad

osaliselt kaebaja väited tähelepanuta, kuna kaebus on ülesehitatud otsitud põhjustel ja on

laialivalguv.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. OÜ Orgita Põld esitas 30.05.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 29.04.2016. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kohus ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta leidis, et kuna kaebaja ei ole 2010-

2012 KSM toetust taotlenud, siis kohustuse kehtivus katkes ja taotluse esitamisel 2013-2014

ei olnud kaebaja enam õigustatud toetust saama. Kohtulikku kontrolli ei ole läbinud asjaolu,

kas PRIA poolt toetuse vähendamine 10% ulatuses on proportsionaalne võrreldes nõuete

rikkumistega. Kohtu järeldus, et kui on tuvastatud nõuete rikkumine, siis puudub vajadus

kaalutlust teostada, on vastuolus nõukogu määrusega (EÜ) nr 73/2009 (art 23 lg 1 ja art 24

lg 1) ja komisjoni määrusega nr 1122/2009 (art 70 lg 1 viitega art-le 47 ja art 71).

2) Kohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, välistades võimaluse väiksemate

rikkumiste puhul halduskaristust mitte määrata. Määruse nr 1122/2009 art 71 lg-st 3 tuleneb,

et väiksema rikkumise korral ei ole kohustust toetust vähendada. Korduv rikkumine –

administratiivses kontrollis tuvastatud formaalse teavitusnõude rikkumine – võib olla nn

väiksem rikkumine, mille puhul vähendamist ei kohaldata. VTA 07.04.2014. a

kontrollaruande kohaselt anti kaebajale rikkumise – loomasööda ajutine hoidmine mootoriõli

läheduses – tõsiduse eest 1 punkt, mis tähendab, et kontrolliorgani hinnangul mõju nõude

eesmärgile praktiliselt puudus. Muude nõuete osas kohus seisukohta võtnud ei ole. Puudub

vaidlus, et järelkontrolli ajaks olid VTA ettekirjutised täidetud. Kohus on ebaõigesti

tuvastanud, justkui oleks kaebaja rikkunud viit nõuet. Asjas esitatud tõendite kohaselt

tuvastati kaebajal nelja nõude rikkumised. Kohus ei ole kindlaks teinud, milliseid nõudeid

rikuti ega saanud sellest tulenevalt ka hinnata, kas rikkumise tõttu määratud halduskaristus oli

proportsionaalne.

3) Kohus on põhjendamatult jätnud võtmata seisukoha kaebaja argumentide osas, mida

PRIA pidanuks toetuse vähendamisprotsendi leidmisel arvesse võtma. Kaebuse laialivalguvus

või ebaülevaatlikkus on põhjustatud asjaolust, et haldusaktis ja vaideotsuses pole esitatud

põhjendusi, millele PRIA otsust tehes tugines. PRIA kontrolliperiood ei vasta määruse

nr 72/2009 art 23 lg-le 1.

10. PRIA esitas 22.06.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta OÜ Orgita

Põld apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.04.2016. a otsus muutmata.

Vastuse põhjendused:

1) Kuna kaebaja KSM toetust ei taotlenud, kaotas ta õiguse toetusele. 2014. a KSM toetuse

kohustuse võtmist kinnitanud taotleja peab tegelema taotlusalustel maadel põllumajandusega

viis järjestikust aastat. Määruse nr 14 § 4 ei anna alust teistsuguseks tõlgenduseks ega anna

haldusorganile kaalutlusõigust. Kuna taotleja peab määruse nr 46 § 4 lg 9 järgi täitma kogu

põllumajandusliku majapidamise maal ja põllumajanduslikus tegevuses kohustuslikke

majandamisnõudeid, siis tingisid loomadega seotud nõuetele vastavuse tingimuste rikkumised

KSM toetuse ja ühtse pindalatoetuse vähendamise. Vastustaja on rikkumiste eest sanktsiooni

kohaldamisel teostanud kaalutlusõigust ja põhjendanud toetuse vähendamise protsendi

leidmist, võttes aluseks hindamismaatriksis sätestatud rikkumise püsivuse, ulatuse ja tõsiduse

nõude rikkumise eesmärgile.

2) Kaebaja väide, et vastustaja oleks pidanud jätma kohapealsete ja administratiivsete

kontrollide tulemusena tuvastatud rikkumised tähelepanuta ja halduskaristuse kohaldamata ei

ole kooskõlas määruse nr 1122/2009 art 71 lg-s 5 sätestatuga. Korduva rikkumise puhul ei saa

leebemat karistust kohaldada, kuivõrd ettenähtud määr on EL õigusega ette antud.

Korduvusest tuleneva toetuse vähendamise osas ei ole tegemist ebaproportsionaalselt suure

karistusega, kuivõrd sama nõude korduv rikkumine näitab, et taotleja on olnud nõude täitmise

osas endiselt hooletu. Seejuures ei ole oluline, kas tegemist on inimliku eksimusega vms.

3) Vastustaja oleks hinnanud mõju nõude eesmärgile oluliselt rangemalt, kui oleks esinenud

sööda ohtlike ainetega saastumine. Toetuse taotlejal on kohustus teada kohustuslikke

majandamisnõudeid ja nõuete täitmine on seotud toetuse saamise suurusega. Nõuetele

vastavuse süsteemiga seotud tingimused on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevuse ja

kogu põllumajandusliku majapidamise maaga (põllumajandusministri 23.04.2010. a määrus

nr 47 „Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord“ § 3 lg 6). Kaebaja majandusüksuses tuvastati perioodidel

01.10.31.10.2013 ja 01.11.2013-31.10.2014 põllumajandusministri 21.12.2009. a määruse

nr 128 „Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu,

põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viisid ja

kord, registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning

põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord“ (määrus nr 128) § 7 lg-tes 1 ja 7¹ sätestatud

nõuete rikkumised. Kohus on õigesti hinnanud ainult neid menetlusosalise väiteid, mis

omavad asja otsustamisel tähtsust.

11. OÜ Orgita Põld esitas 28.10.2016 kokkuvõtlikud seisukohad, milles ta märgib järgmist:

1) Ebaproportsionaalne on formaalsete teavituste viibimise eest karistada kaebajat 3%-lise

toetuse vähendamisega ning kohus ei ole kindlaks teinud, kas üks või teine rikkumine omab

ohtu rahva- või loomatervisele. PRIA ei ole esitanud hindamismaatriksit, millest lähtuti.

Punktide andmine ei asenda kaalutluste esitamist, kuna sellest ei selgu, miks ühel juhul

hinnatakse tõsidust punktiga 1 ja teisel juhul punktiga 4. PRIA ei ole esitanud tõendeid, et

administratiivses kontrollis tuvastatud rikkumiste puhul on rikkumise ulatusele, tõsidusele ja

püsivusele antud hinnang, milleks PRIA on kohustatud vastavalt määruse nr 1122/2009 art 70

lg-le 1.

2) PRIA on esitanud vastuolulisi väiteid administratiivses kontrollis tuvastatud rikkumiste

hindamise osas, märkides kaebuse vastuses, et rikkumise ulatust hinnati punktiga 2, kuid

15.04.2016. a täiendavas seisukohas (p 5) märkis, et rikkumise ulatust on hinnatud punktiga 4.

17 rikkumist ca 1100 looma puhul on marginaalne arv, mida tuleks hinnata punktiga 1.

Vähenenud on ka rikkumise püsivus, kuna 1-nädalasi viibimisi on registreeritud üksnes

kolmel korral 17-st. Ei nähtu, kas kohus on analüüsinud määruse nr 1122/2009 art-t 71. PRIA

ei tohtinuks rikkumise püsivuse hindamisel arvesse võtta rikkumise korduvust, sest seda

võetakse arvesse koondhinde korrutamisel kolmega, seega tuleks rikkumise püsivust

põhjenduste puudumisel hinnata punktiga 1. Põhjendatud oleks olnud anda kaebajale

rikkumise ulatuse, tõsiduse ja püsivuse eest kokku 3 punkti, mis teeb koondhindeks 1%.

12. PRIA esitas 08.11.2016 vastuse 28.10.2016. a seisukohtadele, milles ta märgib järgmist:

1) Nõude rikkumine 3% puudutab administratiivses kontrollis 2013. a tuvastatud esmast

rikkumist, mida kaebaja enam vaidlustada ei saa, sest nõude rikkumise kohta on jõustunud

otsus. 2014. a administratiivse kontrolli tulemusel avastatud sama nõude rikkumise eest

arvutatud protsent korrutati korduvuse tekkimise aastal (2014. a) 3-ga määruse nr 1122/2009

art 71 lg 5 alusel, millega kaebaja on nõustunud. Hindamismaatriks on kaebajale saadetud

koos VTA kontrollaruandega nr 14010-108-VTA ja on ka haldusasja materjalide juures

(kaebuse lisad 5 ja 6). Toetuse vähendamisel on arvesse võetud üksnes 2014. a tuvastatud

nõuetele vastavuse rikkumised. Seda tõendab VTA kontrollaruanne nr 14010-108-VTA. 2014.

a nõuete rikkumise arvestusse on arvatud üksnes 2014. a administratiivses kontrollis

tuvastatud rikkumised.

2) Administratiivses kontrollis tuvastatud OÜ Orgita Põld rikkumisi hinnati 2014. a

administratiivse kontrolli hindamismaatriksi alusel. Kui kasvõi üks rikkumine moodustab üle

100 päeva (kaebajal oli rikkumine 125 päeva), hinnatakse rikkumise püsivust punktiga 4.

Nõuetele vastavuse arvutus administratiivse kontrolli raames 2014. a on saadud järgmiselt:

loomadega seotud sündmustest (määruse nr 128 § 71 poegimine, hukkumine, jne) teavitamise

hilinemise eest hinnati rikkumise raskust punktiga 1, sest rikkumisega loomi oli 14, mis

moodustab 1,03% 1548-st loomast (maatriksi vahemik 0,01-14,99%); rikkumise ulatust

hinnati punktiga 2, sest rikkumine hõlmas 2 ehitist/karja; rikkumise püsivust hinnati punktiga

4, sest ühe loomaga on hilinetud päevade arv 125 (maatriksi vahemik 101 ja rohkem päeva).

Veiste identifitseerimistega seotud nõuete rikkumisi arvestati administratiivses kontrollis

2014. a järgmiselt: rikkumise raskust hinnati punktiga 1, sest rikkumisega loomi oli 4, mis

moodustab 0,26% 1548-st loomast (maatriksi vahemik 0,01-1%); rikkumise ulatust hinnati

punktiga 2, sest rikkumine hõlmas 2 ehitist/karja; rikkumise püsivust hinnati punktiga 2, sest

ühe loomaga hilinetud päevade arv oli 39 (maatriksi vahemik 31-60,99 päeva).

Administratiivse kontrolli hindamismaatriksi kohaselt näeb 6-10 punkti ette vähendamise 3%.

Nõude CC20 vähendus on 3%. Korduv rikkumine korrutatakse 3-ga, kokku 9%. Kuna nõude

CC20 rikkumine oli korduv ja ühes valdkonnas (rahva-, looma- ja taimetervis), siis liideti

korduva rikkumisega nõude vähenduse protsendile suurim tavarikkumise vähenduse protsent,

ehk 9+1=10%.

13. OÜ Orgita Põld esitas 30.11.2016 seisukoha, milles ta palus jätta arvestamata PRIA poolt

08.11.2016. dokumendis esitatud uued faktilised asjaolud ja lisatud tõendid. Kaebaja

põhjendused:

1) PRIA ei ole põhjendanud uute asjaolude ja tõendite esitamist hilinenult. Tõendina esitatud

2014. a administratiivse kontrolli hindamismaatriksit ei ole kaebajale varem esitatud ja see

tuleb jätta kõrvale. Alternatiivselt tuleb see jätta kõrvale kui ebausaldusväärne tõend, kuna

tegemist ei ole haldusakti andmise ajal eksisteerinud dokumendiga, vaid on koostatud

PRIA peaspetsialisti A. Asi poolt 07.11.2016, kuid varasemalt oli PRIA leheküljel üleval

19.03.2015 juhtivspetsialisti Ü. Lauri poolt koostatud dokument. Ka on PRIA tagantjärele

muutnud hindamisskaalat kaebajale ebasoodsas suunas, kuna 07.11.2016. a dokumendi põhjal

tuleks toetust vähendada 3%, kuid varasema hindamismaatriksi kohaselt tulnuks toetust

vähendada 2%, mistõttu pidanuks asjakohase hindamismaatriksi alusel olema vähendamise

protsent 6, mitte 9.

2) Ka on PRIA 08.11.2016. a seisukohas osaliselt omaks võtnud kaebaja väited, et kõik

PRIA viidatud rikkumised ei ole asjakohased, lugedes rikkumiseks 14 sündmust, kuid

varasemalt viidati 17 rikkumisele, mis tingib vajaduse kohustada PRIA-t asja uuesti otsustama

haldusmenetluses. Hindamismaatriks (nõue), mis loeb rikkumiseks surnult sünni puhul

esmakordselt poegimisest teavitamata jätmise, ei ole kooskõlas määruse nr 128 § 7 lg-ga 7 või

kui vastav kohustus nimetatud sättest tuleneb, siis tuleb säte lugeda vastuolus olevaks

Euroopa Liidu õigusega, mis sellist kohustust ei pane (määruse nr 1760/2000 art 7 p 1).

3) Olukorras, kus kohus on möönnud, et haldusakt on vähemmotiveeritud tavanõudest,

pidanuks kohus menetluskulud jätma vähemalt osaliselt PRIA kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

15. Vastavalt HKMS § 197 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras

halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud

ulatuses. Kaebaja ei ole vaidlustanud halduskohtu otsust osas, mis seondub vaidluse eseme

piiritlemisega (st kohtuotsuse p-st 2 nähtuvalt ei vaielda PRIA otsuse ja vaideotsusega

keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse vähendamise üle taotletud ja

kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra). Seega ringkonnakohus vastavas osas halduskohtu

otsuse ning PRIA otsuse ja vaideotsuse seaduslikkust ei kontrolli. HKMS § 197 lg 2 kohaselt

ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega, mistõttu peab

ringkonnakohus siiski vajalikuks uurida, kas kaebus on muus osas õigesti halduskohtu poolt

menetlusse võetud. Apellatsiooniastmes on poolte vahel vaidlus selle üle, kas PRIA jättis

vaidlustatud otsusega 80 põllumassiivi puhul toetuse õigesti arvestamata sel alusel, et vastava

maa ja hektarite ulatuses puudus kaebajal kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse

kohustus. Ühtlasi vaidlevad pooled toetuse 10% ulatuses vähendamise õiguspärasuse üle sel

alusel, et kaebaja pani toime nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise. Ringkonnakohus

piiritleb esmalt kaebuse eseme, jättes kaebuse osaliselt läbi vaatamata (I), analüüsib seejärel

poolte väiteid keskkonnasõbraliku majandamise toetuse arvestamata jätmise kohta nelja

põllumassiivi puhul (II), hindab halduskohtu otsuse põhjendusi PRIA poolt 10% ulatuses

KSM toetuse vähendamise õiguspärasuse kohta (III) ning võtab viimaks seisukoha PRIA

muude menetluslike rikkumiste kohta ja lahendab apellatsioonkaebuse taotlused (IV).

I

16. PRIA otsusega jäeti kaebaja taotlus 80 põllumassiivi osas toetuse taotlemiseks osaliselt

arvestamata põhjendusega, et otsuses märgitud maa ja hektarite ulatuses puudus kaebajal

kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus.

17. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole kaebuse lubatavust 80 põllumassiiviga

seonduvalt keskkonnasõbraliku majandamise toetuse vähendamist puudutavas osas hinnanud.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 98 lg 1 sätestab,

et enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses

sätestatud tingimustel ja korras. Seega näeb ELÜPS § 98 lg 1 ette kohustusliku kohtueelse

menetluse, mida tuleb enne kohtusse pöördumist järgida. PRIA 15.01.2015. a otsuses

selgitatakse, et kaebajal on võimalik vaidlustada otsust haldusmenetluse seaduses sätestatud

tingimustel ja korras 30 päeva jooksul otsusest teada saamise päevast arvates vaide

esitamisega PRIA-le. 02.03.2015. a vaides PRIA-le selgitab kaebaja: „Orgita Põld OÜ soovib

vaidlustada toetuse vähendamise keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustuse

puudumise tõttu põllumassiividel 53252912080, 52853599216, 52452286122 ja

52552503728, kuivõrd nimetatud põldudel eksisteerib tegelikult keskkonnasõbraliku

majandamise kohustus“ (vaide lk 1, tl 22). Ringkonnakohtu hinnangul saab sellest järeldada,

et kaebaja ei läbinud kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust teiste põllumassiividega

seonduvas osas. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks

ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul

võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebuses halduskohtule märgib kaebaja, et vaidlustab PRIA 15.01.2015. a

otsusega keskkonnasõbraliku majandamise toetuse arvestamata jätmise 81 põllumassiivi

puhul (kaebuse p 3.2.1, tl 13p). Seega on kaebaja vaidlustanud PRIA otsuse ka ulatuses,

milles ta vaidemenetlust ei läbinud. Halduskohus ei ole nimetatule tähelepanu pööranud, vaid

on kaebuse tervikuna menetlusse võtnud (tl 81) ning otsusega kaebuse 80 põllumassiivi

puudutavas osas (kaebuses ekslikult märgitud 81 põllumassiivi) ka lahendanud (tl 150-153p).

Ringkonnakohus leiab, et tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, mis on siiski

ringkonnakohtus kõrvaldatav, kusjuures arvestades toimikust nähtuvaid tõendeid puudub

vajadus menetlusosalistelt täiendavate seisukohtade küsimiseks. Halduskohtu otsus tuleb

HKMS § 200 p 5 alusel vastavas osas tühistada ning jätta kaebus 76 põllumassiivi puudutavas

osas HKMS § 121 lg 1 p 4 ning § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

II

18. Otsuses põhjendatakse toetuste arvestamata jätmist põllumassiivide 53252912080,

52853599216, 52452286122 ja 52552503728 puhul viitega põllumajandusministri

21.04.2010. a määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded,

toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 46) §-le 14 ning

põllumajandusministri 21.02.2014. a määruse nr 14 „2014. aastal „Eesti maaelu arengukava

2007-2013“ alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu

arengu toetused“ (määrus nr 14) §-le 4.

19. PRIA vaideotsusest nähtub, et põllumassiivide nr 53252912080 ja 52853599216 puhul ei

peetud KSM toetuse maksmist kas osaliselt või tervikuna võimalikuks pärast seda, kui

kaebaja põllumassiivide kohta käivatel taotlustel KSM kohustust kas osaliselt või tervikuna ei

näidanud. Nimelt ei märkinud kaebaja 2011. a taotluses põllumassiivil nr 53252912080 põllu

nr 11 (4,16 ha) osas KSM kohustust, vaid ainult maakasutust ning KSM kohustust ei

märkinud ta ka põllumassiivi nr 52853599216 osas. Nimetatud põhjusel jäeti kaebajale KSM

toetus vastavate põllumassiivide vaidlusaluses osas välja maksmata ka aastatel 2012-2013.

Kaebaja eelviidatud asjaolusid ei vaidlusta, kuid leiab, et talle ei nähtu õiguslik alus, mis

lubaks keelduda kaebajale KSM toetuse maksmisest põhjusel, et ta seda varasematel aastatel

ei taotlenud. Ringkonnakohus uurib järgnevalt, kas PRIA taolisel otsustusel on õiguslik alus.

20. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et määruse nr 14 § 4 kohaselt

võib 2014. aastal Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavat

põllumajanduslikku keskkonnatoetust keskkonnasõbraliku majandamise eest taotleda vaid

nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 3 lõikes 2 nimetatud iga-aastase maksenõude

alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses, välja arvatud juhul, kui kehtivat kohustust

määruse nr 46 § 4 lg 2 p-s 5 nimetatud riba võrra suurendatakse. Määruse nr 46 §-st 14

tuleneb, et toetuse saaja võib algse kohustuse aluse maa pindala komisjoni määruse (EÜ) nr

1974/2006 artikli 45 lõigete 1-3 kohaselt suurendada üksnes § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud

nõuete kohase rohumaa riba arvelt. Sellisel juhul loetakse kohustuseperioodi kestuseks algse

kohustuse kestus. Selliseks rohumaaks on määruse nr 46 § 4 lõike 2 punkti 5 järgi sõidukite

liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva põllumajandusettevõtte põllumajandusmaa

ääres oleva kuni 5 meetri laiuse mitmeaastase kõrreliste heintaimede ja teiste rohtsete

õistaimede segust koosneva mitmeliigilise taimestikuga rohumaa riba. Vaidlust ei ole selle

üle, et määruses nr 46 viidatud asjaolusid käesoleval juhul ei esinenud. Seega oli kaebajal

õigus taotleda KSM toetust määruse nr 14 järgi vaid iga-aastase maksenõude alusel ja kehtiva

kohustuse ulatuses.

21. Ringkonnakohus märgib, et määrus nr 14 on antud ELÜPS § 57 lõike 5 alusel.

ELÜPS § 57 lg 5 kohaselt on toetust võimalik taotleda komisjoni määruse (EL) nr 65/2011,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud

eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu

toetusmeetmete osas, artikli 3 lõikes 2 nimetatud iga-aastase maksenõude alusel ja üksnes

kehtiva kohustuse ulatuses. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 3 p 2 näeb ette, et

mitmeaastaste kohustustega meetmete puhul esitab toetusesaaja iga-aastase maksenõude.

Liikmesriigid võivad aga iga-aastastest füüsilistest maksenõuetest loobuda, kui nad võtavad

kasutusele tõhusa alternatiivse korra vastavalt vajadusele kas artikliga 11 või 24 ettenähtud

halduskontrollide teostamiseks. Määruse nr 65/2011 artikli 11 lõikest 1 ning artikli 24 lõikest

1 tuleneb, et kõikide toetusetaotluste, maksenõuete ning muude deklaratsioonide suhtes, mida

toetusesaaja või kolmas isik peab esitama, teostatakse halduskontroll, mis hõlmab kõiki

võimalikke ja asjakohaseid elemente, mida on võimalik haldusmeetmetega kontrollida.

Menetlusega tuleb tagada tehtud kontrollimistöö, kontrollimise tulemuste ja lahknevuste

korral võetud meetmete registreerimine. Vaidlust ei ole selle üle, et Eesti Vabariigis määruse

nr 65/2011 artikli 3 p-s 2 märgitud alternatiivne kord puudub. Eeltoodust saab

ringkonnakohtu arvates järeldada, et soovides taotleda KSM toetust, pidi taotleja esitama

PRIA-le meetme kehtivusaja jooksul igal aastal maksenõude, mis seostus konkreetse KSM

kohustusega ning allus automaatselt halduskontrollile, vastasel juhul KSM kohustus koos

toetuse maksmisega katkes. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellise nõude eesmärgiks pidada

keskkonnasõbraliku majandamise tagamist mitte ainult üksikute aastate, vaid kogu meetme

kehtivusaja lõikes. Ringkonnakohus leiab, et põllumajandusministri määrusest nr 14 tulenev

nõue tugineb seega seadusele ning on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

22. Põllumassiivide nr 52452286122 ja nr 52552503728 osas leidis PRIA, et need olid kuni

aastani 2012 OÜ Kasti Teravili kasutuses, kes taotles põldudele ka KSM toetust, kuid 2013.

aastal olid massiivid juba kaebaja kasutuses, kes nendele KSM toetust ei taotlenud ega

edastanud PRIA-le ka teavitusi kohustuste ülevõtmise kohta. Kuigi kaebaja esitas

vaidemenetluses PRIA-le 14.05.2013 dateeritud teabe kohustuse ülevõtmise kohta (tl 24p),

puuduvad vastustaja väitel andmed dokumendi PRIA-s registreerimise kohta, mis kinnitaks

teate PRIA-le esitamist. HKMS § 59 lõike 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu

nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele

juurdepääs. Ringkonnakohus leiab, et kuna PRIA-l puudub võimalus tõendada dokumendi

mitte-esitamist kui negatiivset asjaolu, tulnuks dokumendi PRIA-le esitamist tõendada

kaebajal. Kuna kaebaja seda teinud ei ole, saab järeldada, et nimetatud põldude osas kaebaja

PRIA-le toetuse maksmiseks nõutavaid dokumente ei esitanud, mistõttu ka nende

põllumassiivide puhul kehtiv KSM kohustus katkes. Seega puudub alus kaebuse

rahuldamiseks seonduvalt põllumassiivide 53252912080, 52853599216, 52452286122 ja

52552503728 puhul keskkonnasõbraliku majandamise toetuse arvestamata jätmisega.

III

23. Pooled vaidlevad ka KSM toetuse 10% ulatuses vähendamise õiguspärasuse üle sel

alusel, et kaebaja pani toime nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise. Vaideotsusest nähtuvalt

seondusid nimetatud rikkumised veiste identifitseeritavuse nõuete rikkumisega (kolmel veisel

puudusid mõlemad kõrvamärgid); veise kõrvamärgi kadumisest teatamise nõude rikkumisega

(44-l veisel puudus kõrvast üks kõrvamärk, neist 17-l olid asendusmärgid tellitud); sööda

käitlemise nõuete rikkumisega (vasikalaudas hoiti vasikate piimapulbrit ja söödamineraale

kõrvuti koos mootoriõliga) ning loomadega toimunud sündmustest hilinenud teavitamisega.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei vaidlusta kaebaja niivõrd rikkumiste toimumise fakti (va

PRIA-le loomadega toimunud sündmustest teadete edastamisega hilinemise puhul, mis ei ole

kaebaja arvates tõendatud) kuivõrd seda, kas PRIA teostas kaalutlusõigust õiguspäraselt ning

kas PRIA poolt hindamismaatriksist lähtumine on andnud rikkumise kogumis hindamisel

proportsionaalse tulemuse.

24. Kokkuvõtlikes 28.10.2016 ringkonnakohtule esitatud seisukohtades heidab kaebaja

halduskohtule ette järgmist:

1) halduskohus ei tuvastanud, mitut nõuet on kaebaja väidetavalt rikkunud, milliseid

nõudeid on kaebaja väidetavalt rikkunud ning mille alusel on nõuete rikkumised

tuvastatud;

2) halduskohus ei selgitanud, miks ta ei arvestanud kaebaja vastuväidetega, et

administratiivses kontrollis registreeritud rikkumised ei ole tõendatud, st kõiki

teavituste viibimisi ei saa lugeda rikkumisteks. Kaebajal ei ole võimalik kontrollida, et

kõik 17 rikkumist seoses loomadega toimunud sündmustest teavitamisega aset leidsid

ning PRIA ei ole tõendanud, et rikkumised, mida kaebajale ette heidetakse, on

toimunud asjassepuutuva kontrolliperioodi kestel;

3) halduskohus ei analüüsinud kaebaja väiteid PRIA kaalutlusvigade kohta, st kas

formaalsete teavituste viibimise eest 3% ulatuses toetuse vähendamine on

proportsionaalne samas kui sisuliste nõuete, sh loomasööda hoidmise nõude,

rikkumise eest, vähendatakse toetust üksnes 1%;

4) halduskohus ei analüüsinud määruse nr 1122/2009 artikli 71 kohaldamist käesolevas

asjas, nimelt kas PRIA oleks pidanud artikli 71 lg 3 kohaselt kaaluma seda, kas iga

rikkumine võis olla selline, mille puhul vähendamist ei kohaldata; kas tegemist oli

korduvrikkumisega; kas PRIA oli artikli 71 lõike 5 valguses õigustatud kaebajat

karistama n-ö rikkumise korduvuse eest nii rikkumise püsivuse hindamisel kui ka

seejärel rikkumise tõsiduse, ulatuse ja püsivuse hindamistulemusel saadud protsendi

korrutamisel kolmega.

25. Ringkonnakohus nõustub kaebaja etteheidetega. Halduskohtu otsuses puuduvad motiivid,

millest nähtuks, et halduskohus on kontrollinud kaebajale süüks pandud rikkumiste arvu ja

toimumist. Nii jätab halduskohus vastamata kaebaja väidetele, millest nähtuvalt on PRIA

vaideotsus rikkumiste arvu määratlemisel vastuoluline, kuna kaebaja kohapealse kontrolli

käigus tuvastati vaid kolme nõude rikkumised, millele on viidatud vaideotsuse punktis 19

ning vaideotsuse punktis 21 viidatakse veel neljandale rikkumisele seoses teavituste

hilinemisega, kuid vaideotsuse punktis 18 viidatakse viiele rikkumisele (vt kaebuse p-d

3.1.32-3.1.33). Selle asemel tõdeb halduskohus, et kaebaja puhul tuvastati viie nõude

rikkumised ning et ühel nõudel oli rikkumine korduv (otsuse p 5) selgitamata, milliste

tõendite põhjal kohus sellise järelduseni jõudis. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus

poolte vahel on vaidlus teatud rikkumiste toimumise ja ulatuse üle (PRIA-le teadete

edastamise aja rikkumine), tulnuks halduskohtul kaebaja seisukohti analüüsida ning nõuda

vajadusel PRIAlt ka teadete edastamist ja kättesaamist puudutavate tõendite esitamist

veendumaks, et rikkumised tõepoolest märgitud ulatuses aset leidsid. Nimelt leiab kaebaja

muu hulgas 11.04.2016 seisukohas halduskohtule, et esitatud kontroll-lehtedelt ei ole

võimalik kindlaks teha, millisest kuupäevast alates loeb PRIA rikkumise alanuks, millisel

kuupäeval kaebaja teavitus PRIA-sse jõudis ja millisel kuupäeval kaebaja teavituse alusel

PRIA süsteemides märge tehti.

26. Halduskohtu otsusest ei nähtu, et halduskohus oleks ka PRIA kaalutlusotsuse

õiguspärasust hinnanud. PRIA kaalutlusotsuse kontrollimise asemel refereerib halduskohus

PRIA selgitust, mille kohaselt „kõiki nõuetele vastavuse rikkumisi hinnatakse ühtse

metoodika „Nõuetele vastavuse ja kontrolli hindamismaatriksid“ alusel“ (otsuse p 6). Ka leiab

halduskohus, et „kui on tuvastatud nõuete rikkumine, puudub vajadus kaalutlust teostada“

(otsuse p 8). Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et asja lahendamisel olnuks

halduskohtu poolt kohane viidata ka PRIA metoodikale, millest halduskohus asja

lahendamisel (otsuse p 6) lähtus, kuna asja materjalidest nähtub, et halduskohus vastavat

metoodikat PRIAst välja ei nõudnud ning kaebaja on metoodika puudumisele kohtumenetluse

käigus korduvalt tähelepanu juhtinud. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga ka

kaalutlusõiguse teostamise vajaduse puudumise osas.

27. Riigikohus on leidnud, et hindamismaatriks, mille alusel PRIA määrab toetuse

vähendamise ulatuse, on halduse sise-eeskiri, mille PRIA võib kehtestada praktika

ühtlustamiseks ja kaalutlusõiguse ühetaoliseks kohaldamiseks, kuid selle olemasolu ei takista

konkreetse otsuse proportsionaalsuse hindamist. Kuigi halduse sise-eeskiri abistab

haldusorganit kaalutlusõiguse teostamisel, ei tohi eeskiri kaalumist takistada ega välistada.

Seega peab haldusel olema põhjendatud juhtudel ning konkreetse juhtumi asjaolusid

arvestades õiguspärase kaalumisotsuse saavutamiseks võimalus ka halduse sise-eeskirjas

sätestatud piire ületada. Seejuures tuleb halduse sise-eeskirja kohaldades järgida võrdse

kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet (RKHK 18.12.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-77-

14, p 18 ja 16.01.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-81-07, p 14). Seega ei takistanud ühtse

metoodika rakendamine halduskohtul PRIA kaalutlusotsuse õiguspärasust hindamast ning

kontrollimast, kas metoodika rakendamise tulemus on kooskõlas võrdse kohtlemise ning

proportsionaalsuse põhimõttega. Euroopa Kohus on selgitanud, et nii EL õiguse kui ka EL

õigusaktidele tugineva riigisisese õiguse rakendamisel tuleb arvestada EL õiguse

üldpõhimõtetega, sh proportsionaalsuse põhimõttega (vt Euroopa Kohtu otsused asjades C-

557/07, p 29; C275/06, p 68 ja C-305/05, p 28). Ühtlasi on Riigikohus leidnud, et ei ole

proportsionaalne vähendada toetust formaalsete rikkumiste eest, mis on kontrolli käigus antud

tähtaja jooksul kõrvaldatud, suuremas ulatuses kui sisuliste keskkonna- vm nõuete rikkumise

eest (RKHK 18.12.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-77-14, p 19).

28. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 p-st 4a) tuleneb, et nõuetekohaselt

põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada, et rikkumist võib selle tõsidust, ulatust ja

püsivust arvestades käsitada väiksema rikkumisena. Rikkumisi, mis kujutavad otsest ohtu

rahva- või loomade tervisele, ei käsitata siiski väiksemate rikkumistena. Seega tulnuks

halduskohtul hinnata, kas käesoleval juhul oli tegemist formaalsete või sisuliste rikkumistega

ning kas arvestades ka kaebaja esitatud andmeid, mille kohaselt olid rikkumised järelkontrolli

toimumise ajaks kõrvaldatud, võis esineda alus toetuse teatud rikkumiste alusel vähendamata

jätmiseks või väiksemas ulatuses vähendamiseks. Ka pidanuks halduskohus hindama, kas

rikkumised kogumis on sellised, mis õigustavad KSM toetuse vähendamist 10% ulatuses.

29. HKMS § 157 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Kohtulahendi põhjenduste puudumine tähendab HKMS § 165 rikkumist. HKMS § 165 lg 1 p-

de 1-3 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas asjaolud ja tõendid, millele kohus otsuse

tegemisel tugineb ning lg-te 4-6 kohaselt põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste

väidetega, õigus, mida kohus kohaldas ja kohtu järeldused. Kohtuotsuse põhjendamise

kohustus tähendab kohtu kohustust esitada kohtuotsuse põhjendavas osas resolutsiooni kohta

selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhistused, mille aluseks oleks kohtu

siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav (K. Merusk, I. Pilving.

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 523). Riigikohtu

praktika kohaselt peavad menetlusosalistele kohtuotsuse põhjendavast osast selguma

põhjused, miks kohus lahendas asja kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil (Riigikohtu

halduskolleegiumi 12.12.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-70-07, p 10). Olukorras, kus kohus jätab

kaebuse rahuldamata, peab kohus seega põhjendama eeskätt seda, miks ta ei nõustu kaebaja

poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega. Kohtulahendi põhjendamise kohustus loob

tingimused seaduslikkuse nõudest kinnipidamise kontrollimiseks nii järgmise kohtuastme kui

ka avalikkuse poolt. Otsuse põhjendav osa peab võimaldama jälgida otsuse resolutsiooni

kujunemist ja on seetõttu otsuse kontrollitavuse seisukohalt määrava tähtsusega. Kohtuotsuse

põhjendava osa peamine eesmärk on selgitada otsuse resolutsioonis esitatud otsuste

kujunemist ja teha seeläbi otsus arusaadavaks ning edasikaebemenetluses kontrollitavaks (T.

Saar. Kohtulahend. - K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 560).

30. HKMS § 199 lg 2 p 3 järgi võib ringkonnakohus olenemata apellatsioonkaebuse ja selle

vastuväidete põhjendustest kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks

halduskohtule, kui kohtumenetluse normide olulisi rikkumisi ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb

kohtuasi osas, mis seondub KSM toetuse vähendamisega 10% ulatuses, saata kohtumenetluse

normide olulise rikkumise tõttu menetlemiseks tagasi halduskohtule. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole võimalik halduskohtu otsuse puudusi apellatsioonimenetluses kõrvaldada,

sest sisuliselt on kõik kaebaja poolt esitatud olulisemad väited tähelepanuta jäetud. Sellises

olukorras ei ole ringkonnakohtul võimalik täita apellatsiooniastme ülesannet - kontrollida

esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust, kuna halduskohus pole oma seisukohti kaebuse

väidete osas üldse väljendanudki. Kui ringkonnakohus hakkaks olukorras, kus halduskohtu

põhjendused kohtuotsuses puuduvad, seda puudust ise kõrvaldama, peaks ta asja lahendades

asuma analüüsima kaebuse väiteid ja vastuväiteid, asudes sellega kaebust lahendama esimese

astme kohtuna. Sellisel juhul ei eksisteeriks kolmeastmelist kohtusüsteemi, mis omakorda

piiraks oluliselt menetlusosaliste edasikaebeõigust (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2012. a

otsus asjas nr 3-10-541, p 13 ja 07.02.2012. a otsus asjas nr 3-08-2411, p 12). Halduskohtu

otsuses sisuliste põhjenduste puudumine ei võimalda ringkonnakohtul ka otsuse

resolutsioonis esitatud otsustuse kujunemist kontrollida. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus

kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada ning asi vastavas osas

halduskohtule menetlemiseks tagasi.

IV

31. Seonduvalt kaebaja etteheidetega ärakuulamisõiguse kohaldamata jätmise osas nõustub

ringkonnakohus HKMS § 201 lõike 4 alusel halduskohtu otsuse (p 7) põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata. Riigikohus on korduvalt leidnud, et juhul, kui PRIA ei kaldu kõrvale

taotluses esitatud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete küsimiseks, võib PRIA jätta

toetuse taotlejad ära kuulamata, sõltumata sellest, et taotlus jäetakse rahuldamata

(RKHK 18.11.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-46-15, p 13 ning 17.06.2011. a otsus asjas nr

33137-11, p 13). Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 12 esitatud

seisukohaga, mille kohaselt ei pea halduskohus hindama menetlusosaliste väiteid, millel pole

asja otsustamise seisukohast tähtsust ning jätab osaliselt kaebaja väited tähelepanuta, kuna

kaebus on üles ehitatud otsitud põhjustel ja on laialivalguv. Ringkonnakohus märgib, et

halduskohtu lakoonilise selgituse alusel ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata, milliseid

menetlusosaliste, sh kaebaja väiteid ei pidanud halduskohus hindamise väärilisteks. Seetõttu

pidanuks halduskohus otsuse parema kontrollitavuse huvides sellised menetlusosaliste väited

otsuses eraldi esile tooma. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et käesolev

kohtuasi on muutunud ebaülevaatlikuks, kuid seda suuresti halduskohtu enda tegevuse

tulemusena. Olukorras, kus halduskohus pidas kaebust saades vajalikuks eraldada see

10.09.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2098 kaheks iseseisvaks kohtuasjaks (määrust ei

ole käesoleva haldusasja toimikusse lisatud), pidanuks halduskohus tagama ka selle, et nõuete

eraldamine ei kahjustaks kaebuse eseme kindlakstegemist ning kõikide kaebaja väidete

hindamist. Ringkonnakohus möönab, et kaebaja on menetluse käigus esitanud mitmeid

täiendavaid selgitusi, kuid ka see ei saanuks halduskohtul takistada kaebusest tervikliku

ülevaate saamist. Nimelt sätestab HKMS § 49 lg 5, et kui kaebus on muutmise või

täiendamise tõttu või muul põhjusel muutunud ebaülevaatlikuks, võib kohus nõuda kaebuse

teksti tervikuna esitamist, kui see lihtsustab asja lahendamist.

32. PRIA esitas ringkonnakohtule 08.11.2016. a menetlusdokumendi lisadena

PRIA administratiivse kontrolli hindamismaatriksi 2014. a kohta ja VTA kohapealse kontrolli

hindamismaatriksi. Kaebaja vaidles tõendite toimikusse vastuvõtmisele vastu põhjendusega,

et PRIA 2014. a administratiivse kontrolli maatriks on koostatud alles 07.11.2016

PRIA peaspetsialist A. Asi poolt ning varasem dokument koostati 19.03.2015

PRIA kontrollibüroo juhtivspetsialist Ü. Lauri poolt. Oma väidete kinnituseks esitas kaebaja

ringkonnakohtule samuti täiendavate tõenditena PRIA erinevad hindamismaatriksid

2014. aasta kohta koos metaandmetega. Kuna ringkonnakohus saadab asja KSM toetuse 10%

ulatuses vähendamise õiguspärasust puudutavas osas menetlemiseks tagasi halduskohtule,

tagastab ringkonnakohus menetlusosalistele kõik nende poolt esitatud täiendavad

dokumendid. Halduskohtul tuleb PRIA hindamismaatriks siiski asja lahendamise huvides

välja nõuda, kontrollides ka seda, et tegemist on dokumendiga, mis PRIA otsuse tegemise ajal

kehtis ning millest PRIA juhindus. Asja otsustamise keerukuse korral tuleks asjaolude

väljaselgitamiseks korraldada kohtuistung.

33. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning saadab

HKMS § 200 p 2 alusel asja KSM toetuse 10% ulatuses vähendamist puudutavas osas uueks

lahendamiseks halduskohtule tagasi. Kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti 15.01.2015. a otsuse nr 12-6/24 ja 17.07.2015. a vaideotsuse nr 12-4/15/14-2

tühistamise ning vastavas osas kohustamise nõuetes 76 põllumassiivi puudutavas osas jääb

läbi vaatamata ning muus osas rahuldamata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu

otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Kuna menetlus haldusasjas jätkub, ei

lahenda ringkonnakohus käesolevas otsuses menetluskulude jagamise küsimust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel