2-16-5590/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-16-5590

Määruse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2016. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo

Klaar

Kohtuasi

KH avaldus ja AV vastuavaldus lapsega suhtluskorra

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. augusti 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KH määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja KH (isikukood XXXXXXX), lepinguline

esindaja Natalja Kutepova

Puudutatud isik

I

AV (isikukood XXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann

Puudutatud isik II TV (isikukoodXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Marina Leis

Eestkosteasutused Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus

ja Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. augusti 2016. a määrus resolutsiooni p 19 osas ja

teha selles osas uus määrus, millega täpsustada, kellel on õigus lapse eest

hoolitseda olukorras, kus lapse ema ei saa ise lapse eest hoolitseda. Täiendada

Harju Maakohtu 30. augusti 2016. a määrus osas, millega määratakse kohtumiste

kokkuleppimise kord. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Sõnastada määruse resolutsioon tervikuna ning määrata lapse TV ja isa AV

vaheline suhtlemise kord alljärgnevalt:

2.1. Alates käesoleva kohtumääruse tegemisest:

2.1.1. Isa kohtub ja viibib lapsega kell 15.00-19.00 paarisnädala

esmaspäeval ja paaritu nädala kolmapäeval.

2.1.2. Isa kohtub ja viibib lapsega kell 12.00-19.00 paarisnädala reedel ja

paaritu nädala laupäeval.

Kohtumised toimuvad isa elukohas või isa valikul mujal.

2.2. Alates märtsist 2017. a:

2.2.1. Isa kohtub ja viibib lapsega kell 15.00-19.00 paarisnädala

esmaspäeval ja paaritu nädala kolmapäeval.

2.2.2. Isa kohtub ja viibib lapsega kell 9.00-19.00 paarisnädala reedel ja

paaritu nädala laupäeval.

Kohtumised toimuvad isa elukohas või isa valikul mujal.

2.3. Alates märtsist 2018. a:

2.3.1. Isa kohtub ja viibib lapsega üle nädala laupäeva hommikust kella

9.00 kuni esmaspäeva õhtuni kella 19.00.

2.3.2. Isa kohtub ja viibib lapsega kahel päeval nädala sees kell 9.00-19.00

või kui isa töögraafik võimaldab, siis järjestikustel päevadel koos

ööbimisega esimese päeva hommikul kella 9.00 kuni järgmise päeva

kella 19.00.

2.4. Alljärgnevad punktid kehtivad kogu suhtlemise ajal:

2.4.1. Ema on esialgu vajadusel lapse ja isa kohtumiste juures ja eemaldub

järjest pikemaks ajaks.

2.4.2. Perekondlikud tähtpäevad (vanemate sünnipäevad, vanavanemate

sünnipäevad jm) veedab laps alates 3-aastaseks saamisest selle

vanema juures, kellega tähtpäev seotud on.

2.4.3. Etteteatamise aeg on juhul, kui tähtpäeva tõttu tuleb teha muudatusi

suhtlemise korras, nädal enne tähtpäeva.

2.4.4. Lapse emal ja isal on mõlemal õigus sõita lapsega välismaale alates

lapse 3-aastaseks saamisest puhkusereisile kestvusega mitte üle 1

kuu, teatades teisele vanemale vähemalt 2 nädalat ette reisi ajast,

sihtkohast, reisi tingimustest ja tagasituleku ajast.

2.4.5. Isal on emaga võrdne õigus osaleda lasteaia, lapse huviringi vms

poolt korraldatavatel lapsega seotud üritustel.

2.4.6. Mõjuval põhjusel (lapse haigus, mis ei võimalda last välja viia jm)

kohtumiste mittetoimumiste korral, leiavad pooled võimaluse

kohtumise korraldamiseks teisel sobival ajal.

2.4.7. Pooled kohustuvad teineteist kohtumiste takistustest viivitamatult

informeerima.

2.4.8. Lapse haiguse korral võib isa külastada last lapse kodus alates

teisest haiguse päevast. Lapse külastamisel arvestatakse lapse

haigusest tulenevaid vajadusi ja reguleeritakse külastust vastavalt

sellele.

2.4.9. Lapse sünnipäevadel on lapse isal õigus lapsega suhelda ning

kohtuda. Lapse isal on õigus lapsega koos viibida lapse sünnipäeva

tähistamisel, kui see tähistamine on isa või nii ema kui ka isa poolt

koos korraldatud.

2.4.10. Isadepäeval veedab laps aega isaga ja emadepäeval emaga, selleks

võidakse muuta määratud suhtlemise päevi ja kellaaegu.

2.4.11. Alates 2017. a on laps paaritu aasta jõulud (24.12-26.12) isaga ja

aastavahetuse (31.12-02.01) emaga. Paarisaasta jõulud on laps

emaga ja aastavahetuse isaga.

2.4.12. Lapse üleandmine-vastuvõtmine toimub lapse ja ema elukohas maja

ees või muus kohas Tallinna piires. Üldjuhul viib ja toob lapse isa,

välja arvatud juhtudel, kui laps viibib graafiku-järgselt isa juures ja

ema viib lapse isa juurest emaga seotud perekondlikule tähtpäevale.

Sel juhul viib ema lapse isa juurest ja toob tagasi. Lapse isa ja ema

teavitavad oma saabumisest teist vanemat ette, kas helistades või

sms-i teel.

2.4.13. Olukorras, kus lapse ema ei saa ise lapse eest hoolitseda (näiteks

lapse ema haiglasviibimine), hoolitseb lapse eest lapse isa, selle

võimatuse korral on lubatav, et laps eest hoolitsevad lapse

vanavanemad või muud lapsele lähedased isikud.

2.4.14. Kui isal on vaba päev, siis tuleb lasteaiale üldjuhul eelistada

suhtlemist isaga välja arvatud viimasel lasteaia aastal. Sealjuures

tuleb arvesse võtta lasteaias toimuvaid lapsele olulisi üritusi ning

tagada, et laps osaleb üritustel. Lapse viimasel lasteaia aastal tuleb

üldjuhul eelistada lasteaeda isaga suhtlemisele.

2.4.15. Lapse isa võib kohtuda lapsega ka muudel eelnevast erinevatel

aegadel, kui lapse ema ja isa on selles eelnevalt kokku leppinud.

2.4.16. Käesolevas

korras

nimetamata

jäänud

lapsega

suhtlemist

puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest,

arvestades lapse parimaid huve.

2.4.17. Vanemad ei räägi lapsele halvasti teisest vanemast ja ei kahjusta

muul viisil lapse suhet teise vanemaga.

2.4.18. Suhtlemiskord kehtib kuni lapse kooliminekuni.

2.5. Kohaldada esialgset õiguskaitset ja määrata, et määruse punktides 2.1 kuni

2.4 nimetatud isa ja lapse suhtlemise kord rakendub viivitamatult.

2.6. Jätta lapse esindamise kulud riigi kanda ja muud menetluskulud poolte

endi kanda.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse

esitamisest

tingitud

avaldaja

ja

puudutatud

isiku

I

menetluskulud jätta nende endi kanda, puudutatud isiku II menetluskulud jätta

Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad

1. KH (avaldaja; ema) esitas Harju Maakohtule avalduse suhtluskorra määramiseks lapse

TV (puudutatud isik II; laps) ja AV (puudutatud isik I; isa) vahel. Avalduste kohaselt

sündis laps X. XXXXX XXXX. a. Lapse vanemad läksid lahku X. XXXXXX XXXX

a ja laps jäi elama emaga. Ema palub määrata isa ja lapse vaheline suhtluskord

selliselt, et isa veedab lapsega aega kaks korda nädalas kl 11.00 kuni 13.00; isal on

õigus veeta lapsega koos alates lapse 3-aastaseks saamisest 1 nädal juunis-juulis,

teatades emale perioodi 1.maiks; ema on õigus sõita igas kuus paariks päevaks

lapsega välismaale, teatades sellest isale nädal ette; emal on õigus iga aasta juunis-

augustis sõita lapsega üheks kuuks välismaale, teatades isale perioodi 1. juuniks.

2. Puudutatud isik I esitas vastuavalduse isa ja lapse suhtluskorra määramiseks. Avalduse

kohaselt on pärast poolte kooselu lõppemist ema võimaldanud isal last näha vaid aeg-

ajalt mõne tunni kaupa korraga. Samuti ei ole lapse ema võimaldanud isal võtta last

enda juurde ööseks. Puudutatud isik I palub arvestada suhtluskorra määramisel enda

töögraafikuga.

3. Lapse esindaja hinnangul hoolivad mõlemad vanemad lapsest ja soovivad last

kasvatada. Isa on lapsega suhelnud ja soovib seda teha ka edaspidi. Emal ei ole

tahtmist ega võimalust last igal ajal isaga kokku viia. Vanemad peaksid isa ja lapse

suhtlemises kokku leppima.

4. Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et lapsele on isaga

kokkusaamised olulised. Arvesse võttes poolte suhetes kujunenud olukorda ja lähtudes

lapse vanusest ja huvidest võiks korraldada lapse kohtumisi isaga vähemalt kaks korda

nädalas, esialgu ööbimiseta. Mõlemale poolele täidetava suhtlemiskorra kokkuleppe

saavutamiseks ning erimeelsuste lahendamiseks on vanematel soovitav läbida

perelepitusteenus Tallinna Perekeskuses.

5. Eestkosteasutus Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus arvamuse kohaselt tuleb isa ja

lapse suhtlemist toetada.

Maakohtu määrus

6. Harju Maakohus määras 30. augusti 2016. a määrusega kindlaks isa ja lapse

suhtlemise korra.

7. Kohus määras isa ja lapse suhtlemise korra selliselt, et arvestaks lapse ja isa

lähedussuhte kujunemist. Lapse parima huvi üle otsustamisel on määrava tähtsusega

lapse vanus. Praeguses vanuses lapse puhul on loomulik, et laps veedab eelkõige aega

emaga ning lapse kasvades saavad kohtumised isaga olla järjest pikemad.

8. Suhtlemise korra määras maakohus kuni lapse kooliminekuni. Kooli alguses peaksid

vanemad tulenevalt väga olulisest muudatusest lapse elus leppima kokku uue lapse

huvidele vastava suhtluskorra.

9. Vastuseks ema märkusele, et nii lapse kui ema elus toimuvad muudatused, märkis

kohus, et nimetatust lähtuvalt määrabki kohus lapsega koosviibimise ajalise kestvuse,

aga mitte konkreetsed kellaajad. Seega ei ole oluline lapse ärkamise ja magamamineku

kellaaeg vms kellaajad. Vanemad paigutavad kohtumised lapse päevakavasse vastavalt

lapse kujunenud režiimile. Samuti reguleeris kohus, et laps osaleb huvitegevustes ka

nendel päevadel, kui ta on isaga.

10. Kohus määras pikemad ööbimistega viibimised isa elukohas alates märtsist 2018.a, kui

laps on saanud 3-aastaseks. Nimetatud eas laps peaks olema valmis viibima emast

eemal ka pikemalt. Juba alates oktoobrist 2016.a peab aga isa korraldama lapse

päevaune.

11. Täiendavalt reguleeris kohus, et ema võimetuse korral lapse hooldusõigust teostada,

teostab hooldusõigust lapse isa, aga mitte muu isik.

12. Kuna isal ei ole tavapärane töögraafik, siis lapse lasteaeda minnes hakkavad isa

töövabad päevad tõenäoliselt osaliselt kattuma lapse lasteaiapäevadega. Lapse huvides

on võimalusel puhata lasteaiast ja veeta aega vanemaga. Seega määras kohus, et kui

isal on vaba päev, siis tuleb lasteaiale eelistada suhtlemist isaga välja arvatud viimasel

lasteaia aastal. Sealjuures tuleb arvesse võtta lasteaias toimuvaid lapsele olulisi üritusi

ning tagada, et laps osaleb üritustel. Lapse viimasel lasteaia aastal tuleb üldjuhul

eelistada lasteaeda isaga suhtlemisele, sest lasteaias toimub oluline ettevalmistus

kooliks.

Määruskaebus

13. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles vaidlustas maakohtu määruse, kuna määratud

suhtluskord ei ole lapse huvidega kooskõlas. Kohus jättis määruse tegemisel

arvestamata lapse vanust, lapse ja ema päevakava ning isa vähest valmisolekut lapsega

iseseisvaks suhtlemiseks. Suhtluskord on selgelt isakeskne. Kohus jättis arvestama

eeskosteasutuse arvamuse.

14. Kohtu määratud suhtluskord on eluliselt raskesti täidetav, kohati ebamäärane ja

mitmeti tõlgendav, selle täitmine oleks ülemäära koormav. Ei ole arusaadavad

kohtumiste päevad ja kellaajad, nende täpne kestus. Suhtluskorra p-des 1-8 sisalduvad

formuleeringud „nädala sees“, „nädalavahetusel“, „kuni 3 tundi“ ei ole konkreetsed

ning tähendavad seda, et kohtumised võivad toimuda ükskõik millisel päeval ja

kellaajal, samuti tunni kaupa või järjest, ning lapse ema peab vastavalt sellele alati

valmis tagama lapse vastuvõtmist ja üleandmist, esialgu isegi viibima kohtumiste

juures, kusjuures ei ole arusaadav, kui kaua peab see kohtumiste juures viibimise

periood kestma.

15. Alates 2016. a septembrist hakkas ema tööl käima esmaspäevast reedeni kell 9.00-

17.00. Seega selline suhtlemiskord on raskesti täidetav tulenevalt ema töögraafikust,

kohustusest laps isiklikult üle anda ja viibida kohtumiste juures, samuti ema ja isa

omavahelistest pingelistest suhetest.

16. Raskesti täidetavad on ka suhtluskorra p-d 21 ja 22. Avaldaja pöörduski kohtusse

seetõttu, et tal on lapse isaga raske kokkuleppeid saavutada.

17. Suhtlemiskorra määramisel on vaja arvestada lapse väljakujunenud kindlat päevakava,

mida ei tohi lapse tervise ja heaolu huvides rikkuda. Lapse huvides on, et

suhtlemiskord oleks ka lapsele arusaadav ja reeglipärane. Alates 2016. a augusti lõpust

hakkas laps käima lasteaias. Kohtu poolt kehtestatud suhtluskorra kohaselt võib isa

ükskõik millisel ajal ja kui kauaks last päeva jooksul lasteaiast võtta ja (või) tagasi

toimetada, mis on selgelt vastuolus lapse kindla päevakavaga. Isegi kui eeldada, et isa

kohtub lapsega pärast lasteaia päeva lõppu ja viibib temaga 3 või 4 tundi, nagu

suhtluskorra p-d 1, 3 ja 5 näevad ette, siis koosviibimine lõpeb kell 20.30 ja alates

oktoobrist kell 21.30, mis rikub väikelapse päevarežiimi. Suhtlemiskorra p-d 7 ja 8

näevad ette, et laps on isa juures kaks päeva (isa vabal valikul) nädala sees hommikust

õhtuni (või koos ööbimisega) ning alates laupäeva hommikust kuni esmaspäeva

õhtuni. Selline kord ei ole väikse lapse puhul vastuvõetav. Lapsele peab olema tagatud

kindel kodu, määratud kord aga tähendab seda, et laps esiteks ööbib nädala sees

erinevates kohtades, kordamööda enda kodus ja isa elukohas, ja teiseks ei viibi laps

lasteaias, kus talle on tagatud vanusele vastav hooldus ja areng kindla päevaplaani

järgi.

18. Suhtlemisgraafik peab vastama eeskätt lapse eale ja arengule. Laps sai alles pooleteise

aastaseks. Isa ei tule lapsega toime ega taipa lapse füsioloogilisi ja hügieenilisi

vajadusi ning ei oska last toita, patsi teha, käsi pesta, õigeaegselt potile või magama

panna. Isa ei ole suuteline tagama lapsele turvalist keskkonda. Lapse juuresolekul ei

kontrolli isa oma emotsioone. Isa ei taipa, et lapsega tuleb kogu aeg tegeleda. Samuti

ei saa ta aru, et mõned tegevused on kohustuslikud (nt jalutuskäik). Avaldaja leiab, et

kõigepealt peab isa endale selgeks tegema, kuidas väikelapse eest tuleb hoolitseda,

alles siis võib last isale pikemaks perioodiks (s.h. ka ööseks) anda. Samal põhjusel ei

nõustu avaldaja suhtlemiskorra p-ga 11, mis näeb ette lapse pikaajalise viibimise isa

juures.

19. Avaldaja leiab, et kuivõrd laps on veel sellises vanuses, kus ta füüsiliselt tihedalt

seotud emaga, siis ei pea tema ja isa vaheline suhtlemine olema niivõrd intensiivne.

Samuti leiab avaldaja, et suhtluskorra planeerimine kuni lapse 7-aastaseks saamiseni ei

ole käesoleval ajal võimalik seoses lapse elus toimuvate muudatustega, mis

paratamatult tulevad lapse kasvamise ja arenemise protsessis. Avaldaja leiab, et

mõistlik oleks kehtestada suhtluskord kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, siis laps

muutub iseseisvamaks ja hakkab väiksemal määral emalt sõltuma, samuti selgemaks

muutuvad tema päevaplaanid.

20. Tähelepanu vajab ka kohtu poolt määratud suhtluskorra p 19, mille kohaselt olukorras,

kus lapse ema ei saa ise lapse eest hoolitseda (näiteks lapse ema haiglasviibimine),

hoolitseb lapse eest lapse isa, mitte muu isik. Selline kord on ilmselgelt vastuolus

lapse huvidega ning võib last asetada ohtlikku olukorda, nt kui mõlemad vanemad

haigestunud või isa viibib välismaal samaaegselt ema haigestumisega. Lapsel on

vanaema ja vanaisa, kes tunnevad last sünnist saadik ning osalevad aktiivselt lapse

kasvatamisel.

21. Samuti ei nõustu avaldaja suhtluskorra p-ga 9, sest see kohustub avaldajat laskma

puudutatud isikut I enda elukohta, millega rikutakse avaldaja põhiseadusliku õigust

kodu puutumatusele (PS § 33).

Menetluse edasine käik

22. Puudutatud isik I ja eestkosteasutus Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus palusid jätta

avaldaja määruskaebuse rahuldamata.

23. Lapse esindaja toetas määruskaebust osaliselt ja leidis, et oleks mõistlik määrata

suhtluskord 2017. a kevadeni.

24. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

25. Ringkonnakohus andis 17. novembri 2016. a kirjaga Tallinna Kristiine Linnaosa

Valitsusele tähtaja seisukoha esitamiseks. Eestkosteasutus leiab, et määruskaebus

tuleks jätta rahuldamata.

26. Samuti andis ringkonnakohus 17. novembri 2016. a kirjaga avaldajale ja puudutatud

isikule I vastamistähtaja selgitamaks, kuidas on toimunud lapse isa ja lapse suhtlemine

alates maakohtu 30. augusti 2016. a määruse tegemisest.

27. Avaldaja vastuse kohaselt on lapse isa kohtumised lapsega alates maakohtu määruse

tegemisest toimunud järgnevatel aegadel: 1) 31. augustil 16.00-18.15 (koos lapse

emaga); 2) 5. septembril 10.00-12.15 (koos lapse emaga); 3) 8. septembril 10.00-12.15

(koos lapse emaga); 4) 19. septembril 16.00-18.15 (ilma lapse emata); 5) 28.

septembril 16.00-18.15 (koos lapse emaga); 6) 26. oktoobril Tallinna Perekeskuses.

28. Puudutatud isiku I vastuse kohaselt on lapse isa kohtumised lapsega alates maakohtu

määruse tegemisest toimunud järgnevatel aegadel: 1) 4. septembril 9.58-10.55 (koos

lapse emaga); 2) 8. septembril 9.58-10.45 (koos lapse emaga); 3) 19. septembril 16.00-

16.50 (ilma lapse emata mänguplatsil); 4) 28. septembril 16.00-17.20 (koos lapse

emaga jalutades) 5) 26. oktoobril Tallinna Perekeskuses; 6) 23. novembril 16.00-17.00

(koos lapse emaga).

Ringkonnakohtu seisukoht

29. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja

täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni isa ja lapse vahelise suhtlemise korra osas.

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

30. Perekonnaseaduses (PKS) ei ole sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse

suhtlemise kord kindlaks määrata. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 järgi tuleb

kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse

kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda

otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. PKS § 143 lg 1 ja 2 kohaselt

on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda ja vanem, kelle juures laps elab,

ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kui vanemad ei suuda ise kokku

leppida, mil viisil võtab vanem, kes lapsega koos ei ela, osa lapse kasvatamisest ja

temaga suhtleb, peab PKS § 143 lg 21 järgi vastava avalduse saamisel lahendama

vaidluse kohus. Kohus määrab lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaks

vastavalt lapse huvidele. Iga konkreetse vaidluse lahendamisel on kohtu otsustada,

kuidas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kõige paremal viisil kindlaks

määrata, et see vastaks lapse huvidele.

31. Vanemate õiguste võrdsuse põhimõttest tulenevalt on vanematel oma laste suhtes

võrdsed õigused ja kohustused, mis tähendab eelkõige seda, et vanem ei või takistada

teist vanemat vanema õiguste teostamisel. Siiski ei või vanem teostada oma õigusi

vastuolus lapse huvidega, st vanemate õiguste võrdsuse põhimõtet piirab lapse huvi

esmatähtsuse põhimõte. Seega on vanema ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramisel

küll oluline tagada lapsest lahus elavale vanemale PKS § 143 lg-s 1 sätestatud õigus

lapsega suhelda, kuid eelkõige on vanema ja lapse suhtlemiskord vaja kindlaks

määrata lapse õiguste ja huvi kaitseks. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et

suhtlemise korra määramise eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus säilitada

lahus elava vanemaga lähedased suhted.

32. Avaldaja on määruskaebuses palunud muuta maakohtu määratud suhtlemiskorda

arvestades lapse vanust ja päevakava ning asjaolu, et lapse isa ei ole valmis väikese

lapsega iseseisvalt suhtlema. Lisaks on avaldaja hinnangul määratud suhtluskord

raskesti täidetav, kuna lapse ja isa kohtumiste päevad ja kellaajad on jäetud kindlaks

määramata.

33. PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on vanemal lisaks õigusele ka kohustus lapsega

suhelda ning osaleda lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seega tuleb

lapsega suhtlemist reguleerides pidada silmas vanema võimalust määratud suhtlemise

korda täita ning suhtlemise korda ei saa märkida sellist kohtumise aega, mil vanem ja

laps ei saa tegelikult omavahel suhelda või on see oluliselt raskendatud. Iseenesest on

õige avaldaja seisukoht, et kui vanemate suhtlemine on keeruline, siis tuleks kohtul

võimalikult täpselt määrata kohtumiste viis, koht ja aeg. Kõigi osapoolte huvides on,

et kohtumiste ajad oleksid läbimõeldud ja eelnevalt teada, et vanemad saaksid lapsega

koosveetmise aega paremini planeerida. Eelkõige on lapse huvides see, et mõlemad

vanemad oleksid valmis suhtluskorda kokkuleppeliselt täitma.

34. Samas tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi, kas kindla päeva ja kellaaja määramine

pikema perioodi jooksul (antud juhul kuni laps läheb kooli) on mõistlik ja asjaolusid

arvestades rakendatav. Nimetatud asjaolude selgitamiseks palus ringkonnakohus

puudutatud isikul täpsustada, kas lähtuvalt tema graafikujärgse töö iseloomust võib

olla võimalik suhelda lapsega kohtu ettemääratud konkreetsetel nädalapäevadel ja

kellaaegadel.

Puudutatud

isik

I

selgitas

2. detsembri

2016.

a

vastuses

ringkonnakohtule (II kd, tl 40-42), et tema töögraafik on kuude lõikes ühesugune, mis

võimaldab määrata isa kohtumised lapsega kindlatele nädalapäevadele. Selline

regulaarsus võimaldab määrata konkreetsema suhtluskorra, kui seda on teinud

maakohus, määrates vaid kohtumise sageduse. Ringkonnakohus on seisukohal, et

kindla kohtumispäeva määramine nädala sees ja kohtumiste reguleerimine

kellaajaliselt on praegusel juhul võimalik ja arvestades lapse ema ja isa

suhtlemisraskusi igakordse kokkusaamise planeerimisel ka mõistlik lahendus.

35. Ringkonnakohus palus nii avaldajal kui puudutatud isikul I esitada omapoolne

nägemus sobivatest aegadest suhtluskorra täitmiseks. Avaldaja selles osas oma

seisukohta ei esitanud. Arvestades seni toimunud kohtumiste kuupäevi ja puudutatud

isiku I täiendavaid selgitusi, tuvastas ringkonnakohus, et kostjal on nn lühike töönädal

paaritutel nädalatel (vabad päevad teisipäev, kolmapäev, laupäev ja pühapäev) ja nn

pikk töönädal paaris nädalatel (vabad päevad esmaspäev, neljapäev ja reede). Sellest

tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks, et alates kohtumääruse tegemisest kohtub

isa lapsega paarisnädala esmaspäeval ja paaritu nädala kolmapäeval kell 15.00-19.00

ning paarisnädala reedel ja paaritu nädala laupäeval kell 12.00-19.00. Alates 2017. a

märtsist kohtub isa lapsega paarisnädala esmaspäeval ja paaritu nädala kolmapäeval

kell 15.00-19.00 ning paarisnädala reedel ja paaritu nädala laupäeval kell 9.00-19.00.

Alates 2018. a märtsist kohtub isa lapsega üle nädala laupäeva hommikust kell 9.00

kuni esmaspäeva õhtuni kell 19.00 ning kahel päeval nädala sees kell 9.00-19.00 või

kui isa töögraafik võimaldab, siis järjestikustel päevadel koos ööbimisega esimese

päeva hommikul kella 9.00 kuni järgmise päeva kell 19.00.

36. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga ka selles, et vaidlustatava määruse p 19 sõnastus

piirab põhjendamatult erandolukorras paluda lapse eest hoolitsemisel abi teistelt

lapsele lähedastelt isikutelt. Olukorras, kus lapse ema ei saa ise lapse eest hoolitseda,

on mõistetav, et lapse eest hoolitseb eelkõige tema isa. Samas ei saa välistada ka

võimalust, et vajadusel saavad abi pakkuda ka näiteks lapse vanavanemad. Eeltoodu

tõttu täpsustab ringkonnakohus määrust selliselt, et olukorras, kus lapse ema ei saa ise

lapse eest hoolitseda (näiteks lapse ema haiglasviibimine), hoolitseb lapse eest lapse

isa, selle võimatuse korral on lubatav, et lapse eest hoolitsevad lapse vanavanemad või

muud lapsele lähedased isikud.

37. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud PKS §

123 lõiget 1 ja teinud esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki

asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

38. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et kui avaldaja on

seisukohal, et isal ei ole piisavalt oskusi väikelapse eest hoolitsemiseks, siis lapse ja

isa suhtlemise piiramine ja suhtlemise kestuse vähendamine ei paranda lapse isa

võimalusi õppida lapsega tegelemist ja lapse igapäevaelus osalemist. Ainult lapse isa

ja lapse regulaarsel suhtlemisel saab nende vahel tekkida lähedus- ja kiindumussuhe,

milleks isa on näidanud üles omapoolset valmisolekut. Nii isa vastusest

määruskaebusele kui ka eestkosteasutuste seisukohtadest nähtub, et isa soovib osaleda

lapse kasvatamises. Avaldaja ebakindlust lapse isa valmisoleku suhtes lapse

kasvatamises osaleda võiks vähendada lapse isa kinnitus, et ta on valmis esialgu

lapsega kohtuma Tallinna Perekeskuses (I kd, tl 192-193).

39. Määrus ei kohusta lapse ema kohtumiste juures viibima, vaid annab selleks võimaluse.

Maakohtu määruse resolutsiooni p 9 kohaselt viibib ema kohtumiste juures vaid

vajadusel, mida eelduslikult läheb vaja järjest vähem. Samuti ei kohusta nimetatud

punkt lapse ema lubama lapse isa enda koju. Kohtumiste asukoht ei ole määrusega

rangelt reguleeritud, vaid vastavalt lapse valmisolekule on jäetud lapsevanemate

otsustada, kus ja kuidas isa lapsega aega veedab.

40. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud lapse ema ja lapsele määratud esindaja

seisukoht, mille kohaselt ei oleks tõenäoliselt võimalik järgida konkreetseid

kohtumiste kellaaegu, kuivõrd lapse päevakava on muutuv. Nii nagu planeerib päeva

lapse ema, kohaneb kohtu määratud kohtumisaegadega ja lapse päevakavaga ka lapse

isa. Lapsega viibimine ei tähenda vaid kitsalt isa ja lapse koos olemist, vaid elamist

lapse päevakavaga kooskõlas. Isa juures viibimise ajal saavad jätkuda kõik tegevused,

mida laps vastavalt oma päevakavale teeks ema juures. Isa senise käitumise põhjal ei

ole alust eeldada, et lapse isa soovib tulevikus hakata piirama lapse huvitegevust ja

tema arengut.

41. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud ka maakohtu määruse resolutsiooni p-des 7 ja

8 nimetatud isa ja lapse kohtumiste kestuse vähendamine. Avaldajal jääb märkamata

asjaolu, et laps hakkab ööbima isa juures alles alates 2018. a märtsist, kui isa ja laps on

saanud üksteisega piisavalt harjuda. Kolleegiumi arvates on loomulik, et mida enam

laps isaga aega veeta saab, seda kiiremini ja tõenäolisemalt tekib lapsel isaga

kiindumussuhe, mis on kindlasti lapse huvides. Lapse 3-aastaseks saamise ajaks on

laps harjunud viibima nii ema kodus kui ka isa kodus ning lapse isa on eelduslikult

omandanud ka kõik teadmised ja oskused, mis on vajalikud enda lapsega koos

elamiseks. Ringkonnakohtu arvates määras maakohus põhjendatult nn astmelise

suhtlemise korra isa ja lapse vahelise lähedussuhte loomiseks, mille käigus laps

kohaneb olukorraga järk-järgult järjest pikemate koosviibimiste abil. Kolleegiumi

hinnangul aitab määrus nimetatud eesmärki saavutada ning vastab seetõttu lapse

huvidele. Samas märgib kolleegium, et juhul, kui laps ei ole mõnikord valmis isaga

määratud kestusega koos viibima, ei takista suhtlemiskord koosviibimise aega

lühendada. Suhtluskorra senise täitmise pinnalt ei saa teha järeldust, et isa kasutaks

oma õigust viibida lapsega kindel arv tunde nädalas hoolimata lapse vajadustest või

tervislikust seisundist vms. Vanemad peavad igal juhul seadma esikohale lapse huvid

ja seda on lapse isa teinud.

42. Nõustuda ei saa avaldaja seisukohaga, mille kohaselt on maakohtu määrus raskesti

täidetav osas, milles võimaldab isal kohtuda lapsega ka muudel aegadel, kui selles on

vanemad eelnevalt kokku leppinud, samuti osas, milles määrus kohustab vanemaid

suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja lapse

huvidest. Mõlemad vanemad peavad igal juhul lähtuma lapse parimatest huvidest.

Kõiki olukordi elus ei olegi võimalik detailselt kohtumääruses ette näha ja ette ära

reguleerida, mistõttu peavad iseenesestmõistetavalt suhtluskorras nimetamata juhtudel

lapse ema ja isa suutma ise sõlmida kokkuleppeid lähtudes lapse parimatest huvidest.

43. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ema ja lapse esindaja ettepanekut reguleerida

lapsega suhtlemise korda esialgu ainult kuni 2017. a kevadeni. On tavapärane, et

suhtluskord määratakse sõltuvalt lapse vanusest kas kooliminekuni või täisealiseks

saamiseni. Praegusel juhul lasteaiaealise lapse suhtluse isaga kuni kooli minekuni

reguleerimine on igati põhjendatud. Puudub mõistlik põhjendus, miks tuleks

suhtluskord üle vaadata juba poole aasta pärast. Vajadus suhtlemiskorra

ülevaatamiseks tekib siis, kui senise korra järgimine ei ole enam võimalik või

mõistlik.

44. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, välja arvatud lapsele riigi õigusabi

osutamise kulud, tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta poolte enda kanda, nagu on

määranud ka maakohus. Ringkonnakohus jätab lapsele riigi õigusabi osutamise kulud

TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Reet Allikvere

Margo Klaar

Iko Nõmm