3-15-2792/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2792

Haldusasi

Vladimir Babitševi kaebus Tartu Vangla 04.09.2015.

a käskkirja nr 6-2/1197 ja 23.10.2105. a vaideotsuse

nr

1-11/719-2 tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vladimir Babitševi ja Tartu Vangla apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – Vladimir Babitšev

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Vladimir Babitševi ning Tartu Vangla apellatsioonkaebused rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2016 otsus muutmata.

2. Jätta rahuldamata Vladimir Babitševi taotlus iseenda vande all ülekuulamiseks,

istungi korraldamiseks ja menetlusdokumendist koopia saamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. jaanuar 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 4. septembri 2015 käskkirjaga nr 6-2/1197 karistati kinnipeetav

Vladimir Babitševi distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ning Tartu

Vangla kodukorra pde 1.6.3 ja 1.7.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega vastavalt

10, 5 ja 5 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud V. Babitšev 6. augustil 2015

vanglaametnik S. Naha korraldusele, oli temaga suheldes ebaviisakas ning ähvardava

kehahoiakuga.

2. Tartu Vangla 23. oktoobri 2015 vaideotsusega jäeti rahuldamata V. Babitševi vaie

käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.

3. V. Babitšev esitas 5. novembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles

käskkirja ja vaideotsuse tühistamist ning tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Kaebuse kohaselt on distsiplinaarmenetluses kogutud tõendid, s.o S. Naha ettekanne, S.

Kaasiku, M. Tiigivee ja P. Jermolajevi selgitused vastuolulised ega tõenda kaebajale

etteheidetud rikkumiste toimepanemist.

4. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu leides, et distsipliinirikkumine on piisavalt

tõendatud ja olulisi vastuolusid ametnike seletustes ei ole. Kaebajale kolme karistuse

määramine on põhjendatud. Tegemist on küll ühe konkreetse situatsiooniga, kuid V.

Babitšev pani selle käigus toime kolm erinevat rikkumist. Ideaalkogumiga oleks tegemist

siis, kui isik täidab ühe teoga ehk teoainsusega mitu süüteokoosseisu.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. 24. novembri 2015 määrusega tagastas halduskohus kaebuse mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes.

6. 5. aprilli 2016 otsusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, tühistas

Tartu Vangla 4. septembri 2015 käskkirja nr 6-2/1197 resolutsiooni punktid 2 ja 3 ja Tartu

Vangla 23. oktoobri 2015 vaideotsuse nr 1-11/719-2 ning mõistis Tartu Vanglalt V.

Babitševi kasuks välja menetluskulu 10 eurot.

7. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt on vanemvalvur S. Naha 6. augusti 2015

ettekandes nr 3959 on märgitud, et V. Babitšev tegi 6. augustil 2015 kella 9.25 paiku

inspektor-kontaktisiku kabineti ukse lahti, seisis uksele ning küsis P. Jermolajevi käest

konto väljavõtet. Ta jätkas nõudmist, kuigi P. Jermolajev vastas, et tal pole aega. S. Naha

sõnul läks ta uksele ette, et kinnipeetav ei saaks siseneda ning ta andis korralduse

lahkuda. Kinnipeetav hakkas karjuma ning küsis S. Nahalt, kes ta selline on, et talle

midagi ütleb. Kuna kinnipeetav seisis ukse vahel ja hoidis seda kinni, ei olnud seda

võimalik kinni panna. V. Babitševi kehahoiak oli ähvardav. S. Naha ettekandega

haakuvad S. Kaasiku, M. Tiigivee ja P. Jermolajevi seletused. Kohtu hinnangul ei ole

selgituste ja ettekande vahel olulisi vastuolusid, kuna neist kõigist ilmneb, et V. Babitšev

seisis kabineti uksel, ei allunud korraldusele lahkuda ning suhtles ebaviisakalt (karjudes).

Samuti nähtub S. Naha ettekandest ja P. Jermolajevi ning M. Tiigivee seletustest, et

kaebaja kehahoiak oli ähvardav. Vastupidist ei väida ka S. Kaasik.

8. Valvekaamera videosalvestis pigem kinnitab vanglaametnike selgitusi. Kuna V.

Babitšev tõepoolest seisis kabineti uksel, seal toimus närviline liikumine ning kohale

kiirustas üksuse juht. Kaamera nurga tõttu ei ole otseselt näha, mis kõnealuse kabineti

uksel toimus. Küll aga nähtub sellelt, et V. Babitšev avab kabineti ukse, umbes 15

sekundi pärast hakkab kabineti poole kiirustades liikuma üksuse juhi õlakutega

vanglaametnik, kelleks asja materjalidest nähtuvalt oli J. Ruubel. Viimaks saadab J.

Ruubel kinnipeetava eluosakonda tagasi. Kogu olukord kabineti uksel kestis kuni 35

sekundit.

Nendel asjaoludel luges halduskohus V. Babitševile süüks arvatud teod tõendatuks.

9. Kaebajat karistati selle eest, et ta maksimaalselt 35 sekundi jooksul inspektor-

kontaktisiku kabineti uksel ei allunud vanemvalvur S. Naha korraldusele ukselt lahkuda,

oli seejärel temaga ebaviisakas, pärides temalt, kes ta selline on, et talle midagi ütleb,

ning oli ka ähvardava kehahoiakuga. Isegi kui V. Babitšev ei olnud ähvardava

kehahoiakuga täpselt samal ajal, kui ta korraldusele ei allunud ning vanglaametniku peale

karjus, täitis ta kolm distsiplinaarsüüteo koosseisu järjestikku ühe elulisel olukorra

raames. Seetõttu leidis halduskohus, et praegusel juhul esines distsiplinaarsüütegude

ideaalkogum. VangS § 63 lg 3 p-s 2 sätestatule ning analoogia korras karistusseadustiku §

63 lg-le 1 tuginedes, oli talle võimalik määrata üksainus distsiplinaarkaristus, kusjuures

see ei saanud olla raskem kui osateo eest määratud raskeim karistus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. V. Babitšev esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb

Tartu Halduskohtu 4. aprilli 2016 otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist,

millega kaebus täielikult rahuldada.

11. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus tõendeid õigesti hinnanud

tuvastades vaidlustatud käskkirjas märgitud teo toimepanemise. Tegelikkuses ei keelanud

apellanti saatnud valvur S. Kaasik kontaktisiku kabineti sisenemist. Apellant pöördus

viisakalt P. Jermolajevi poole, mille peale koheselt reageeris S. Naha kõrgendatud häälel

ja apellant seletas, et ei pöördunud S. Naha poole. S. Naha uuele karjumisele üritas

apellant küsida, et miks tema peale karjutakse ja hõikas seejärel P. Jermolajevile, et

viimane trükiks talle konto väljavõtte, aga seda siiski ei saanud. Asjast nähtub, et keegi

vanglaametnikest ei olnud valmis apellandi probleemi lahendama ja käitusid apellandiga

vastuolus vanglateenistuse eetikakoodeksiga. Lisaks on vanglaametnike seletused asja

kohta vastuolulised ega kirjelda intsidenti ühetaoliselt.

24. novembril 2016 esitatud menetlusdokumendis leiab V. Babitšev veel, et vanglaametniku

korralduse täitamata jätmise eest määratud 10-päevane kartserikaristus on ebaproportsionaalne ja

vastuolus rahvusvahelise õigusega. Lisaks taotleb V. Babitšev enda vande all ülekuulamist ja

esitatud menetlusdokumendist koopia väljastamist.

12. Tartu Vangla vaidleb V. Babitševi apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata, leides, et distsiplinaarsüütegude toimepanemine on asjas kogutud

tõenditega kinnitust leidnud ja halduskohus ei ole tõendite hindamisel eksinud.

13. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 4.

aprilli 2016 otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus

täielikult rahuldamata.

14. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ekslikult leidnud, et V. Babitševi

rikkumised moodustasid distsiplinaarsüütegude ideaalkogumi. See, et kaebaja pani teod

toime ühe konflikti raames tihedas ajalises järgnevuses ei tingi nende käsitlemist ühtse

teona. Ideaalkogumi esinemiseks on nõutav, et lisaks tegude ajalis-ruumilisele lähedusele

oleks mitu olemuselt sarnast käitumisakti kantud ühisest tahtlusest ja kujutaksid

objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Ametniku

korraldusele mitte allumine, ebaviisakas käitumine ja ähvardavate žestide kasutamine ei

ole olemuselt sarnased ega kujuta kõrvaltvaataja jaoks ühtset käitumist.

15. Vastuses apellatsioonkaebusele ei ole V. Babitšev Tartu Vangla seisukohale

vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja ega vastustaja apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult

analüüsinud distsiplinaarmenetluses kogutud tõendeid ja teinud neist järeldused asja

lahendamisel oluliste asjaolude, eelkõige rikkumise asetleidmise kohta. Kohtu

arutluskäik on selge, jälgitav ning võtab arvesse ka kaebaja väiteid intsidendi kohta.

Samuti on halduskohus argumenteeritult selgitanud miks käesolevas asjas tuleb V.

Babitševi käitumine lugeda üheks teoks ja vastavalt ei olnud lubatud talle mitme

karistuse määramine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib

neid apellatsioonkaebuse lahendamisel ja HKMS § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei

korda.

17. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgnevat.

18. V. Babitševi väidetest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et 6. augustil 2015 toimus

intsident, milles apellant avas vanglaametniku kabineti ukse sooviga saada

P. Jermolajevilt konto väljavõte. Sellel ajal oli kabinetis ka vanemvalvur S. Naha ja

inspektor-kontaktisik M. Tiigivee ning väljaspool kabinetti V. Babitševi saatnud valvur S.

Kaasik. Vanglaametnikud ei olnud valmis konto väljavõtet koheselt väljastama ning

toimus vähemalt osaliselt kõrgendatud häälega suhtlus S. Naha ja apellandi vahel.

Kaebaja kinnitusel ei ole ta seejuures käitunud kaevatavas käskkirjas kirjeldatud viisil, s.t

ta ei ole jätnud täitmata S. Naha korraldust lahkumiseks ega olnud ebaviisakas või

ähvardav.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väide vastuolus distsiplinaarmenetluses kogutud

tõenditega tõendatud asjaoludega. Kuigi vanglaametnike P. Jermolajevi, M. Tiigivee ja S.

Kaasiku seletused ning S. Naha ettekanne ei ole täielikult kokku langevad sündmuse

kirjeldamisel mõne detaili osas, näiteks küsimuses kas kaebaja sisenes kabinetti või jäi seisma

kabineti uksele, kirjeldavad need kaebaja käitumist sarnaselt. Pidades silmas, et vanglaametnike

selgitused on antud 3. septembril 2015, s.o ligi kuu aega pärast vahejuhtumit, tuleb väikesi

erinevusi sündmuse kirjeldamisel pidada loomulikuks. Erinevused viitavad sellele, et ametnikud

on kirjeldanud sündmusi nii nagu nad neid mäletasid, mitte vastavalt omavahel kokku lepitule.

Olulises osas on ametnike seletused samased. Eelkõige kinnitavad nii S. Kaasik, M. Tiigivee kui

P. Jermolajev, et S. Naha andis kaebajale korralduse lahkuda, mida viimane ei täitnud, väites

valjuhäälselt, et ta ei suhelnud üldse S. Nahaga ning nõudes jätkuvalt konto väljavõtet. Apellandi

käitumise kirjeldamisel on S. Kaasik väitnud (tl 33), et V. Babitševi kõnetoon oli karjuv, M.

Tiigivee (tl 34), et tema käitumine ise oli ebaviisakas ja kehakeel agressiivne ning P. Jermolajev

(tl 35), et tema käitumine oli äärmiselt ebaviisakas ja agressiivne. Ringkonnakohus hinnangul on

eluliselt usutav, et kaebaja võis ärrituda tema palve tähele panemata jätmise tõttu. Nii kaebuses

halduskohtule kui apellatsioonkaebuses on V. Babitšev väljendanud pahameelt ametnike

käitumise üle, mööndes sellega, et intsident tekitas temas pahameelt. Ärritusseisund omakorda

seab kahtluse alla selle, kas kaebaja ise mäletab sündmust täpselt ja suudab oma käitumist

objektiivselt hinnata. Kuigi vastustaja esitatud valvekaamera salvestisel ei ole sündmus otseselt

nähtav, see pigem kinnitab vastustaja tuvastatut, kuna sellelt nähtub, et intsidendi lahendamiseks

oli vajalik üksuse juhi J. Ruubeli sekkumine.

Seetõttu ei piisa apellandi väidetest, et lükata ümber vastustaja seisukohta, et vaidlusaluse

intsidendi käigus jättis V. Babitšev täitmata S. Naha korralduse, käitus ebaviisakalt ja ähvardavalt

S. Naha suhtes.

19. V. Babitšev rikkus oma käitumisega tõepoolest VangS § 67 p 1 ning Tartu Vangla

kodukorra p 1.6.3 ja p 1.7.1, kuid see ei anna alust talle kolme distsiplinaarkaristuse

määramiseks.

Tartu Vangla ei ole kahtluse alla seadnud halduskohtu seisukohta, et ka distsiplinaarsüütegude

korral on võimalik ideaalkogum ja selle esinemisel oleks isikule mitme karistuse määramine

vastuolus VangS § 63 lg 3 ls-s 2 sätestatud sama teo eest mitmekordse karistamise keeluga.

20. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ei ole põhjust arvata, et nimetatud

kolme distsiplinaarsüüteo erinevat koosseisu täitev käitumine esineks alati üheaegselt.

Kahtlemata on võimalik iga rikkumise iseseisev toimepanemine. Samas ei saa sellest aga

järeldada, et välistatud oleks nende täitmine tavamõistes ühe käitumusliku aktina

käsitatava teoga. Kuna vangistusseaduses või muus haldusõigust reguleerivas õigusaktis

ei ole sätestatud kriteeriume otsustamaks, kas tegemist distsiplinaarsüütegude

ideaalkogumiga, siis peab ka ringkonnakohus põhjendatuks kohaldada analoogia korras

KarS § 63 lg-t 1 ja lähtuda väljakujunenud kohtupraktikast sätte kohaldamisel

süüteomenetluses. Riigikohus on 30. aprilli 2008 otsuses asjas nr 3-1-1-15-08 (p 15)

selgitanud, et ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast

käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu

üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt

vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus

mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod

kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset

käitumist.

21. Käesoleval juhul on tuvastatud, et apellant avas vanglaametniku kabineti ukse,

nõudis konto väljavõtte väljastamist ning ei täitnud ametniku korraldust lahkumiseks,

vaid jätkas väljavõtte nõudmist käitudes seejuures ebaviisakalt ja agressiivselt.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sedavõrd lühiajalist intsidenti, mille käigus

kaebaja käitumine oli kantud soovist saada konto väljavõte ning eesmärgi saavutamata

jäämise frustratsioonist on põhjendatud lugeda üheks käitumuslikuks aktiks. Nii S. Naha

lahkumiskorralduse täitmata jätmine kui tema palve eiramisele järgnenud ebaviisakas ja

ähvardav käitumine on vahetult seostatav kaebaja taotletud eesmärgiga.

Distsiplinaarmenetluses tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et V. Babitševi tahe või eesmärk

oleks sündmuse ajal oluliselt muutunud. Vaidlustatud käskkirjas esitatud asjaolude alusel

ei pea ringkonnakohus võimalikuks kirjeldada V. Babitševi käitumist mitme iseseisva

intsidendina. Pigem saab järeldada, et kõigi kolme distsiplinaarsüüteo koosseisulised

tunnused esinesid kaebaja käitumises üheaegselt, s.t et ametniku korraldust täitmata jättes

ja lahkumata jätmist põhjendades oli kaebaja samaaegselt ka ebaviisakas ja käitus

ähvardavalt.

22. Seetõttu on V. Babitšev toime pannud ühe teo, millega ta täitis mitme

distsiplinaarsüüteo koosseisu. VangS § 63 lg 3 ls 2 kohaselt on keelatud sama teo eest

mitme karistuse määramine. Vastavalt on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale,

et Tartu Vangla 4. septembri 2015 käskkiri nr 6-2/1197 on õigusvastane ja tuleb tühistada

osas, milles V Babitševi on lisaks VangS 67 lg-s 1 sätestatud rikkumisele karistatud sama

teoga Tartu Vangla kodukorras pde 1.6.3 ja 1.7.1 rikkumise eest.

23. Ringkonnakohus ei nõustu V. Babitševiga selles nagu oleks talle vanglaametniku

seadusliku korralduse täitamata jätmise eest määratud 10-päevane kartserikaristus

ebaproportsionaalne. Vastustaja on karistuse määramist põhjendanud, selgitades, et

kaebajale on allumatuse eest varasemalt määratud kartserikaristusi kolmel korral.

Olukorras, kus kaebaja ei ole oma käitumist muutnud ei ole põhjendatud kergema

karistuse määramine uue rikkumise korral. Põhjendatuks tuleb pidada ka üldpreventiivse

eesmärgi arvestamist karistamisel. Vanglaametnike korralduste täitmata jätmine ohustab

vangla julgeolekut üldiselt ning sellise käitumise aktsepteerimine võib kaasa tuua kaebaja

eeskuju järgimise teiste kinnipeetavate poolt.

Siinjuures ei ole asjakohased kaebaja viited üksikvangistuse rakendamise keelule või

Õiguskantsleri seisukohtadele, kuna need seostuvad isiku pikaajaliselt kartseritingimustes

hoidmisega. Kaebajale määratud 10-päevane karistus aga ei ole pikaajaline. Seetõttu ei saa

olukorras, kus vastustaja on karistuse liigi valikut nõuetekohaselt põhjendanud, ainuüksi

karistuse liigi tõttu järeldada karistamise õigusvastasust.

24. Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata V. Babitševi apellatsioonkaebus

halduskohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega täielikult

tühistada Tartu Vangla 4. septembri 2015 käskkiri nr 6-2/1197. Samuti jääb rahuldamata

Tartu Vangla apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse

tegemiseks, millega kaebus täielikult rahuldamata jätta.

25. Vastavalt HKMS § 64 lg-le 1 on menetlusosalisel õigus taotleda küll teise

menetlusosalise, kuid mitte iseeenda vande all ülekuulamist. V. Babitševi 24. novembri

2016 menetlusdokumendis esitatud sellekohane taotlus jääb rahuldamata. Seetõttu

puudub vajadus muuta ka ringkonnakohtu seisukohta jätta asjas istung korraldamata ja

vaadata asi läbi kirjalikus menetluses.

Ühtlasi on V. Babitšev taotlenud menetlusdokumendist koopia väljastamist. Ringkonnakohtu

hinnangul puudub kaebajal vajadus enda õiguste kaitseks menetlusdokumendist koopiat saada.

Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja

saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik.

Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust

võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel

üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud

menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne

dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri. Taotlus jääb rahuldamata.

26. Kaebaja ega vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3

apellatsioonimenetluse kulusid kummagi kasuks välja ei mõisteta.

Maili Lokk

Agu Timmi

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt