2-15-127845/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2016 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-127845

Tsiviilasi

Aktsiaselts Starman hagi Kalmer Sinimets vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

113,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts Starman; registrikood 10069659; asukoht

Akadeemia tee 28, Tallinn, 12618, Harjumaa.

Hageja esindaja: Kadri Timuska; e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Kalmer Sinimets; isikukood XXX, elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt aktsiaseltsi Starman hagi Kalmer Sinimets vastu 31.

oktoobril 2012. a sõlmitud lepingu nr L-677760 alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Kalmer Sinimetsalt (Sinimets) (ik XXX) aktsiaseltsi Starman (registrikood

10069659) kasuks välja:

2.1. 52 (viiskümmend kaks) eurot ja 12 senti (sealhulgas põhivõlg 42 eurot ja 47 senti ning

viivis alates 1. maist 2013 kuni 2. veebruarini 2016 summas 9 eurot 65 senti);

2.2. alates 3. veebruarist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib leppetrahvi väljamõistmist, leppetrahvilt

viivise väljamõistmist ning võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast

suurema viivise väljamõistmist.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 49% kostja kanda ja 51% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Kalmer Sinimetsalt (Sinimets) aktsiaselts Starman kasuks välja menetluskulu 75

(seitsekümmend viis) eurot ja 90 senti.

8. Mõista Kalmer Sinimetsalt (Sinimets) aktsiaselts Starman kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise

määrus on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 17. mail 2016.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31. oktoobril 2012. a lepingu L-677760

(edaspidi: leping). Lepingu alusel osutas hageja kostjale televisiooni edastamise teenuseid

ning üüris kostjale teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Kostja on jätnud hageja

esitatud arved tasumata. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlg 66,47 eurot, sh Starman ZUUM: L-ZUUMtv paketi tasu 26,99 eurot, ZUUMtv

kaardi rendi tasu 2,98 eurot, leppetrahv Starman ZUUM: L-ZUUMtv paketi tingimuste

rikkumise eest 10 eurot, võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot,

paberarve saatmise tasu 2,50 eurot ning DigiTV kaardi jääkmaksumus 10 eurot (tl-d 18; 56

- 57), sissenõutavaks muutunud viivis 35,37 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhinõudelt.

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

6. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale lepingu alusel L-ZUUMtv teenuseid ning

rentis kostjale teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Lepingu järgi oli kostja

kohustatud kasutama hageja teenuseid kuus kuud ning lepingu lõppemisel tagastama kõik

komplektiosad. Hageja esitas kostjale teenuste eest arved. Kostja jättis arved tasumata.

Kostja jättis hagejale komplektiosad tagastamata. Hageja võib seega lepingu alusel nõuda

kostjalt Starman ZUUM: L-ZUUMtv paketi tasu 26,99 eurot, ZUUMtv kaardi rendi tasu

2,98 eurot, paberarve saatmise tasu 2,50 eurot ning üldtingimuste p 12.4 kohaselt DigiTV

kaardi jääkmaksumuse 10 eurot tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

7. Kohus leiab, et hageja võlahaldustasu nõue 5 eurot ja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue

9 eurot ja leppetrahvi nõue 10 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Need nõuded tuleb jätta

rahuldamata. Hageja viivise nõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

8. Hageja võlahaldustasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 10.3 ja 9.6, mille kohaselt

on hagejal õigus nõuda kliendilt kliendi poolt teenuse osutamise eest esitatud arvete

tähtajaks tasumata jätmise korral igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud

võlahaldustasu. Võlahaldustasu on 5 eurot.

Hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.1,

7.1.4.1 ja 9.9 ning hageja hinnakirjast. Lepingu üldtingimuste p 5.2.1. järgi kohustub klient

tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hinnakirjale ning esitatud arvetele. Lepingu

üldtingimuste p 7.1.4.1 kohaselt võib hageja piirata teenuse osutamist, kui klient on

hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Lepingu üldtingimuste p 9.9 kohaselt on

Starman AS-l õigus piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient pahatahtlikult või

põhjendamatute pretentsioonide esitamisega püüab hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest.

Võla tõttu teenuse piiramise tasu on 9 eurot.

Hageja leppetrahvi nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust, mis näeb ette, et

kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamine, vormistab teenused ümber teise isiku

nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku

tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt lepingule 10 eurot.

Hagiavalduse kohaselt oli kostjal võlgnevus seoses tasumata arvetega, mis tõi kaasa teenuse

piiramise hageja poolt. Hageja nõuab seega kostjalt leppetrahvi arvete tasumata jätmisest

tuleneva kostjale osutatavate teenuste piiramise tõttu.

9. Nimetatud sätted näevad sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral

leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning

motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

10. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh

tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal

algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus

C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega

kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu

tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

11. Hagiavalduse kohaselt tuleneb võlahaldustasu, võla tõttu teenuse piiramise tasu ja

leppetrahvi maksmise kohustus ja lepingujärgne viivise määr 0,05% päevas lepingu

üldtingimustest, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses

tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust,

sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab

teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult

kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3

p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid

seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-

05, p 24).

12. Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud

kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on

motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise

eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on

tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42

lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest

eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise

summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivise määr oleksid piisavad motiveerimaks

mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

13. Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus tüüptingimustes on nähtud sisuliselt ühe ja sama

rikkumise eest ette erinevad leppetrahvid ja viivised, need VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi

tüüptingimuste kehtivuse hindamisel liita. Vastasel juhul oleks tüüptingimuse kasutajal

võimalik seaduses sätestatud keelust mööda hiilida, jagades iseenesest ebamõistlikult suure

leppetrahvi osadeks. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes sisuliselt ühe rikkumise –

maksetega viivitamise – eest nähtud ette võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse

piiramise tasu 9 eurot, leppetrahv 10 eurot ning viivis tasumata summalt 0,05% päevas.

Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb ja kui suur on tema kostja lepingurikkumise tõttu

tekkinud tegelik kahju. Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk

kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud.

Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega

ei saa hageja kahju olla suurem, kui kulu, mida hageja peaks tegema, et kaasata endale

kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et

hageja on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta oleks võimeline saama

kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt tunduvalt odavamalt, võrreldes kostjalt

nõutava leppetrahvi ja viivise summaga. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest

võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka oluliselt väiksema sanktsioon kui üle kahe

korra teenuse eest maksta tuleva tasu suurus. Leppetrahvi ja viivise suurust ette nägevad

sätted on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühised.

14. Kostjalt on eeltoodust tulenevalt põhjendatud mõista välja viivis Starman ZUUM: L-

ZUUMtv paketi tasu 26,99 eurot, ZUUMtv kaardi rendi tasu 2,98 eurot, paberarve saatmise

tasu 2,50 eurot ja DigiTV kaardi jääkmaksumuse 10 eurot tasumisega viivitamise eest.

Leppetrahvilt viivise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kostjalt ei ole viivise

väljamõistmine samuti põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra

ületavas osas. Hageja viivisenõue on seega alates viimase arve maksekuupäevale

järgnevast päevast, so 31. aprillist 2013 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 2. veebruarini

2016 (tl 19), õiguslikult põhjendatud 9,65 euro ulatuses. Hageja viivisenõue tasumata

põhivõlalt alates 3. veebruarist 2016 kuni põhivõla tasumiseni on õiguslikult põhjendatud

samuti võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 49% ulatuses.

16. Hagi kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 170,87

eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja esindajakulu 95,87 eurot. Hageja

esindajakulu sisaldab käibemaksu. Hageja on käibemaksukohuslane.

17. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes

TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja on käibemaksukohuslane, leiab

kohus, et hageja poolt kantud esindaja kulud ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas

osas. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning mahtu, on hageja põhjendatud

esindajakulu seega 79,89 eurot.

18. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on riigilõiv 75 eurot ja esindajatasu

79,89 eurot, kokku 154,89 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 49% kostja kanda

ja 51% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulu 75 eurot

ja 90 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei

ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik